Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head raadiokuulajad. Tänane saade sarjast kirikuõpetaja kõnetund ei ole tavaline, nagu te sellega harjunud olete, et te saate siia meile helistada ja oma küsimusi esitada, sel kombel. Aga et on viimasest saatest niipalju aega edasi läinud ja me oleme nagu me ikka oleme telelubanud, et me korjame teie küsimusi, mis on saabunud telefoni teel või kirja teel, siis tänases saates just niiviisi me teemegi, et nii-öelda uue aasta esimeses saates kirikuõpetaja kõnetund, kus külas on Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja Jaak aus. Me tahame vastata nendele küsimustele, mis on jäänud vana aasta sees vastamata ja need on niisugused igapäevased vajalikud küsimused, millega inimesed ikka ja jälle on tahtnud üle kiriku ukseläve astudes osa saada, nendega on nad kokku puutunud ja need on meie igapäevased elu mured seoses ristimisega seoses leeri õnnistusega, laulatusega millega kõike veel, mida inimene just tuleb kirikust leidma, tuge otsima saama, mis teda huvitab. Saatejuht Ene Pilliroog ja nii viisime oma toonaseid kõnelusi. Soovime alustada siin ja juttu ei ajame siin Eesti Raadio stuudios, vaid meediakeskus Eesti luterlik tund toimetuses. Jaak Aus. Sinu poole on kindlasti igal päeval vastpöördunud inimesed väga mitmete küsimustega mitte nüüd ainult nende küsimuste ja nende soovidega, nagu ma siin ennist ütlesin, et hakkame rääkima ristimisest, leerist, laulatusest, matusetalitusest, ka armulauast, pihist, sinnapoole. Kindlasti on inimesed pöördunud väga mitmesuguste murede ja küsimustega. Kui õpetajal on nii-öelda vastuvõtu aeg tema koguduse kantselei ruumides. Et mis on need, kuidas öelda töö muret, tüüpküsimused millega inimesed on sinu poole. Pöördunud. Tere õhtust ka minu poolt. Küsimusi on loomulikult inimestele väga palju ja väga erinevaid ja nii nagu eelpool juba ära sai mainitud, tõesti, küsimusi on seotud nii talitlustega. Aga on ka lihtsalt igapäevaelu probleeme, muresid, mis inimestel on südames ja kus nad otsivad ka siis selgust. Kiriku arvamust ühes või teises igapäevaelu küsimuses ei ole ainult seotud Need talitlustega, mis kirikus on vaid, vaid näiteks haiguste hädadega tulevad inimesed, kus nad siis tahavad meiepoolset nõu, kuidas edasi toimida. Pereprobleemid, jäätmeid võiks öelda, et teemasid on väga erinevaid ja ja väga ka laialivalguvat, kohati. Kas ma võin niiviisi küsida, et sinu jutule tulevad ju inimesed, kes on koguduse liikmed, aga kas on tulnud ka inimesi, kes ei ole koguduse liikmed? Ja üks osa on kindlasti neid inimesi, kes on koguduse liikmed, aga ma ütleksin, et võib-olla selliste igapäevaküsimustega, kus inimesed on just hädas olgu siis haigused või igav päeva elus toime tulemine, siis neid inimesi on väga palju ka kirikuväliselt. Kes ütleks, ei tahaks ütelda, et viimases hädas, aga kes ei ole leidnud enam kuskilt muud lahendust, kui nad pöörduvad siis kiriku poole selleks, et siis abi saada. Et sa ikkagi oled tunnetanud seda, et me inimesed viimases hädas kui tunneb, et miski enam ei aita, siis siis tõstame silmad ja lähevad jalad sinna kiriku poole, mis on kogu aeg ootamas olnud. Olen küll tundnud ja ma olen ka selle kohta teinekord oma jutlustes maininud, et et kohati jääb küll selline mulje ka muuseas kogu koguduse või kirikuliikmete puhul. Et tõesti jumal on see viimne abivahend. Vall välja otsitakse, kelle poole pöördutakse ja mis on iseenesest oli väga hea ja positiivne aga kurb on aga teinekord see, et mulle on jäänud mulje, et tõesti et siis, kui inimene oma murele nagu lahenduse saab, siis ta paneb selle jumala kui äsja kasutatud kaustiku või nõuandekogumi taas riiulisse ootama järgmist kriisiperioodi või, või mõõnaperioodi, et ta siis jälle välja võtta, kasutada selle tagasi panna. Ja see on see, mis tegelikult on ju vale ja väär, sest jumal on meie juures iga päev, nii nagu ta ise on tõotanud, et on meie juures iga päev kuni maailma ajastu otsani, mitte ainult siis, kui meil on väga raske ja, ja suured probleemid, nii et oluline on ikkagi näha oma elu tervikuna siin maailmas ja jumala tegevust ka tervikuna. Ta ei ole ainult esmaabi, kes võtab kuulda neid muresid vaid tema rõõmustab koos meiega meie rõõmudes. Ja tema kannab meid meie muredes. Nii-öelda see oli esmaabi juures annavad ju abi väga paljud inimesed, kes kuuluvad erinevate töövaldkondadega kirikusse ja nii leiab see tulijase murest tulija endale läbi inimeste tuge otseselt, aga kui siiski ei tule lahendust, millegipärast võib pettumus olla väga suur ja mida siis öeldakse? No selle juures ma tahaksingi ütelda, et tegelikult on see väga inimlik selline toimimine. Ja tegelikult, kui palju me paneme inimestena tähele seda kasvõi meieisapalve sõnastust, kus on öeldud, et sinu tahtmine sündigu nii nagu taevas, nõnda ka maa peal. Ma jätaksin siin selle taeva ja maa problemaatika praegu kõrvale ja just nimelt tuleksin selle juurde. Sinu tahtmine sündigu. Et näiteks kui inimene tuleb kantseleisse, tuleb mingisuguse murega mingisuguse probleemiga, toob selle esile. Ja sageli tegelikult kui ta seda muret või probleemi esitab, ta oma selles esituses ka annab ette teatud soovi, kus ta ütleb umbes nii, et hakkan, vot, ma tahan, et vot see oleks nii. Aga kas see on see õige tahe, see on ju tegelikult minu inimese väljamõeldud tahe. Toon siia ühe