Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju, tema vabandas, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere päevast, täna on pühapäev, taaskord ei jää, sedakorda siis saates olukorrast riigis Meelis Mandel Äripäevast ja Janek Luts Eesti rahvusringhäälingust. Tere päevast. Täna räägime. Oleme valinud jutupunktideks muusikali Savisaar, esietendus, kus me mõlemad sinuga viibisime. Siis vaatame üle, mis nädala jooksul on valimisvõitluses silma hakanud, on siis riigivõlakirjade teema või presidendikandidaatide teema. Räägime majandusest, samuti Danske nii-öelda kokkutõmbamisest, siinsel turul, pensioniraha suunamisest, ärikinnisvarasse ning kui vähegi aega vaatame Ukrainas toimuvat ning julgeoleku küsimust laiemalt. Olukorrast riigis. Aga klassikaline viis uudist, siis, mis meile me sel nädalal silma hakkasid esikohale paigutasime uudise, et tarbijahinna indeks on languses. Muutus oli 2015. aasta jaanuariga võrreldes. Siis jaanuar 2015 jaanuar versus 2014 detsember 0,4 protsenti miinust ning võrreldes eelmise aasta jaanuariga miinus 1,3 protsenti. Nii on siis statistikaamet arvutanud ja viimati jäi tarbijahinna indeks immutatud eelmise aasta sama kuuga võrreldes alla 1,3 protsendi 2009. aastal, nii et viie aasta, kuidas öelda tarbija suhtes parim tulemus? Tulevikku vaadates mine tea. Teiseks uudiseks valisime Saksamaa ja Prantsusmaa liidrite läbirääkimised Vladimir Putiniga Moskvas, millele järgnes Müncheni julgeolekukonverents. Kolmandaks uudiseks paigutasime Danske Eesti plaani sel aastal sulgeda pooled esindused ning selle võrra vähendada töötajate arvu ja Danske tahab siis sellel aastal väljuda ka jaepanganduse klienditeenindusest ja jääda ainult siis äriklientide pangaks. Neljandaks uudiseks presidendi nõuniku Iivi Anna Masso kriitimise teemale, et üle ehk siis Soome avalik-õigusliku ringhäälingu ajakirjanik Kristi poorinud õhutab kremli-meelset propagandat ja talle ei tohiks intervjuusid anda, mis käivitas teatud diskussiooni, mida tohib öelda ja mis tähendab kremli-meelne. Viiendale kohale paigutasime teatud mööndustega lõpuks ära toimunud Savisaare muusikali esietenduse teema, millest kuid räägiti, kiruti ja oodati lõpuks see toimus siis reede õhtul ära ja nüüd on siis vähemalt selge, millega on tegemist. Olukorrast riigis. Aga räägime kõigepealt Savisaare siis muusikalist ja siinkõneleja. Ja teine kõneleja mõlemad viibisid saalis. Me kahjuks ei teadnud seda, et ma seal viibime, aga juuresolevalt pildilt paistis seal väga selgelt välja peale meie oli siis veel inimesi, sest saal oli välja müüdud ja üllatus-üllatus, kogu siis etenduste tsükkel, mida siis no teater välja pakub, on ette välja müüdud, mis on Eesti tingimustes suhteliselt ära kordne. Aga, aga kui vaadata seda etenduse eellugu, siis kohe annan sõna Meelisele, kes räägib etendusest siis tegelikult etendus nagu ikka selliste poliitühiskondlike etenduste puhul, mida Noon varem ka teinud, olgu ta siis Ühtne Eesti suurkogu või ka siis Reformierakonna juhatuse koosolek ja, ja nii edasi, nendele tihti käib selline ellu, kui 100 korda siis käis meeletu too kemplemine selle välireklaami keelu vastu ja samas ka siis nii-öelda näpuga näitamine selle peale, kui absurdseks saab minna sellega, kui alustada mingit teavituskampaaniat vahetult enne valimisi, nimetatagu seda siis keegi nii-öelda kodanike teavitamiseks või erakondade reklaamiks või siis, kui tegemist on etendusega, millel on kurikuulus nimi, et kas siis selle reklaami võib välja panna või mitte, nii et igatpidi. Nii ja siis nüüd siis etendusest majandusajakirjanikuna on mul praegu mõtlen, ma vist ei ole kunagi ühtegi kultuurisündmust kommenteerinud, et ükskord on esimene kord. Minu jaoks on, oli või siis on see muusikal Savisaar, selline hea poliitiline kommentaar. Kuningas Leari