Tere eesti nimede edetabel on see, millest me täna rääkima hakkame. Missuguseid nimesid pandi mullu eesti lastele, kas rahvusvahelised nimed on endiselt trendikad ja kas lastele pannakse endiselt kummalisi nimesid, kas on pandud ka põliseid eesti nimesid? Minu nimi on Piret Kriivan ja külas on täna keelesaates Tallinna Ülikooli nime teadlane Annika Hussar. Annika Hussar. Meil on Eesti nimelugu uurinud juba üle 20 aasta. Tere. Tere. Missuguseid nimesid pandi, mis, mis see statistika ütleb, kas näiteks Annikat ja Piretit pandi eelmisel aastal? Kui ma nüüd peast ja hoopi ütlen, siis vast oli paar piletit ja mõni Annika ka siiski minu üllatuseks ja et tunduks küll, et vot nemad peaksid praegu puhkama, aga küllap on vanematel põhjus panna just neid nimesid ka praegu. Kas teil oli selles nimekirjas ka üllatusi? Kuivõrd ma olen Neid nimesid jälginud üsna järjekindlalt, siis tegelikult väga suuri üllatusi küll ei olnud. Endiselt on nimetan üsna rahvus rahvusvahelise kõlaga, hea mõned siis niisugused oma nimed ka, mida kuskil mujal ei leidu. Rahvusvahelise kõlaga nimed, see on vist üle-euroopaline ja võib isegi öelda ülemaailmne trend. Seda küll seda on, on võinud nii kümmekond viimast aastat vähemasti üsna hästi jälgida, et on ühed samad nimed erinevates maades moes. Näiteks Meil eestlaste seas Emma on, on umbes 10. kohal. Täpselt sellesama leiame Belitlast Põhjamaadest, Soomest, nii et ühed samad nimed tõepoolest korduvad üle maailma. Nii, aga missugune see edetabel siis välja näeb? Kõige levinumad kõige armustatumat poiss, laste ja tütarlaste nimed eelmisel aastal Eestis. Tüdrukute nimedest esikohal oli Sofia ja järgmine oli Anastasia. Need on tõenäoliselt pigemini vene emakeelega perede nimed. Sophiet ilmselt pannakse muidugi eestlaste seas ka aga kui ma vaatasin kõrvale Venemaa poole varasemaid nimesid, siis Sofia oli just nimelt seal ka moes. Nii et sellepärast ma usun, et et pigem vene perede nimi. Järgmisena olid Eliise Elizabeth ehk siis lisaasemel on need nimed nüüd edetabelisse tulnud. Järgmisena olid Miia-Maria mari ja on ka arvatavasti selline nimi, mida pannakse pigem vene peredes. Eestlaste osakaal on seal tõenäoliselt üsna väike. Victoriaga sama lugu. Siis tuleb Lisandra ja siis Mirtel, Sandra, Lisette, Teele, Emma-Laura ja nii edasi, nii et üsna nii sihuksed, rahvusvaheliselt kõlaga nimed ja poisil. Poiste nimedest on esimesel kohal Rasmus. Juba mõnda aega meil populaarsemate nimede seas olnud. Järgneb Artjom, mis on vene perede nimi? Siis tuleb Robyn, Martin, Henry, Markus Kristofer, Oliver, Sebastian, Romet, Artur, Maksim, Robert Matias, Marten, Karl. Sellised nimed, Khani sihuksed, rahvusvahelise kõlaga nimed. Ei olegi nagu põhjust eriti nuriseda. Nime teadlasena ütlete nende sellele kommentaariks. Tegelikult kuivas vaadata populaarsemaid nimesid, mille seast ju lapsed enamjaolt nime saavad, siis, ega siin eriti nurisemiseks pole kunagi põhjust olnud, et kui räägitakse niisugustest erilistest või mingil moel tähelepanu tõmbavatest nimedest, siis nende kandjate osakaal on alati väga väike. Lähme siis kohe selle põneva teema juurde, et missuguseid kummalisi, et mitte öelda alustavamad sõna, et missuguseid kummalisi nimesid pandi Eestis lastele eelmisel