Kellel on külma teksti ilmadeks olemas mohäärkampsun või vähemalt mohäär sall, see kindlasti mõistab, miks liigitatakse mohääri luksuslõngaks. Inglased kutsuvad seda lausa teemandi või kalliskivi kiuks Taimanud vaiba. Mu häärist kudum ei lase talvel kehale külma ligi tänu selle lõnga suurepärasele soojaisolatsioonivõimele. Kuid vahe Arist võib kududa ka suviseid rõivaid, kuna hea niiskuse imamise võime tõttu ei ajanet higistama. Vaher on vastupidav, elastne, kõige kergem looduslik tekstiilikiud. Seda on lihtne värvida ning mu hääril on ka iseloomulik läige, mis tuleneb valguse peegeldamisest. Veel üks tore omadus on see, et erinevalt lambavillasest lõngast mohäärlõng kandmisel ei vanu. Mu hääl on üks vanemaid tekstiilikiude, mida inimesed kasutavad. Nimetus on pärit araabia keelest, kus mu tähendab karvadest riiet. Neid karvaseid saadakse Angora kitsedelt, kes on oma nime saanud Türgist. Tänapäeval teame, Türgi pealinn on Ankara, varasematel aegadel aga oliste Angora. Just sealkandis hakati seda oletatavalt Tiibeti mägedest pärinevat kitsetõugu 16. sajandil laiemalt kasvatama ja kitsevillast mohääri tootma. Siinkohal tuleb mainida, et muistne Angora on andnud nimega ühele teistele villa loomale angoora küülik üle, kelle villast valmistatakse angoora lõnga. Nii tihti jätame meelde. Mohääri saab kitsalt Angorat küülikult. 19. sajandi teise kümnendi paiku hakati toorvilla eksportima Türgist Inglismaale, mis peagi muutus juhtivaks mohäärlõngavalmistajad. Lisaks eriti kuulsaks täid jookseni viljaveskit, kelle toodangut veeti nii Venemaale, Saksamaale kui Austriasse. Angoora kitsi, kui nii-öelda tooraineallikat hoidsid türklased hulk aega kiivalt endale. Lausa sultani korraldusega oli keelatud neid maalt välja viia. Siiski olevat Saksa-Rooma riigi valitseja Karl viies juba 16. sajandi keskel esimesed angoora kitsed Euroopasse viinud kuid nende suhteliselt niiskustundlike loomade kasvatamine selles kliimas ei õnnestunud. 1838. aastal saatis Türgi sultan Mahmud teine 12 Rasoku ja ühe emase kitse kingituseks Lõuna-Aafrikas. Port Elizabethi kohitsetud isasloomad pidi tagama selle, et kari ei hakka paljunema ega ohusta nõnda türgi kui vääri impeeriumi positsiooni. Paraku oli emane kits tiine ja nõnda saanudki alguse mohäärvilla tootmine Lõuna-Aafrikas, kus tänapäeval tuleb umbes pool kogu maailma mohääri toodangust. 1849. aastal aga saatis türgi sultan külmetsid esimene kaheksa angoorakitse Ameerikasse Californiasse tänutäheks selle eest, et oli sealt saanud häid nõuandeid puuvilja kasvatamiseks. Nüüdsel ajal on Texase osariik maailmas võimsuselt kolmas mohääritootja. Erinevalt lambavillast ei ole lumivalge angoorakitsevill krussis vaid pikakiuline siidine Jaloogiline ühed kitsed saba aastas kahe pügamiskorraga viis kuni kaheksa kilogrammi villa. Olenevalt looma vanusest liigitatakse angoora villa kolme kategooriasse. Inglise keeles vastavalt kid Jiang ja hädalt. Mida noorem loom, seda peenema karvaga vill. Nooremate kitsede viljon eelkõige see, millest valmistatakse mõnusat lõnga kergete ja pehmete kudumite jaoks. Vanemate loomade villa kasutatakse vaipade ja tekkide aga ka paksemat, raskemate näiteks mantlikangaste kudumiseks. Kuna tekstuurilt oma haar kiud sarnane inimese juuksekarvaga siis valmistatakse sellest sageli nukkudele juukseid. Mõnusad on kindlasti ka mohäär kasukaga kaisukarud. Praktilisemat kasutust leiab mohäär tänapäeval veel mäesuusatamisel. Kui vanasti valmistati niinimetatud suusanahku, mis kinnitati suuska olla selleks, et mäkkeronimise mitte tagasi libiseda kuid allalaskmisel vastupidi hästi libiseda kas hülgenahast või mõnest teisest karusnahast siis nüüd tehakse neid mu häärist, mis on kerge, ei imab ja üldse niiskust ning jääb ka suuremate külmakraadide juures elastseks.