Vikerraadio. Tere, hea vikerraadio kuulaja on laupäev, on rahvateenrite aeg ja täna võtavad lõppeva nädala sündmusi kokku Sulev Vedler Eesti ekspressist, Peeter Kaldre ETV-st, Lauri Hussar vikerraadiost. Ja oleme siin kolmekesi ümber laua ja Peetri ees laual on üks pilt, mida on juba näidatud üle kogu maailma, kus on samamoodi siis kolm, kolm kõva tegijate laua ümber koos toimus see kohtumine siis Moskvas. Viis tundi kestis Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Venemaa president Vladimir Putin ja Prantsusmaa president Francois Hollande'i rääkisid Ukraina kriisi lahendustest. Ja ega peale selle pildi me väga palju just kuulnud ei ole, oleme kuulnud, et tehakse kirjalik kirjalik kokkuvõte, mida ei ole veel tulnud. Lepitakse siis kokku täpsemalt rahuplaani punktides, mille üle on toimunud väga terav vaidlus ka sellest, mille üle vaieldi, millised punktid seal täpselt sees olid, ega me ka sellest mitte midagi ei ole kuulda saanud, kogu maailm on teadmatuses ja ma vaatasin enne saadet veel ka siin näiteks Saksa ajalehtede pealkirju siis Frankfurter Allgemeine Zeitung-is oli, oli, oli üsna lootusrikas Pealkiri, et uus või, või lood tus, uus lootus Ukraina rahule oli, oli selle pildi allkiri, aga samal ajal näiteks Süddeutsche Zeitung ehk siis Baierimaa kõige suurem ajaleht kirjutas sellest et maailmale on antud üks väga korralik geopoliitiline või mitte isegi geopoliitiline, vaid reaalpoliitika. Peadunud nojah, tõepoolest, meie sellest kohtumisest ei tea mitte mitte öelda suurt midagi, vaid ma ei tea üldse sellest midagi, mida ma ainult selle kohtumise kestvust viis tundi. Pärast seda kaks minutit teatas Peskov et arutati ja ajakirjanike küsimustele ei vastatud ja liidrid sõitsid laiali. Võib-olla me kuuleme midagi tänasest, et Angela Merkel peaks esinema Müncheni julgeoleku konverentsil kõnega, võib-olla ta kergitab natukene saladusloori nende nende kõneluste ümbert, aga, aga, aga see ei ole ka kindel, aga mis sa ütlesid, et käib üks, üks suur geopoliitiline mäng, siis? Mina küll ei mäleta oma viimaste aastate töö praktikast, et selline suur geopoliitiline mäng tõepoolest käiks. Et küsimus ei ole ainult, et Ida-Ukrainas või Ukrainas või, või Ukraina Vene konfliktis, vaid, vaid see on väga-väga-väga lai, väga tõsine geopoliitiline mäng, kuhu on kaasatud NATO, Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, Venemaa, siin käib võitlus praegu võimu ja jõupositsioonide pärast. Et kui Ukrainas mingi lahendus kas tuleb või ei tule, see näitab seda, et kes tegelikult seda maailma juhivad ja valitsevad, et see on nagu kogu selle kogu selle protsessi mõistmiseks hädavajalik kõigepealt kõrva taha panna. Tervist mina olen Sulev, see, et sealt detaile välja ei ole tulnud ilmselt on ka hea seetõttu, et tavaliselt need läbirääkimised repressioone ei käi. Või seekord polnud muide isegi tõlke juures. Ja võib-olla sealt tuleb seekord siis midagi tõsisemat. Hämmastav muidugi on siinjuures see, et Vene pool on kogu aeg öelnud, et kõige taga on Ameerika ühendriigid, et Ühendriikide esindajad seal sugugi laua taga ei olnud. Teisalt jällegi Venemaa on ka öelnud, et tema ei ole Ukraina Fidki konfliktiga kuidagi seotud. Kuule, aga seal ei olnud, selle laua taga ei olnud, kui, kui Venemaaga ei ole osapool, siis seal ei ole üldse konflikte osapooli laua taga. Jah, tegelikult nii kummaline kui see ei ole, et mulle see meenutas, nagu imelik on seda paralleeli tuua, aga olukorda, kus kaks koolipoissi üksteisega meeletult kaklevad, läbi ei saa ja siis justkui nagu nende vanemad püüavad mingit või tädid, onud leiavad mingit lahendust, püüavad seda leida mingi selline paralleel, tekkis mul pähe, et poisid ise nagu ei saa ära klaarida No see on muidugi nüansse on muidugi selles, et eelnevalt päev enne käisid märkele Olandgesid Kiievis Porošenko rääkimas ja ja sellist olukorda ma küll ei kujuta ette, et ühise läbirääkimiste laua taha istuvad Putin ja Porošenko ja siis mingi vahendaja, ütleme sealt Euroopa liidus või Ameerika ühendriikidest, et see on tundub nagu nagu ebatõeline, sellepärast et noh, nagu sa, Sulev ütles, et Venemaa ja teatab, et ta ei ole konflikti osapool. Et konflikti tegelikud osapooled on ju noh, mis nagu laiale maailmale näha on separatistide ja Ukraina, aga küsimus on taustajõududes, kes, kes asju suunavad ja see on ju selge, et separatiste suunab Venemaa ja niikaua kui Venemaa seda ei tunnista, nii kaua ei ole ju mõtet ka mingisugusest lahendusest rääkida. Eile ütles ökonomisti, ajakirjanik Eestiski väga, väga tuntud ja hinnatud Edward Lucas aktuaalsele kaamerale, et ükski vaherahu ei peata Putinit, kui tal on kaugemad eesmärgid. Et kui tal on kaugemad eesmärgid, mida me jällegi ei tea, kas tal on ja kelle suhtes tal on, et nii kaua ei ole loota ka seal Ida-Ukrainas mingisugust lahendust. Ma juhiks tähelepanu ühele huvitavale lausele, mida Peskov suutis selle kahe minuti jooksul siis öelda, et ta ütles, et käib töö, et koostada tekst minski lepete täitmise kohta. Et kui, kui nüüd, kui nüüd vaadata, et mis juhtus minski lepetega, siis ega Minski leppeid ei ole, ei ole täidetud algusest peale, et juba juba esimestel päevadel pärast vaherahu kehtima hakkamist hakatised rikkuma. Ja, ja, ja nii palju, kui on meediale informatsiooni siis märkimisväärsed või valdav osa rikkumistest tuli separatistide poolelt. Ja need rikkumised läksid üha räigemaks, kuni ikkagi raskerelvastuse kaasamiseni täiemahulise sõjategevuseni hukkunute arv kasvas, kasvas katastroofiliselt, ehk siis neid Minski leppeid ei ole mitte kunagi täidetud. Nüüd küsimus on, küsimus on selles, et mis paber seal laua peal enne saadet Peeter, seal oli päris huvitav versioon, mis paber seal laua peal võis olla, mida siis mida siis tegelikult arutati, et, et laual ei olnud mitte need Minski lepped, mille täitmist ja piinlikku täitmist Merkeli ja Hollande'i tahtsid kontrollida, vaid vaid laual oli hoopis midagi muud. Räägi oma versioon ära, et see tundub päris huvitav. Ei ole küll minu versioon, sest ma ei tea sellest