Luulelahing. Pere algab luule lahingu teine hooaeg olen Peeter Helme, koos minuga juhib saadet Jürgen Rooste. Tere Jürgen telePeeter. Tore Ma tean, luule ongi Eestis kõige tähtsam asi, tulevad ainukene, mille pärast tasub elada. Ta võidelda, tappa olen aru saanud, igavene esikaane uudis ja ainukene esikaane uudis kuni aegade lõpuni. Ja sellepärast me seda saadet teemegi sellel hooajal mitte tapmise pärast. Oleme uueks hooajaks tulnud stuudiost välja linnapeale ja meie saade salvestatakse Tallinna vanalinnas, kohvikus nimega must puudel. Täpselt nagu eelmisel hooajal, seal on ka nüüd meiega neli poeeti. Nendeks on Peeii Phili Moonov, Triin tasuja, mariliin basseini ja Tõnis Vilu. Ja täpselt samamoodi nagu eelmisel hooajal on meiega ka kriitik, kelleks tänases saates on Peeter Sauter. Tere. Luule lahinguformaat jääb ka igas muus mõttes samaks. Maal saade läheb eetrisse nagu möödunud aastal kevadel kirjandusfestivalil head Read ja tegu on siis otseselt kattega. Nii et olge valmis suureks valiks. Kuni sinnamaani on kõik tuttav, nimelt võistlevad igas saates neli poeeti omavahel ja välja näeb see siis nii, et iga autor loeb omal valikul ette ühe oma luuletuse. Lisaks kuuleme poeedi soovilugu, kuulame tema isiksuse kohta nii tema enda sõnadega midagi kui siis loodetavasti aitab see lugu teda natuke paremini mõtestada ja kuuldut kommenteerib ka kriitik. Sekkuvad külalised paaris, kes loobivad saatejuhte ja luuletajaid tomatit sõnadega lilledega armastuskirjadega kõige muuga kättesattuv, aga tõeline võim on raadiokuulaja käes, sellepärast et just raadiokuulajad otsustavad seda, kes on nii tänase luule lahingu kui kõigi selle hooaja luulelahingute ja loomulikult ka finaalsaate võitja. Ja me ei hakka teid lunima, kanalit ei vahetaks, me teeme nagunii kõige paremat saadet. Ja selleks ei ole midagi lihtsamat, kui tuleb minna luure lahingu kodulehele aadressil luulelahingpunkt, vikerraadiorelee ja anduma lemmikluuletuse poolt. Valiku kergendamiseks on kodulehel üleval ka poeetide tutvustused, soovilood ja luuletused nii tekstina kui helikujul. Tänase saate lemmikut saab valida kuni 28. veebruarini. Luulelahing. Ja nüüd olemegi jõudnud saate juurde. Jürgen, kelle me esimesena ette võtame? Ma arvan, et hea oleks paluda siia seltsi tänase saate nii-öelda luuletaja veteran või kõige kõige vanem luuletaja, kes veel puldis on p e Filimonov. Ma tean, et, et ta sõbrad kutsuvad teda teistmoodi aga see x B x just Peeii on sündinud 75. aastal ja ta on meil inglise filoloog ja tema põhitöö on ikka kõige parem minu arust üks kõige olulisem töö, õpetaja töö, eks ole, valgustada inimesi, aidata neid paremale järjele, targemaks teha. Ja ta on kirjutanud hunnikul romaane, luuletusi, näitemäng, näitemäng ja mina ei tea, aga olen kuulnud, et kirjutanud olen, aga lavastatud see pole seal kellegi pärast. Novell ja eesti keeles on ilmunud vene keeles on palju ilmunud eesti keelde on tõlkinud sind palju, autori on, on sul palju erinevaid tõlkeid, aga tegelikult on oluline, et seal tõlkeprotsessis ise osaline, et sa oma tõlgetega ise nagu ikka ikka valvanud nad mis nad teevad ja eesti keeles on ilmunud siis romaanid mitteeukleidilist, meetotsioon, sas seda asja siis novellikogu Nickroloogide kirjutamise oskus, eks ole, ja üks luulekogu kaasväärastuste käsiraamat ja nii rääkis Sadalas. Mitte mitte, mitte nii nagu sina ajutisi valesti vabadust. Ja ma elevil esimest korda sinuga niiviisi kohvikus. Kuidas selle eestivene kirjandusega selles mõttes on see väga ebaõiglane on sinu käest küsida, aga on tunne, et kui kümmekond aastat tagasi räägiti, et eestivene kirjandus on mingis mõttes väiksema ringi hobi või huvi, sest et noh, venelastel on tegelikult oma suurvene kirjandusega olemas ja neil pole seda eestivene asja vaja, siis tegelikult praegu on mõned autorid seda müüri murdnud, sina oled üks neist, kuna kuna jah, meie idanaabritele seda kohalikku eestikeelne kirjandus tõesti pole välja arvatud võib-olla issand Ivanov. Ja, ja siis noh, ülejäänutel polegi muud teha kui murda seda seda müüri ja siis pürgida nagu Eesti poole Eesti Eesti poole, et näha, et Venemaa turgu vallutada