aastal. Selliseid hinnanguid mina nime teadlasena üldse anda ei tahagi, sellepärast et tähendab see, mis kõrvaltvaatajale tundub kummaline, võib-olla seda väga erinevatel põhjustel. Mõni niisugune päris võõrapärane nimi võib olla põhjendatud sellega, et üks vanematest on kuskilt mujalt maailma otsast hoopistükkis päit. Või siis mõni nimi võib tunduda kummaline. Sellepärast et seda praegu ei panda. Et kas Aino või Leida on kummalised nimed või ei ole. Et kui praegu pannakse üks aine aastas ja leida, et üldse mitte, siis nad on kindlasti erilised. Aga öelda, et sellepärast kehvemad ju ei ole. Ja see tendents, mis mul on, on paar viimast aastat silma hakanud. Niisugune uuem suund tundub mulle, mis on, on nimemoes. On tähendusega nimed, et nende osa on küll järjest kasvama hakanud ja just tüdrukute nimede hulgas, mis on üsna tüüpiline, kui midagi nime tema hakkab siis kõigepealt juhtukse tüdrukute nimedega ja poiste nimede mood tuleb hiljem järele. See on nõnda olnud üle 100 aasta juba kindlasti, et esimesed katsetused tehakse tüdrukute nimedega ära. Ja, ja siis toimuvad muutused alles poiste nimede moes. Seda on seletatud sellega, et tüdrukutele pannakse eksperiment, teenitakse rohkem, katsetatakse rohkem ja poiste nimed on siis traditsioonilisemad. Seda kommet, et poeg saab isa nime. Me teame, me kõik peame seda üsna arusaadavaks ja loomulikuks, aga emalt tütrele nimesid ei, ei panda. Ja samas noh, nii 200 aastat tagasi pandi ka tütardele emade nimesid sama tavaliselt kui, kui poistele isa nimesid, nii et oli see järjepidevus üsna üsna tavaline siis nüüd tütar võib saada ema orjatsiooniga. No näiteks, et ema on õnne ja tütar saab Annika või mingi taoline kombinatsioon, aga hakkab puhtalt tütrele ema nime pannakse haru harva. Ja kui siis 19. sajandi lõpus imemood muutuma hakkas sellises tänapäeva mõistes, siis kogu aeg on tüdrukute nimede mood sammukese ees olnud. Aga neid näiteid selle kohta, et missugused tähendusega nimed möödunud aastal ette tulid, siis selliseid näiteks nagu eha oli ehk Helin Helmi hiie jasmiin, Kirsi Kirsika Kircili, kullaleegiliilia lumi, Lumiti, meelikke merileid, joon, Pihel pihlapilve, pärl, pärle, pääsu, roos, rõõm, sadu sine sireli suvi, säde, Säde, Leen sädeli, tuule tuuli, tähe. Nii et niisugused läbipaistvad nimed on, on, on meie nime moodi tekkinud. Mõne ime puhul muidugi toetab seda nimevalikut ka mõni rahvusvaheline nimi. Näiteks iiris on selline nimi, mida rahvusvaheliselt hästi-hästi tuntakse, aga samas meil ka lillenimetusena tuttav. Liilia on põhimõtteliselt sama lugu. Hingel on, on selline nimi, et mis on tegelikult Meie traditsiooniline nimi ja tal on oma rahvusvaheline taust sealjuures, aga ma arvan, et vanemaid siiski mõjutab ka tähendus, mis sinna juurde tuleb. Need on paljud loodusega seotud. Seda küll, ja selliseid sõnumis, keelest nimeks sobiksid ei ole tegelikult väga palju. Et tõesti seal tähendus tuleb arvesse ja sinna juurde ka struktuur. Nii et ükskõik kui ilusa tähendusega sõna, kui ta on väga pikk või kohmakas hääldada, siis see nime ülesanne, et tõenäoliselt ei saa endale. Aga niisugused kenad vähendusega loodusnimed võivad arvesse tulla küll ja ammu siis meil need lained ja õied ka tavalised olid. Aga poistel