Mis toimub su kujutlusmaailmas, kui sa mõtled Alpidele kas ilmuvat sellesse maalilised alpiaasad või seisavad reas nahkpükstes rohelistes kaabudes härrat, kes puhuvad ilmatu pikk Alpizar värvi või hoopiski vägevad mäeahelikud, tohutu kõrged ja lumemütsid peas või miks peaks keegi üldse asja eest teist takka Alpidele mõtlema? Ei peagi, aga mõnikord võiks. Tripid on suured ja vägevad ulatuvad Austriast üle Šveitsi Põhja-Itaaliasse välja. Nad on uhked ja Maieszteetlikud ja natuke hirmuäratavad. Aga nad ei ole täna meie marsruudil ja jutuks tulid nad vaid seetõttu. Hoogne laul on pärit plaadilt, mille nimi on Alpen power. Alpine jõud. Meie marsruudile on täna Alam-Austrias Doonau orus asuv paik Mälk kus seisab asjatundjate arvamuse järgi üks Euroopa kaunimaid barokkehitisi Melki benediktiin, mungaklooster ka ilusat pühapäeva vikerraadio Helgi Erilaid ning seekordne Refektooriumi valgustasid suured tõrvikud. Mungad istusid otsakuti paigutatud laudade taga, mille vastas. Laial poodiumil seisis abti laud. Vastasseinas seisis pulk, kus oli juba aset võtnud munk, kes pidi õhtusöögi ajal lugema Aptootes meid valge riidega pesunõu ääres kuivatada pärast pesemist meie käed täpselt püha Bahomiase näpunäidete järgi. Rõngad seisid laudade ääres liikumatult püsti, kapuuts näole tõmmatud, käed õlavöö all. Apt andis oma õnnistuse ja kõik istusid. Meile toodi praevarraste otsas äsja tapetud sigade liha ja ma panin tähele, et toitude valmistamiseks kasutatud siin loomarasva ega rapsiõli vaid head oliiviõli, mida saadi mäe jalamil mere ääres asuvatelt. Kloostrimaadelt joodi mõõdukalt, aga mõnuga. Rongad sõid kombe kohaselt vaikides, suheldes omavahel vene Tiklastele tavalise sõrmede keele abil. Äsjakuuldud pilt on pärit itaalia kirjaniku nootiku ja keskaegse kirjanduse uurija Umberto Eco raamatust Roosi nimi. Sissejuhatuses jutustab kirjanik, kuidas ta leidis 1968. aastal kellelegi Abevalee sulest pärit raamatu, mille kaaskirjas oli öeldud, et see prantsusekeelne tõlge järgib täpselt 14. sajandi käsikirja, mis oli leitud Melki kloostrist. Käsikirja autor oli Melgist pärit benediktiin, munk also kuid oma otsingutel Mälki kloostri raamatukogus ei leidnud Umberto Eco jälgegi Atso käsikirjast. Tõlgituna prantsuse keelde lummas teda niivõrd, et ta tõlkis selle otsemaid ka itaalia keelde. Melki Atso jutustus kujutas enesest salapärast ja kohutavat lugu, mis leidis aset rikkas kloostris kuid kloostri nimega asukohta käsikirja autor ei avalda. Sündmuste aeg on aga täpselt kirja pandud novembri lõpus 1327. Umberto Eco küsib oma Roosi nime sissejuhatuses, kas ta võiks avaldada oma itaaliakeelse tõlke, mille aluseks oli kahtlane prantsuse uusgooti versioon mis omakorda põhines seitsmeteistkümnendast sajandist pärinev all ladinakeelsel ümberpanekul käsikirjast, mille oli ladina keeles kirjutanud saksa munk Neljateistkümnenda sajandi lõpus ja kirjanik vastab, et otsustas pärast keskaegse kirjanduse uuringuid esitada Melki Atso käsikirja lugejale autentse materjalina. Niisiis peab lugejale jääma mulje, et romaan Roosi nimi kujutab enesest Melkibene diktlaste munga ordu kloostris elanud noore munga Atso kirja pandud lugu õudustest, mis