Siis järgnes polka, mida tantsisid kõik, kes olid tümps, tümps tümps astme edukalt läbi teinud. Polka oli lõbus ja totter. Siis järgnes pidulik avarongkäik, kus Me marssisime paaridena keset saali üles, hargnesime ümber seina äärde ja moodustasime kaheksa kaupa mitmesuguseid figuure. Pärast marssi saadeti väiksemad noortetuppa. Vanemad lapsed harjutasid oma tantsu suures toas preili silma all. See oli kastants tamburiiniga, Hispaania tants, kastaniettidega või tants lehvikuga. Nõnda kirjeldas oma memuaarides tantsutundi Agatha Christie. Kohe kohtume näitlejaga, kellel on oma tantsukool. Raadiosaade hiirelõks on näitleja portreesaate osaline täna Laine Mägi, draamanäitleja tantsija, tantsuõpetaja Helmi Tohvelmani nimelise auhinna esimene laureaat Laine Mägi, rolle Pärnu Endlas. Elsa Draakon siusan Superdiskor. Tõlkijad Hilda soo, Terees Metskass, laini vägede valitsejad, kris lõikuspeo tantsud. Nimiosa komöödias Pepsi Elizabeth toona jõsta Berlingi saaga. Elena Edmund kiin ja naine, 94 aastane toolid. Katteliine diilunel Spiegel. Pritsiklanna ja liblikas putukate elust. Kristiin minu õde siin majas. Külalisroll Viljandi Ugalas, tantsuõpetaja, anna näitemängust tantsutund. Roll Eesti Draamateatris. Sofi, kui me moonsundi vasseliga kreeka pähkleid kauplesime. Alice Aristok raadid, riigen kuningas Liir, proua halving, kummitused, Vellaberlo, kummikauplejad, prostituut, Merry teleseriaalis M Klubi. Ajakirjanik Eve Õnne 13. Särtsakas kooriartist muusikalis kabaree. Mina olen saate autor Pille-Riin Purje. Juttu ajasime Laine Mägi ka 27. jaanuaril 2004. Laine Mägi ühestki intervjuust lugesin, et noorena Te tahtsite vanem olla. Kas nüüd on need parimad aastad kätte jõudnud või? Ma mõtlesin jah, et ma tahaksin vanem olla, sellepärast et siis ma oleksin nagu ilusam, targem lugupeet on ja mul oleks suur perekond ja mul oleks kõik asjad nagu paigas. Mul oli jah, selle vanemaks saamise juures selline unistus küll ja siis mulle meeldis veel vanemate näitlejate juures alati kui kinos mingit filmivaatesse, mulle meeldis nende juures, et neil olid siin silma juures sellised armsad kana varr, vaat esmakooli ajal isegi Kistitasin silmi. Õpetaja on isegi palunud mul noh, natuke ettepoole istuda, kui ma ei näe. Tegelikult magissitasin sellepärast, et saada neid ilusaid kanavarbaid end. Nüüd mul vist olemas muidugi, ilusad ainult. Aga nüüd on see õige iga käes või, või nüüd tahaks jälle mingis muus vanus olla? Ei nüüd ma ei ole niimoodi mõelnud. Nüüd on nii, nagu on, jah. Nüüd tuleb ainult sabast kinni hoida. Need lähevad kõik hirmud. No kas me hakkame seda juttu rääkima nüüd tantsust või teatrist? Mis see suurem lõks on teie elus olnud? Vot, ma ei tea, eks ma tantsuga olen nagu alustanud, tants oli esimene selline väljendus minu elus, ma alustasin tantsuga lausa kolmeaastaselt, aga ega tead, teater ja teatritegemine hiljem ei ma kuidagi ei eralda neid. Nad on nii omavahel ära segunenud minu juures, aga see tantsuga alustamine oli see kohe enda huvi või oli seal mingi sundus või kuidas see käis nii noorelt n Me elasime Kehras ja ega seal suurt midagi teha ei olnud ja tol ajal oli hästi palju ringe. Ja ma lihtsalt sattusin balletiringi ja minu esimene tantsuõpetaja oli proua Aino kruustam, tema oli omal ajal tantsinud Estonia teater, Tris Aino krustam. Siis kui ma olin lõpetamas kolmandat klassi Kehra keskkoolis või algkoolis, pani mulle ajalehe laua peale, ütles, et vaata, sinu kuulutus, et viise koju. Ja viisin selle kuulutuse koju ja kuulutuses oli siis kirjas, et võetakse vastu balletikooli Tallinnasse väikseid tüdrukuid, kes seal lugeda kolmanda klassi. Ja muidugi ma olin nii elevil ja põnevil ja, ja ma tahtsin kohe minna. Ja seal olid vastuvõtt, too katsed. Ja minu ema ütles, et ei lähe kuhugi. Minu isa ütles, et las laps teeb, mis tahab. Aga kumbki ei tulnud meil sinna toompeale viima. Ja minu vanaema Paabissiks Ma kutsusin teda, oli hästi armas ja mõnusalt paks inimene. Tema võttis mu käe kõrvale ja viis siis sellel õigel päeval sinna toompeale katsetele. Ma mäletan sellest katsete päevast seda, et minuga räägida eraldi ja vanaemaga ka. Et nad nagu väga ei soovitanud, et mingid küsimused olid neil nagu terviseküsimused. Aga seda ma küll ei mäleta, et nad oleks öelnud, et ei tule, sinna ma sisse sain ja ja neli aastat hiljem seal õppisin ja kuigi arstide soovitusel ma sealt lahkusin hiljem, aga siis oli nagu südame mingi probleem. Aga see kogu see liikumine