asjast nii palju, aga on, on allikad, kes on öelnud, et tegelikult oli laual Putini enda poolt koostatud ettepanekud Porošenkole, mis ta, mis ta kunagi saatis, mis olid üsna mis olid ja mis on üsna üsna räiged, mis tähendavad sisuliselt Ida-Ukraina eraldamist Ukrainast. Ja et laual olid need Putini ettepanekut, milles siis Merkeli ja Hollande'i tõmbasid kõige rängemaid kohti maha ja püüdsid siis Putiniga kokkuleppeid, et kas see sobib ja kas see ei sobi, see sobib, see mitte, eks ole, ilmselt sama asja arutati ka siis üle Heile Porošenkogi ja homme peaks Porošenko gaasis uuesti arutama, et kui on midagi maha kriipsutatud, kas see sobib Porošenkole. Et see on, see on nagu nagu väga-väga nadi asi, et kui kui asi jõuab sinnamaani välja, et Ida-Ukrainas tehakse teine Transnistria. Muide Krimmi ei maini enam mitte keegi nende nende kõneluste jooksul. Et siis on väga keskpärane asi, et siis see tähendab seda, et lääs on käed üles tõstnud, vene mees Putin oma esimese sammu juba saavutanud. Et aga noh, me ei tea, me ei tea midagi, aga spekulatsioonid on, on sellised. Teine asi on see, et Ukraina on saanud sellel nädalal oma kõige valusama kaotuse. Ukrainat rinna kaotas 30 protsenti oma väärtusest välisvaluutade suhtes. Ühel hetkel, kui sa saad sellise sellise laksu ütlemata, riik on praktiliselt pankroti ääre peal. Et ühest küljest ta peab siis nende separatistide terroristide või ükskõik kuidas me neid nimetame võt nendega võitlus pidama ja teisest küljest saab juba siis armu paluma olemasolevatelt võlausaldajatele ja ka raha juurde manguma kulgu, usaldage meid. Sellises olukorras ükski mõistlik laenaja ei annaks sellisele riigile laenu. Aga noh, siin siin tuleb jälle mängu suur geopoliitika. Aga ma Peeter küsiks sinu käest selle kohta, et me nägime nüüd väga kiiresti, et Merkeli ja Hollande'i istusid Putiniga ühe laua taha, et arutada, et kuidas seda konflikti lahendada, et kuivõrd palju võis võis selles formaadis Madis, et, et see sellisel sellisena kokku tuli mängida rolli see, et USA-s on hoogustunud debatt selle üle anda Ukrainale relvastust, märkimisväärset sõjalist abi ja just just surmavat relvastust, ehk ehk siis see, millest on siiamaani hoidetud, et et selle üle nüüd üha rohkem arutletakse valdavalt USA-s on on, on kujunemas ka mingi hinnang, et võib-olla see selline samm võiks olla isegi põhjendatud. No see ongi selle suure geopoliitilise mängu üks selline võib-olla kõige kõige selline delikaatsem tahk. Et siin on käidud välja ka sellised teooriad, et asjaolu, et Ameerika ühendriikides järjest rohkem räägitakse sellest, et Ukrainale peaks andma tõsist relvaabi on viinud selleni, et Euroopa liit kardab, et ajab nüüd rongist maha. Selles mõttes, et Euroopa Liit teatavasti ka alles hiljuti teatas, et Ukraina relvaabi ei anta. Kui nüüd Ameerika Ühendriigid otsustavad relvaabi on tapp see tähendab seda, et kui siiamaani, no minu hinnangul Ameerika ühendriigid ei ole konflikti osapool, kui ta relvaabi annab, siis kaudselt ta juba üks konflikti osapool on kui asi läheb relvade, niisiis tekib juba vastasseis Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, sest Venemaa teatavasti annab ju relvi separatistidele. Kui läheb asi kahepoolseks USA ja Venemaa konfliktiks Ukraina pärast, siis Euroopa Liit on pildilt väljas mis ei ole sugugi ju tema jaoks ja näitleja, kes tahab olla Euroopas ikkagi tegija ja see on ka üks põhjus, noh, mul on öeldud seda, et Ta Francois Hollande'i ei ootanud Kiievisse keegi. Et ta nagu ootamatult hüppas sinna Merkeli lennuki saba peale ja tõttas ka kohale, et teha, nagu öeldakse, Sarkozy'd. Teatavasti. Kodus on kehvasti, siis üks väike väike edukas välispoliitiline missioon ja asjad on juba pisut paremini. Tänasest meenutame Sarkozy ju Prantsusmaa endine president tormas ka hõlma telefonides 2008. aastal Gruusiasse ja kirjutas pärast enda teeneks selle, et Venemaa ei võtnud kogu Gruusiat ära, et ei sõitnud plissi peale. Aga tulemus oli see, et põlistati Lõuna-Osseetia ja Abhaasia eraldamine eraldumine Gruusias. Et nüüd on, nüüd on võib-olla sama sama lugu Hollande'i meeles mõlkunud et, et see on nagu asja juures selline võib-olla kõige kõige suurem mäng, mis praegu käib, teine versioon on see, et mida ma usun, vähem, on see, et Ameerika Ühendriigid, Euroopa Liit, kes iganes siis Euroopa liidus on kokku leppinud, et nad mängivad seda klassikalist Hollywoodi põnevusfilmi mängu, et hea võmm ja paha Ameerika Ühendriigid ähvardavad relvi anda, Euroopa Liit püüab siis nagu leebemalt asja lahendada, aga see on noh, selline mängu ilu mõttes, ma arvan, rohkem toodud toodud. Samas, ütleme, Ameerika Ühendriigid kulutavad kõige rohkem sõjale sõjaliselt, et Euroopa Liidu riigid ikkagi on võrreldes ameeriklastega suhteliselt tagasihoidlikult, enamus riike kulutab alla kahe protsendi SKP-st sõjalistele kuludele ja kui me vaatame, keda ameeri, keda siis venelased nii-öelda hirmutavad, siis britid olid päris ärevuses. Kui vene pommitajad lendasid inglise kanali peal eelmisel nädalavahetusel ja veel eilegi tegija Briti kaitseminister selle kohta avaldusel. Et. Samamoodi, soomlased, rootslased, norralased, kõik balti riigid on tunnetanud venelased. Kogu aeg mängivad meie närvidel, ameeriklased on sellega ilmselt harjunud. Nemad võtavad seda asja tunduvalt rahulikumaks, eurooplased on kuidagi ära. Aga kui sa räägid siin kaitsekuludest, et siis Ameerika Ameerika kaitsekulud on, on sama suured kui järgneval kaheksal riigil kokku. Et see näitab siis, milline on Ameerika Ühendriikide militaarne võimekused ja kui me paneme selle Hiina, Venemaa, Euroopa riigid kaheksa järgmist riiki kokku, siis me saame lõpuks Ameerika kaitsekulud kokku. Nojaa, aga lähtume ikkagi sellest, et enamik Euroopa Liidu liikmesriike on ju Nato Nato riigid, on olemas selline asi nagu üle Atlandi-ülene koostöö, mis on ju vähemalt külma sõja ajal väga hästi toiminud. Ma ei saa aru Euroopa Liidu sellisest väga mugavast poliitikast, et kui viimasel kohtumisel teatati, et me tingimata ei anna relvaabi