võtmes, et ütleme, NO teatri noh, minu jaoks nende hiilgeaeg või see hiilgesündmus oli ikkagi foon of Estonia, mis oli siis 2011 lõpus. Siis latt on sedavõrd kõrgeks aetud, et, et see Savisaare muusikat kal noh, ei, ei ole ja ilmselt ei ole ta proovitud sellele tasemele, nagu ta ta on, pigem nagu võtab kokku kui selliseid, noh, ma ise mõtlesime ka sõpradega, et pigem selline poliitiline kommentaar väga hea. Peaosalisega Marika Vaarikuga. Jah, teisest küljest peab tunnistama, et kuigi mina läksin sinna teadmisega, et huvitav, et kas naerame koos või naerdakse meie üle, siis kõik need punktid olid olemas natuke naerdiga tõenäoliselt Eesti meedia ajakirjanduse üle selle foobia ülespumpamisel, mis teinekord selliste asjade juurde väga tugevate isiksuste juurde käib ja antiiktragöödia lahenduses seda teha oli ülimalt õige valik, sest vastasel juhul oleks läinud lihtsalt võib-olla lihtsalt koomilistakse piikide pildumiseks. Täiesti, ja kui sa hakkad nagu mõtlema Savisaare elu, siis seal on väga palju sellist antiiktragöödia, kombe või kuningale kombekohast, et sõprade olemasolu ja reetmine ja naised ja, ja see ja see üksindus, jäätisekorras oled nagu täiesti oled kõige kõige populaarsuse tood meile vabaduse ja siis sa oled justkui jäänud üksinda. Et seal elab nagu sellist traagikat leida ja näha, et selles mõttes väga, väga okei. Ja kellel on võimalus, vaadake ära, sest küsimus on selle etenduse puhul ka võib-olla selles, et võite seal tabada, et te olete kogemata satuvad hoopis hotello etendusele või Hamleti etendusele, aga, aga tegemist on antiik tragöödiaga ja kordagi olnud keegi püüdnud etenduse ajal kõverpeeglisse väänata nii-öelda lihtsalt sellist väga võetakse labast, aga, aga väga lihtsakoelise parodeerinud. Et seda oli täielikult välditud ja kui keegi tahab otsida sealt nüüd meeleheitlikult, et sellist kellelegi ründamist või, või siis liiga kuskile toonidesse valamist, siis kogu aeg jäi mulle kummitama see lause, et, et mida ütles kunagi oma laulusõnade kohta Lauri Saatpalu, viis sõnad ja kõik muu on isegi välja mõeldud. Nii et, et igaüks võib mõelda oma rikatuse rikutuse astmele seal ja pea kuigi pärast etendust mitmed inimesed arutasid, et kui see inimene tulijat, keda siis tegelikult etenduse kirjutajad olid sel ajal mõelnud, et kes oli siis see nõunik või kes oli see vana võitluskaaslane, kes tagasi kutsuti minevikust ja nii edasi, et seda peab igaüks ise otsustada. Jah, aga ma ütlen, et ise on ta selle lati nii kõrgele aednud, et minu jaoks nagunii-öelda see kunagiste hiilgeaegade seda sügavust, selles muusikalisi olla. Küljest tuletan veel kord meelde, et minu jaoks on väga selgelt sõnum, seega et kogu see etenduse aja planeerimine, kampaania tegemine on tegelikult ise etenduse osa ja viide sellele, mille üle me diskuteerime ja tõenäoliselt veel lõpmatuseni mitte ainult nendel valimistel veel ka järgmistel valimistel, et mis on teavitamine, mis on reklaam ja kuna midagi võid teha ja kuna või ja kui tegelikult ütleme siis nii-öelda JOKK-skeemidega moraaliga eetikaga jäädakse hätta ja demagoogia elab nii suureks, et sel ajal võimalik ratsionaalselt lahata, siis alati on teater teretulnud mõningaid asju meie. Ja ma tabasin ennast veel mõttes mõttelt, et tegelikult see muusikal ei räägi mitte ainult savisaarest või pigem seda, mina ise nägi nagu paralleele mitmete teiste erakondade nende juhtidega et see mõttekoht vastu kogu eesti poliitikuna Nii et kellel õnnestub ära vaadata, soovitame ja olge kindlad, muidugi mingi aja pärast tuleb seega DVD-na või mingil muul viisil teile nähtavuse ulatusse. Aga niikaua, kui etendused käivad, siis vähemalt ma saan aru, et no 99 püüab kiivalt etenduse teksti ja sisu avalikkuse eest varjata mitte ainult nende eest. Kes on pileti ostnud nendest, kes ei taha sinna saali sattuda, sest väideti, et et ka saalis olevad nii-öelda kontsertmaja kaamerad olid kinni teibitud, et mingit salvestust kuskilt välja ei läheks ja see kuulub sõu juurde. Olukorrast riigis. Aga me räägime siis sellest klassikalisest valimisvõitlusest, mis sellel aastal ei saa öelda, et oleks küll teistmoodi, aga, aga teisest küljest tasub meelde tuletada, et tõenäoliselt nüüd esmaspäev kätte jõuab, algab kõige kõvem rapsimine, mis üldse saab olla missis forsseerub veel nädala võrra hiljem, sest ärge unustage ära. 14. 