on. No ei ole mõelnud nagu selle peale, et aga ikka on võimalik, aga, aga see jääb siis tuleviku ülesandeks, niisugust Pelevidites rohkem mitte kõrvale. Göriminesoluutsem luuletused on mulle, mõtlen su luuletused on sellised. Jõulised, realistlikud, tänavakeelsed, see on jälle mingi asi. Noh, ütleme niiviisi, et sellega on igal pool probleem, jälle tuleb, keegi ütleb, et näed, see, sinu vabavers ei ole luuletus, võib-olla Moskvas on see veel tavalisem, aga seda juhtub ka Tallinnas tänava peal ja absoluutselt Tallinnas juhtub väga tihti, et eriti kohalike venelaste käest seda on kogu aeg, need küsimused, et mis luules on, kui see on, kui see riimis ei ole ikka ikka veel, eks ta ikka ei osta, ega ikka ei ole head vastust. Aga sees oled oma luuletusi bändiga esitanud, ma nägin sind hiljaaegu palju proovides ja lava peal põuetsiga. Et ühesõnaga luuletaja tänapäeval on ikkagi lavadest staar ja rock n roll, kangelane, no peab olema selline multitalent, multi-multitask ninaga öeldakse inglise keeles. Et jah, olla olla siin ja seal olla nii ja naa olla olla see ja too. Sest meil on natuke ette heidetud mõnes artiklis vihjamisi, nii et miks me seda saadet teeme ja ma arvan, et me teeme seda osaliselt sellepärast et luule ongi mingis mõttes tänapäeval rohkem ka lavaline vorm ja ma arvan, ka iga luuletaja on see inimene, kes lapsepõlves vähemalt mina olen selline, tahtis küll saada rokkstaariks, aga millegipärast õppinud teda seda pilli mängima. Ja nüüd peab kuidagi sellest sellest ilma nagu mul rabelema. Mulle tuli siin hoopis veel see paralleel pähe, mida kunagi kunstiajaloo loengus üks õppejõud ütles, et et need, kes ei oska joonistada, neist saavad luuletajad ja ma saan aru, et see kehtib siis ka need, kes ei oska pilli mängida. Nist saatke luuletaja absoluutselt jah, aga oled sa luuletaja selles mõttes, et sa oled ju prosaist ka sama palju, et no täna ja siin ja praegu olen ma küll luuleta selgelt, kui ma koju lähen, istun arvuti taha, siis oled Mikey prosaist või, või, või tõlkija, siis sa saadad meile nii, ma loodan, et te kõik kuulete kodus raadiot, äärise teiega tagumistes laudades, nüüd on siis teie ees luuletaja, poeet Pilimonov. Nii luuletus, luuletuse peal kirjandust, silla luuletus on siis selline. Möödus 2000 aastat. Ta astus uuesti väljakule. Vähe küll, mis oli muutunud? Aborigeenid kauplisse Savermaga preilid kõlgutasid purskkaevul jalgu. Autovõidusõitjat ekstrapoleerisid. Kolumbuse mälestussambale istus mingi tundmatu lind ja vaatas teda kaastundlikult. Ta kahetses, et polnud hommikul habet ajanud. Algul ta ei kuulnud, mida nimelt nad hõiguvad. Tema tähelepanu köitsid nende polioti Lenin mähitud käed mis sööstsid üles kümnete trummipulkadest sünkroonselt harmoonias. Nagu iga-aastasel linna päeval. Suhkruvati teleriinide tolmanite ja oksele ajavat valgetes sukk Kadepidustusel. Ta veel tahtis rõdult korra vilistada. Välja tuli ainult pruntsis. Kaugelt ei tundunud nada Kressiivsetena. Alles lähemale jõudes lõikasid silmi nende vahele realised halli segused, juukse pahmakat ja mürkpunaselt lõõmavaid huuled. Nagu lõputu talumatu stroboskoop. Loe, karjusid nad. Loe. Aitäh selle luuletuse eest ja nüüd me kuulame sinu soovilugu, mis, mis lugu see on. On samas ka reklaam, et eks mu lemmikbände eales nimega metroonami tuleb märtsis Eestisse. Ja esineb meie rock Cafes ja praegu kõlab metroonemiks parimaid laule üldse nimega akvavies. Kub luulelahing äsja kuulasime filmioonovi luuletust ja tema soovilugu ja nüüd on siis käes see hetk, millal meie kriitik Peeter Sauter intersaab oma kaalutu või kaaluka sõna öelda ma ei taha seda kriitiku nime või? Ma ei ole mingisugune kriitika. Aga ma teie käest tahaksin küsida, et sa kirjutad vene keeles, eks ole luulet ja, ja erinevaid tekste. Sa oled inglise filoloog, mul on alati tundunud ja sellest on palju räägitud. Vene keeles luulet kirjutada on, tuleb kuidagi paremini välja. Et eesti keel ei kõlba luula keeleks, nii hästi. Riimide probleemid, ma ei tea, mis probleemid veel. Kuidas sul tunne on, mis, mis keeles on hea kirjutada luuletaja. Olen keelule, mis kõlas, oli tõlgitud, aga sa ise