Ukrainale siis meiegi siin oleme rääkinud, et noh, et sellest nendest sanktsioonidest, mis on Venemaa vastu kehtestatud ei rahanduslikest ega nendest viisakeelu sanktsioonidest ei piisa Venemaale, et survet avaldada Ukrainale relvade lubamine oleks kõige selgem surveavaldus Venemaale. Keegi ei hakka ju Ukrainale, ma ei tea mingisuguseid tiibrakette ka tankega kuulipildujaid saatma, Ukrainal on tanke ja kuulipildujat endalgi küll aga relvaabi, millest räägitakse, onju soomusvestid, sidepidamisvahendeid, öönägemisseadmed ja, ja selline varastus, mis, mida ukrainlastel kõvasti napib. Et see on minu arust nagu keskpärane lugu, et et samal ajal räägitakse, et Venemaale peaks survet avaldama sanktsioone, peaks tugevdama aga kõige tugevamaid sanktsioone, mis Venemaale võib olla mõju avaldaksid ehk lubadus saata Ukrainale vajadusel relvaabi jääb tegemata. Olukord meenutab mingil määral, sest Hispaania kodusõda, kus ka kodusõja puhkemisel osariike teatas, et ärme meie sinna ikka sekku. Tekkis selline vastasrinne, et samamoodi Euroopa Liit on sellise seisukoha võtnud. Ei taha sinna praegu relvaabi anda. Nojah, aga see on keegi ju eeldada, et Euroopa liitsin oma oma mingisuguseid sõdureid või vabatahtlike saadab ja seda ei kavatse ju ka Ameerika ühendriigid teha. Aga Venemaa mõistab, mida eelkõige Ta mõistab ihupoliitikat ja relvaabi lubamine ja relvade saatmine. Räägin nüüd jällegi nendest miteletuaalsetest relvadest. Oleks kõige selgem sõnum. Aga noh, niikaua kui selliseid tugevaid sõnumeid saadeta, ei saadeta nii kaua see Putin arvabki, et noh, astun ühe sammu ja varsti astun teise sammu ja siis kolmanda ja varsti ollaksegi jälle Berliini väravate juures. Ukraina suunal me ei ole tõesti näinud näinud mingeid otseseid, aga samas kui me vaatame, et mida NATO on otsustanud, et NATO on otsustanud sellel nädalal suurendada oma kiirreageerimisüksuste suurust 30000 meheni ja, ja selle raames on veel 5000 meest, kellel peab olema reageerimiskiirus 48 tundi ehk siis see vist brigaad on selle suuruseks, et brigaad peab suutma sees reageerida ükskõik millisele ohule 48 tunni jooksul, aga selle juures on veel üks väga huvitav nüanss juures. Et kaheksa tunni jooksul, siis tähendab ma ei tea, kas see on nüüd 48 tunni sees, tõenäoliselt ei ole. Et kaheksa tunni jooksul peavad NATO suursaadikud Brüsselis suutma otsustada, et kas kas seda kiirreageerimisüksust kasutatakse või ei kasutata ja nii nagu ma olen aru saanud, see otsus on konsensuslik. Aga, aga nüüd ma küsin teie käest, et aga mis siis juhtub, kui üks riik näiteks vigurdab, et vaatame, kes on Kreekas võimule saanud? Venemeelne Syriza ehk siis nad ilmselgelt räägivad Venemaast teistmoodi kui, kui kreeka varasemad juhid ja, ja, ja kaitseminister ei ole küll siirisest, see on vist teisest erakonnast sõltumatult kreeklased, aga ta on jõudnud ka juba jõudnud ka juba teemat kommenteerida, mis puudutab Kreeka-Vene suhteid, et ta üritab rääkida ikkagi sellest, kuidas Kreekal on poliitilised suhted Venemaaga ja ta üritab ikkagi rääkida sellest, et kuidas Kreeka ja ja Venemaa võivad võivad olla ka partnereid ja nii edasi, et kas, kas ühel hetkel, kui üks liikmesriik Natas ei pruugi anda heakskiitu, siis võib lõppeda sellega, et kiirreageerimisüksus on, on tegutsemisvõimet? Kui nüüd ei eksi, siis minu meelest see Kreeka uus kaitseminister on kunagi rääkinud sellest, et Ateena otsuseid mõjutatakse kosmosest, et tegutsevad ufod mingisugust pulbrit pillavalt sinna pääle. Kreeka on samas üks nendest riikidest, mis kulutas üle kahe protsendi SKP üks neljast riigist Eesti Ühendkuningriikide USA kõrval. Täitsa selgelt ekskaitsejõud on üks selline selline valdkondi, mida kärbetega ei taheta närvi ajada, sellepärast nende meeste käes relvadeks ja Kreeka inimesed on suhteliselt mässulised, et see, see riik on elanud. No seal on ka teine, aga teine põhjus on ka selles, et, et ühe teise NATO liitlasega ei ole neil kõige paremad. Täpselt nii, et see nüüd on üks aspekt, mida me võiksime mõelda teisest küljest, kui läheb otsustamiseks siis alati on võimalik teha ka ümber otsustamised, okei, kui üks on vastu ka kõik teised on poolt, siis hääletame. Me ei tee seda konsensuslikult ja nad on alati võimalik. See on üks variant ja teine asi on see, et nendes ülikiiretes kiirreageerimisjõududes on osaliselt ju minu meelest ainult viis riiki, kes panustavad, ei ole tegemist otsusega, et NATO kollektiivkaitse leping number viis punkt on riis, rakendub vaid, et see kiirreageerimisüksus tuleb saata ja seal minu teada kreeklasi küll ei ole või türklasi, eks ole, seal on ikka britid ja, ja, ja sellised kõvad tegijad. Nii et te ütlete, et pigem otsustamise taha sellel kiirreageerimiseks Ta tahaks loota, aga kunagi kunagi ei tea, kuidas need asjad täpselt paika on pandud. Aga tegelikult peaks muidugi piisama sellest, kui ütleme, NATO, Euroopa vägede ülemjuhataja annab korralduse ja asi, et aega mitte 48 tundi või, või kaheksa tundi otsustamiseks, vaid asi toimub kohe. Sest tegelikult olgem ausad, ka 48 tundi olnud väga pikka aega, kui, kui läheb nagu tõsiseks asjaks, sest see tähendab ju kaks päeva, ollakse vastasest maas. Aga nüüd ma küsiks, küsiks veel otsast selle kohta, et, et NATO välisministrid on otsustanud ka seda, et et tulevad NATO staabid Venemaa piiririikidesse silmas, ei ole peetud küll Venemaad seda otsuste ees, aga, aga me võime ju arvata ja aimata, et miks on selline otsus tehtud ja see viitab juba mitte küll alaliste NATO vägede siiatoomisele, aga, aga ütleme niimoodi, et poolsaare pool sammu selles suunas on astutud, et, et kui on juba juhtimine NATO tasandil, kas siis ühel hetkel tulevad ka alalisemalt üksused, et see on, see on nüüd see teema, mida võiks, võiks siinkohal edasi arendada. No aga NATO alalised üksused Eestis juba onju. Meie sõjavägi kuulub NATOsse. Tähendab, see aga need roteeruvad üksused, mis praegu siin on, need on ju püsib NATO sõjaline kohalolek. Mida otsustatakse ja mis roteeruvad ja mis mille osas langetatakse iga kord eraldi