sellise hea näite, mis on mul olnud praktikas seoses sellega ja ma olen seda korduvalt näiteks toonud, sest see on minu meelest üks väga hea näide ja olen seda leeritundides kasutanud. Nimelt tuleb koguduse kantseleisse ühel pühapäeva hommikul murelik naisterahvas, kes sellele on aastaid juba ütleme seal 50 ringis. Ja häda on selles, et ta on kaotamas oma töökohta, sest ta on kuulnud, et järgneval nädalal on nende asutuses koondamised ja ta pelgab, et ka teda koondatakse. Ja nüüd ta palub eestpalve soovi, kus ta palub, et jumal siis lubaks tal seal tööl edasi olla, et ta ei peaks lahkuma sellest tõest, et teda ei koondataks. No loomulikult me teeme sellise eestpalve, Me teame, kui vajalik on inimestele töö ja, ja meie ühiskonnas veel eriti, kus need sotsiaalsed tagatised ei toimi nõnda nagu läheb riikides. Ja me tõesti sellise eestpalve teeme. Aga järgmisel päeval tuleb see inimene kantseleisse, ütleb, et vaat kus nüüd see jumal on. Ma kaotasin oma töökoha, mind koondati. Väga raske vastata, mis me nüüd ütleme jah. Me võime ütelda, et noh, jõus oli jumala tahtmine, aga mida see annab siis sellele inimesele konkreetselt kui ta võiks öelda, et on pettunud oma eestades, kui ta on pettunud jumalas. Ja siit edasi minnes siis sellesama looga läks mööda kuskil poolteist kuud. Ja senine tuleb rõõmsal meelel kantseleisse, ütleb. Teate, ma tahan tänupalvet teha. Mille eest küsin mina. Ma tahan tänupalvet teha selle eest, et ma olen leidnud omale uue töökoha ja teate, mis on kõige toredam või imelisem selle asja juures, noh, toredusest võib olla rääkida kõige imelisem selle asja juures on see, et teate, see firma läks pankrotti. Mind koondati, mina sain koondamistasud, aga need, kes praegu noh, oma tööst ilma jäid, nendel võib-olla ei ole lootustki kõiki neid koondamistasusid saada. Ja teate, see uus töökoht, mille ma sain, on palju parem, palju meeldivam seal on ja palju kõrgema palgaga. Nii et näete, kuidas noh, asjad võivad muutuda, nii et selle jumala tahte puhul on see, et kui me palume jumalalt midagi, siis ta kindlasti meie soove kuuleb, aga tema teab, mis meile on kõige parem ja kõige õigem ja sellepärast mulle ka prohvet Jesaja raamatust meeldib üks kirjakoht, kus prohvet ütleb. Või kus issand ütleb prohveti suu läbi, et et minu mõtted ei ole mitte teie inimeste mõtted ja minu teed ei ole mitte teie inimeste teed, sest otsekui taevad on maast kõrgemad. Nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed ja minu mõtted kõrgemad kui teie mõtted. See tähendabki sedasama. Et Me peame ennast usaldama jumala kätte ka siis, kui meile tundub, et ta toimib ebaõiglaselt, tema armastus siiski ei lõpe. See armastus on meie juures iga päev, see armastus annab, hoiab meid küsimus on, kuidas käituda. Meie inimesed, aitäh, õpetaja Jaak Aus. Läheme nüüd seda rida pidi, et kui me läheme kirikusse tahtma ristimist tahtma leeri õnnistust tahtma, laulatust tahtma armulauast isadust osalema pihis. Ja kui me läheme soovima matusetalitust kellelegi lähedasele, siis mida me õigupoolest läheme sealt kirikust soovima, kas me, kas me ka teame, mida me tegelikult soovime? Oli kord üks selline aeg, kus ma olin ühe kiriku kantseleis õhtupoolsel ajal tollel hetkel oli seal noor õpetaja telefoni lähedal ja talle helistas ka üks noormees kellel oli tarvis laulatust ja väga kiiresti oli tarvis see kiiresti, seda rõhutas ta korduvalt tollele noorele õpetajale. Õpetaja küsib, et kas te olete ristitud, te peig ja pruut. Ei. Kas te olete leeris käinud, te peig ja pruut? Ei, aga laulatust on kiiresti vaja, toonitas ta. Noormees seal läbi telefoni, et kui kiiresti saab. Tollel hetkel oli too noor õpetajaga niisugune nalja himuline, ütles, et no kui ma väga kiiresti loen need sõnad, et siis ehk poole tunniga. Ma ei ole sugugi kindel, kas teinepoolselt telefonist seal sai ka aru, mida õpetaja tegelikult üldse mõttes mõtles ja ja mis nende asjade puhul siis nagu tegelikult toimus. Ja ma tõtt-öelda ei tea, kuidas see noormees nüüd edasi sai, oma elu asjad seatud, aga küllap ta õpetaja jutule tuli koos oma väljavalituga ja küllap siis asjad said õigesse paika. See tähendab seda, et et mul on tunne, et väga paljud meie hulgast tegelikult ei tea, mida nad soovivad. Kuidas sa kommenteeriksid seda lugu? No seda on nagu selles mõttes väga raske kommenteerida, see on selline tüüpiline juhtum ka meil siin Tallinnas ja tegelikult kus inimesed ühel hetkel avastavad, et kui abielluda, et äkki seda võiks kirikus teha, et eks laulatada kirikus. Ja see on selles mõttes nagu huvitav, et just nimelt et tõenäoliselt tingib seda see aeg, kus me elame, on selline kiire aeg. Meil on alati kiiremini, on ruttame, Me tormame ja nõnda ka abiellumine, kui selline on tegelikult väga rutakas ja tormakas, tähendab, ei mõelda asju läbi rahulikult, ei võeta selleks aega. Vait, kõik käib nahk, liuht, lamp ei taha öelda, aga noh, enam-vähem. Ja tõesti on ka selliseid juhuseid minu praktikas olnud, kus inimesed tulevad ja ja ütlevad, et noh, me tahaksime laulatust, eks ole. Ja noh, juba näiteks järgmisele kalal või, või millalgi ja ütleks, et teoreetiliselt ei ole sellel mingit probleemi, sellepärast et kui inimesel on tõesti ristitud leeritatud palun väga, ma võin neid ka samal päeval laulatada, kui nad on koguduse liikmed. Kui nad aga koguduse liikmed, vot siis hakkavad