siis ei ole selliseid nimesid või mõned ikka on, poistel ei ole neid näit tõid nii palju tuua. Et see rida on, on palju lühem. Tormi on üks selline nimi, mida paarkümmend korda möödunud aastal pandi ja siis torm seal kõrval niisugused puhtad hüvena ka. Ja ilmselt selline nimi, mis eestipärasust taotleb, on veel Uku. Seda pandi ka paarkümmend korda, teised, mis on, on korduma hakanud. Kaarel näiteks tuleb praegu meelde, siis need on ikkagi üksikud üksikud korrad, endiselt, aga siiski aastast aastasse. Aga selleski me ei ole selles mõttes üksinda, et samasugune näide on tuua ka põhjanaabrite juures, et ka seal on põlisnimed ja loodusega seotud, nimelt hakkavad tasapisi moodi tulema. Näiteks on lumi soomlaste seas väga populaarne. Mitte väga, võib-olla populaarne, et kas lumi oli meie nimekirjas? Ka siin hea oli ja siis väikesed oma kombinatsioonid ka juba juurde liidetud sinna midagi juurde, lumi Lumile. Et see, see näitab, et seda nime peetakse omaks ja, ja on teda vaikselt kodustatud. Ja kui eesti poisile pannakse nimeks tormi, siis soomepoisile pannakse näiteks mürsk. Ma arvan, et see on poisi nimi. Ma ei oskagi seda ka esmaabimaterjalid, et öelda, sest soomlastel on, on ka praegu osa selliseid nimesid, mille puhul ei ole sugu kindlalt paika pandud, võib panna nii tüdrukutele kui ka poistele ja nende hulgas on just nimelt selliseid loodus loodusnimesid, mille puhul ei saa öelda, et kas see tähendus on nüüd rohkem naissoovime SO poole kaldu. Kas te mõne sellise nimega leidsite, et vangutasite Beati, mõtlesite? Ta on nüüd ometi noh, võib-olla selliste nimede puhul mille õigekirjaga tõenäoliselt tekib tüli lihtsalt, et laps või kõigepealt vanemad ise ja pärast laps peab seda nime tähthaaval seletama. Aga mulle tundub, et eestlased on sellega sellega üsna harjunud. Et isegi kõige tavalisemate nimede puhul vastuvõtja tunneb ohtu ja küsib üle, et kuidas Kristiina nüüd seekord kirjutatud on, kas seal on alguses te võite haaviku raamit viid äkki on kuskil mõni üksik on nii et ka kõige tavalisemate nimede puhul tegelikult pigemini küsitaksegi kohe üle, et kuidas seda nime kirjutada tuleb, sellepärast et neid variante on, on aja jooksul väga palju kogunenud. Aga on, on ka niimoodi juhtunud, et et laps läheb kooli ja klassijuhataja ei oska lapse eesnime hääldada ja siis lapsevanem peab teda korrale kutsuma ja ma olen näinud ka päris pahaselt, et kuidas ta ei oska minu lapse nime hääldada ja minu laps ei saa ju aru, mida te ütlete. Et kas siis sellist nime ikka peab panema. Seda peab nende vanemate käest vanemate käest küsima ja eks nad peavad selleks ise valmis olema. Eks ma oma õppejõu töös olen täpselt sedasama kogenud, et ma küsin, et kas mul on nüüd auditooriumis Jane või on sein, et kus on Martina rõhk, kas Martina või Martina et me teame ju, et alati ei ole see hääliku pikkus täpselt märgitud samaks Kristina kas Kristina või Kristiina osa hääldab nii osana? Osal ongi üsna ükskõik, sest nad on juba kõik elu jooksul läinud. No aga siis on veel niisugused keerulisemad kombinatsioonid, kus pannakse nii-öelda päris Eesti oma tähed, need täppidega tähed pannakse võõrtähtedega kombinatsiooni, et kirjutatakse Karolin näiteks aega ja y iga Tseega alguses. Tegelikult