ja painduvus ja tants ja kas see peab olema kuidagi kaasa antud või, või perekonnast päritud või kuidas geenides või ma ei tea, kus see peab olema, sa pead nagu sees olema, ma arvan, peab endal olema. Ma olin selline väga tantsuline, aga mul füüsilise eeldused ei olnud väga suurepärased. Mul oli läbi selle balletikooli aja oli andekus, oli nagu kolm miinus kogu aeg, aga töökus oli kogu aeg viis. Ja siis erialahinne tuli alati sinna vahepeale. Aga tegelikult mul oli hea meel, et ma see neli aastat seal balletikoolis õppisin, sest ta andis sellise suhtumise töösse ja isegi natukene mulle tundub takkajärele, et seal balletikoolis natukene liiga palju seda, et liiga ranged oldi. Mul on endal nüüd tantsukool ja olen ka ise eksju pedagoogina tantsuõpetajana töötanud. Ma püüan olla tunduvalt leebem, et ma ei nõua selliseid kardinaalselt, et kindlasti peab see välja tulema, et teed niikaua kui tuleb. Et Mulle ei meeldi see mulle ei meeldinud siis ka, aga, aga siis, kui ma ise õppisin, mulle tundus, et see on ainuõige ja ma ei ole kunagi olnud seal balletikoolis nagu õpetajate peale pahane selle pärast, et nii valus oli, nii raske oli või noh, midagi niimoodi ei see tundes kõik õigesse, pidigi nii olema, sest minu jaoks oli, tol ajal, oligi Pulsoi Moskvas Estonia teater. Tallinnas. Helmi puur, Tiiu Randviir ja see armas maja, mis praegu remondis on siin Estonia kõrval. Ma isegi ei teadnud, mis maja seal käisin Pipit mängimas või noh, mis mängimas. Me lastena tantsisime Estonia teatris neid väikesi neegri lapsukesi. See lihtsalt oli selline etapp, et noh, et peab kaneegri lapse läbi tegema, et küll see kõik need suured valged ja mustad luiged tulevad kohe-kohe selja ja ma olin täitsa kindel, et minust saab väga hea tantsija. Aga selle Pipiga seoses mul tuleb meelde, mul käis ema vaatamas etendust ja tantsis vist 16 poissi-tüdrukut seal. Ja peale etendust, siis küsisin ema käest, kuidas sulle meeldis. Loomulikult ma mõtlesin iseennast ja emaga, mõtles mind ja ütles ja ma vaatasin kogu aeg ainult sensorid vasakule äärest eine, aga tegelikult ma olin paremas ääres ja muide kolmas või hoopis ühesõnaga oli hoopis teise koha peal ja mul oli nii kurb, et ma nii õudsalt hoidsin pisaraid tagasi. Et ema oli terve etenduse nagu vale last vaadanud ja ma julenud seda talle öelda, mitte teda kurvastada. Ja minu meelest möödus sellest küll 25 aastat, enne kui ma seda lukust talle rääkisin. See tuli kuidagi jutu sees välja siis, kui Liisu hakkas noh, minu tütar juba tantsimisega tegelema ja siis, kui ta käis neid kontserte vaatamas, kus minu tütar tantsis ja alati ütles Liisu Lutschesse. Tema oli vene koolis algklasside õpetaja. Ta sai hariduse Venemaal, soomlane on ta, eks ingerisoomlane siis ja kõike kolme keelt. Ja ta räägib neid segamini seal hästi huvitav kombinatsioon, selline lugu sellest Pipist siis minu esimesest Estonia teatri rollist. Aga millal hakkas siis selgus tulema, mis teater see teine seal kõrval on ja kuidas siis läks sinna sõnateatri poolase tee? Ma läksin peale balletikooli korra Kehrasse tagasi, ma õppisin ühe aasta pidin õppima veel nagu üldhariduslikus koolis ja siis läksin Kehrasse koju. Aga siis sattus jälle kätte mulle ajaleht, kus kutsuti 32. keskkooli teatriklassi õpilasi. Ja õpetaja Sirje Raudsik võttis vastu klassi ja. Ma läksin sinna katsetele. Vot nendest katsetest ma ei mäleta midagi. Aga ma sain sinna sisse ja ma alustasin keskkooliõpinguid siis 30 teises keskkoolis Tallinnas jälle. Ja sealt siis hakkas jälle nüüd see teine pool arenema. Ja sealt tuli juba lavakasse minek siis niisugune loogiline jätk oli, mingeid muid, ei ma tegelikult tantsisin võistlustantsu. Seal olid õpetajateks siis Helgi Mõttus ja Aare orb ja ma tantsisin terve keskkooli aja seal võistlustantsu ja ja siis ma tantsisin, samal ajal keskkooli ajal hakkasin tantsima baarvarietees Tallinn mis oli tol ajal muidugi noh, selline asi, et et mind kutsuti ka õppenõukogusse ja taheti koolist välja visata ja ja muidugi ma ei loobunud varietees tantsimisest. Ja siis üks aasta enne lavakasse astumist ma ainult tantsisingi. Eks ta, nii tuli. Imelik jälle rääkida, jälle peab keegi rääkima seda, kuidas üks sõbranna varieteest treeninguvaheajal, eksju, kutsus kõrvale, ütles, et ja vastu võtta, et et ma ei julge üksi minna, tule minuga. Ja mõtlesin, mis ta tegema. Aga osta ütles mulle, et õpi mõned luuletused. Mõtlesin, palju neid peab olema, kolm võiks ikka olla ja tegelikult