kõik need võimalikud protseduurid peale ristimine, konfirmatsioon ehk koguduse liikmeks vastuvõtmine, õnnistamine, ja siis sellele järgneb laulatus. Ja kui nüüd selle noore kirikuõpetaja juurde tagasi tulla, siis tõesti noh, ametitalitus, kui sellist talitust läbi viia. Tõesti, kõik need kolm talitust on võimalik poole tunni jooksul äratada reha talitusena. Aga seal eelneb veel pikk protseduur, mis on seotud õpetusega. Ja vot siit isegi selle juurde, mis on seotud nii ristimise, kuiva firmaitsiooniga ja meil on ka seda näiteks osa inimesi ette heitnud, et miks tehakse sellist asja nagu leerikool, kus peab mitmeid tunde kohal käima, eks ole, Kaarli kirikus praktiliselt kolm kuud kordne nädalas kaks tundi tooli peal istuma, võib-olla mõni on juba väga vana või tunneb ennast vanana ja ütleb, et mis mina, maa müüdi veel koolis kuskil käimalt. Ei mis ma seal nüüd ikka käin, eksam veel tuleb lõpus ja noh, eks ole. Aga tegelikult on ju need asjad kõik omavahel väga selgelt seotud ja minu meelest üks parim näide on see, kui me oleme ütelnud, et vanemad peavad olema ristitud lapsel ristitud, leeritatud ja ka ristivanemad peavad olema ristitud ja leeritatud ja siis ka sellest ei saada aru, et noh, milleks nagu seda vaja on. Et sageli nagu seostatakse ristivanema rolli kui sellist sümboolset rolli, mis ristivanemal on metaan, on noh, selline sümboolne, et ega seal ristivanemal tegelikult mingit vajadust otseselt nagu ei ole, tuleb ja seisab seal seal seisab ja, ja kingib lapsele kingituse ja noh, head tulevikus sünnipäevad Itaalia jõuludeks teeb ka võib-olla lapsele kingitus ja sellega tegelikult tema roll piirdub ja tõesti sellisel puhul ei ole vaja mingit kristlikku õpetust, aga tegelikult ju annavad nii ristivanemad kui vanemad altari ees tõotuse lapse ristimise puhul, et nad tahavad seda last Kristlikult kasvatada. Täna jäävad need, siin on see küsimus. Kui inimene ei tea ise sellest kristlasest mitte midagi siis kuidas ta seda kasvatust ka sellele lapsele jagab? Nii et võiks ütelda, et tegelikult oma nõudmisega. Me väldime seda, et inimesed annaksid huupi tõotuseid just nimelt, et nad ei teeks rutakalt otsuseid, sest ristivanemate roll ei ole ainult lusikad kinkida, vaid ristivanema roll on ju ka just nimelt nagu ma ütlesin, lapse eest palvetada lapse elu rõõmudest-muredest kaasa elada, last toetada, aidata ja ütleme ka kõige ekstreemsem samas situatsioonis, kui miks omal ajal oli palju ristivanemaid, et kui lapse oma vanemad surevad, siis tegelikult võtavad ristivanemad lapse enda kasvatada. Ja minul on olnud üks selline juhus, kus kahel tüdrukul said vanemad autoõnnetuses surma ja ristiema võttis nad, olles ise lasteta, teadlikult lasteta, nagu ta ise ütles, et ta sai kaheksa ja üheksa-aastase tüdruku emaks, ta sai, mitte vastsündinud lapsed endale võeta, sai omale kaks tütart, kaheksa-üheksa aasta vanune. Tema probleem oli Seebeehaaduli küsima, kuidas neid kasvatada, sest mul puudub kogemus. Nii et ka kirikus me võiksime asju teha teadlikumalt teadlikumalt ja mõistvamalt, et me tajuksime seda pühadust, mida see hoone läbi aegade on eneses kandnud. Kasvõi selline lugu jällegi igapäevasest elust, ühest teisest kirikust teise õpetajaga seoses, et tulid inimesed, matusesooviga hakati täitma kadunu matusetalitusteks vajaliku lehte. Jõuti mitmete asjade juurde seal. Et kas näiteks on, kuna kirikus oli, mitu õpetajat, on soovi õpetaja osas? Ei ole. Kas lahkunu oli ka koguduse liige? Ei olnud. Ma surnu on juba ukse taga, see tähendab, tuldi kohe võeti kadunu ka kaasa ja arvati, et kõike saab kohe ja korraga ja niisama teha, et see ongi kohe meie tulime siia ühelt poolt väga usaldav ja loomulik tulek, aga jällegi, õpetaja, mida sina arvad sellest? No loodetavasti selliseid situatsioone ikkagi tänapäeval ei ole, et just nimelt et inimestel ei ole nii kiire matusetalitust korraldada, et nad samal päeval, kui inimene siit maailmast lahkub, kohe surnu kaasa võtavad ja, ja talitust hakkavad toimetama. Küll meil siin Eestis on kombeks tõesti Pahkuna suhteliselt ruttu Ma maamulda sanditada või ka tuvastada lasta näiteks meie põhjanaabrite juures Soomes on tavaliselt see aeg kaks nädalat, kui inimesed valmistuvad matusetalitus, eks. Nii et see aeg on tunduvalt pikem ja just nimelt võetakse see leinaaeg püütakse ikkagi rahulikult sellest kriisist, mis tegelikult ju matusematus kaasa enesega toob või surm on õigem ütelda nagu välja tulla ja natuke seda enesest läbi lasta, aga mitte rabinal. Et vot nüüd ajame asjad korda ja matame maha ja lähme oma elurütmi juurde tagasi, mis mõnes mõnes mõttes võib ka olla õige. Aga noh, alati tuleb muidugi tähele panna kõike seda, mis nagu toimub ja, ja sünnib. Nii et ma loodan, et selliseid situatsioone. Ma ei tea ükski vaimulik oma praktikas läbi kandma ja ja ütleks, et siin ei ole ka ühest vastust minu arvates kuidas, nagu ühes või teises situatsioonis tuleks toimida. Sellel lihtsal põhjusel, et, et ei ole ühest just nimelt ühest vastust, et vot kas ma saadan need inimesed minema, ütlen, et tulge homme tagasi või, või lähenen tõesti toimetan selle matusetalituses ääretult palju selliseid kõrvalfaktoreid, mida tuleb tähele panna nii hingehoidlikult kui ka muudest asjadest tulenevalt, et et sageli inimesi on vaja õpetada ja juhatada ja, aga sealsamas on vaja ka tegutseda. Noh, mul