otsas? Nojaa, aga nad sisuliselt ei lähe, kui see alaliseks ja nende. Nende armunute sõdurite tarbeks siin kasvama ka tapale kavandatakse ikkagi uusi kasarmuid, et need Ameerika sõjaväelased, kes praegu pesitsevad konteinerites. Nüüd sa oled kasarmusse minna, kasarmud on mõeldud rohkematele meestele, kui seal praegu on. Ja ma saan aru, et see polügoon, mis Tapa lähedal on see on mõeldud ikkagi üha suuremale suuremale hulgale meestele ka võimsamale tehnikale, ka tankid võiksid seal tulevikus müttama hakata. Ja võiksid ka teiste riikide soomusmasinaid siin harjutusi tegema hakata ja kaitsejõudude peastaabi kõrval on planeeritud kius Ustaabivale nendele tegelastele, kes siis hakkaksid tegelema logistikaga, juhul kui tulebki seda abi vaja. Et need mehed oleksid siin olemas. Samuti on, on eestlasel mõelnudki, et rajada siia depoosid või ladusid, kus varustus neid ka juba ees ootaks, lihtsalt mehed lennutatakse kohale, tehakse uksed lahti, mehed võtavad varustuse ja valmis minema. Meie polügooni häda on muidugi see, et ta on liiga väike, näiteks tankid saaks seal hajutada, soomlastel on tankide harjutamiseks sama suurt territoorium käes, kui on terve terve Virumaa. Aga see selleks, aga see staabi staabi loomine siia on nagu selles mõttes oluline. Staap on eeldus sellele, et kui on vaja, siis tulevad, siia tuleb siia suur hulk NATO, NATO, NATO sõdureid, kui häda käes, staap on nagu, nagu selle selles mõttes väga oluline. Ja siis pole ka imestada, noh, venelased teavad seda väga hästi. Et mis staapanud, see ei ole antud, mingi kaks ohvitseri istuvad arvutite taga, eks ole, ja noh, jumal sellega, et seda näitavad ka Venemaa väga hüsteeriliselt reageeringut sellele sellele otsusele. Seal noh, nii nii sellele ülikiirreageerimisjõudude loomisele kui ka eriti just nende staapide paiku võtame selle nõndanimetatud piiririikidesse ja venelased ju alates poliitikutest kuni igasuguste strateegiliste nõndanimetatud mõttekodade juhtidena pritsisid juhile sülge, nii et vähe ei ole. Ähvardasid noh, ma tea, keski ähvardas minu meelest isegi siin balti riike ma tea ajaloolise kadumisega hääbumisega, eks ole, et kõigepealt sõidavad siit üle Ameerika tankid, millegipärast siis sõidavad Vene tankides Ameerika tankid ja siis niimodi olemegi kadunud. No ja veel siia juurde tuleb kindlasti lisada ka ähvardus tuumapommi kasutamise kohta, et see, mida me siin juba mõnda aega tagasi kuulsime, et siis nüüd nüüd on see järjest rohkem retoorikasse tulnud, et et Venemaa tuletab meelde, et meil on tuumapomm. Ei no üks mees oli eriti tore mees, kes, kes arvas, et on olemas selline võimalus, et kui ameeriklased kaaluvad, kas vahetada Los Angeles Tallinna vastu või mitte, et siis kindlasti Obama otsustab, et nad säilitavad Los Angelese ülem tuumasõjaks, siis selliseid selliseid kaalutlusi enam ma arvan küll teha ei saa. Ja, ja loodame, et ta ei näegi, sest noh, niipalju oidu peaks olema need mõlemal poolel, et tuumakonflikti isegi piiratud tuumakonflikti ei saa lubada endale isegi Venemaa-sugune riik. Aga samas heidutus, jah, me võime rääkida sellest, et heidutusvõime Eestis kindlasti kasvab ja kasvab ka seeläbi, et et Eesti ise panustab rohkem riigikaitsesse, aga aga kas sellest kõigest piisab, et kui me vaatame, mida siis NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen on, on sellel nädalal ajakirjandusele öelnud, siis ta ta ei ole küll midagi uut öelnud, aga, aga, aga see, et endine NATO peasekretär Rasmussen ütleb, et on vägagi tõenäoline, et Venemaa võib sekkuda Baltikumis NATO artikkel viie testimiseks. Et, et see on omamoodi huvitav, samas samas ta lisab sinna juurde ka, et et kui Putin teab ka seda, et kui ta ületab punase joone ründab NATO liikmesriike, siis ta kaotab. Aga et Putin on ekspert hübriidsõjas? Nojah, sellise hübriidsõja teema noh, sellest on palju, palju räägitud, aga, aga et, et, et see hübriidsõja teema nagu siin sisse sisse tuua väikese, sellise agana, et et noh, siin võib ju selle üle arutleda, aga ma saan aru, et, et siin on Eesti kaitsejõud on, on kinnitanud, et ka hübriidsõja puhuks on olemas väga selgelt plaanide tegevuskavade arvetega. Raadiokuulajatele tuleks öelda, et hübriidsõda siis on selline sõda, kus ei ole regulaarväed vastamisi, vaid ühel hetkel ilmunud niinimetatud marslased ehk rohelised mehikesed, kellel ei ole ühtegi eraldusmärki ja See, millest rääkis Kreeka praegune kaitseminister. See on siis seda sõda rohelised mehikesed, nii nagu Krimmis ja sa ei tea, kes on täpselt su vastane. Ei no kõik räägivad sellest, et ja et selles mõttes oli nagu väga kasulik, kui nii võib öelda, kasu ei saa ju öelda. See, mis toimus Krimmis, kuidas roheliste mehikeste imbumine sinna toimus, aga see on nagu selles mõttes teistele riikidele hea, et see on nagu õppetund ja sellest on ju õppust võetud. Krimm oli Krimmis, olid Vene sõjaväebaasid juba olemas, sinna minekut keegi kontrollinud absoluutselt. NATO riikides ei ole vene sõjaväebaase seal suurt pluss. Ja selleks, et näiteks mehikesed tuleksid Ida-Virumaale, peab olema ju eeldus, see peab olema, et seal on mingisugune plahvatusohtlik sotsiaalne olukord, rahunenud, tused, streigid, venekeelne elanikkond ütlevad meie õigusi, tallatakse jõhkralt, jalge alla ja nii edasi, aga praegu on seal ju väga rahulik, et ma ei kujuta ette, et kui sinna ilmub mingisugune roheline mehike, kellel on automaat ka kaelas eraldusmärke, tal ei ole, siis kaitseliitlane nuusata lihtsalt kuuli otsaette, eks ole. Aga mulle meeldis see, et Eestis on tegelikult hübriidsõjakorra juba läbi elanud. Kaitseliitlane seda teeb siis ta mõrvar. Ei miks, miks sa mõrvar on lubanud relvastatud inimene on terrorist. Erastatud inimei, ole terrorist. Relvaga haarab relvaga inimene lihtsalt ei, kui ta relva haarab seal relvaga inimene, ta ei ole midagi muud ei ole terrorist. Okei, see on nagu niisugune teistsugune vaidlus juba, aga mulle meeldis see, mida ütles presidendi julgeoleku nõunik Merle Maigre eile meile aktuaalsele kaamerale, et Eesti on selle hübriidsõja ju mingis vormis