tuleb üks laul ka ära pida. Ja siis selle lauluga, vat ma olin küll hädas, siis ma küsisin oma väga healt tuttavalt, oleme varietis, olin eks, ja siis kõik lauljad ja olid ka juba tuttavad ja eks ma seal juba nii Chirimiri sai niimoodi kurameeritud ja Tõnise käest küsisingi, et soovitaks mingisuguse laulu mulle ja ta ütles, et mis sa ise tahaks laulda, ma ütlesin, mulle meeldib väga see Meil aiaäärne tänavas, aga ma tahaks, et mingisugune oma nõks oleks juures ja siis kuidagi see laul sai ära õpitud. Mul oli see sulaselge ja ma olin nii õnnelik, et ma selle ära õppisin ja lihtsalt juhtus nii, et kui oli see vastuvõtt ja minu meelest läks mul väga hästi seal kõik paluti teha, mina tegin ja, ja siis, kui öeldi, et kas teil laul ka on, palun laulge. Ja ma tegin suu lahti, et alustada oma ettevalmistatud Meil aiaäärne tänavas ja mõtle iseenesest, ma ei tea, kuskohast see tuli vene keeles hakkasin laulma seda meelendi moi mee imen ja saama. Ja ei, keegi ei katkesta algusest lõpuni ära laulda. Üks osa hiirelõksust on kirjandusminutit näitleja valikul. Laine Mägi valis teatri romaani liblikas autor Andrus Kivirähk. Kui ma esimest korda Ikka nägin, oli uue Estonia ehitus just alanud. Ta seisis väike, habras ning suurtes amet mustade silmadega Juncholsi kabineti ukse taga ja ootas, et Karl ta vastu võtaks. Ukse tagant kostis naeru ning lobisemist. Pinna rääkis valju häälega mingit anekdooti ja Eerika ei julgenud koputada. Maastasin juurde, küsisin suureliselt. Preili, miks te sisse ei lähe. Kas te arvate, et nad teevad seal sees midagi tarka kooputega julgesti, koputage nagu klaasi tuhk diili rinnal, et neil hakkab häbi päevilooderdades mööda saata. Sel ajal, kui pagarid küpsetavad palehigis leiba ja kaupmehed kaaluvad vorsti, nii et põlved nõrgad. Või veel varem lööme hoopis ukse maha. Ma võtsin sisse ründava sõdalase asendi ja heitsin Erikale küsiva pilgu. Temaga üksnes naeratas mu lobisemise peale ja kehitas malbelt õlgu. Nii et ma võtsingi hoogu ja virutasin rusikaga vastu ust. Mis peale see kohe avanes ja pinnapea välja pistis. Astuge sisse, armuline preili, hüüdis ta ja lõi ukse päris valla. Nii et oli näha oma tugitoolis, lösutab Juncols, kes sedamaid püsti kargas kui ussist nõelatu ning Irikale vastu. Nii et ma juba kahtlema hakkasin. Kas tegemist pole mitte mõne provintsist, aga miks mitte ka suisa Peterburist pärit tiivaga keda üksnes mina oma nõmeduse sära tunda ei osanud. Vaatasin Erikale huviga järele, ta libises tuppa nagu, nagu mis? Jäin ma mõttesse? Liblikas ütles pinna justkui lugenud seda mu mõtteid. Eerika vaatas talle otsa ja naeratas ning pinna tõmbas ukse tema järel kinni. Etteantud teemal Laine Mägi improviseerib tema koolivend Andrus Vaarik. Platsil on selline hästi isikupärane naer kohutavalt sõnale nakatav, umbes selline nagu Silvia Laidlal selline firmamärk ja me käisime Laine Mägi ka koos keskkoolis ka. Laine Michelson, Adamson nõnda. Neiu. Hästi peen tal ilus, särav ja kuskilt hoopis teisest maailmast, sest tema oli, tema oli peotantsija ja varieteetantsija ja ja tal olid mingid autodega peigmehed ja need ei olnud mingid lihtsad Žiguli null ühed Vedika null 16 minu meelest isegi ja see oli selline glamuurimaailm ja ja see talle saatuslikuks sai, lõpuks. Aga mis teda väga määrab, ilmselt on balletikool kõiges balletikoolis tulevad on väga kõrge tööeetikaga ja, ja tugeva enesedistsipliiniga, tema on selle arendanud sellise enese hävitusliku täiuseni. Kas sa mõnda rolli oskad plaksti nimetada, mis sul on muljet avaldanud? Oi jaa, tänu taevale, sest meie oma kursusekaaslastega, Me olime vastastikku 11 ära tüüdanud, me oleme näinud muidugi me oleme näinud, niikaua teen siis meid, ei üllata mitte miski enam. No aga kui ma vaatasin lanssi kummi kauplejates, ta inspireeris, erutas mind selle rolliga kuidagi niimoodi, et ma mäletan, peale etendust, rääkisime, rääkisime, rääkisime, rääkisime, ta hakkas nutma lõpuks. Ja samas seal sattus kõik kokku kuidagi see tekst, roll, see Pedajase võti, kuidas ta seda tegi? Tegelikult alustikulin, aga natuke teatraalne ja natuke maast lahti ja tegelikult, et hästi elus inimene, aga väga tugev märka mingi hoiaku ja elu elamise võimaluse kohta tegelikult. Ja see oli minu jaoks täiesti täiesti, ohustas. Kui sa peaksid kujutlema teda mõnda rolli või kas tuleks midagi plaksti meelde? Ja esimesena Planstuva kindlasti trummnime kehast. See sobiks talle väga. Kui oleks lavastaja. Mul on sile midagi