selliseid kombinatsioone praeguse seaduse järgi ei tohiks nimeks juhtuda sest kriteerium on see, et kas nimi peab vastama eesti keele reeglitele või siis olema kuskil mujal maailmas sellisel kujul esindatud ja seda püütakse kontrollida või teinekord vanemad ise otsivad tõestuse aga näiteks tseid, et ühes nimes koos ette kujutada neid keeli veel väga palju ei saaks olla? Jah, siis tegelikult neid nimesid juurde ei tohiks tohiks väga tulla. Sageli räägitakse ka sellest, et lapsele tuleb panna nimi, millega sa maailmas läbi lööd. Et just nagu eesti nimega maailmas läbi ei löö. Seda on tõesti aeg-ajalt rõhutatud ja esile toodud ja, ja kui neid samu edetabeli nimesid vaadata, siis eks seesama nimevalikust ka läbi kumab. Samas on on siiski ka neid nimesid, mille puhul vanemat sellepärast justkui ei ei muretse. Näiteks kaks niisugust üllatajad, et mis on juba mõnda aega populaarsust kogunud, on Mirtel millel on põhimõtteliselt rahvusvaheline lastemaste olemas. Aga Lenna nimi, mis on esikahekümnes täiesti saame aru, et kuidas ta meie edetabelisse sattunud on. Ja ma arvan, et või keegi väga ei muretse selle pärast, et mujal maailmas esineb sellist nime ilmselt üsna harva. Nii et kui on hea nimi, siis, siis see ei loe, et kas on rahvusvaheline ja kõigile üldtuntud. Nimed lähvad moodi ikka ka tänu nendele inimestele, kes neid nimesid juba kannavad, et kui on armastatud laulja või näitleja sellise nimega, siis seda nime hakataksegi panema. Ma arvan, et kui nende vanemate käest küsida, et kas nad panid lapsele nime Mirtel Pohla või Lenna koorma järgi siis vaevalt, et neist keegi seda tunnistab. Aga need on tõesti niivõrd äratuntavad nimed, et me saame need konkreetsete inimestega siduda. Et varemgi on öeldud, et tagada kindlasti imesid võetakse televisioonist, sarjadest, filmidest, muusikast siis üldiselt see lihtsalt ei paista välja, see ei ole nii arusaadav. Ja, ja eesti praktikas tegelikult selliseid näiteid väga varem ei olegi olnud. Kalmer Tennosaar eeskujul pandi Kalmer eriti Võrumaal ja Põlvamaal. Kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel aastatel Heli Lääts helisid pandi. Ma ei ole kindel, kas neid on võimalik nii puhtalt seostada. Ma toon ikka ikka sellise näite, et nii umbes 15 aastat tagasi vedasid ühte saadet Kiur Aarma ja Hannes Võrno. Ja Kiur tõesti nime kasutusse ilmus sellel ajal üldse mitte, et paljud teda ei pandud, aga mõni kuni 10 aastat, aga varem ei pandud üldse. Et siis on võimalik meil mõõta ja öelda. Kiur Aarma tegi selle tuttavaks. Kas Hannese nime hakati sellepärast rohkem panema? Seda kuskilt järeldada ei saa, sest siis oli juba ilma Hannes Võrno tegi tuttav ja tuntud. Nii et sama lugu on nende muude nimedega ka, et seda on väga raske öelda, et keegi on eeskuju andnud, aga nende nimede puhul tõesti nüüd saab öelda, et nad ei ole tulnud, ei tea, kust aga, aga need kaks esinejat anneta nimeta tuntuks teinud on sellega tõesti konkreetsed ime, eeskujud. Isegi kui vanemad seda ei tunnista. Jah, eakas nime kandja ise ka seda tahab tunnistada. Me jätame Lenna ja Mirtel praegu kõrvale, aga noh, mina küll ei taha olla suure Tullula isakene, küll oli tüütu lapsepõlves. Ja seal võivad veel niisugused individuaalsed nüansid mängu mängude olla, et