tõlkisid, ei, ei. Tõlkinud Katrin Väli. Tõlkis. Hambus ausammas on jälle sõitsin sisse. See on väljamõeldud lõunamaine, mingi väljak, näiteks Haanja või väga hea, ma mõtlesin, et mis koht on okei, aga ma olen elus kirjutanud ühe ainsa luuletuse eesti keeles ja see oli kerge. Milles salli? See oli sellest, et Kaplinski hakkas vene keeles kirjutama. Pühendusluuletus Kaplinski, nii kus seda näeb, seda? Ma usun, et ainult kuskil Facebook'i sügavustes need seal on väga sügavad salakahtlased, seal tõlge nagu ahjus valule, minagi olen siin ära eksinud, aeg-ajalt mitte küll kirjutanud, aga aga lugenud ahhaa ma ei tunne, eks ta riigis luulet vene keeles kirjutatud ka ja ma olen kuulnud. Ja kas see on nagu erin, kaif, erinev naudingut teha riimi paljud väldivad nagu riimi tegemist oma luule seal seal nagu paha toon, kui ei hakka priimi tegema minuga õhtust, täiesti vastupidine lugu, ma alustasin täiesti riimilise luuletajana ja noh, ajaga nagu läksin vabavärsi üle vabavärsile, miks fat ei tea, ei oska, ei oskagi seletada, selline noh, ma ikka veel kirjutan riimis vahest, aga, ja enamus, kas ta on nüüd vabavärssi lihtsalt ja ma ei oska seletada, miks on selline, kas, kas see on kuidagi toimunud moodsam ja popim on kirjutada vaba, on riimid, luule on vana vana aed, sama rokkstaari asi. Ikka rops. Peter, aga äkki Peeter ja p jah, praegu me saime teada, mis juhtub, kui väga intelligentne jagar raadiokuulaja saab järsku raadiosse, aga. Peeter Sauter äkki äkki sa ütled, et kuidas see ei Filimonovi ülekuulamine on sul aidanud kujundada arvamust, mille põhjal siis meie raadiokuulaja omakorda saaks oma hääle anda. Mul ei ole mingit tarkust ausalt öeldes. Et ikka iga kuulaja peab ise ise oma otsused tegema, tunne ikka, on ju. Tunne on tunne. Ma arvan, et see tunne on suuresti seotud sinu keelekasutuse sinu isiksusega. Ja see tekst on seal kogu asja orgaaniline osa. Aga ma ei tahaks hakata kuidagi teksti tükkideks võtma, analüüsima kardan, et ma ei valda teemat. Aga, aga see rokkstaari kvaliteet meeldib mulle väga. Suur tänu, Peeter, suur tänu tämpi Limonov. Luulelahingjärve luuletaja saates külas on Triin tasuja kaheksa üheksandal aastal sündinud ja siiamaani avaldanud kolm luulekogu. Üks neist jõudis üsna hiljuti raamatupoodi, kuigi ilmus vist juba juba paar kuud tagasi, aga aga millegipärast ei olnud teda vahepeal saada vastuseta kirja. Et aga aga esimese luulekogu provintsi luuleist võitis tasuja Betti Alveri auhinna 2009, kui ma ei eksi. Ja siis oli veel üks lugu, mille pealkirjaga kahtlane lugu, et oli kaane peal, oli ühtpidi tiitellehel, teistpidi kas armastust on või ei ole või? Seal oli kaane peal, oli trükiviga. Tiitellehel on õige pealkiri, armastust on ja armastus tale ja selge, mis on saanud provintsi luulega, mis on saanud sinu ja provintsiga. Ma ei tea, asjad on edasi läinud, koht ei ole enam nii määrav, kuivõrd see kellega ma suhtlen. Provintsi luule, ma ei tea, ma kehitan õlgu, ma kasvasin sellest välja pärast seda, kui raamat ilmus. Et ma üritan nüüd roosaga tegeleda. Aga uus luulekogu siiski just ilmunud, aga seda ma kirjutasin, see on nagu mingi kolme aasta töö, kui mitte nelja aasta mingi mõnes mõttes isegi kogutud teosed. Selle ilmumine viibis nii kaua, et ma olen sellest juba välja kasvanud ja mul on juba neljas käsikiri valmis. Ja see on vastuseta kirjad, nagu ikkagi lugedes jäi mul peamiselt tunne ikkagi mingis mõttes armastuskirjadega. Ja ikka alati. Armastusega on alati mingi teema. Sageli ütled, ütled sa oma tekstis, et sa oled vihane või kurb, mul on tunne, et see võib-olla mul endal peas hakanud tunduma niiviisi, aga niisu esimeses raamatus kui ka nüüd kõige uuemas, et tihti sa annad, annad mõista, et sa oled kes vihane või kurb selles, kas teda oli viimastes koguskadundele viimases võib-olla see kurbus oli natuke dominant. Võiks väga lähedasi inimesi ütles selle kohta, et see ei ole enam luule, vaid see on filosoofia, mis on luulevormis. Minu arust oli üldistust palju rohkem või ühesõnaga Otsingud on teistsugused, et need ei ole enam nii emotsionaalsed, need on täiesti mingisugused hingeotsingud, mis ei ole enam emotsioonidega seotud, vaid