soovida, siis ma sooviks tal meelerahu ja enesekindlust puhata. Aeg maha võtta, aeg-ajalt mitte mõelda nii väga enesetõestamise peale või kehtestamise peale, sest Lions kallis sa oled nii olemas, kui üldse olemas olla, saab. Laine Mägi kõneles meile lavaka sisseastumiseksamite ühest voorust ja jätkab nüüd hetkest, mil teatrikooli pääsemine oli otsustatud. Siis ma mäletan seda, kui see viimane ütlemine oli, kes olid siis need välja valitud, see oli nii vihmasajune ilm ja me olime kõik seal õues ja me oleme kõik vihma käes ja siis hõigati ülevalt. Kalju Oro oli see, kes hõikas neid nimesid. Siis lasti nagu prožektor peale meile. Ja see siis, kelle nimi hõigati seisis, võis üles tagasi minna, see oligi nagu juba teat ja pärast seal sees, kui mängiti Polüneesia, tantsisime omavahel ja õppejõududega mul hästi kena pilt Helmi Tohvelmani tantsin Poloneesi. Et siis oli kõik juba hästi. 10. lennu lõpetamisest on nüüd juba üle 20 aasta, kuivõrd see oma lennutunne nüüd alles on, ma arvan, et meil on kõigil ikkagi hea meel, kui me 11 näeme. Ükskõik kui harva see juhtub. Ja 2002, kui meil oli 20 aastat lõpetamisest siis Katrin Nielsen, tal oli teatriklass raeküla koolis Pärnus ja ta lavastas seal oma lastega Draakoni ja kuna meil oli esimene diplomilavastust Draakon, eks ta kutsus meid kõiki seda vaatama ja ühtlasi me korraldasime siis nii-öelda kursuse kokkutuleku. Ja minu meelest oli meid 13 inimest kohal, 16 meid lõpetas nii et me olime suurelt osalt koos. Lavakunstikateedri 10. lend õppis aastatel 1978 kuni 82 Pärnu teatrisse läksid tööle Laine Mägi, Katrin Nielsen, Margus Oop kaup, Jaan Rekkor ja Ilmar Triik. See on niimoodi, et kui me lõpetama hakkasid need diplomilavastusi tegime siis Ingo Normet, kes oli tol ajal Endlas, lavastas meiega seda Schwartzi draakonit ja siis me läksime viimaseks kuuks enne esietendust nagu Pärnusse elama. Tõeliselt hea töölinn on minu meelest Pärnu. Tähendab, seal ei ole lihtsalt midagi muud, tulebki tööd teha, sa saad täiesti keskenduda ja pühenduda ja, ja, ja kui see töö sulle rahuldust pakub, siis mul ei ole kogemust, et oleks näiteks paremat linna Eestis olemas. Tegelikult me tahtsime sinna muidugi terve kursusega jääda ja siis kuidagi hakkas jaotamine ja valimine ja pakkumine. Meil olid armsad õppejõud, kõik, nii Normet kui karusoo ja Lembit Peterson, kes korruseli Lembit oli tol ajal siis noorsooteatris ja on siis kuidagi nagu vabatahtlikult jaotusime niimoodi kõikide oma õppejõudude vahel ja viiekesi kuidagi klappis ja. Nii me tulime Pärnusse ja, ja siis tuli Vello Tamm ju ja Ingo Normet, sa ei peanäitejuhiks ja ülevaalu. Kirjandus, alaja, tohutult uhke komplekt juhte, eks me saime mängida, aga nii, et hommikul ja õhtul ja kõikides tükkides kõike, nii et ma ei tea, kas oli üldse vaba päeva ja mitte aasta mitte hooaeg, see oli ikka mitu hooaega niimoodi ikka hästi pikalt. Kas on sellest Pärnu ajast mõni niisugune lemmikroll, mis kohe meelde tuleb? Või on neid palju? Nonii, palju ja mul olid seal ikka hästi armsad rollid vägede valitsejatele, Aini eks ju siis kui Pedajase periood oli tõlkijate moore ja huvitav, nende tegelaste nimigi tuleb mul meelde, muidu mul väga ununevad nad. Ja soo Hilda, eksju ja siis onu metskassi ma tegin veel samal ajal ja see oli huvitav, et, et mingid metskassid tulid mul mingi metskasside periood, need olid küll natuke erinevate nimedega. Jaa. Muidugi kiin hilisemast perioodist. On olnud mingi niisugune ampluaa ka või vahel mingi tunne, et on sarnased. Siis rolle on küll, muidugi ma mängisin alguses ju kogu aeg neid helesiniseid, armastajaid ja ega ma osanudki midagi muud tahta, see, mis anti ja pakuti kuumus ja nagu, ja siis ma tahtsin õudselt lastetükis kusagil mängida, et saaks lastetükis mingit nõida või kedagi halba midagi halba mängida. Natukene. Aga teistpidi, kas see on olnud niisuguseid rolle, mida üldse ei tahaks teha, vaid, mis on? Muidugi oli? Oli küll, jah. Aga sellist näitab seda, et ma ei ole üldse pika vihaga. Ma ei mäletagi neid. Ma olen osanud need ära unustada. Küllap see oli millekski väga vajalik. Kas sai lihtsalt ühel hetkel see Pärnu aeg ümber võisaia ümber ja tegelikult mul sai ümber ta üks neli-viis aastat varem. Laps oli 12 aastane ja siis ma viisin liisu linna Tallinna, et näidata talle meie uut kodulinna, kus me elama hakkame, et tutvustada teda ette valmistada, et me kolime nüüd Tallinnasse. Kui me tagasi sõitsime, siis kusagil Märjamaal kuskil seal poole