millega, millega need seosed tekivad ja vanemad on tegelikult hoopis midagi kolmandat või neljandat mõeldud. Aga täppidega tähed eesti nimedes, et kui arvatakse, et täppidega tähtedega nime ei ole, ei ole mõtet panna, et siis välismaal seda ei saa hääldada, siis siis mina ütlen selle peale, et Arvo Pärt ei ole takistanud mitte miskist saamast maailma kuulsaks, tema ajatäht kindlasti mitte. Ja Neeme Järvi ka sama nagu seda on, on jällegi päris raske öelda, kas täpitähtedega nimesid ei panda, sellepärast et täpitähed on tülikad või sellepärast, et need nimed lihtsalt praegu on moes, näiteks Tõnis ja Tõnu mis on manitopulaarset viiekümnendatel, kuuekümnendatel neid praegu lihtsalt ei panda, siis, siis olid nad väga tavalised ja ilmselt keegi mingisugust tülikust nendes tähtedes ei näinud. Niiet nimesid lihtsalt endid ei ole väga palju kus täpitähed esinevad ja kui nad parajasti puhkavad need nimed, siis neid ei panda sellest hoolimata, mis, mis, mis tähed seal sees on. Aga samas jällegi, kui näiteks nende tähenduslike nimede juurde pöörduda siis säde on üks nendest tavalisemaid nimesid, tal on, tähendust on täpid. Rahvusvaheliselt ei saa sellest nimest ilmselt mitte keegi aru, kui ei seleta ja, ja sellest hoolimata on ta nendest üks, eks populaarsemaid. Te ütlesite nii kenasti, et nimed puhkavad. Ja seda me saame mõõta jällegi nii umbes 19. sajandi lõpust lõpust alates 19. sajandil toimus siis selline suur murrang, kus varasemad laennimed järk-järgult asendusid Uta rahvusvaheliste nimedega. Siis seda tüüpi nimed nagu mari Jüri, Tiina, Toomas olid varem ja naaseme lähetoliit. Marie, Elizabeth, Johannes ja nii edasi, siis nende samade nimede algvariandid rahvusvaheliselt variandid ja noh, nende kõrvale hakkas siis järjest tulema päris uusi võõrapäraseid nimesid. Ja sellest ajast saadik on, on nimemood siis 20 30 aasta tagant vahetunud, on tulnud siis täiesti uued nimed. Nii et kui sajandi alguses olid need võõrapärased rahvusvahelised nimed, siis kolmekümnendatel oli eestipäraste nimede kõrgaeg sellised nagu laine Vaike või siis mehe nimedest Endel, Ilmar, niisugust eestipärasust taotlevad nimed. Lembit oli hästi populaarne. Siis neljakümnendatel tulid laennimed puhkuselt tagasi, esinimed olid siis sellised nagu Rein ja, ja Tiiu näiteks, et ka siis niisugused vanad head, mis nonii, sajandi ja koolid kasutusest kõrval olnud ja, ja samal ajal ja siis eestipärased nimed veel jätkasid oma oma võidukäiku 50. aastal, näiteks. Sirje oli kõige populaarsem nimi. Kaheksa tüdrukut 100-st sai selleni, et see on äärmiselt kõrge osakaal. Ja kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel hakkasid kasutuses ülekaalu saama rahvusvahelised nimed ja nende kõrval niuksed struktuuri nimed. Et siis kus mingi kindel, populaarne element. Kordusnäiteks oli hästi palju selliseid nimesid, kus oli täishäälikuühend, oi. Aivar Aili aiva Aini oile, Aimi kõik seisukesed Nimeta kaile, Kaili Kayla, Kaire, Kairi, Kaira ja poiste nimedest on ka selliseid näiteid tuua nii siuksed populaarsed elemendid, mis paljudes nimedes kordusid ja jälle viisid, levisid siis ka mujale. Või siis naise nimedest sisamakaalid. Nii et Monica, Eerika, Annika on rahvusvaheliselt olemas, aga, aga siis eestlased panid veel võimalikes ja võimatutes kohtades seda kaadi juurde, et selliseid oma omaloomingulisi kombinatsioon, aga ka siis oli selline lemmik, mis kordus või line-lõpulised nimed, Evelin, Marilyn ja siis on seda Lynni väga palju igale poole juurde pandud. Li Annely. Paljudele nimedele juurde juurde pandud seesama lemmikmoeelement ja kaheksakümnendatel tulid jällegi laennimed. Aga nüüd on 1940.