juba läbi elanud, eks see oli siis aastal 1924, esimene detsember kus, kus samamoodi, nad ei olnud küll rohelised mehikesed ja neil ei olnud ka eraldusmärke, aga nad olid ka relvastatud ja ründasid tondi kasarmuid. Eks. Jah, vot siin tekibki küsimus, et meie justkui peaksime täitma seadusi, aga teine pool tegutseb väga vabalt ehk ründaja tegutseb vabalt ja siis kas Eesti täidab seaduse, mitte mõnikord astub, võib ka vastane astuda, ehk Eesti pool nende vastane võib astuda seadustest üle. Ja, ja Eesti seadusi kogu aeg on täiendatud. Hübriid hübriidsõjapuuks. Et veel aasta tagasi see ei olnud eestlaste jaoks üldse teema, astus tagasi, me ei teadnud Krimmist ja Ukrainast mitte midagi. Me rääkisime tegelikult Sotši olümpiamängudest. No see NATO endise peasekretäri avaldus muidugi tekitas Eestis väga-väga suurt peavalu ja kõik olid väga-väga ärevil sellest, aga tõepoolest nagu sai juba mainitud, et Ta ei ole ju mitte esimene, kes, kes seda ütleb, seda sama Edward Lucas, keda siin juba tsiteeritud, on juba aasta aega tagasi öelnud. Et Balti riigid, ta on sihikul, sedasama, on öelnud, siin Eestis elav suurepärane vene asjatundja Vladimir Juškin pidevalt on hoiatanud sellega, aga kuna tegemist oli NATO endise peasekretäriga, et noh, küll see mees juba teab, eks ole, et siis võeti seda tema sõnumit väga tõsiselt, mis on väga hea muidu. Sellest on kasu ju selles mõttes, et inimesed jälle muutuvad ärevamaks, leiavad, et peaks kaitsevõimet tõstma. Üks kaitseliitu astuma kaitse ja julgeolekupoliitika ploki lõpux. Kordame veel uudise üle ka sellest, et Soome on siis otsustanud osaleda. Õhuvägede ühisõppusel harjutavad seal koos USA Rootsi hävitajatega koos märtsis, kolm nädalat toimub see õppus ja. Ma saan aru küll, et Soome Horne tüüpi hävitajad vist Eesti õhuruumi ei tule, küll aga küll, aga rahvusvahelises õhuruumis ja Soome õhuruumis on nad. Ja Läänemere kohal on nad siis aktiivselt harjutamas ja ja, ja seda otseselt andis oodata, aga, aga samas see, et Soome teeb nüüd siin tihedamat koostööd õhuruumi osas mu meelest see on ju, see on ju positiivne uudis. No Soome jaoks on kõige olulisem see, milleks või mille pärast üldse suur debatt ja vaidlus seal Soome poliitilises juhtkonnas tekkis, oli see, et et kas on ette nähtud, et Soome lennukid harjutavad koos ameeriklastega siis ka artikkel viit ehk siis Baltimaade kaitsmist näiteks. Ja sellepärast oldi väga-väga visalt selle vastu, et seda nimetatakse, et Soome osaleb Ämari õppustel, Soome osala Ämari õppustel, et nad stardivad seal oma oma kodulennuväljadelt ja piir piirduvad seal Botnia lahe kohal tiirutamisega, eks ole. See oli see kompromiss. Seda seda rääkides on kummaline meenutada, et veel aastal 2013 olid ka NATO ja Venemaa ühised õhuväeõppused. Kusjuures asi oli tõsine, on selles mõttes, et mida teha siis, kui piraadid on uimane reisilennuk, et kuidas siis käituda, et piraadid ei tunne riigipiire. Selliseid õppisite aastaid nii musta mere kohal kui ka balti mere kohal. Soomega seoses me peame natukene puutuma ka ühte teemat, millest me oleme päris palju rääkinud, tegu on, tegu on sotsiaalmeediaga ja, ja siin ka siin laua taga on kõlanud hinnang, et saatan on pisiasjades ja sotsiaalmeedias ja ja ka pikka aega siin rahvateenrite saates esinenud. Iivi Masso, kes on täna presidendi nõunik, on siis sellel nädalal twitteris öelnud ühe Soome ajakirjaniku Risto kvooriline kohta. Drysdagoorina nõutab Kremli propagandat ja talle ei tohiks enam intervjuusid anda ja ja tõenäoliselt võis siis Masso postituse põhjus olla selles, et soomlane jagas ja kiitis ühte blogipostitust, milles, milles massot otsesõnu laimati. Ja noh, kui seda blogipostitust vaadata, siis loomulikult on see idiootne ja, ja seal ei olnud midagi ka eriti kiita, aga aga noh, nüüd on tekitanud tekkinud küsimus, et kas kas presidendi nõunik sellist soovitust jagades on, on ikka käitunud talle kohaselt. Et minu arust on igal inimesel täiesti vaba õigus solvuda oma tundeid, välja öelda selles mõttes õigusele solvuda nii Iivi Anna Masso, kes, kes tükk aega siin saates osales, kui see siis, kui, siis Risto koorene, neil mõlemal oli telg, õigus solvuda, oma solvumist välja näidata. Mis minu meelest kummaline oli, oli see, et eestlastel on mingi selline masohhistlik kalduvus hakata kõigepealt, et ütleme, et midagi on valesti meie endi seas, et kui siin hiljaaegu tekkis üks konflikt, võisin konfliktikene meie välisministeeriumile või välisministri ja Soome välisministri vahel justkui ehk see oli seekord, kus sa pead rääkima, et miks küll Keit Pentus-Rosimannus kutsub Soome suursaadiku vaibale. Kuigi tegelikult oli asi selles, et kõigepealt hoopis Eesti saadik Soomes uuris vaikselt Soome välisministeeriumist, et mis teil seal toimub, miks Soome välisminister räägib Eesti kohta mõningaid asju ja soomlased reageerisid üle ja siis reageeris omakorda Eesti. Aga Eesti ajakirjandus ja ühiskond hakkas kõigepealt ütlema, et kuulge, Xistin, minister teeb midagi valesti, siis praegu oli samamoodi. Kõigepealt üks küsimus, et kas meie presidendi nõunik teeb midagi valesti koorimata sellest, mis selle põhjusele, et võib-olla hoopis keegi teine tegi midagi valesti. See oli üks huvitav asi. Teiseks, ma mõtlen, et, Et see Iivi Anna üleskutse mõjus väga valesti selles mõttes, et ta soovitas talle mitte intervjuusid anda. Tagajärg oli see, et kõik ajakirjandusväljaanded tegid ristagoorianiga intervjuusid, suuremad ajakirjandusväljaanded kõigele lisaks, ma arvan, et sellel blogil ei ole olnud varem nii suurt loetavas, kui praegu. Saavutas täpselt seda, mida ta ei tahtnud. Mina pean muidugi jah, ja vastupidi. Ma pean nüüd üles tunnistama, et mina alles hiljuti andsin ise ristowoorilinele intervjuu. Pärast seda, kui ma olin aktuaalses kaameras nädal teinud komment Tatari, tollest samast, Ämari õppuste pealt ja, ja toomise ja meie välisministri konflikti pealt kommentaari helistas mulle Soome YLE korrespondent, kes siin Eestis on 17 aastatel on nagu ma aru saan, ärritoorinan ja ütles, et kas me