mis on nagu elu nagu olemusega seotud, rohkem. Et see siiras esmane, et võta, korjati üles üks see pilt ja tehasest pildist lihtsast loost esimesest asjast selline foto, et see ei ole sinu jaoks enam. Ema ja ma otsin nagu sügavamat tähendust ja üritan rohkem mõista kui hukka mõista. Aga kas luuletus, mida me täna kuulame, on juba varem ilmunud või ei, see neljanda kogu luuletus ikkagi kuskil neljas kogu õhus ja mul on see käsikiri valmis, ma räägin. Ja aga, aga mis, mis need lood on, mis proosan? See veel kujunemisjärgus, aga see üks esimesi lugusid, see, millega ma praegu töötan, see on armastuslugu. No ma olen sellises eas, et nagu midagi pole teha, see puudutab mind kõige rohkem, võrdleme armastuse vanuse värk. Mingil määral ta on, nagu arvestades minu tausta, siis minu kujunemisloos mängib väga suurt rolli 89 sündinud minu isiklikus kujunemisloos, iga iga inimese kujunemislugu on täiesti erinev. Selge, aga kuulame siis selliste luuletust, mis loodetavasti räägib ka midagi sinu praegusest kujunemisloost. Okei. Jõlkur olen maid jõlkur, kes kunagi tahtnud olla kinni püütud kukkumisest päästetud kuid kukkunud ikka ilmalt peost olnud tiivutu lind ise murdnud end koorest välja kukkunud pesast, et õppida kõndima, enne kui lennata. Nii on elu mu tee, mida ikka iseendas avastan. Et tiivad, sulg sulehaaval jõuaksid kasvada, mind vabaduse taevasse kõrgele saaks juhtida. Olen olnud vaid jõlkur teadmata, kelleks kord saan, kuid tiivasirutus ootel iga hetk võin hakata lendama. Kas enam, mida ta keegi kinni mintsa kaks, vaid pigem hoogu mu tiibade lõhutaks. Päästa iseend, maailma polegi enam vahet tunda armastust õppima, see on mu vanadus, kõhu all puudutab ainult kui tunnetad elus liuglemise kunsti, lennuhella puudutust, mis on kõik ja eimiski vaid see jääbki must maha hing täis valu ja lusti, millega need read suudlen su nahal. Ja sellega kord vead, kõik kanname maha. Personali siis aga millest laul tuleb? Kelle laulja miks? Kauboi Chankis, ma ei tea sellest bändist midagi, see laule lihtsalt mind saatnud umbes 16 aastaselt peale ja selles on midagi tunnetuslikult väga minu hingele omast mis on seotud ka tüdrukust naiseks saamisega. Lähme edasi luulelahinguga Saadet juhivad Jürgen Rooste ja Peeter Helme, kuulasime just Triin tasuja soovilugu suid Šein, kauboid Jankis esituses ja Peeter enne uurisid Filimonovi käest riimilise lõpriimilise luule kohta ja praegu me kuulsime luulet, kus oli reaalselt väikses triinisse. Ma ei tea, kas hiilisid mööda, aga, aga ikkagi langesid lõksu nagu meil ei ole nii millele, et ikka tegid riimi ka. Ei, no riim või riimitus tuleb loomulikult sai, ma ei mõtle kunagi tehnika peale, kui ma midagi teen. Tehnika on väga sekundaarne, võrreldes hingetööga. Koronsul sinu oma sõna ja väga hea, mina ei ole varem kuulnud Jolcraid, väga ilus sõna. Ma võib-olla olen näinud kohe pilt tuleb, noh, ma tundsin ennast ära. Väga hea, et sa proosat kirjutanud, vaata kõige paremad proosakirjutajad on ju need, kes on alustanud luuletamisega. Miks need head on, sellepärast neil on keeletunnetus, neil on väga peenkeelekasutus. Õnnepalu, Tõnu, Viivi Luik. Paremini enam teha ei saa. Jaan Kross, minul seda. Luule jah, kurask. Minul seda luulekogemust must ei ole, ma sain kohe alguses aru, et ma ei suuda luuletada, ütleb kolmeluulega kautor. Mis proosa luule siis, mis luule, see asi ikka nii, nii lähed jälle ise ka tühistatud? Ma ei. Ma ei oska teisiti. Ja võib-olla mingit uut Runalit Kaplinski, ta ei, ei tulegi enam või? Ma ei tea, mis sa arvad, kas tuleme teised saavutame uue ilusat uut tunnelit või Kaplinski, et see vist on ka natukene imelikke, ei, ma ei tea, kes tead, üks veskis vete pääl kirjutaks, noh seda on ju kõik, kõigil on see, me võime iroonilised olla, aga tegelikult on kõigil sees ju kedrahanud mingil mingil ajal. Aga et kas neid uusi on vaja, näiteks siin mõtlen just basseinini ja vilu raamatut viimasel kahel aastal ilmunud mõlemas oli midagi väga heastama, pidin harutama. Mõlemas oli midagi sellist, mis ma lugesin, et, et näed, et mingi uus asi on mingi mingi teistmoodi sammaldunud, mis et käis, ei pea olema Kaplinski või