-tega võrreldes siis nende nimed olid erinevad, nii et kaheksakümnendatel Tiiu ja Rein on, keegi eriti enam ei pannud, aga pandi näiteks Katri-Triin, Liis priid, Siim, Mihkel Christian, sellised nimed. Niiet Need nimed kuulasid justkui ühte kihti, aga kasutati erinevaid nimesid, et Tiiu ja Rein ikkagi selleks ajaks seal kindlasti piisavalt puhanud ei olnud. Ja üheksakümnendatel hakkasid tulema rahvusvaheliselt nimed, et ühelt poolt siis kindlasti see, et, et maailm on järjest väiksemaks väiksemaks jäänud. Ja kindlasti hakkas see mõjutama nimepanekut, et, et just need, teiste maade nimemoed on ka paremini kättesaadavad ja, ja sealt on, on hea eeskuju eeskuju võtta. Nii et sellised need nimemoed, nime moed vahelduvad ja tüüpiliselt vanemat ei, ei vali lapsele nime oma põlvkonna nimede hulgast ka mitte oma vanemate põlvkonna nimede hulgast. Isegi vanavanemate nimesid veel mitte. Aga siis sealt järgmised nimed on on üsna üsna üsna tavaline, et nende hulgast juba sobiv nimi leitakse. Et seda ei põhjendata küll sugugi sellega, et ma panin lapsele nimeks Elizabeth, sellepärast et mu vanavanaemal oli sillani selline nimi, et see võib juhtuda pigem teistpidi, et pärast avastatakse, et on ka Elizabethi Karli nimeline esivanem olemas. Aga see näitab seda vahe vaheastet. Nii nagu üks nimeteadlane ütles kümmekond aastat või isegi rohkem tagasi, et et lasteaias ja vanadekodust tulevad samad nimed vastu. Et nii tõepoolest ongi, et 20. sajandi alguse nimedest tõstis Elizabeth Marie Adeele Karl Robert Johannes, et nad tõepoolest sellised nimed, mis olid ka sadakond aastat tagasi Väga tavalised. Aga millal tulevad puhkuselt tagasi Andres ja Pearu ja María Krõõt? Ma arvan. Nendega läheb veel natuke natuke aega aga huviga jälgin küll seda, et mis nende tähenduslike nimedega edasi saab, need võiks olla need nimed, mis 1900 kolmekümnendatel olid, kuid Laine Vaik Virve, Lembit Kalju laev, Kalev, et need võiks olla nende nimede nüüd uus uus põlvkond. Nii et ei tule needsamad, aga peab midagi, et leidma ja laen nimede poole pealt. Tegelikult tundub ka, et noh, vanemad otsivad äkki isegi mingeid variante, aga kuna see tookordne nime repertuaar oli väga väike, siis enamjaolt need nimed on kõik üle ülekasutatud. Nii et nüüd, kui ma vaatan jällegi poiste nimede poole pealt, et on üles leitud sellised nimed nagu Pärt või väären siis need võiks küll olla, näitad, et Andrese ja Indreku asemel vahelduseks midagi midagi värskemat. Aga kas on ka selliseid nimesid, mis nagu päris puhkusele üldse ei lähe, et natukene neid ikka esineb ja läbi aegade? Jällegi mehena nimede muuta on traditsioonilise ja seal on sellised selgemad näited olemas. Nimetatakse neid ka talupojanimedeks, et siis näiteks nagu joon või Mart või ka Jaak on sellised nimed, mida kogu aeg pannakse väikest viisi. Ja jällegi, need on sellised