võiks vestelda soome üles raadio jaoks saate jaoks maailma poliitika on argipäeva Eesti-Soome suhetest ja erinevatest välispoliitikatest ka eelkõige just Venemaa suunal ja ma andsin talle pika intervjuu. Ja see oli siis paar laupäeva tagasi, oli, oli ta eetris. Ma andsin pika intervjuu, sellest oli tehtud mingisugune viis minutit ja ma kuulasin eile üles, oli seal väga korralikult tuli intervjuu seal oli võetud nagu kõik need olulisemad asjad, mis ma seal rääkisin just nagu välispoliitilisest seisukohast ja tema vahetekstid väga korrektsed. Ja enne seda veel, kui, kui see intervjuu teoks sai siis ma vaatasin ka internetist, mis artikleid siis Vorynen on kirjutanud, Eesti kohta Liibanonis kätte puutus, oli, oli Eesti töölised Soomes nende erinev mentaliteet soometöölistest, see oli päris hea, ikka tasakaalustatud seal ei olnud niimoodi eestlased murje nende, eks ole, ja teevad mustalt tööd ja ei oska tööd teha, et seal oli ühelt poolt ja teiselt poolt ja mina nagu küll ei saanud aru, et tegemist on mingisuguse kremli ööbikuga. Ja kuskil nädal aega hiljem loen ma, et tegemist on kremli rikuga, et ma olen intervjuu Kremli ööbikule. Ja Iivi Anna Masso üleskutse oli ju kase, et keegi ei peaks enam Risto mooriline intervjuusid andma, ma olin juba ära andnud vabandus tiidi. Nii, aga ma kuidagi võtaks selle teema kokku, et ühelt poolt riigiametnikud sotsiaalmeedias, et see on, see on teema, mis siin ikka varem või varem või hiljem on, on esile kerkinud ja, ja siis noh, me, me teame kindlasti seda kõige tuntumat sotsiaalmeedias esinevat riigiametnikku ka, kes on igal pool, kus ta kommenteerib, ütleb, et kui ta midagi Facebookis ütleb, siis ta ütleb seda eraisikuna ja mitte riigiametnikuna ja kui ta kommenteerib riigiameti alt, siis ta siis ta jätab oma isiklikud hinnangud ära. Ja samas ma ütleks, et, et see lähenemine, mis, mis on Toomas Mattson, neil on väga sümpaatne. Ta võib väljendada ka oma isiklikku arvamust kodanikuna ja seda ei saa talle pahaks panna, aga nüüd on küsimus selles, et kuidas seda vastu võetakse. Et kui asjad lähevad muidugi nii teravaks ja isiklikuks, nagu selle konkreetse juhtumi puhul siis on, siis on väga keeruline väga keeruline hinnata seda, et, et kas, kas nüüd ühel hetkel on, on tegu olnud olnud ka ka mingi ametipositsioonist lähtuva hoiakuga, aga aga, aga valdavalt see, kui inimesed tulevad välja ka oma seisukohtadega, ei ole ju halb. Et seda me oleme ju alati oodanud ja eeldanud, aga, aga, aga nüüd ma arvan, et just selliste juhtumite tagajärjel. Me hakkame järjest vähem nägema ka selliseid isiklikke seisukohavõtte riigiametnike poolt, sellepärast et nad näevad, et millega see kõik Nojah, see, mis on jälle teistpidi halb tegemist. Aga muidugi pole poliitilise kultuuri küsimusega, et tõepoolest Eestis on, on sageli kombeks niimoodi, et kui ka riigiametnik või riigiametis töötav inimene kirjutab mingi artikli siis kui see artikli artikli seisukohad lähevad mõnevõrra lahku, ütleme seal Eesti ametlikust joonest kas sise või välispoliitikas. Ta kirjutab alla, et autor väljendab oma isiklikke seisukoht. Aga samas näiteks ilmselt soomes sellist kommet ei ole, ütles ju ka Soome saatkonna esindaja Marian äkki, kui ma ei eksi. Et Ta ei kujuta ette, et Soome saatkonna töötaja siin Eestis väljendaks mingisuguses artiklis või säutsus või, või Facebookis oma isiklikku seisukohta. Et paratamatult on saatkonna töötaja ja nii seda. Nii teda ei võetigi. Nii teda võeti jah, aga ma juhiks tähelepanu veel ühele nüansile, et siin on viidatud sellele, et see, see blogi on, on peetud Sami Lotila poolt, ma ei teaks vastutada. Ta ei ole või ei vasta, aga aga kui me vaatame, et kas, kas on siis selliseid eestlasi Soomes, kes, kes kirjutavad Soomest valdavalt negatiivses võtmes ja irvitavad ja mõnitavad Soome üle ja ja, ja tekitavad ilmselgelt vaenu ja viha, et kas, kas on selliseid eestlasi Soomes no ei ja keda siis võib-olla ka Soome ajakirjandus on vahepeal vahelduva eduga avaldanud, et noh, mina ei tea, et selliseid juhtumeid oleks väga olnud, et kes nii-öelda ärkavad hommikul üles selle teadmisega, et kuidas nüüd nagu soomlastele näkku sülitada, et aga millegipärast soomlaste puhul on, on selliseid inimesi küll, kes, kes seda teevad, et noh, ja minu jaoks on küsimus nende motiivides, et miks nad siis seda teevad, et eestlaste puhul miks on seda vaja teha, et veel vähem, nagu lätlaste puhul me me eeldame võiks olla siis mingisugune ühe või teise poolne sarnane käitumine, et see selles mõttes, et need juhtumid on väga kummalised ja grotesksed ja noh, mulle tundub, et et mida vähem sarnastele blogidele tähelepanu pööratakse, seda parem. Jah, aga vaata, siin jällegi oli see, et see kriitika tabas nii-öelda sõnumitoojad, mitte sõna sõnumi tegelikku autorit. Ehk kui tegelikult selle blogipidaja peaks blokeerima, mitte sõnumitoojat. No sama lugu on juba selle nüüd vooriline omistatud väitega, et Eesti lapsed peavad sööma neid puulehti. Et see ei olnud ju tema väljamõeldis, et eesti lapsed söövad puulehti vaid selleks Maalehe artikkel, eks ole, mida tema lihtsalt nagu tsiteeris. Seal blogipostituses muuseas on samamoodi väga palju väiteid, mis on tegelikult Eestis siin ja seal juba ilmunud. Ja mismoodi tähendab ma ei ole nüüd väga selline sotsiaalmeedia kuulu, et ma teaks täpselt, kuidas need asjad toimivad. Aga mis asi on jagamine, et jagamine on ju ka see, kui sa tahad lihtsalt klõpsata lahti ühe ühe kirjutisi, mida sa tahad lugeda, on visioni. Ei, sa pead ikkagi selle jagamise, sa pead seda ka jagama, ehk siis sa, sa kas, kui sa jagad lahti ja siis, siis kui avad seda, sa ei jaga veel, et selles mõttes sa jagad siis automaatselt, saad sa pead ikkagi teadlikult üksinda, et ta võiks olla ka mitte meeldida, aga sa jagad teda kui kurioosumeid. No näiteks see, kui sa lihtsalt seda vaata, et see ei tähenda veel jaganud. Okei, sa võid ka jagada, järelikult nii positiivses kui negatiivses võtmes, kui saab, on see laik nupp, eks ole, Facebookis siis sulle meeldib, see on vist nii või täpselt