tunne, lõi Luik või see uus asi ei pea. Nüüd te räägite olulist luulet, ma, ma arvan, et tegelikult selle järgi paljudele ikkagi neelud käivad natukene. Aga seda on võimatu teha. Aga tegelikult noh, nüüd me mai tea, libisesime, ma ei tea, kuhu. Ja ma käisin Triinu luulekogu esitlusel kapsastes. Sa oled väga hea ka oma tekstide ettelugeja, kõik ei ole see, see on niisugune eriline omadus, kui sa kellelegi on bakterivärk. Aga ma ei tea, paljud tänavad lugeda oma oma luulet, loevad niimoodi noh, võimalikult tuimalt külmalt, võimalikult lakooniliselt sõna jõud, umbes nagu hakkaks ise tööle. Vaata, kas tead neid väikeseid luule plaatamis nõuka ajal välja antud, eks ole, kus on Viiding ja Ehin ja tähendab pisikesed ei tea, siis oli väga moes ka lugeda niimoodi jumalikud tuimad, tulistad nemad oma oma sõnu. Kas see on kultuurides erinev vene kultuuris on, eks ole, et teised on seal, laulab. Mulle meeldib see vene kultuurilised raadi lauljate kohta, öeldi poeedid. Ja see minu meelest märgistab ka seda, et kui sa kannad mingisugust asja ette, siis sa pead selle taga olema nagu sa ei saa nagu kuradi pärssida mitte kuidagi oma hinge, nagu nagu, kui sa lood midagi, lood seda hingest ja nagu, kui sa seda ettekannet, siis nagu loomingu järgmine etapp, mõnes mõttes Eestis mädename sõda. Ja mulle ka ei meeldi eestlased sellepärast jah, aitäh. Luulelahing, aga me läheme saatega edasi. Järgmiseks esineb meile luuletaja Tõnis Vilu ja 88. aastal sündinud noor autor, kes on avaldanud kaks luulekogu, oh seda päikest ja ilma ja, ja üks neist olles möödunud aastal, sa oled kuskilt Väike-Maarja kandis pärit täitsa Väike-Maarjas täitsa Väike-Maarjast. Mis see tähendab, mis on, oled ka provintsi luuletaja? Ei või, see ei ole sinu jaoks. Koha, kus ma ei tea, kas jah, ma olen provintsi poiss elu lõpuni tõenäoliselt. Jätab jälje. Kas seal, kas seal on nii kole või sinu luuletusi lugedes tundub, et sinu maailm on selline ohutu koht, võib-olla mõtled ilmad, siis see ei ole üldse see mõeldud. Ei vaata minu minu arust ilma, on vastupidi, on tohutu suur, sihuke apokalüptiline meie, et see on nagu mingis mõttes on see poeem. Kas ma lugesin seda õigesti, kui ma lugesin seda sihukese apokalüptilise põimina, kus maailm ongi natuke tühi, hallide? Jah, see täpsem määratlus võib olla postapokalüptiline nojah, jah, aga, aga põhimõtteliselt küll, jah, aga see on, et see maailm ei ole praegu siin nagu olemas, muidugi ta koosneb mingitest kohtadest, mis on maal olemas, aga ma ei oskaks muidu kirjeldada neid. Jumal tänatud, et seda veel päriselt olemas ei ole, aga nagu ma kuulsin, sa ütled ilma, sest et ma kirjutasin sellest ka ühe arvustuse, kus ma ka vist peatusin sellel nagu teisedki arvustajad, et kuidas seda lugeda, kas ilma või ilma. Mõlemad tundusid. Mõlemat pidi on võimalik lugeda ka ilma, nagu võib-olla kergem öelda, suvaliselt ilma ilma ilma räägiks nagu raskem. Sa oled värske rõhutoimetaja ja värske rõhu põlvkonna autor, et ühesõnaga sa oled juba nagu ühtpidi oled selle noorte autorite põlvkonna üks üks lipulaev, üks autor ise ja teisest küljest oled sa nüüd läinud teisi toimetama, et kas, kas sa tunned sellist vastutust selle põlvkonna eest või tunned sa lihtsalt, et sa mõistad teiste hingeelu paremini, sest et sa oled kuidagi samast kohast pärit kõikjalt Väike-Maarjast, eks ole, aga kõik värske rõhu autoriga Väike-Maarjas muidugi vaata, seal on see V tähega hakkavad mõlemad vilu ka muidugi V tähega asjad on ühest kohast. Aga ma ei tea, kas ma noorte hingeelu nii hästi tean, mulle lihtsalt vedas, et ma selle töökoha sain. Et see rinka tuli täis nii-öelda alustada avaldamisega ja siis avaldab peaaegu igas rubriigis ära ja saad toimetajaks. Lõpuks ütles, ütlesid, et vedas, see tähendab, et see on ikka unelmate töö. Ma ütleks küll, et see on üks väga hea töö ses mõttes, et enda jaoks jääb kana aega ja tekstide jaoks ja samas on nagu mingi väike sissetulek, olgem ausad. Et saab kirjakirjandusena, laen teeb, mulle meeldib. Teiste tekstidega tegelemine rikastab sind või sa seda tunnet vahel ei ole, et äkki see hoopis ähmastab seda, mida sa ise oled tahtnud öelda. Ei, nad on ikka