nimed, mis sobivad hästi ka kaksiknimede struktuuri mis aitavad neid siis ka ilusasti meeles pidada. Naise nimedest mari on vast selline nimi, mida, mida saaks nimetada, et on kogu aeg natuke pandud, kas siis üksinda või mõne teise nimega koos. Kas topelt nimesid ei panda Eestis vähemalt 25, esimese hulgas ei ole. Või on ikkagi moes kaks nime, lapsele. Populaarsemate nimede hulgast tõesti selliseid kombinatsioone ei ole. Aga pannakse, pannakse neid endiselt ja, ja see osakaal võib olla nõnda, et umbes veerand tüdrukutest ja umbes viiendik poistest saab kaks nime või isegi kolm ime. Nii et pannakse neid küll küll endiselt, aga, ja niisugust. Niisugust võluvat kombinatsiooni ei ole praegu, mis kõige populaarsemate nimede hulka jõuaks. Aga need on ka siis ilmselt rahvusvahelisemad nimed. Mitte põliseesti, nimesid ei ole nende hulgas. Seal on igasuguseid kombinatsioone, mille poolest mulle kaksiknimed meeldivad, see ongi see, et nad aitavad elus hoida selliseid laen, nimesid, mis parasjagu võib olla väga aktiivses kasutuses ei ole. Nad sobivad väga hästi sinna kaksiknime struktuuri. Nii et kui vaadata neid kõige populaarsemaid imesid siis naise nimedes, kaksiknimedes tüdrukute kaksiknimedes on esimene nimi kahesilbiline ja teine on ühesilbiline. See paistab, et on kõige sobivam struktuur. Ja sealt ongi siis sellised kombinatsioonid nagu Mari-Liis või Pille-Riin. Mis on, on ilmselt kõige tavalisemad tavalisemad kaksiknimed. Ja neid ühesilbilisi nimesid on veelgi siis Liis Riin, Mai Kai sedasorti nimed, mida üks üksikuna eriti ei panda, aga seal kaksiknime osalejad on kenasti olles ja ühel hetkel ma arvan, et nad leitakse sealt jällegi jällegi üles. Mehe nimedel on see sobi, struktuur teistpidi. Et on esimene nimi, ühesilbiline nagu näiteks Karl või Sven või Sten. Ja, ja teine nimi on siis kahesilbiline. Ka lõpetuseks Annika Hussar, missugust nimede soovitate panna lastevanematel oma lapsele? Et ma mõtlen näiteks, et mina küll soovitaksin, et eesti lapse nimi võiks olla lihtsalt loetav, lihtsalt hääldatav, et ei tekiks küsimusi. Need need ongi head, head head nõuanded. Aga lõpuks on, on ikkagi otsustav see, et mis see sisetunne ütleb ja ja ma usun ka neid vanemaid, kes ütlevad, et mõtlesime küll välja sellise nime, aga ta ei ole seda nägu. Et siis tuleb, tuleb teistsugune õige nimi lapsele lapsel leida. Aga jah, et tõepoolest, et kas ta tingimata on üksilani või yksi nägu, selles küll kindel ei ole. Aga kui te vaatasite seda nimekirja, missuguseid nimesid eelmisel aastal pandi, siis pilt on päris ilus. Minu arvates minu arvates küll, et nimed on tõesti sellised arusaadavad ja mis mind isegi võib-olla natuke üllatas, oli see, et tegelikult enamjaolt kui, kui ühe sama nime erinevad kirjapildid kõrvuti panna, tegelikult need eestipärased, häälduspärased nimevariandid on pigemini ees esikohal. No selles mõttes, et Lis ette ongi ühed teiega rohkem pandud või Adeele kaheiga. Et selles mõttes oli, oli täitsa täitsa huvitav, huvitav pilt, et eelistatakse sellist häälduspärast varianti, siis sellele rahvusvahelisele kujul. Mullu Eestis pandud laste eesnimedest rääkis Tallinna Ülikooli nime teadlane Annika Hussar. Häid valikuid soovib saate toimetaja Piret Kriivan. Head aega.