leidsid aset ühes teises kloostris. Umberto Eco raamatule kirjutatud järelsõnas ütleb Juri Lotman. See teadlane, erudiitja kriitik Umberto Eco ilmus 1980. aastal publiku ette sensatsioonilist romaani autorina oli paljudele üpris ootamatu, kuid tsiteerin ilmneb, et romaan realiseerib need autorikontseptsioonid, millest lähtuvad tema teaduslikud ideed. Ja et selles raamatus tõlgib Umberto Eco oma semiootilise ideed kunstikeelde. See annab võimaluse lugeda Roosi nime mitut moodi. Edasi ütleb Juri Lotman need kõige hõlpsamini tabatav mõtte kihistust. Selles romaanis on teetektiivne Melkjaatse õpetajaks seal kauges salapärases kloostris saab 14. sajandi Francis Khani munk inglane väsker Willi William. Eks viita see Conan tõeli Sherlock Holmsi kuulsale seiklusloole värskele lego, naer ja käsikiri kannab Haatso nime, mis on läbipaistev vihje Holmsi sõbrale Doctervaatsonile. Kahekesi asuvad nad suures ja rikkas Nimeta jäetud kloostris toimuvaid võikaid mõrvalugusid lahendama. Kuid Bert õeko Roosi nimi pole päriselt kriminaalromaan ega ka mitte ajalooline romaan, kuigi ajastut, selle sündmusi ja religioosseid vastuolusid käsitletakse siin päris põhjalikult. Lugeja seikleb otsestest mõttelistes labürint ides unenägudes märkide ja sümbolite keerukas maailmas. Oma järelsõna lõpul teab Juri Lotman. Roosi nimi on romaan sõnast ja inimesest. See on semiootiline romaan. Miks ma sellest Umberto Eco romaanist siis täna siin nii palju räägin? Kõigepealt päästeti Roosi nimi on väga paeluv ja meistrikäega kirjutatud raamat. Ja et sellel on oma side ajaloolises Melki kloostris elanud noore Muugaadsoga, kes oma ajutustuses aeg-ajalt kui meenutada ja ka seepärast, et Roosi nimes kirjeldatakse 14. sajandi Euroopa kloostrielu ning kombeid, mis olid noil aegadel kõikjal ilmselt enam-vähem ühesugused. Julgen neid kirjeldusi ka Melgi kloostrist jutustades siin-seal kasutada. Keset Euroopat asuvast Austriast on sajandite jooksul hulk igasugust rahvast üle käinud juba enne Kristust keldid roomlased siis Taani hõimud, vaarid, sloveeni, frangid ja ungarlased. Aastal 976 hakkas vaadenbergide dünastia valitsema Saksa impeeriumi idaosa. See oli ostmark, mis 996.-na lastel ametlikult Ostarriki nime sai. Seitse juba ester rich Austria Melki asulat vanades ürikutes pisut varem mainitud aastal 831 nime all Mediilika nimi tulenevat slaavi sõnast piir. 976. aastal anti Melki ümbritsevad alad markkrahv Leopold, esimese valdusesse puhvrina idas paiknevate madjarite ja lääne pool laiuva Baierimaa vahel. Aastal 1075 Austria mark krahviks ikka Penbergide soost Leopold teine rahvasuus Leopold Ilus. Leopold teine annetas aastal 1089 ühe oma lossidest Benedict teeni mungaordule. Tegelikult olnud see hoone küll rohkem keskaegne kindlus, mis kloostri heaks kohendati. Mida kujutab enesest aga õieti Penectiinide mungaordu, Itaalia patriitsi perekonnast pärit Benedictus, tülgastanud Roomas valitsev ülbe pahelisus, ta elanud erakuna üksildases mägedes ning mõned tema vabadust imetlevad mungad palunud Benedictus elama, õpetajaks ja juhiks, saada erakmunk, rännanud oma mõttekaaslastega kassina Pääle ning ehitanud selle tipp Ristija Johannesele pühendatud