peal. Ta ei rääkinud mitte midagi, mõtlesin, ta magab taga. Aga siis ta. Ei, teeksin ilmselt Tallinnasse sõit. Värv. Ja siis teine pool olime jälle vokk üliPärnuni ja siis ma sain aru, et ega siin ei ole midagi teha, et kui üks pool perest otsustab, et ei lähe, teine on otsustanud minna ka, ei ole veel päris kindel, eks ju, siis see otsus, mis on kindel, see tuleb vastu võtta. Siis kui ta nüüd suuremaks sai juba keskkoolis, eks siis oli see asi hoopis lihtsam, aga tema lõpetas ikkagi Pärnusse. Ta ei tahtnud vahetada kooli ja küllap see kaks kodu ongi seotud sellega, et Liisu jäi mul Pärnusse ja ja nüüd tegelikult on tore, ma olen ikka mõelnud, et teistel inimestel nagu maakodud, et minul on Pärnu kodu. Et ega ju ükskõik kus sul see teine kodu on, ikkagi selline äraminemise võimalus. Ma olen 10 aastat nüüd nagu sõitnud Pärnu Tallinna vahet, aga viimased 98.-st üheksandast aastast nagu Draamateatris tööl juba. Ma mõtlesin küll, et ma kolin päriselt Tallinnasse, aga kuna mul tantsukool seal Pärnus on. Ega see kooli ei kao kuhugi, seal on nii palju lapsi, seal õpib. Hetkel 309 last ja enam-vähem 250 300 vahel on neid alati olnud. See nii suur seltskond, kelle Le ma olen nagu midagi lubanud, kes nagu ootavad. Ega ma seal tunde suurt ise ei annagi, mul on ikka järel, kas selline hästi tublid inimesed oma õpilaste hulgas ja ka kõrval tulnud tantsuõpetajaid, nii et neid, et on hetkel praegu 17 inimest seal töös. Aga ma olen seda vedanud seal alates 82.-st aastast Endla teatrisse läksin. Kuuldemängu rolle on Laine Mägil seni napilt, neistki pooled episoodilised. Kuuleme kaht katkendit. Alexini saatja aadress, 1979 roll toosja soorini tsitaat 1988 Ludmilla. Režissöörid Jüri Karindi ja Tanel Lään. Partnerid Jaan Rekkor, Salme Reek, Aare Laanemäe. Margus Oop kaup. Võta istet. Ma tahan sulle paar küsimust esitada tuule ja sinule. Kui ma oleksin kõhn, paljaks pügatud peaga ja suurte kõrvadega, kas jookseksid, meie pole hakkliha masinat otsima. Muidugi, Eestis mitte. Noh, aga kui ma oleksin raskesti haige, paduleta temperatuuri mõõta? Ei, ma räägin täiesti tõsiselt. Kas sa tuleksid hakkliha masinat otsima, kui ma oleksin raskesti haige ja kannataksime unetuse käes? See ma, ma üldse vältaksin seda masinat. Teie korteris. Aga kui ma pärast saaksin terveks, vabaneksid vahetusest ja läheksin sinu juurest ära. Kuhu sa siit läheksid, sa ju elad siin, sina, sinu vanemad ja vanaema ka? Luugiga. Tund aega, kuna autos juba truu alamlikku tütrena kui pole kindel, ära luba mõtted kokku leppida. Kuid papsiloni oma sohver, kes sõidaks trepist räppida. Nii no see pole teab mis ohver saab vahel sõpru ringi veetud. No miks mitte teda, isa masin, kuid aeg on parajasti kasin ja sõnast olgu kinni peetud. Debaps ei tööta lastesõimes ta positsioon on vabandus. Kui koormus ületab su võimed, on tagajärjeks rabandus. Ah jaa, Andrei, mu küünlakutse, Emma pole lootust kaotanud. Tema ajal on nii rasked uksed. Vast oleksin neid paotanud, kuid olen konn, debabson härg. Eks tõlkisid kõrooksuma härragna ergapistanjooksuma. Üks nägu, hirmuhigist märg, ei, peaksite kodu ehtima. Mu tungiv soov jääb kehtima. Oi teate, vahetame teemat. Ljudmilla, saage tuttavaks, ta imetles, tõid juba eemalt Mawatchnikov, muus kolleeg, pood, soola, söödud meil või kaks, sest koos said käidud kooliteed. Mäe Antonson luudake. Kui sõbruneda, suudab ta siis mindki rõõmsaks muudate. Rõõm tutvuda Anton. Nüüd aga taas pean teid jätma jumalaga. Papa ei tulnud ju veel alla, no miks siis luudakeni siva? Mul auto uksed, puha valla jäärändajad, praegu. Eks prantne mõtteiva tulete mu juurde koos. Kas on üldse olnud mingeid niisuguseid unistuste rolle sellel unistuste rollil, nagu ei ole nime mul? Ma tean, et ma teatud perioodidest tahan mängida mingit karakterit, aga mis peaks olema, et tal nagu nimi oleks või tükk seda ma ei tea. Ja kui samas perioodis näiteks tuleb hoopis teistsugune pakkumine, siis ega midagi juhtu, ma saan selle endale väga armsaks teha. Ma üldiselt suhtun temasse väga hästi. Mulle meeldib, kui mulle nagu midagi pakutakse, hakkab mulle tulema lähemale, ma saan teda omaks hakata tegema. Aga see, kuidas roll. Lõpuks nagu prooviperioodis mul sünnib, siis tegelikult ma olen selline väga pikaldane. Ma tahan hästi kaua nagu mõelda ja olla niiviisi. Mul oleks hea meel, kui proovi saaks teha neli kuud vähemalt kui tore. Ja muidugi see ei tähenda, et mõni tükk võib-olla lihtsalt on, saab varem valmis, siis