nii, väga tore, et ma ei tea, kuidas, kuidas Risto käis, aga kas selline tikkimine? Jah, sotsiaalmeedia kirjutamata reegleid, et võib-olla me peaks kõik veel sellega natukene töötage näpud eemale klahvidele, aga, aga kaks nädalat tagasi. Me jäime võlgu ühe arutelu ja ma peaks ütlema, et vahepeal on uut ja põnevat informatsiooni juurde tulnud ja Sulev, sina tahtsid ka sellel teemal päris palju rääkida, et see on Euroopa keskpanga rahatrükk. Ja näeb siis välja selliselt, et kusagilt tekib süsteemi iga kuu 60 miljardit eurot kokku siis poolteise aasta jooksul triljon eurot ja, ja riikide keskpangad siis ostavad see selle rahaga tagasi riikide võlakirju ja ka üleeuroopalist institutsioonide näiteks kas siis EFSF-i või ESM-i vahendeid ja, ja seeläbi toovad ringlusesse uut raha sellepärast et need erainvestorit, kes on sinna panustanud, nendel vabanevad uued vahendid ja ühel hetkel tekib siis süsteemi seeläbi raha juurde, sest nad peavad siis raha kuhugi paigutama. Ja, ja tähtis on just Euroopa keskpanga hinnangul see, et me saaks ühel hetkel läbi sellest deflatsioonilist, sest. Sellest joonest või, või sellest evolutsioonilisest olukorras, kus me praegu oleme, et me uuesti uuesti sattuksime olukorda, kus, kus, kus me ollakse inflatsioonis, ehk siis hinnad natukene Kalineksid, aga seeläbi tekiks nagu majandusse uut uut ringlust ja, ja noh ja et, et raha Eestis eesmärk on, see raha hakkaks rohkem liikuma. Noh, ütleme piltlikult öeldes kehva organismi pandaks natukene värsket verd, pumbatakse ujula, et enesetunne paraneks. See on selle asja mõte. Mis mind on siin pannud, hämmastama on see, et selle selle juures on tekkinud arutelud, kas Eesti peaks nüüd laenu võtma ja kuna Eesti pangale kohustus kolme miljardi euro eest tõsta kokku võlakirju ka siis ei Eesti peaks kolm miljardit eurot laenu võtma. See, see kindlasti ei kukku sellises sellises ulatuses välja. Sellepärast et kui me eurole üle läksime, siis me võtsime ka kohustuse järgida Maastrichti kriteeriume. Üks kriteerium on selline, mis ütleb, et eelarvepuudujääk ei tohi olla suurem kui kolm protsenti SKP-st. Ja see ütleb, et kahe aasta peale kokku nimelt sa võlakirjade ostuprogramm kehtib poolteist aastat ei saa meie valitsus võtta rohkem laeva kui seal 1,2 1,3 miljardit eurot. Lihtsalt siis tuleb piir ette, seda piiri ei tohi ületada. Eks see jutt, et nüüd Eesti valitsus võiks või Eesti pank võiks kogu selle kolm miljardit ära kulutada Eesti riigi võlakirjade peale, seal on lihtsalt füüsiline piirang ees. Meil ei ole võimalik üleöö rikkaks saada. SKP ei saa lihtsalt kasvada meeletut. Et selles mõttes sellest jutust ei ole väga palju kasu nad, seda, kas, kas riik peaks laenu võtma või mitte. See on hoopis teine küsimus. Aga, aga, aga siin ei ole õiget ega vale vastust, et see sõltub kõik poliitikast. Aga ega Maastrichti kriteerium ei ole mingisugune kivisse raiutud asi ju, sest suur osa Euroopa Liidu liikmesriike eurotsooni liikmesriikide ei täida see kriteerium. Eesti on ju olnud üks eeskujul. Selles mõttes, et ma ei näe, põhjab sellest pailaps rollist võib-olla välja tulema nüüd kui praegused olud on sellised maagiline põhjust, miks me peaksime neid rikkuma, kui me oleme võtnud kohustuse. Aga. Ja aga, aga olgem ausad, see ei ole nüüd selline raha, et lihtsalt ühel hetkel tekib meile kolm miljardit vaid, et see on, see on, see on raha millega tuleb teha väga kindel tehing. Ja, ja kui me nüüd emiteerime võlakirju, siis Eesti riik peab ühel hetkel need võlakirjad ikkagi lunastama ja see tähendab jälle seda, et meile meil tuleb laenukohustust juurde, me peame hakkama seda laenu teenindama, ehk siis ehk siis meil tekib reaalne kohustus ikkagi see võlg kunagi lunastada, täpselt isegi mitte, võib-olla meil, aga võib-olla meie lastele. Täpselt nii ja miks, miks välisriikidel see võlakoormuse niimoodi väga kiiresti kasvab? Üks põhjus on see, et neid kogu aeg lömastatakse ja, ja neid lunastatakse järjest üha uute uute laenude võtmisega vanu võlakirju ära maksta, võetakse, lastakse välja uusi võlakirja ja selle tõttu ongi see välisriikide võlakoormus lumepallina kasvama hakanud. Samas jällegi noh, ma arvan, et iga laps isegi teab, et kui laenu võtta, siis sul peab ikkagi olema mingi idee, mida, milleks seda laenu kulutada. No siin on kõlanud ideed, teeme paar paar suurt infrastruktuuri objekti ja ja, ja see kindlasti aitab midagi elavdada ja võib-olla noh, ta ei ole võib-olla kõige targem investeering, aga ta võiks ühel hetkel kasvõi natukenegi tagasi tuua, ma ei tea, muidugi see võib olla ekslik hinnang, et ühel hetkel selle infrastruktuuri objekti hooldamiseks kulunud raha sööb ära ka selle efekti, mida see, mida see asi on tekkinud või tekitanud, et kas, kas ka see on nii-öelda võimalik, aga noh, siin on räägitud, näiteks ehitame neljarealise, Tallinn-Tartu tee valmis. Ja ma käisin kuulamas ühte seminari, kus esines Euroopa transpordivolinik Siim Kallase järgnendamann. Sloveeniast pärit. Ta rääkis päris paljudest infrastruktuuri projektidest sellistest, mida siis Euroopa Liit kavatseb toetada. Ja need näevad, et tõesti päris suure hulgaga eraraha kaasamist. Ja muuseas tähendab ka seda, et üha rohkem ja rohkem tuleb meile tasulisi teid. Põhimõte on selline. Tee kasutaja maksab, mitte kogu ühiskond ei pea neid teesid kinni maksma. Ja mida kaugemale sõidad, seda rohkem maksad. Kui me tahame näha perspektiiv, et meil on tasuline Tallinn-Tartu maanteeadra. Kes ei taha, saab Piibe maanteed pidi sõita. See võib olla üks perspektiive. Aga ma nüüd juhin korra tähelepanu ühele veel ühele olulisele aspektile neid võlakirju ostab ja omab Eesti pank võlakirjade eest makstakse ka intressi, ehk siis me, me võime olla ka olukorras, kus ühel hetkel Eesti pank ostab. Noh, ma loodan, et siiski võimalikult häid võlakirju üle Euroopa kokku hakkab saama selle eest intressitulu, Eesti panga bilansimaht kasvab. Eesti pank ühel hetkel ka maksab mingi osa oma kasumist ära riigieelarvesse, et seeläbi võib, võib läbi selle kolme miljardi riigi tuludesse