palve kabeli. Just siin. Kasiinos pannud ta kirjega Benedict klaste mungaordu reeglid, mis said läänemaailma kloostrielu algtõdedeks. Reeglid nõudsid mungaordu liikmetelt jäägitut, usule pühendumist ja vaimsust, lihtsat musta nägu varjama kapuutsiga mungarüü kandmist, vaikset mediteerimist ja tihedat palvetamist. Ahjaa, aromaatseid likööri benediktiin ei hakatud valmistama 16. sajandil Normandias ühes Vene türklaste kloostris ning alguses olnud see raviva toimega aine siis sellised vagad. Mungad asustasid Melki kloostri aastal 1089. Kogu kloostrielu oli täistunni palvuse päev algas matutiiniga juba kell pool kolm öösel küllapoliga melkein kloostris, samamoodi nagu kirjeldab seda päeva esimest palvust Umberto Eco oma Roosi nimes. Meid äratasid mungad, kes käisid läbi magamisruumide helistades kellukest. Üks neist käis kongist kongi lõigates õnnistagem issandat Ühele kongist vastati, issand olgu tänatud. Kirikukoorile lugesid mungad silmily maas lamades 15 esimest psalmi. Seejärel otsis igaüks üles oma istme ja nad hakkasid kooris laulma. Mungad seisid oma kohtadel, 60 kogu teda kuued, kotid tegid ühetaolisteks 60 varju, mida vaevalt valgustas kõrgegolm jala tuli. Mungad olid unised ja üks öistest valvajatest käis väikese lambiga ridade vahel ringi. Kui keegi tabati tukkumast, siis anti talle lamp kätte ja ta jätkas ringkäiku. Eelmise asemel lauldi Abd, õnnistas kogudust loetajate palved ja kõik põlvitasid altari ette meditatsiooni hetkeks. Lõpuks tõmbasid mungad taas peakoti näo ette, istusid oma kohale ja laulsid pühalikult issanda ülistuslaulu. On teada, et markkrahv Leopold teine laskis Melgi kloostrisse ehitada ka mausoleumi iiri printsile pühagolomanile, kes oli asunud palverännakule Jeruusalemma, kuid piinati spionaažis süüdistatuna Stokeraus surnuks. 12. sajandil Melki kloostrit laiendades. Selle juures hakkas tegutsema kloostrikool ja kloostri raamatukogu sai oma silmapaistvate vanade käsikirjade kollektsiooni poolest kuulsaks. Tänu kloostrile saime helkis Alam-Austria usu ja kunstikeskus ning kloostri scritooriumis kirjutati ningilustreeriti ka uusi käsikirju. Küllap oli Umberto Eco Roosi nimes kirjeldatud Neljateistkümnenda sajandi kloostri scritooriumil midagi ühist melkein kloostri kriteeriumiga tol samal ajal. Minu pilgule avanes tohutu suur saal, pilve toetasid võimsat pilastrid ja võlvitud lagi ei olnud üleliia kõrge. Antikvaari minia, turistid, ümberkirjutajad, rubrikaatorid ja tekstide uurijad istusid igaüks oma laua taga ja iga akna all seisis üks laud ja kuna aknaid oli 40 vend, siis võisid 40 munka seal ühekorraga töötada. Laudadel olid kõik kirjutamiseks joonistamiseks vajalikud vahendid. Tindisarved, suled, mida mungad ütlesid siinsamas teravate nugadega pimskivid pärgamendi siledaks Sõõrumiseks joonlauad pärgamendi joonimiseks. See oli üks ilmselt äsja lõpetatud kallihinnaline tunni palvete raamat mis oli nii väike, et oleks mahtunud peopessa kirja. Säärejoonistused olid imepisikesed, jäi mõistmatuks, milliste üliinimlike vahenditega oli kunstlik suutnud luua sellise tõepärasuse efekti. Nii tillukesel pinnal. See oli pildike kloostri kriptooriumist, kirjutusi Lomist 14. sajandil. 