on selliseid ekstreemseid situatsioone nagu olnud, kus ma kohe olen läinud ja midagi teinud on seotud sageli kodu armulauaga ja on olnud ka niinimetatud häda ristimisega, see tähendab, kus on inimene suremas noh, üldjuhul laps, eks ole, või on väga raskes haiguses ta ei pruugi ellu jääda, kus ma lähen tõesti, ilma et mul oleks kalendrisse varakult sisse märgitud Lähen, toimetan selle talituse, aga matus õnneks selline talitus küll Nii no läheme siis nende küsimuste juurde, et lähemalt vastata inimestele, kes tõepoolest korduvalt on esitanud meile küsimisi ICO ristimise kohta, et millal oleks õige aeg ja kas on oluline. Koht. Ja, ja ka üks inimene küsis, et kas inimest tohib mitu korda ristida. Palju küsimusi sulle korraga? No ma vastan sellele viimasele kõigepealt minu ühene seisukoht on, on see, kui inimene on korrektselt ristitud, see tähendab, et arestitud veegajal ristitud isa, poja ja püha vaimu nimesse aga mitte, et lihtsalt keegi nüüd Sold ristitud ja paneb talle käe, peab pea peale. Nüüd ütleme nii nagu sakramendi taust. Selle jumala poolt antud armuanni taust on, et seal nagu väidetud, siis ei ole mingit probleemi, inimene ristitakse ikkagi üks kord, sest kui me võtame arvesse sakramendi, siis jumal teeb oma töö hästi. Ja ta teeb selle ühe korraga hästi, aga mitte nii, et seda peaks hiljem nagu üle tegema. On küll selliseid uususundeid ja sekt, kes riskivad korduvalt, see tähendab seda, et praktiliselt iga kord, kui inimene tunnistab, et on pattu teinud, et on eksinud jumala vastu, siis ta koheselt uuesti ristitakse siis sellest vaata see punktist, et et ristimine on pattude andeksandmiseks. Ütleks, et see on selline väga fundamentaalne bioloogia ja, ja jäetud väga palju neid teisi võimalusi, armuvahendid, mis jumal meile on andnud, olgu ta siis pihi, armulaua ja, ja eestpalvete palve, lootuse, usu ja kõige selle kohta, nii et et see on selline vale asi, mida, mida nagu inimesed siis teevad ja, ja toimetavad. Jällegi on küsitud korduvalt selle ristimise aja kohta, see tähendab, et on rõhutatud seda, et kas ikka lapsi tohib ristida. Selle järgi võiks siis arvata, et suur osa maailmast ei olegi nagu õigesti ristitud, sest suur osa maailmast on lapsi ristinud. Tähendab selle küsimuse puhul muidugi, inimene peab endale selgeks tegema millisesse kirikusse ta kuulub või millise õpetusega nagu omaks võtnud. Ma ei hakka siin ühtegi meie sõsarkirikut või, või kogudust siin siin halvustama või, või ütleme, ateerijate valesti. Luterlik kirik, ristilapsi ja põhjenduseks on väga mitmed asjaolud, asjaolusid ühena võis, võiks näiteks tuua välja sedasama pärispatuproblemaatika kus öeldakse, et pärispatt on lapsele kaasasündinud, vaat kus siis laps on jäetud nii-öelda jumalikust armust ilma majandus seda ka võrrelda, et laps on otsekui kastis mees, see tähendab seda, et ta on selle pärispatu küüsis ja, ja tal puudub loomulik jumalatunnetus ja seepärast on vaja võimalikult ruttu ta puhtaks pesta sellest patust ristimise läbi. Et ta võiks jumala tegevust ja tegutsemist tundma hakata. Ta on väga palju häid ja positiivseid kogemusi selle kohta, kus laps näiteks, kui ta on sündinud, on ääretult rahul. Ta on ööd üleval, ei maga, vanemad ei tea, mis tal on viga, kas gaasid või midagi veel gaasid ei ole. Aga on näha, et laps ehmatab sageli unes. Ei maga rahulikult, et noh, on mingi selline noh, rahutus tema sees. Ja kui me mõtleme sellele, et lapsed on ju kõigest selle vaimse maailma suhtes väga tundlikud siis ei saa välistada, et seda last segavad just nimelt need vaimsed asjad ja pärast ristimise läbi ju tegelikult laps pestakse puhtaks, ta sünnib uuesti veest ja vaimust ja ei tahaks seda nii-öelda, aga kõige paremini on arusaadav, et ta saab jumala omaks. Jumal võtab ta sellega enda oma omaks ja vot sealt tulevad kõik, need, ütleme jumalariigi kodakondsuse õigused ja ja selleks üheks õiguseks on jumala kaitsejumala abi. Jumala juhatus küll, ma ei taha siin öelda, et need lapsed, kes on ristimata kõigest jumalikust armust ilma. Me teame, et laste puhul kehtivad teised reeglid, kui seda on täiskasvanute puhul. Ja on lapsed pärast ristimist hakanud rahulikult magama, on lahenenud paljud probleemid ka näiteks tervisega, nad on saanud terveks. See on, see on, see on see, mida me inimestena ei saa mõõta, mida me saame uskuda, mis on toimunud, mis, mis, kuidas jumal tegutseb. Meie siin meediakeskusena Eesti luterlik tund oleme saanud korduvalt ägedate rünnakute osaliseks telefonitsi ja ka kirja teel kus inimesed tõesti väga ründavad teemal, kas lapsi tohib ristida, kas võiks siin ihul niiviisi ütelda, et kallid inimesed, kui te olete leidnud endale koguduse kiriku, kuhu te kuulute? No käige siis selle koguduse ja kiriku tõekspidamiste järgi ja katsuge siis teised rahule jätta. Noh, võiks jah niimoodi öelda lihtsalt, et jah muidugi selles mõttes, et minu soovitus on alati olnud see, et et ärge toimigi üldse uisapäisa, et vot esimene inimene tuleb mulle tänaval vastu, annab mulle sopsite visiitkaardi pihku võtan kuulda, lähen nende kogunemisele ja ütlen, vot see on nüüd see ainuke õige. Ja kõik muud on jama. Tähendab inimestel on ju võimalus käia ja uurida ja vaadata, kõik need ütleme, kristlikud ja mittekristlikud kirikud läbi uurida, miks, miks meie näiteks, kuidas meie põhjendame ristimist kuidas me põhjendame