suhteliselt nagu lahus, kuna ma nagu toimetan proosat, ma just selles mõttes rõõmus, et ma luuleti peatoimetusest, ma ei oska luulet eriti toimetada, kuna ma ise olen nagu luuletaja. Et võib-olla tuleb kasuks, et mul on nagu need asjad on lahus. Aga sa lased enda luuletekste meelsasti toimetada või? Jaa, aga ja mõnikord nad ei taha toimetada miskipärast. Kes tuleb midagi apokalüptiliste, postapokalüptiliste või midagi muud? Ei, täna tuleb midagi muud üldse suhteliselt reaalne asi. See on katkend ühest pikemast asjast. Ja seda pikemat asja saab järgemada lugeda aadressilt ühenduspunkt Tammer punkt com. Luuletus ise siis selline. Töötas isa muudkui aga töötas, töötas haigeks, enda vahetused kestsid poole ööni. Paar vaba tundi jäi tal enda jaoks paar tundi, et kirjutada üks jutt laast luuletus ja siis magama minna, et varakult tõusta. Terve vahetuse, mõtles ta aina, kuidas öösel võimalikult kiiresti ja täpselt see kõik endast välja saada. Need olid head lauset, head jutud, head head, head luuletused, tihked ja kompaktsed. Ükskis elav olnud, liigne selleks polnud, aegagi polnud võimalustki. Isa muudkui aga töötas. Kuid töötas ta haigeks, enda tööle enam minna ei saanud. Ei osanud istuda ega astuda. Aega oli nii palju enda jaoks. Nii palju, et jutud laastud luuletused venisid päevade peale laiaks ja hõredaks. Midagi polnud enam endast välja saada, need olid halvad laused, jutud, luuletused. Kuid siis ütles keegi telekas, et elu ise ongi muudkui aga töö, töömaht ei anta. Ja isase aru, et vahetus pole kunagi lõppenudki. Kõik need vabad päevad on justkui ainult paar tundi enne surma. Ja siis ta kirjutas veelgi haigemaks enda. Kui hiljem poja keskendumisvõime jälle alt hakkas vedama, luges ta kadunud ja klassikuks saanud isa jutte, laste ja luuletusi. Need haarasid kinni, laelutasid maha ja tegid klassivahepeale tigedaks. Midagi tinarasket oli sõnades, mis rikkaid sarjasid puhtalt nende sõnade Vormgi vormis mõtet klaariks. Lihtsaks ühemõtteliseks värviliseks ankurdas nad etteantud positsioonile, millel istuti juba tuhandeid aastaid lõug toetumas rusikasse tõmbunud käele ja soojaks istutud kivi tõmbas tüdinud ligi. Õigemini ei seda keegi tea. Ta üritas hetkeks leida nüansirohkust Facebook'i ligihunnikute tagant. Kuid silmad vedasid alt ja ta hargnes laiali. Maailmavaated poole laiali jagatud raskuspunktid hägustanud puritaarlus vändumite kanda. Kuid ka seal hägustus see ja ülenõue. Käre voolasid Ni haldjad. Kõdildod voolasid käsikäes. Jaga ja loobu oma troonist. Facebookis vaidlesid kaks isa kunagist sõpra, üks jutustas võrdse jaotuse kirikust. Teine lõi lokku inimkonna allakäigu üle. Kõik on loomastanud, nii ütles viimane, mida sa enam jaotad. Ta jälgis nende joodikute vaidlust ja mõtles. Ma vaatest on üldse võimalik mööda hiilida, kukkuda võrgust mööda. Raske töö, see mööda kukkumine. Aitäh. Ja, ja miks, missuguse soovi laulja, miks? Lihtsalt viimane lugu, mis mulle meeldis, sattusin Youtube'is peale. Voor Spildevain. Luulelahing läheb edasi, kuulasime just Tõnis Vilu luuletust tema soovilugu ja nüüd Peeter, on sul aeg jälle korraks võtta inkvisiitori roll, et praegu me kuulasime ühte tõesti väga konsiid konkreetset konkreetset lugu, et kas see nüüd sobistusele sa siin iga asja kohta nagu arutlesid, et mis maailma sind igale poole hargneda võivad, aga see praegu oli üks väga konkreetne asi. Ja, aga ega mina ei saanud aru, et seal luuletus, aga, aga see oli luuletuse, ta on osa pikemast, mis tähendab roosast, helistab siis. Luuletuseks teeb rütmisõnade asetus, pausid? Nojah, ei saa asjale paisale pihta Su luule koguma, pidin alustama ja see oli küll väga napsakas ja kõikuma luule kirjutama hakkama, siis on enamasti selline epikuulus blogija vaat et kirjutamine algab minu meelest plageerimisest, aga mõned tulevad nagu sellest välja. Aga, aga mõni ei tulegi välja, et ta jääbki sinna. Mulle meeldis luulekogu, seal isikupära annan, seal oli mingit irooniat, seal oli mingi nendes nihkes maailmanägemist, mis oli fastsineeriv, oli tore jälgida. Pole siin ma ei saanud küll praegu üldse pihta, hakkas, lisavad sinna ise või ei. Vabandust, ma ei tea, kas