võib. Palun, kui tähtis on seesama liikumisjoonise väline külg, kas roll algab sellest pihta? Mul on niimoodi olnud, et ma näen küll, kuidas Rolli tüdruk, naine nagu peaks liikuma nii õudsalt, kardan häbeneda proovida. Et ka tükk aega ma pean leidma nagu selle põhjendus n ikka ära. Et miks ta niiviisi selline on, aga on olnud küll. Ma ei saanud sellele Alice selli aristokraatide näiteks üldse pihta. Ma ei saanud väga kaua pihta ja see oli nii raske minu jaoks. Lavastaja ka nagu ei üldse nagu ei ütle midagi. Ess, kui Priit midagi ei ütle, siis ma tean, et midagi ootab, eksju. Ja siis ma olin nii närvis juba siis ma ükskord küsisin, et miks sa kui ütle, õhtuks ootame, et sul ükskord tuli, rohkem, pole praegu tulnud, ootame. Ei, ma mõtlen öelda nii rahulik. Ja siis ma sain aru, et ükskord on olnud siis miski asi on välgatanud sellest Alice Sist, eks ju. Ja niisuguse suure närviga, sest ma teadsin, et nii hull, ma ei, ma ei suud, et ma ei ole midagi välja mõelnud, aga ma ei saa nagu välja mõelda, eks. Läksin nagu peale ja. Vaat seda tunned ära kohe. Kõik, äkki on tähelepanuks? Korraks juba lõdvestasin, kui sel teel edasi ära katkesta. Ja see oli küll nüüd see, kuidas ta kõndis sisse tol korral pärast ma sain hiljem temaga teha, eks ju, ükskõik mida. Aga see kõik tuli ühel päeval ja mõne sammu pärast sa katkestad ennast, sest see äratundmine, et see on nii õige, et seda ma tahaks teha. Mina ehmatan sellest nii ära, et noh, nagu tolksti seisma ja siis Priit ka hüüab, ära katkesta samamoodi ronka Baskinil hüüdnud, geenis ei katkesta. Ja vot see on nii proovid küll, et seal selline, kui ma siis suudan nagu üle astuda kellel on raske pärast järgmine kord seda uuesti kätte saada, aga, aga ta on olemas, ta ei kao kuhugi. Aga siis sa hakkad seal sees niiviisi otsima ja mõnule maja. Enamus koordid ei tule välja, aga mis siis? Mõnulemise tunnese rolli sees on nii mõnus. Etteantud teemal Laine Mägi impraviseerib tema kursuseõde Anu lamp. Kuid tehke inimest ühte lausesse kokku võtta. Ma olen tema puhul mitu korda elus mõelnud seda, et see on ime. See on vaimu, võit keha üle. Tal ei ole olnud ju väga tugev tervis, aga see, kuidas ta väga paljusid tagasilööke elussontrotsinud, see selles hapras kehas nii tugev vaim. Vot see on võimas olnud. Siis naine on selline, päike on seda alati olnud, tal on alati hea tuju, ta naerab alati tänase nakatab naer mida võib-olla kohati lava ekspluateerinud. Aga see selleks, aga elus nagunii lähme siit elust läbi teineteise, üksteise najale toel, selliste inimeste olemasolu on ääretult oluline kõrvalolijate jaoks. Siis laine on äärmiselt hea majandaja, see on asi, mida ma olen imetlenud ja imetlenud väga vara. Kooli ajal tegi ettepaneku viimasel kursusel, et. Me saime etenduse pealt kolm rubla 60 kopikat, sa olid niinimetatud metsik, punkte polnud, eks ole, lõpetanud. See ei olnud ju suur raha. Hakata siiski midagi oli, sellest sai täitsa mitu korda ju süüa, võipakk oli 68 kopikat ja piim oli, eks ole, 40 kopika ühesõnaga selle eest sai täiesti oleks võinud, selle oleks võinud ka maasi, tema tegi sellise ettepaneku, et me saime stipendiumiga me väga. No hea küll, me ei saanud seda niisugust natuke lisaraha. Ja ei mulje, et me anname väga vähe raha ära, aga sellesama tema kurjast, tema käes oli kursuse kassa. Tema korjas sellise raha kokku, et me korraldasime selle raha eest. Lõpupeo ostsime õppejõududele kingid, meil oli lõpubankett kinomajas ja siis ta andis igale ühele 50 rubla, et me saaksime ostuga lõpuülikonna või lõpukleidiriide, ma olin, ma olin täielikus hämmingus, kuidas seda on võimalik niimoodi teha, ta majandus niiviisi meid ära, nii veel lõpetasime, pluss siis kuidagi kooli, mulle makstaks üle võtta, siin on 50 rubla, mine osta endale kleidiriie. Ma sain kingad ka veel näiteks, aga, aga no vot niimoodi on tema osanud majandada ja seda ma ka tookord imet ütlesin ja nii ta on kuidagi läinud ka läbi elu. Ja sest, et ega ta muidu ei oleks suutnud pidada oma tantsukooli ja mida kõike veel. See, kuidas ta sõidab siiamaani Tallinna ja Pärnu vahet, see on ime. Et ta on vastu pidanud ja et kõiksuguste katsumustega, mis on olnud, ma ei ole näinud kibestumist mitte kordagi. Ma olen näinud teda raskes seisus, aga mitte kunagi kibestunult. Laine on meil ka elus palju aidanud. Millest ma olen väga tänulik, see on selline, et see on niisugune sõnatu, tänu kui hea on teada, et on inimesi, kes sa oled väga hädas, kas või majanduslikult