armulauda, kuidas teised põhjendavad, kuidas seletavad ühed, teised, kolmandad ja neljandad ja siis langetada otsus ei pea minema, et ma lähen esimesest uksest sisse ja vot siis nüüd ma sattusin kohe õigesse kohta. See võib täitsa eksitav olla, nii et mina soovitan, inimesed, olge avatud, tutvuge uuriga, tehke endale asjad selgeks, miks on see nii. Ja siis langetage otsus. Ja mis on siis ristimise sügavaim sisu? No ma ütlesin selle tegelikult juba ära, ristimise sügavaim sisu on see, et et inimene sünnib uuesti veest ja vaimust ja saan Kristuse poolt seatud sakramente, kus ta ütleb, et minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad neid ristides isa ja poja ja püha vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud. Nii et see on, on see kesksem sisu, et inimene sünnib uuesti veest ja vaimust ja sakramendid on alati kaks poolt, on see nähtav ja nähtamatu pool. Ehk siis see materiaalne pool ja vaimne pool ma mateeriana toimib ristimise puhul vesi, mis pannakse lastele pähe, vesi iseenesest ei puhasta teda nüüd kõigest sellest pärispatust ja täiskasvanu puhul kõikidest teistest pattudest, mida ta on teinud, vaid selle, seda teeb siiski jumal oma tõotuse kohaselt oma vaimu läbi. Need ristimine on selline poolne voolav vesi, mis meid puhastab ja vaim on see, mis siis nii-öelda noh Võib-olla mitte korrektset kirikukeelt öeldes välja meid siis puhtaks teeb. Pool saateajast on märkamatult läbi saanud aitäh, Jaak Aus. Me kuuleme nüüd veidi muusikat ja siis räägime edasi. Eesti luterlik tund. Jätkame saatega sarjast kirikuõpetaja kõnetund. Täna on meie saatekülaline Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetaja Jaak Aus. Räägime leeri õnnistusest. Mida see tähendab? Noh, see on selline pikem jutt, võib-olla selles suhtes, et et sellest võiks rääkida pikalt ja laialt. Aga tegelikult jällegi, kuidas nagu seda lihtsamalt inimestele selgeks teha, siis kui me nüüd lähtume ideaalolukorrast, et näiteks laps ristitakse väiksena laps ristitakse vanemate usu peale, see tähendab siis usku, mida siis vanemad tunnistavad. Nüüd kui laps kasvab, siis sageli on ka üteldud seda, et noh, näiteks need laps on ära ristitud, eks ole, aga ta võib-olla talle ei meeldi kristus. Ta ei ole, ütleme siis jällegi selle sõna väljausklik ja ta on eemaldanud kirikust, mis siis siis tegelikult on see, et konfermatsioon ehk leeriõnnistamine on siis usu kinnituse talitus, see tähendab seda, et kui laps on saanud täiskasvanuks. Ta saab osa sellest leeriõpetusest, mis tähendab ju tegelikult leer, kui tuleb saksakeelsest sõnast leeven õppima siis on see, kus leeriõpetuses antakse lapsele kätte kõik teadmised, mis on talle vajalikud. Et elada siis kristlasena, nii kui ta on selle õpetuse läbi käinud, kui ta on saanud, ütleme, kindluse oma usus, sellesse, mille peale ta on ristitud. Kui ta võtab selle omaks, ta leiab, et see kõik on õige temale jälle pahasena sobib see siis siis ta astub jumala altari ette ja tunnistab oma usku, mina usun jumalasse, Jeesusesse, Kristusesse, pühasse vaimustusse ja pärast seda, kui ta usku tunnistanud, vot siis ta õnnistatakse ehk konfirmeeritakse ja seeläbi saab inimene koguduse liikmeks. Tähendab Me loeme koguduse liikmeteks just nimelt ikkagi täiskasvanuid, kes on konserveeritud, see tähendab, et nad on leeriõnnistuse saanud, ennem on ka inimene ristimis läbi kogudusega liidetud, aga ütleme, tal ei ole kõiki neid õiguseid ja loomulikult ka kohustusi, mis on siis täiskasvanud näiteks laps ei käi meie kirikus veel armulaual ta, noh, ütleme paljudest teistest asjadest ei saa lihtsalt lihtsalt osa ennem, kui ta ei ole vastava õpetust saanud ja kui ta ei ole usku tunnistanud. Kas leeris nii-öelda võib käia juba päris üle keskja vanuses? Minu teada, meil oli nüüd viimases leer rühmas Meil purustati rekord vanuses ja meil oli vist kõige parem, kui ma nüüd õieti mäletan kõige vanem leerilaps kas või 80 kolmeaastane. Nii et ei ole mingit takistust ja ütleme ikkagi praegu on teatav märk, et leerid on hakanud taas noorenema, kuid ikkagi selline, ütleme, keskiga ja ja ütleme, üle 35 on täiesti praeguleeris käivad inimesed ja isegi ütleks, et võib-olla mitte 35 on, ütleme, kuni 30 ja sealt edasi on alates 40. See, et ütleme, see vahepealne teatud iga jääb siiski välja küll täpset statistikat teinud, aga ütleks, et meil on leerirühmades on ikkagi 16 kuni 83. Nii et mitte kunagi pole hilja. Ei, kindlasti mitte ja, ja alati tasub seda asja uurida ja ei ole üldse mingit küsimust, et noh, kui inimene ei taha ka näiteks suureselts konnaga ja noh, seal et on väga pidulik, siis alati on võimalik kokku leppida, nii et, et ütleme kirikusse ja midagi sellepärast tegemata. Nii et leeriõnnistuse saanud inimene on täieõiguslik koguduse liige Just nimelt noh, seal on muidugi see, et ta võib selle täieõigusliku koguduse liikmestaatus õige pea kaotada, siis kui ta näiteks unustab oma liikmemaksud maksmata, unustab armulaual käimata aasta jooksul siis ta enam ei ole täieõiguslik liige, siis ta lihtsalt koguduse liige, see, mis on nüüd täieõiguslik liige, siis sellest võiks terve saate teha, mis on koguduse liikme õigused ja kohustused. Tahtsin siia juurde veel seda küsida, et kas on tulnud ette kunagi sinu noores kirikuõpetaja elus, et inimene, kes on ristitud ja käinud leeris ja on täieõiguslik koguduse