sinu isa on kirjanik või ei ole. Ütle, kas see on sinu isa, kellest sa kirjutad, ei ole seal tegelane, seal tegelane, kujutluslik tegelane ja vähem jah, eks prototüübid ole ka olemas, aga noh. Aga ta ei ole isakeelne. Ta on selle. Ei tule siit välja. Mida tähendab, et raskevõrgust mööda kukkuda? Et internetti mitte lahti teha, on peaaegu et võimatu. Tähendab sadam vä? Üleüldse mingit posid mitte positsiooni võtta või et sa ei pea. Poeg positsiooni võtma või mitte suhestuda on, on keeruline. Jah, et oleme sunnitud suhestuda, on keeruline. Aga sa tahaksid mitte suhestuda. See on nagu huvitav mata see mulle meeldib, see mulle õudselt meeldis, võiks küll, jah, millest ma aru ei saanud, kuidas need Haldida dildo käsikäes libisevad sääre palun, seal seletas, et. Internetti kui Tambrisse minna, siis noh, see on noorema põlvkonna asi, et issand Okei, ma sellega piirdun, ma sain aru, et ma ei tunne elu. Seekord olid seal tõesti väga karm, aga loodame, et meie kuulajad, kui nad hääletama hakkavad, mõtestavad seda asja ise ja ja võib-olla mitte nii karmilt kui sina, aga tõesti ma ei oleks pidanud seda sõna tarvitama. Luulelahing, meie tänase saate viimane luuletaja Mariliin vasseni sündinud on autor 1980. aastal väga ilus aastas ja ma olen ainult natukene vanem ja mis on huvitav, et tõlkija ka Sa oled tõlkinud ikka ütle mis on kõige vastastikuse võisikese äärmuslikum kogemus, et sa, ma olen vist kuulnud sinu nimega mingite multifilmide või saatesarjade lõpus ja kui tõsisest, kui kui kergeks saab minna. No ma arvan, et ma olen vist tõlkinud kõiki tekste, mida on võimalik. Aitäh pesumasinajuhendeid ja tuumafüüsika. Mitte päris, aga noh, maid, advokaadikirju, luuletusi, ioneemit olen teinud. Selge, et tõlke, aga sul on ilmunud minu teada üksluulekoguja Wakui. Ja see oli ka kaks aastat tagasi umbes ilmus, see on üsna tumemeelne raamat, nimigi on ja neid, kelle keegi kuskil ma ei mäleta, kes seda ütles, aga et tõlkimise juurest on ohtlik luuletamise juurde jõuda, et siis jääb liiga nagu teiste hääl sisse, kuidas see sinu puhul oli. Et kas, aga siis tuli kuskilt, kas jäi teistest tekstidest kandma või on see Ei, no selles mõttes, et kirjutanud olen ma kogu aeg, et see tõlkimine, noh, see on pigem see huvi, et mida maailmas on veel tehtud ja minu arust on nii, et kui sa tahad luulet lugeda, siis sa pead seda lugema selles keeles, mis ta on. Keeltehuvi tuli nagu sealt, et see kõik on nagu selline nagu õpipoisi roll, et, et kuidas teised on teinud noh, mõtlen, kui nagu luulet tõlkida. Oma kooli lõputöö kirjutasid sa Blairi riimidest, jah, ma väga sinu luuletustes riim ei kohanud need. Ja sa uurisid veel nende ruumide nii-öelda, tähendab neid tähenduslikkus seisukohast ja kas siis ka läbi kas nagu eesti eestikeelsete tõlgete kaudu ka või ainult originaali. Ja ei, ma vaatasin ikka tõlkeid ka, aga, aga see jah, see originaal. Et see oli hästi üllatav kogemus, et mismoodi, et, et kuidas see riimeli nii irooniline, et mismoodi ta võttis ja riimis selliseid sõnu, mis nakkus tuli, et ütleme, triimides oli mingi täiesti oma maailm, et see oli täiesti nagu haarav. Sellest on tulnud, et kui ma olen ise hiljem kirjutanud kriitikat, et et masti vaatan seda riimi või mida tehakse sellega, kas, kas keegi oskab teha sellega midagi, et oleme me ikka teha, kui ei oska? Noh jah. Kas sul on ise kirjutades vahel selline naljakas mõttega pähe tulnud, et, et kuidas see asi mõnes teises keeles kõlada võiks? No ma olen kirjutanud inglise keeles küll, aga, aga seal tulevad ikka mingid piirid ette, et sa ikkagi ei saa kõike nagu avaldada või oma mõtteid nagu panna sellesse. Ka kas nüüd tänane luuletus on sul enne ilmunud või? Ei ole, aga selle luuletusega ongi nii, et kuna siin on olnud terve õhtu nagu seda juttu, et nagu vabavärssi riime, kussik kuidas ikka luuletus on ju niimoodi, et siis minul ongi üks selline tekst, mis minu enda lisaks on nagu selline orb tekst, et ta on just nimelt riimis ja niimoodi kenasti nelja realistes stroofides. Siis ma mõtlesingi, et noh, et kuna ma muidu kirjutan vabavärssi, siis ma siin ette loeks just sellise riivilise. Et noh, et kui on ikke luule, et