15.-ks sajandiks oli benediktiin mungakloostrist nimelt dist olnud üks katoliku kirikurikkamaid kloostreid, kuid Euroopa riike valitsesid tüütud vaenlased. Ligi kaks sajandit kestis vaheaegadega Austria Türgi sõda kahel korral. 1529 ja 1683 piirasid türklased isegi Viini Kadonov pinnast umbes 60 meetrit kõrgemal asuv kindlustatud Melgi klooster piirati sisse kuid seda ei vallutatud. Järgneva kohta on kahesugused andmed. Ühtede kohaselt süttis Melki klooster 18. sajandi algaastatel põlema. Teised ütlevad, et aastal 1700 laskis tollane kloostri abt Bertoldiitma kindluse ja kloostri lammutada, et rajada siia uus suurejooneline kloostrihoone, mille stiiliks sai väärikas, uhke ja mänguline barokk. Barokkajastu helilooja Hendel tõhket melkein kloostrihoonet asus vana hoone kohale Doonau kõrgel kalju paljandil ehitama austria barokimeister, arhitekt ja kiviraidur Jacob prantover, kes tegi nii kloostri kui kloostrikiriku plaanid. Rikkalik ja värvikas, raskepärane ja toretsev barokk valitses tol ajal toona väärsetes lossidese paleedes kuid prantover tahtis oma Melki kloostrihoonega kõik sealsed barokkehitised üle trumbata. Barokkarhitektuur, see tähendab leidlikult ja uhkelt kaunistatud fassaade mida liigendavad tugevasti eelduvad ja taanduvad osad. Karniisid frantoonid, pillastrit, sambad, orvad skulptuurid, mis kõik võimaldavad vägevat valguse ja varju mängu. Närvid olid säravad ja tugevad, mitut värvi kivid kaunistati kullatud pronksiga. Toretsevad kuplid rohket kõverjoon on need, millesse on otsekui sisse projekteeritud liikumine. Hiilgav, rikkalik ja külluslik, häbenematult dramaatiline arhitektuuriline teater, ütleb baroki kohta arhitektuuriajalugu. Barokk meeldis ja sobis katoliikliku le Austriale ja neile Jacob frantover Melki kloostri, Veremaatilise läänefassaadi, Doonau äärsele kõrgele künkale mõeldud, et see kõrgub Astangulise kalju äärel otsekui hiigelsuur orel mäe peal. Rahulik kaljusid, peitvat rohelust, peegeldav jõgi ja selle kohal tohutu helehoone värvid valge ja säravkollane, telliskivipunased katused, aegade sinirohelise paat, tinaga kaetud kuplid. Fassaadi esimese korruse keskosas eeldub ilmatu suur horisontaalsete valged Teie kollaste triipudega ning ümarakendega kaar galerii, mille ülaserva piirab palustraad. Galerii keskel toetub neljale sambale lahtine võlvitud ümargaar, mis näib, omab alustraadi taga moodustavatu nõu poole avaneva vaateplatvormi hiigelkaar toetub kahel pool fassaadi kõrgete akendeni uhkelt kaunistatud katuseviiludega tiib osadele. Nende vahel taandunud keskosas lööb kaks elegantset sibul kuplitega torni vaataja päriselt tummaks. Kirjeldaja ka, sest kes suudaks sõnadesse panna kogu seda rahutut kaalset, erikujuliste, akende, skulptuuride, looklevate joonte ja sibulakujuliste nurga tornikest pidu joonistab Melki kloostri fassaadilt tõusvat kaht täiesti identsed ümmarguste numbrilaudadega kellatorni barokkajastu helilooja Vivaldi glooria näib siia sobivat. Kellatornidest pisut kaugemal tõuseb kloostrihoone pikkade tiibade vahel esile kloostri kiriku vägev siniroheline kuppel. Kloostrihoone on veninud 320 meetri pikkuseks. Selle säravkollaseks ja valgeks värvitud tiivad