rohkem raha tulla, mis ühel hetkel siiski Eesti riiki võib aidata, et ka selline positiivne nüanss on sealjuures aga, aga, aga räägime siin ikkagi ainult paarist protsendist kogu selle kogu selle kolme miljardi euro lõikes. Ja muidugi on ka variant, et et on ka vastupidine, tõsineb negatiivne tootlus. Jah, kui inflatsioon sööb ära need protsendid, siis ongi pahasti, et siis me siis me juba ei saa seda, mida me tahame. Ma loodan, et see teema haakub päris hästi saate esimese teemaga, et kuna ma Ukraina rahuplaani tegelikult ei tea, siis me ei oska öelda, mis seal sees on ja kui ta, kuna seda aga seda seda paketti oli ju tegelikult reaalsuses proovitud. Näiteks siin on, siin on kuna vabanev raha, mis hakkab otsima uusi turge, siis, siis ega me ei tea, mis juhtub börsil. Me ei tea, mis juhtub inflatsiooniga, noh, me ei tea, mis juhtub laenuintressidega ja nii edasi. Et väga suur osa teadmatust on ikkagi kogu selle paketiga kaasas. Nende riiklike võlakirjade omanikud teavad, et et võib-olla nad saavad magusa pakkumise. Keskpank ostab, ostab nende käest võlakirjad ära, samas neil tekib ka kohe murumured, kuhu, kuhu nad raha, Bon, kuhu raha panna, mida selle rahaga peale hakata? See on see küsimus, nii, aga räägime pisut poliitikast ka, et et siin viimane nädal oli juba päris tuline, et väga palju debatte toimub ja mõned neist on väga tulised, mõned on, on huumoriga vürtsitatud, on kõike, on, on väga-väga palju erinevaid seisukohti, ma kuulsin eile seda hinnangut, muuseas, ajakirjanduse rollid kohta nendel valimistel ja, ja see oli, see oli päris huvitav, et üks üks meediaekspert, et siis minu jaoks tähendab päris palju ütles, et ta ei ole näinud ühtegi valimist Eesti Vabariigis, kus meedia oleks käitunud nii professionaalselt, ehk siis, et meediakajastus nende valimiste puhul on olnud kõige professionaalsem. Kas te nõustute selle seisukohaga või lükkate ümber? Ma ei oska küll midagi selle kohta öelda, et kogu aeg teinud oma tööd, eks ole, jah, et noh, meediakajastus valimiste puhul on siiski ju ütleme niimoodi seal salata. Teisejärguline olulised on valimiskampaaniad ja valimised ise. Et meedia, see on umbes samamoodi, et kui meediaekspert ütleb, et Eesti ajakirjandus on käsitlenud välispoliitikat päris professionaalselt see on ju siililegi selge, et nii peabki olema, eks ole, nii nagu valimistega, nii nagu sisepoliitikaga laiemalt. Tänapäeval on seda väga raske hinnata, sellepärast et meedia on võrreldes eelmiste valimistega väga palju muutunud. Üha rohkem ja rohkem kampaaniat toimub sellises sotsiaalmeedias selles asjas, mida nimetati vanasti veeb kaks null ehk ehk selles osas, kus internetis, kus inimesed ise toodavad sisu, Facebook. No ja alles hiljuti oli ju Eesti Raadio Eesti Televisioon noh, võib-olla ka mõlemad kommertsjaamad, kus toimusid valimisdebatid, nüüd võid sa vaadata Delfi valimisdebatti Postimehe valimisdebatti, mida iganes, eks ole. Ja samal ajal Facebookis toimuvad mingid arutelud täiesti spontaanselt, kuhu saavad igasugused inimesed liituda. Samamoodi nad toimivad ja mõjutavad inimesi. Et see meediapilt on tunduvalt kirjum. Mulle meenub ka kõigist varasematest valimistest, et alati siis kas valimiste eelsed või valimiste järel kohe öeldakse, et mis oli valimiste keskne teema ja mis otsustas siis valimiste tulemuse ja ja kui nüüd vaadata, et mis on praeguses debatis kesksena esile kerkinud, et ega väga keeruline öelda, mis on keskne teema, et kui, kui ma täna peaks ütlema, et on arvestades muidugi võimalusi on rohkem, siis on üldse väga keeruline öelda, et mis see keskmine on, aga aga kui siin mõni teema on rohkem fookusesse jäänud, siis ma siis ma täna väidan, et võib-olla kõige rohkem ja teravamalt arutelu on toimunud maksude üle. Ehk siis maksud on see teema, mille, mille osas emotsioonid on kõige rohkem üleval. Kõik erakonnad on ka ühel või teisel moel oma maksupaketi välja käinud ja, ja maksude üle kindlasti siin ka lähemate nädalate jooksul, eriti just viimaste nädalate jooksul, kui kui on ka rahvusringhäälingu eetris majanduse ja maksude teemalised arutelud, et siis siis arutletakse ka võib-olla veidram Asi on selles, et parteid veel, mitu parteid tohtis ikkagi kaitseteemat number üheksa tõsta aga seal ei ole erilist debatti tekkinud. Kõik parteid on üksmeelselt nõus, et Eestit tuleb paremini kaitsta. Aga maksude puhul on need parteide arusaamised. Missugune maksusüsteem võiks Eestis olla, need on lihtsalt niivõrd erinevad. Ja seal tekibki lihtsalt vaidluse koht, see haarab inimesi kõige rohkem, see mõjutabki iga inimest tema enda rahakoti pihta. Ma jah, tahtsin ka just seda öelda, et minu jaoks on hämmastav see, et julgeolekupoliitika ei ole tõusnud valimisdebattides kõrgele kohale, ma eeldasin, et see on kõrgemal kohal. Maksud on olulised loomulikult, aga ma arvan, et elu on olulisem. Tundub. Järgmisel nädalal juba kolmapäeval ETV valimisdebatis suured erakonnad ehk siis täisnimekirjadega erakonnad on julgeolekudebatis ja võib-olla järgmise nädala rahvateenrite. Ka sellel teemal arutletakse. Ühest etendusest me ei jõudnudki rääkida mis etenduses seal olid noh, räägite mingist etendusest, mis justkui pidi olema suurem kui elu ise sa mõtled linnateatrit, robotit vä? Käib, eks ju, savisaarest ja 10 etendust on selgelt valimiste mõjutamiseks, sellepärast et ta muidu ju nende tantsud Mina teen, mina tahaks teatrile õnne soovida, et kui ikkagi 10 korda müüa nii suur teatrisaal välja siis ma arvan, et, et see, et see tulemus kindlasti kajastub ka teatri järgmistes tekkides ehk siis teater saab teha teistsuguseid põnevamaid. Projekt mina arvan, et kui see on väga hea etendus, siis tulevadki lisaetendused, inimesed lähevadki hiljem seda vaatama, seda saab ka välismaal esitud. Et ei ole kindel, kas pärast valimisi enam saab. Õnneks ei saa, kui tegemist on sellise antiiktragöödiaga võrrelda tekstiga, siis võiks üle maailma levida. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja rahvateenrite stuudios olijaid. Sulev Vedler, Peeter Kaldre ja Lauri Hussar.