võiks kõik, soovitab poole pöörduda. Siis on imega see, mismoodi tema on oma häälega tööd teinud, talli taga kitsas hääleke kooli ajal ühtlame, mõtlesin, et üldse naisnäitlejate häälte peale meesnäitlejate häälete peale, et et kui ma mõtlen, meil võimsaid meeshääli on. No ikka kohe on. Ja võib-olla ka, et see on kuidagi suhteliselt naiste puhul pähe, et meil on ikkagi on see naiste hääled ei ole sugugi mitte nii head. Siis see areng, mis laine on teinud, kui maist kuulen, kuidas ta kasutab rinna resonaator, milliseks ta hääl on läinud ja kus on seal jõudu ja viimati nägin teda Ibseni kummitustes. Seda ei juhtu sageli. Istud saalis, mõtlete hääle peale, võtad nagu ühe tervikuna ka, et. Ma arvan, ta on kingitus igal pool, kus ta on. Juba mitu head aastat alates 16. lennukooliajast on Laine Mägi õppejõud kõrgemas lavakunstikoolis. Temast kõneleb nüüd Mirtel Pohla, kes hetkel 21. lennu lõpusirgel ja esinenud paroodia eksamil Laine Mägi rollis. Õppejõud Anu Lambi sõnul oli üliõpilane väga Laine Mägi sarnane jätkab Mirtel Pohla. Kolmanda kursuse talvel siis me hakkasime paroodiaeksamit tegema koos onulambiga ja igaüks siis pidi valima mingi kindla isiku või isikud, eks lekitada, tahab teha siis, kui me otsisime neid, siis keegi mulle koolikaaslastest ütles ka, et Laine Mägi võiks proovida oma maja ei julgenud, minu jaoks on ta kuidagi nagunii üleval või et nagunii suur. Ja siis Anu lamp ise ütles mulle tunnis, et kas te ei ole mõelnud selle peale? Arvasin, et võiks siiski proovida ja ma sain siis natuke julgustust sellest, et võiks proovida. Ja siis kuidas ma hakkasin mingeid asju meenutama. Heas mõttes irooniline on ta, et siukseid irooniliselt märkused, väga kihvtid, mis mulle väga meeldivad. Ja siis tuli muidugi noorema kursuse tundi minna vaatama, sellepärast et no kuna meil endal ei olnud, siis läksin noorema kursuse tundi. Alguses ma ei julgenud sinna ka minna, siis ma mäletan, ma vaatasin, seal oli niisugune helipulti nõu, teatrites on niisugune, kus on see klaassein on siis ma istusin seal vaikselt oma vihik käes, kirjutasime mingeid asju ülesse. Jah, ja siis sain neid asju nagu niimoodi kogutud mis mulle nagu tõesti meeldib, on see tema väga omamoodi huumor ja see, kuidas ta vastavalt sellele, kuidas ta tahab nagu mõjude nagu väga-väga-väga-väga õrnale ja see on mul täiesti vastupidiselt sellele no ükskõik, kas laval või tavalise elust nii särav inimene, kuna ta on, eks ole, ise näitlejaid, siis ta nagu oskab mingeid liikumisse panna just selliseid näitlejale iseloomulikke vajalikke asju ja oskusi nagu õpetada, et siduda nagu tavaliste asjadega ära. Ja, ja tal on, miks tal on mingid oma kindlad asjad, mingid harjutused, mida nagu lennust lendu mäletatakse. Konna harjutas niinimetatud Ta ise nimetab konna, harjutasin tuuleveskiharjutused TEMA alustasime tund, enamasti sellise paigal kõnni, eks ole, aga see oli mingi puusanõksuga. Siis ma mäletan, kuidas meie kursuse poisid ei saanud seda absoluutselt nagu kätte ja ei ole mõned veel siiamaani saanud, et see on niisugune. Laine Mägi oma nõkse. Konnaharjutus on see, kui kummardad nagu ühe põlve pooleteisevõlle poole ja siis käed üle pea ja uuesti ja siis teisipidi. Nüüd on natuke raske kirjeldada. Ühest küljest ise hõikab seal vahepeal ekslikult mingeid siukseid suuremaid käte jalgade lennuks. Kuidas ta teeb neid oma asju teisele poole ja läheb jälle helistab. Ta on 100 protsenti nagu oma õpilaste jaoks täiesti. Ei tule isegi mõttessegi, et seal on nagu kuidagi susserdada tunni mööda. No mismoodi seriaalides meeldib mängida? See nii põnev, sellepärast et sa pead nagu lühikese ajaga jälle kontsentreeruma ja selle jumalast hästi ära tegema, sest rohkem võimalust ei ole selle õnnega tegelikult mulle täitsa meeldib seda teha selles mõttes, et ma püüan küll mõelda niimoodi, et ta on ajakirjanik, et tal see taust. Aga ma ei jõua küll, ma pean ütlema, ausalt tegelikult seda suurt välja mängida seal küll ei jõua. Aga teinekord on vaja lihtsalt nagu tegevust edasi viia, siis tuleb püüda lihtsalt mitte üle pingutada. Minu probleem on jah, see, et ma peaks kogu aeg ennast nagu mitte üle mängima. Et selles mõttes on ta jälle väga huvitav. Kuigi egas laval ei ole ka mingi ülemängimine mingi plussasi pigemini vastupidi, eks ju. Viimaste aegade selline. Ma ei oska, arusaamine või enne ma ikka olen ka mõelnud seda, et vaatad mõnda näitlejat laval või filmis, et ma saan kõigest aru ja et noh, kuidas on see