siis Laps nägi Ines lindu. Tseeli kivine lind. Tõusis rabinal lendu Tseeli kivine lend. See ei uskunud huiku kulliks tardunud kurgust. Käes jäi kajama kõrvu kiviste Kumedat kurbust. Laps nägi istumas lindu surmavõlvväraval väsinud ohkega rinnust. Laps tahtis ärgata. Ja mariliini, mis on su soovi, laul, mis, millega sa meid kiusad? See on üks pikk lugu, see on. Kuna ma ise tegelen praegu Ladina-Ameerika luule tõlkimisega, siis ma kuulan ka seda tüüpmuusikat, see on yks Argentiina selline kultusbänd Invisiible ja nende lugu, ninja kondenado, ta räägib sellisest. See oli tema enda koer, keda vaadates talle tundus, et, et see koer on tegelikult laps, kes on mõistetud elamukoerana. Aga seetõttu on, ta on talle andestatud, ta ei pea elama läbi neid piinu ja vaevu, mida, mida tal tuleks kogeda inimesena. Aitäh ja kuuleme laulu. Lähme edasi luule lahingu kõige viimase osaga, kuulasime just mariliin basseinini luuletust ja soovilugu ja. Peeter, nüüd, kus sa oled juba nagu ma saan aru täitsa kriitiku rolli ennast sisse elanud, siis milline on sinu hinnang? No mulle väga meeldis, see tahab ikka julgust, et kirjutada lapsest ja linnust, et, et igaüks ei julge seda teha nagu vanakool, eks ole, et et mida lapsest ta linnus siis veel uudsa nagu pakkuda. Aga minu meelest sai küll see horror kaob, kui kui ma panin oma esimesele raamatule pealkirja. Kõigepealt see pidi olema haiguste ravi, seda ei tohtinud panna. Ja siis ma mõtlesin välja ja teise pealgi rendiga. Ja siis öeldi, et tegelikult võõrsõna on kõige viimane asi, mida on mõtet pealkirjaks panna ja sul on ladinakeelne luulekogu pealkiri. Ega mina ei teadnud, mis horror vaakuja on. Vaatasin peale, sain teada tühjuse, hirm. Aga tegid õigesti või valesti panid, panid ladinakeelse pealkirjaga raamat on eesti keeles, aga miks siis ladinakeelne, mis, miks mitte tühja? Keeleinspektsioon tulevad kohe kohale pärast, et see on termin ja et iga terminit ei saa tõlkida, miks ei saa? No saab, aga noh, ma ei tea, internetist võltsingu abil külas. Jah, aga näiteks mul ei tule praegu ühtki näidet, et mingid terminid, mida sai, milliseid. Kõige mis, mis on väga, aga see ei ole nii tuntud Tabula Rasa kaks panna küll, et kõik kõigile klikib, aga see seda, kuid ma arvan, et paljudel on tõrge või nad ei näe seal eesti luulekogu, kas ei ole või ma eksin, aga noh, teha, mis tähendab esiteks ikka on küll üldiselt tuntud see, et sina seda ta raadios ütlema, aga teine asi on see, et praegune luuletus ei olnud ja sealt luulekogu jälle. Ma olen ikka norin. Mulle väga meeldib, et ma olen nagu nõutu luule kritiseerimise koha pealt, et aga, aga see nõutus, olukord meeldib mulle Molotov, et ma saan selle luuletuse. Kuidas see lõppes selle lapsega, seal sai siis asja niimoodi, et lapsel magasega ta tahtis üles ärgata. Et see elu on unenägu, et sa ei saa aega ei saa üles ergutada, kui sulle nii meeldib. Ja mis nina konte nuudamise tähendab kliiniagande nädan autonado Annangu hukka mõistetud laps ei mõista või mitte surmaga karistatud laps mis koerana paha elada, valva palju etem kui minu elu täpselt nii sellesse, sellesse laulaingi, et ette nagu jumal tänatud, et sa ei pea vihma käes kerjama, et sa oled koer. Hea olla koer. Aitäh Peetelis autodoite. Aitäh, Peeter, et loodame, et sinu siiakutsumisega liiga koera eluks ei teinud ja aitäh ka kõigile neljale luuletajale. Sellega on siis 2015. aasta esimene luulelahing läbi. Või täpsemalt nüüd hakkab kätte jõudma see aeg, mil kuulajad võtavad juhtimise üle. Tänasest kuni 28. veebruarini on võimalik meie kodulehel aadressil luulelahingpunkt vikerraadio e anda hääli täna kõlanud luuletuste poolt. Aga saade ei ole veel päris läbi, kuni Jürgen ei ole lugenud lõpu luuletust. Aga enne ma tahaks ütelda, et veebruari viimase neljapäeva õhtul, et inimesed tuleksid meiega musta puudri kohvikus kohvile ja õllele Luulele aga lõpuluuletus luulelahing, kõigi sõda kõigi vastu, luuletajad on ju kõigiti inimesed, isegi eestlased sõnade asemel sõrmenukid keele asemel kolba või kannaga kirjutamine ajalukku see ilus marurahvuslik motiiv, luulelahing linna parim sööma. Parim, kui laulupidu. Luulelahing.