liige mingil ajal ikkagi tuleb kirikusse ja ütleb, et tead, ma ikkagi ei usu, ma lahkun siit. Minul ei ole otseselt sellist olnud sellist situatsiooni sest üldjuhul inimesed ennem kui nad hakkavad sinnamaale jõudma, et nad ütlevad, et vot, ma ei usu, nad tulevad ja küsivad ikkagi küsimusi selle kohta, et noh või tahan, otsivad vastuseid, et näiteks kui tal tuleb mingisugune mõte pähe et vot see on niimoodi või see on naamoodi, ta tuleb, küsib, et mida mina asjast arvad. Ja ma selgitan talle siis nagu kirikupoolse arvamuse või seisukoha ja püüan talle seletada ja siis on loomulikult ikkagi küsimus on selles, et et millega need inimesed on siis noh, jutumärkides löödud kas on teda löönud siis mingi noh, teadus või on löönud teda mingi teine sekt või, või noh ütleme, mingi muu usund. Et küsimus on nagu selles, et kui inimene on nagu otsiv inimene, siis on ta avatud, tähendab, et ta ei ole ennast nagu kinni panud. Noh noh, kuidas seda nagu lihtsamalt seletada. Jumala on andnud meile kolm voorust, usu, lootuse ja armastuse usuvoorus on meisse igasse ühesse antud, nii nagu meile antud lootus, nii nagu meile antud armastus. Küsimus on, et kas me laseme sellel usul välja tulla või mitte, nii nagu öeldakse, et iga inimene on usklik inimene, küsimus on, millesse või kellesse ta usub, eks ole. Ja seesama usk jumalasse on meie sees. Nüüd on see, et kui palju me ennast avame, kui palju me näeme jumalat, loodus, kui palju, näeme teda meie igapäevaelus tegutsemas või me ütleme, et vot see olin, oli inimlik. Vot seda tahtsin mina teha, noh, millega me ta nagu lämmatama ära, mida rohkem me näeme jumala tegevust, mida rohkem oskame teda näha, õpime teda nägema, seda avatumaks inimene saab ja seda rohkem usk temas esile tuleb ja seda rohkem võiks öelda, et ta saab oma usukindluse. Ja loomulikult on selliseid hetki, mis võivad inimese noh, taas nagu selle usu tema sees kinni müürida. Aga selleks väga ekstreemne situatsioon. Või siis pika-pikaajalisem protsess ja tavaliselt inimene tuleb ja küsib enne et vot näed, mul oli vot see kuidas nüüd seda lahendada, mis nüüd teha või, või kuidas sina seda seletad. Nii et seal ei ole mingit noh, ütleme otsest probleemi kui, kui sellist, et noh, on olnud, kes on kogudusest ära läinud, on, kes on läinud Jehoova tunnistajateks, kes on siis tulnud, kirjutanud avalduse, et nad tahavad kogudusest lahkuda. Aga nendega ei ole kunagi mina tegelenud ja neid on väga üksikud. Minu käest on küsitud, kas sina juba oled päästetud. Kas sinu käest? Küsitud on küll ja mina olen väga lakooniliselt selles saates vastanud, et loomulikult mind päästeti. 2000 aastat tagasi, umbes kui Jeesus Kristust kõikide meie eest ristil suri. Sellesama usuga, vot kui ma nüüd tulen selle eelmise jutu juurde, aga see on seesama asi, et et inimesele võib-olla hetkeline pöördumine, ta pöördub, vot moment hoobilt või minuti või sekundi täpsusega öelda, et vot minul jumal tuli südamesse seal kuuendal jaanuaril aastal 2000 kell 18 32. Aga ma üldjuhul väidan seda, et tundes inimloomust inimese olemust, siis usule jõuab inimene palju pikema protsessi jooksul. Ja millal need tal täpselt see teadmine tulijat. Vot tõesti, ma usun nüüd jumalat, et ma olen jumala ja Kristuse enese jaoks nagu selgeks saanud ja Nende jaoks on, nendel on minu jaoks väga suur roll minu elus. Siis seda ma väidan, et ei ole inimesed võimalik sajaprotsendilise täpsusega öelda, et vot millal see oli, ta võib-olla saab öelda, et vot näiteks mina võin öelda, et täie kindluse iseendast ma sain 88. aastal või, või isegi veel täpsustatud, kui ma 89. aastal kevadel läksin Kaarli kirikus leeri ja seal mulle küsimused, mis mu peas Pummeldasid said vastuse ja siis ma jõudsin sellele tundmisele. Ahah, vot nii. Just. Nii, et see aeg ei ole määrav. Läheme siis nüüd järgmise talituse juurde, mida ikka soovitakse ja annaks taevas, et rohkem ja rohkem. See on laulatuse taritus. Et mida me siis läheme sealt kirikust soovima. Eks need soovid on erinevad enamus juhtudel loomulikult on see soov, et et noh, on ilusam ja kaunim ja see jah sõna võib-olla loomulikum siin hiljuti televisioonist ühte laulu laulatust registreerimist nähes siis oli see jah sõna ju väga selline noh, ütleme andmete kinnituse jah. Aga meil on ikkagi see, et kirikus on ju kõik asjad toimuvad vabatahtlikult, ühtegi last ei riskita vastu tema vanemate tahtmist, ühtegi inimest ei leeritata siis, kui ta seda ei taha. Ühtegi laulatust ei toimu, kui üks osapool ei taha laulatada. Kui näiteks ta ütleb altari ees ei, siis jääb laulatus katki. Eks ole, võib anda vägisi paari, nii et see jah-sõna on ikkagi ütleme selline konkreetne. Kus inimene ikkagi annab tõotuse, et jah, ma tahan üheskoos oma väljavalituga, käieni, rõõmudest-muredest ja nii edasi, et tegelikult annad tõotuse jumala ees teisele poolele, olgu siis mehele või naisele vanad, selle tõotuse vastastikku. Ja noh, üks on see, et nagu ma ütlesin, siis tahetakse, et oleks midagi ilusat. Aga teisalt tõenäoliselt tahetakse seda, et või loodetakse selle taustal, et meil abielust läheb ääretult palju lõhki ja lahutusi on meil praktiliselt vist sama palju, ma võin eksida, aga sama palju, kui on abiellumise, siis minu arvates noh, inimesed, kui nad abielluvad eriti naisterahvad loodavad, et just nimelt, et see kuidagi nagu seob rohkem või või noh, annab