piiravad mitut siseõue kolmnurkseid viile ja katus, aknaid jagub ka tiibhoonet. TeleMelki kloostrikompleksi ehitamine lõpetati alles 10 aastat pärast selle looja Jakob prantovery surma. Võiks arvata, et selle barokse meistriteose arhitekt oleks rahule jäänud tema tööd jätkanud meistrite loominguga. Kloostrihoone siseruumides. Läbi võlgutud värava jõuab tulija kõrgemate vaimulike prelaatide õue. Suures ja laias kivises õues seisab mitmeastmeline marmorpurskkaev ning siit avaneb kaunis vaade kloostri kirikule ja selle 64 meetri kõrgusele. Oksele kuplile. Belgia kõrge kloostri kiriku kohta on kirjutatud, et isegi barokkajastut arvestades on selle interjöör üle kaunistatud. Kuid ometi erakordselt efektne. Võlvlaed, pikad, suurejoonelised külgsambad, elegantsed altaanid, kuldsed pruunid rohelised jookrile värvi friisid ning valguse mäng kupli all ja kaunistatud kabelil loena arhitektuuriloost. Kirikul on ilmatu palju aknaid, kõikjal on Maarja marga unistused ja raidkujud kuldne all. Tar hämmastab oma suurejoonelisus ega siin on pikk rida kuldseid pühakutefiguure sambad ülaosas suur, peenelt välja nikerdatud kuldne kroon. Väiksemal altaril on sarkofaag stock ära märtri püha Colomani säilmetega ning muidugi muudavad Johann Miikael prot Mairi ja Paul droogeri fresko nii seintel kui laes kiriku veelgi uhkemaks. Melki kloostri kiriku laemaal on hele ja särav otsekui valge kevadise. See koosneb kolmest osast. Maalil on lehvivate röövidega ingleid. Püha Benedictus tõuseb taevasse. Ja kes küll oskaks ära mõistatada, kogusin kujutletud sümboolikat. Fresko laiub kahel pool koplit ja kupli kõrge sisesein on üleni säravaid pilte täis. Hulk nimetataks jäänud meistreid, skulptorid maalrid, stuka unistuste nikerdada, vaid on siin meile imetlemiseks oma kätetöö jätnud. Kuid kirikut kaunistanud austria maalikunstnike nimed on teada. Jahan rott naer õppis Veneetsias ja just tema toonud Alam Austriasse Itaalia renessansiajastu põhitõed. Kuid renessansist oli juba barokini jõutud ning Rotma erist sai üks Alam-Austria tähtsamaid barokimeistreid. Tema kuulsaim töö Melgi kloostri kirikus ongi maal kupli tohutul siseseinal, mis kujutab enesest ajastule pilist taeva nägemust. Pisut hilisema barokiajastu maalikunstniku Paul droogeri illusionistlikul lae fresko tee on samuti heledad ja dramaatilised tena stiile mõjutanud austria maalikunsti kuni 18. sajandi lõpuni. Ja muidugi käis Itaalia sama kunsti õppimas Veneetsias, Napolis, Jabolonias, hiljem las ta Viinis ja maalis oma fresko, Sid peamiselt Alam-Austria kloostrite seintele ja lagedele. On kirjutatud, et Paul truugeri tähtsaimaks teeneks austria maalikunstile oli see, et ta loobus 18. sajandi alguses seal valitsenud raskest ja tumedast koloriidist ning võttis kasutusele hoopis kergema heledama uus Roku balleti Paul truugeri maalitud Melki kloostri marmorsaali lagi ongi kaetud säravalt heledate pastelsete toonidega. Ruumi seintes kõrguvad roosakas pruunist marmorist kuldsete kapiteelidega sambad. Saali annavad valgust, paljut suured aknad ja seinu ehivad baroklikud kullakarva Stub kaunistused Nende seas isenesest mõistega Parockile nii iseloomulikud väikesed keerukaid Butod