võimalik. Aga seal mingi müstiline asi. Et kui sa mõtled õigesti, siis ongi kõik õige, siis ei pea midagi mängima. Et tegelikult on see nii lihtne ju kuskil noh, vot selle viimase viie aasta jooksul ma olen nagu nüüd osanud nagu seda ära tunda ja seda kogeda. Et see on hea tunne. Sealaval proovis ka muidugi, eks seda ennegi olnud, aga ta kuidagi mitte väga tihti külastanud mind, ütleme nii. Laine Mägi loeb veel ühe katkendi Andrus Kivirähki romaanist liblikas. Jäin üksi seisma, pea muret täis, kui keegi mind korraga selja tagant puudutas. See oli Vilme. Mis viga, august, sa näed nii hädine välja. Saan ma sind aidata? Ta vaatas mulle otsa ja ma neelatasin ning jutustasin talle kogu oma mure. Mis peale Vilver muigas ning tähendas. Aga see pole sugugi raske tantsida. Ma arvan, et iga inimene peaks sellega toime tulema. Kuuled, muusika mängib, tule tuleaugus, tantsime. Muusika mängis tõepoolest, ma ei tea, kus. Ei, olen kindel, et sekund tagasi valitses teatrist täielik vaikus. Aga ma ei imestanud selle üle, vaid lasin Vilmeril endaga talitada nii, nagu ta heaks arvas. Ta võttis mul käest kinni, toetas teise käeseljale ning tantsisime. See tuli välja kergelt suurepäraselt. Ma ei mõelnud hetkekski raamatus nähtud kriips kujude jäikadele poosidele ega püüdnud neid jäljendada vaid lihtsalt tantsisin ja tantsisin ise hinge kinni pidades, nagu äsja jalgrattasõidu selgeks saanud laps, kes kardab, et ime haihtub ja ratas vajub kolinal külili. Tantsisime seni, kuni Vilmar naeratades peatus ning lausus. See oli ju suurepärane august, sest sina tuled mulle rääkima, et sa ei oska tantsida. Ning samal hetkel vaikis ka muusika. Ma ei läinud sel päeval pärast proovi koju, vaid kiirustasin Eerika juurde. Tabas mulle ukse silmis üllatus, sest ma polnud teda varem kunagi külastanud. Ma ei lasknud tal sõnagi lausuda, tormasin tuppa ja teatasin. Ma sain just praegu terveks ja suudan nüüd tantsida. Kas tohib paluda? Praegu, imestas Eerika. Joobes ehk kõigepealt teed? Ei, kohe vastasin mina ja me tantsisime sealsamas esikus, kuni Eerika korteri perenaine nina oma toast välja pistis ja meid nagu praevardaskeerlevam misjonäri ümber karglevaid inimsööjaid jõllitas. Siis lipsasime eerika tuppa ja tõmbasime hinge tagasi. Te tantsite väga hästi lauses eerika. Kas ma siis ei öelnud? Vastasin mina bravuurikalt. Kogu selle tantsumaailma ja teatrimaailma kõrvalt ja kas on veel mingeid asju, mille nimi hobi on või mingeid oskusi või? Tegelikult ma olen tahtnud osata süüa teha, aga Ma arvan, et ma ei hakka seda õppima. Sest kuidagi saab nagu kergemini läbi, sest see võtab nii palju aega, aga kui see omadus mul oleks olemas, oleksin väga õnnelik tõesti. Ja siis, mida ma tahaksin. Tegelikult pani mulle pisiku nüüd uuesti sisse Zoja Hertz, et võiks nagu nüüd jälle laulmist natukene pida, sest tema õpetab nii huvitavalt tema tunnid, noh, seoses selle kabaree ka nüüd. Et Ma kuidagi äkki tundsin, et peale soojatundjat ära räägi, tuleb küll häält välja. Et ekse kuidagi innustas ja see on nüüd see hobi, mida ma tahaks teha. Aga ma armastan hirmsasti heegeldada ja keegi ei usu seda. Aga mul on need käterätiku ääred, igasugu linikuid ja asjad, et ma olen ikkagi heegeldanud rühmad tõesti ammu heegeldanud. Vaat seda ei saa autoroolis teha, selline hoopis tähendab tõesti kodus istudes või kusagil bussis istudes tegema. Aga seal autoroolis meeldib istuda või autoroolis, mulle meeldib hirmsasti istuda, tõesti. Mõtlesin kunagi, et see oli ammu-ammu, et kui enam näitlejana tööd ei anta, mina lähen taksojuhiks. Taksojuhid teenivad ka hästi iseendale kogu aeg rääkisime, et, et mis see siis on, et noh natuke olen tööl ja siis on jälle vabad päevad ja tähendab ma ei ole nagu kartnud kunagi, et mis siis saab, kui mulle tööd ei ole? Ma mõtlesin selle endale välja ja ma olin täitsa kindel selles, et see variant on olemas, ma olen praegu ka kindel, ega ma takso tegelikult ma ei taha enam minna. Muidu ma tahtsin õpetajaks saada, sest mu ema oli algklasside õpetaja. Aga no nüüd ma olengi õpet, õpetaja, ma olen ka, sain nii ja naa, nii et ma olen, ei tohi nuriseda, mitte mitte, ma ei tohi nuriseda, ma olen ka nii mitme kõik asjad saanud. Hiirelõksu peaosaline polinäitleja Laine Mägi. Tema valis ka muusika plaadilt alle kriya, mis kaasa toodud mälestusena. Torontos nähtud tsirkuseetenduselt. Portreesaate seadsid kokku Külliki Valdma ja Pille-Riin Purje. Elu tantsu jääb laulma Tõnis Mägi. Aga? Mina hoian.