rohkem või vähendab seda võimalust, et inimesed lahku läksid. Sellisel puhul muidugi ütlen seda, et et kõik on jumala kätes. Aga me oleme inimestena siiski väga paljud ise vastutavad, mida me teeme ja kuidas teeme, kuidas me käitume, kuidas me toimime, kuidas me elame. Nii et kui inimesed tulevad laulatusele, siis laulatus ei pruugi garanteerida, et laulatus püsima jääda. Sellepärast ka laulatuse puhul. Vanasti oli seesama kihlus aeg küll erinevate otstarvetega üheks otstarbeks oli see, et inimesed õpiksid teineteist tundma, et nad ei abielluks, nii et, et juulikuu sees sõime rannas kokku ja ja augusti alguses me juba abiellume, vaid võeti ka selleks pikem aeg, et see kindlus saavutada. Et me tõesti oleme kokku loodud, et me koos hakkame rändama, oleme valmis kandma üksteise rõõmused ja õnne ja üksteise koormaid, et me oleme valmis teineteisele elama. Ja ka siin minu tavaliseks laulatus sooviks on ka noorpaaridele, et nad jääksid armastust alati otsima mitte seda armastust, mis Meil vere pulbitsema paneb, kui me kohtume mõne ilusa mehe või naisega vaid armastust, millest räägib meile kristus, mis on ennastohverdav armastus. Nii nagu ma ütlesin, kus ma olen valmis elama oma elu teise inimese jaoks oma väljavalitu, oma armsama jaoks ja seda kuni surmani. Nii et me inimestena saame. Me oleme ise väga palju tegijad, et meie abielud jääksid püsima, see on eetiline, moraalne pool, kõik see, mis me ütleme, leerikoolis räägime, see tuleb kõik sinna juurde. Võiks öelda, et minu jaoks ongi sageli leerikool elu, õpetus või, või juhised igapäevaseks eluks. Ma ütleksin laiemalt, et klassikaline kristlik kooli kasvatus rääkimata perekasvatusest, on see, mis meile inimestena annavad kaasa elureeglistikku. Et me ei eksiks mitte, kui liikluses eksime, siis me võime surma saada, see on väga mõistetav, aga kui me eluseksime ja nüüd siia juurde ma tahan uskuda seda, et lahutusi on palju vähem kui, kui abiellume sisul natukene läks see kokku, et lahutusi sama palju kui, kui kui laulad. Reži ei, see, ma arvan seda, et ma võin eksida, aga seda peab küsima statistikaametis tõenäoliselt, kes oskab seda öelda, aga kui ma, kui ma õieti mäletan, siis abielu registreerimise ja on praktiliselt sama palju lahutusi Uuralites. Aga nüüd ma laulatus, teostaja, tahaksin seda küsida, mis on ka jälle tänase päeva mure. Tänase ühiskonna mure on see, et öeldakse, et mis jumal on kokku pannud, seda inimene ärgu lahu taku. Ja samas me tõesti teame neid lahutusi, et kuidas ikkagi siis kirik vaatab ikka korduv ja korduv laulatustele näiteks. Erinev näiteks jällegi siin, kuna ma põhjanaabrite kirikusüsteemi tunnen, siis Soomes ei ole see mingi probleem ja nad ise ütlevad, et see on tõenäoliselt tulnud see korduvabielu või laulatuse sõlmimine sellest, et ka kirikul on olnud see nii-öelda berbüroo funktsioon, see tähendab seda, et et laulatus on ühtlasi ka riiklik abielu sõlmimine meie tähenduses. Meil on nii, et inimene kui ennem käima ära ametlikult või riiklikult oma abielu sõlmima, siis me tohime neid laulatada. Et laulatusel ei ole, ütleme, juriidilist kaal meil. Et kui inimesed tulevad, lihtsalt tahavad laulatada, siis me neid ei saa laulatada, nad peavad ennem, me näitame ette abielutunnistuse, et nad on abi abielus ka juriidiliselt, sest sellega ei ole, siin ei ole paraku midagi parata. Ta aga võib olla ka õnneks midagi parata, Soomes on see olnud niimoodi, et just nimelt selle juriidilise akti ja siis ütleme, kiriklik akt on omavahel seos seotud ja kirik on ka ühtlasi registripidaja, kust inimene saab kõikuma perr, tere seotud dokumentatsioonid ja andmed, kõik nagu käsitleda. Küll ei ole ka luterlikus kirikus laulatus sakramente ja, ja seegi on võib-olla tekitanud seda mitmekordselt laulatust. Aga põhimõtteliselt mina isiklikult, ma rõhutan, ma isiklikult pooldan seda, et inimene ikkagi abielluks üks kord ja kui lahutab arguda enam abiellugu Mina tahaksin siinjuures ka öelda seda, et inimesele peavad olema eluväärtused pühad. Mahajäetud lapsi on meeletult palju. Hingeliselt üksi olevaid lapsi on meeletult palju. Tänases ühiskonnas on väga kurb tõesti vaadata, kus võetakse ikka nooremaid nooremaid naisi ja siis räägitakse, et lapsed peavad olema iseseisvad, ühtviisi nende esimeste abielude esimesed lapsed, kes parasjagu olid nii teismelised poisid, näiteks kui maha jäetakse, võetakse uus pere ja siis hakatakse armastusest perest rääkima. Et nende meeste intervjuusid väljapaistvatest ajalehtedes on väga kurb lugeda, aga ka see on trend, mis näitab ühiskonna üldise ühiskonna väärtushinnanguid. No see on minu arvates ongi, tegelikult on see väga üheselt paigas, tähendab, inimene peab ikkagi küsima eneselt väga konkreetselt selle küsimuse, kellele ma elan. Tähendab, miks ma elan. Ja siit muidugi edasi küsida ja jõuda sinna surmani välja, et miks ma suren, eks ole. Aga justkui me nüüd võtame selle elu siis me ei ela iseenese jaoks. Me elame teistele inimestele, olgu nad meie lähedased sõbrad, tuttavad või olgu ükskõik milline ligimene, me ei ela iseenda jaoks kuskil. Inimene võib ütelda, et vot ma elan endale, aga tegelikult kaudselt ta ei ela ka endale, sellepärast et kõik see väärtused, mida ta enesele soeta polgule materiaalsed jäävad, kellelegi näidata, soetab, mitte enda jaoks soetanud nad tegelikult ju kaudselt kellelegi teisele, eks