ja siis tohutu kogu saali lagekatelt would Rogeri fresko. Vähemalt helesinine valgete pilvedega taevas, milles hõljuvad pasteelsetes rõivastes allegoorilise tegelased. Siis sellises õhkkonnas kloostri marmorsaalis õieti vastu külalisi ja korraldati pidulikke õhtuid. Barokne Vivaldi sobib kammelki, kloostri raamatukogu saali. Seegi on tohutu suur hele ruum. Seinu katvates laeni ulatus eitavates kappides on kokku loetud oma 80000 hindamatut ajaloolist köidet ja 20000 iidset käsikirja. Seinte ülaosas on rõdusammastega, peedeelid on kuldsed, kuid voogavat baroki on selles saalis vähem näha. Raamatut võtavad oma ruumi laudadele on kalliskividega kaunistatud reliikviaid ja vanu käsikirju ja lage katab taas taevas kunstnik Paul Rogeri pastell ja barokne taevas. Siin ruumis on see fresko eriti hele ja särav. Sellel kutsub mõistuse jumalanna inimkonda üles mõistlikkusele ja inimlikkusele. Raamatukogu ja kloostrikirikut ühendab tore teokarbitaoline keerdtrepp. Selle seinad on täis pastelseid, ornament ja käsipuud toredast haprana tunduvast metallpitsist. Melki benediktiin, mungakloostri sissekäik, Andonov poolse läänefassaadi vastasküljes klassikaliselt skulptuur seteks pügatud puude ja põõsastega aedadest viib D2 bastioni torni vahelt läbi kloostri väravani ja sealt eesõue läbi pühakute, raidkujude ja vappidega kaunistatud galerii jõuab tuli suurde prelaatide õue, mille keskel seisab juba varem mainitud purskkaev. Õue ühes tiivas töötab kõrgetasemeline kloostrikool, kus õpib usuteadusi ligi 700 õpilast. Samas küljes seisab taas üks siseõu konvenshoff, mille ümber asuvad munkade eluruumid. Laatide õue teises tiivas paikneb niinimetatud keiserlik trepp, mis viib kõrgeima vaimulikkonna esindusruumidesse. Raatide õuest jõuab tulija Melki kloostri suurde ja uhkesse barokksesse kirikusse. Siis riba toona poolse fassaadi suurendava kaare galeriiga piiratud siseõu, mille tiibadest paiknevad marmorsaal ja raamatukogu. Kloostri põhjapoolses küljes seisab veel tugevate kaitsemüüridega ühendatud hooneid ja siis õuesid, elasid ja tegid oma tööd need, kes kloostri majapidamise eest hoolt kandsid. Monkadel polnud ju pidevate tunni palvuste kõrval sellisteks maisteks asjadeks aega. On teada, et suur väejuht Napoleon tegi Austriaga sõdides Melgi kloostrist oma peakorteri ja tema imetlenud kloostri terrassilt õige tihti neid võrratuid, doonov vaateid, pole teada, kas ta kloostrist ka midagi sõja saagina kaasa viis, selline komme tal Joeli. Õnneks on rikkustest tulvil kloostri kirik kindlalt ühes tükis. Ja õnneks jäi Melki klooster suurtes sõdades peaaegu terveks. Juba pärast teist maailmasõda, 1947. aastal sai kloostri kirik tulekahjus kannatada. Taastati täielikult oma endisel säravalt Varoklikul moel ja kogu siinne kirjeldamatu marmor-is ja kullast sädelev maailm polnud ju loodud mitte mustades rüüdes. Benediktiin ei munkade jaoks, vaid jumala auks ja hiilguseks. Juba püha Benedictus ise rõhutanud, et jumalat peaks ülistama kõikides asjades. Aga ega munkadele kõrgetel vaimulikel Ki siin halb elada ei olnud ega ole vist praegugi. Ja klooster on avatud ka kõigile neile, kes siinset võrratut kunstimaailma imetleda tahavad. Meie.