ole. Ja selles mõttes väidan seda, et minu arvates inimesed on lihtsalt väga ei kunstlikuks muutunud ja, või noh, olnud ja nad unustavad ära sellesama lapse. Ja tõesti, minu jaoks on ka olnud see probleem, et lapsed jäävad hätta, lapsed jäävad üksikuks üha enam harmoonilist perekonda, kus on isa ja ema, ma väidan, et laps vajab mõlemat, ei saa olla, et on ainult tema või on ainult isa. Siis siis on see ütleme, see harmoonia rikutud ja, ja noh, mida, mida me sellelt lapselt ootame, kui ta täisealiseks saada. Aga kui meil, kui vanemad teevad selliseid asju, siis noh, on ju noh, mis selles lapses tahta. Muidugi, samas, aga ma ütlen seda, et ka noh, laste nimel lihtsalt laste pärast koos elada ka ei ole mõtet, see tähendab seda, et kui ikkagi perekonnas konflikt ja siis lepitakse kokku niimoodi. Et noh, okei, sina elad oma elu, mina elan oma elu, mul on oma arm, kas sul on oma armuke, eks ole, või isegi, aga lasteaia siis me oleme selline perekond, sellel ei ole ka mõtet, sest kui sisse laps teada saada 10 aastat või 15 aastat petetud? See on väga valus hoop selle lapse jaoks, see võib palju hullemate või teine asi, ei ole ka mõtet oma abikaasa vägivalda taluda ka see ei vii mitte kuskile. Nii et, et ütleme, et, et jällegi on väga palju võimalusi ja seda, igat situatsiooni on vaja vaadelda erinevalt, ei saa ütelda üheselt. Nii et ütleme, et jäägem ikka inimeseks, kellele nii ihu kui ka hing ja hakkame mõtlema, mis on see olulisem, kas ihu või hing. Mõlema eest tuleb hoolt kanda, just nimelt nii. Nüüd jõuame tänase saate viimase küsimuse juurde. Saan matusetalituse küsimus, et kui inimene tuleb selle mure sooviga kirikusse, kuidas sa oled õpetajana kogenud ja vaadanud ja, ja millist nõu sa annaksid inimesele? Kui me oleme leinas, siis nad võib-olla ei mõtlegi nendele küsimustele. Nii. Kuidas me võiksime mõelda, et kas mooduse soov on nüüd väga oluline sellele inimesele, kes oma leinamõtetega tuleb kirikusse selle matusetalituse sooviga või on see väga olun line eestpalvesoov justkui lahkunule? Mõlemad on kindlasti olulised. Minu jaoks on oluline seest palve soov, kuigi noh, ütleme, inimene on elanud oma elu nõnda, nagu ta on elanud. On ikkagi ääretult oluline, et kui ta nüüd siit maailmast on ära kutsutud, ta võiks siiski puhata, Ta puhata jumala rahus issand taas tulemiseni ja küll ta siis astub issanda kohtujärje. Nii et kuigi me inimestena ei saa midagi muuta, me saame siiski loota jumala armulikkusele ja, ja meie ülesanne on siis palvetada inimese eest isegi siis, kui ta on viimane krants olnud, palvetada ta eest, et jumal oleks ka tema vastu armuline. Et ka tema võiks sellest tõotusest, mille issand on andnud osa saada, aga see on meie, meie palve. Ja loomulikult on, on matusetalitus ikkagi usu ja lootuse külviks selleks, et et me võiksime lohutust saada sellel raskel hetkel, kui me võtame jumalaga mõne oma lähedase sõbra või tuttavaga, nii et see on ääretult oluline. Ja minu soovitus on ikkagi, tulge alati kõigepealt kirikusse, leppige õpetajaga kokku, rääkige need asjad ära ja siis alles, aga ka seda teist poolt ajama, sest meil on ka kogemus, kus inimesed siiski lähevad matusekontorisse ja just nimelt neile pakutakse ka seal nii-öelda kiriklikku matust, aga tegemist ei ole siiski siiski kirikuõpetajatega, vaid noh, ütleme kõnelejatega, kes loevad lihtsalt pühakirja ja ka meie isa palvet. Seal on suur vahe ja näeme seda sellel lihtsal põhjusel, et kui palju inimesi ka meie Kaarli koguduse liikmeid maetakse maha ilmalikult või vähemasti meile ei anta teada, teada, et inimene on surnud. Nii et kuid ta haavati tulla leinas või üldse kõikidest muredest ja rõõmudest kirikusse just nimelt rõhutan veel rõõmudes ka, et kirik ei ole see koht, kus käiakse kurvalt ja, ja muredega, vaid me rõõmustame koos kõikide inimeste rõõmude ja õnnega. Ma usun, et me ei pea kedagi kusagil Eestimaal juhatama kirikusse, sest need kirikud on õnneks sellised hooned, mis paistavad kõrgele ja kaugele välja. Ja olgem siis julged sealt sisse astuma oma rõõmus ja mures. Aitäh Tallinna Toompea Kaarli koguduse abiõpetajale Jaak Ausile. Meie saateaeg on läbi ja sarjas kirikuõpetaja kõnetund, kohtume kuu aja pärast veebruarikuu teisel neljapäeval, siis on külas Valga praost, Peepautova saatejuht oli Ene Pilliroog, aga ma tahan teile veel midagi head öelda. Saate lõppu. See on see. Ta on meediakeskus, Eesti luterlik tund alustas väga huvitava ja kergesti kättesaadava piibli kooliga, see tähendab seda, et piiblit koolist on osa võtta võimalik posti teel. Me ei sea siin piiranguid ei vanuse, ei elu paikkonna millegi suhtes, te võite võta koolist osa siis parasjagu kõik teil selleks huvi tekib. See tähendab seda, et me saame iga inimesega, kes meile kirjutab või helistab sellel teemal, et ta soovib osaleda meie piiblikooliõpingutes tegeleda individuaalselt. Ja täna me anname teile sellest siin raadios esimest korda teada, aga kool tegutseb tegelikult juba õige, mitu muud. Meil on huvitavat materjali ja selleks, et nendest materjalidest osa saata, siis kas kirjutate, et meile sellise sooviga? Meie aadress on kiriku plats kolm. Tallinn postiindeks 10 130. Või siis helistate tööpäeviti Tallinna telefonil kuus 314 311. Ma tänan teid südamest julgustada sellest piiblikoolist osa saamiseks kõike head ja kohtumiseni. Eesti luterlik tund.