14-l veebruaril algab juba toetusvoor välisesindustes ja 19. veebruaril hakkab toimuma juba eelhääletus ja e-hääletus. Nii et tegelikult valimised algavad kaks nädalat varem, kui seda kassikesed kogu aeg oleme harjunud ütlema, et esimene märts, aga see tähendab ka seda, et siis kogu nii-öelda raskekahurvägi tasapisi veeretada võetakse siis inimeste kõrvade, silmade, ajude ja kõige nende kehade juurde, et siis hääli kätte saada ja, ja enam-vähem kõik inimesed peaksid lähemal ajal nüüd saama kätte oma valijakaart. Nii on mulle juba tuligi asja arvanud lähemate nädalate jooksul ma võib-olla uudised, uudised veidi muutuvad veel huvitavamaks. Aga üks teema, mis ei taha vaibuda, on siis see, mis puudutab nüüd Euroopa keskpanga otsust, mis puudutab neid miljardeid, mida tuleb nüüd paisata siis Euroopa majandusse läbi keskpankade, kes hakkavad võlakirju kokku ostma 60 miljardit, et eurot kuus tempoga ja kestvalt siis siit ja sealt kostub, kostub hääli, et Eesti on õnnetus olukorras, kuna meil oma võlakirju ei ole. Mida sellises olukorras teha? Ja no nii-öelda esmapilgul, kui vaadata kas või nädal aega tagasi, siis ei saa just öelda, et meie poliitikud, kes siis tormavad 101 koha pärast praegu mööda Eestit ringi, et nende jaoks on väga teema, oleks millegipärast püütakse seda teemat vältida. Ja kõige minu jaoks kõige ebameeldivam üllatus oli Meelis Äripäev, kes hakkas rääkima sellest, et me peaksime emiteerima võlakirju selle nimel, et kinni maksta näiteks sotsiaalmaksulõhet, kui me tahaksime kiiresti panna sotsiaalmaksule lage, et motiveerida siia tulema siis väga kõrgepalgalisi spetsid. Kulusid jooksvaid kulusid tahtsin ma sain aru, miks sa mind siia kutsusid, avalikult häbistada, aga võtame nagu korra nagu vähe laiemalt. Et mis siis Euroopa keskpanga eelmise kuu otsus ju sisuliselt tähendab seda, et, et ta ütles kõigile, et palun võtke raha ja palun kulutage, sa ise ütlesid uudistes ju ka viimase viie aasta nii-öelda suurim hinnalangus, mis ka Eestis on, et see on nagu see taustsüsteem Eesti puule, aga aga keskpanga eesmärk on inflatsiooni tõsta, mitte deflatsiooni. Just, midagigi hakata nii-öelda hindadega ülespoole. Eesti puhul on noh, mis meie taustsüsteem, majanduse kasv on nullilähedane juba mõnda ja pikka aega ja ta jääb ilmselt hüpet ei ole näha. Välisrestoranis langus, välisinvestorid, kes on siseturule suunatud, pigem lahkuvad, lahkuvatkasin PKC tüüpi. Teised tööealine elanikkond väheneb väljapool, ikkagi on endiselt olemas migratsioonipoliitika või võõrtööjõu siia aktiivne lubamine on täiesti erinevalt näiteks Soomest, kes tegeleb sellega, et välistööjõudu sisse tuua, seda näeb, et lihtsalt muidu ei tule toime eest, on nagu noh, me oleme kuskil, ma ei tea, kuskohal, aga, aga, aga, ja nende riiklikud võlakirjad, ma arvan, see otsuse Euroopa keskpanga otsust siiski tuli ootamatult Eesti tipp-poliitikutele. Et noh, siiamaani sai seda kogu aeg kõrvale lükata, laenamine on paha kreeka vaadake kuidas on. Et sellel ajal kui ja põhjendatakse seda, kuhu Meil pole head ideed, kuuse nii-öelda võimalik laenuraha panna. Et kui meil endal ei ole head ideed, kuhu nagu peaks raha süstima, et majandus kasvama hakkab, miks siis peaksin, ma ei tea, välisinvestorite investorid peaksid väga siin Eesti riiki üldse tulema. Et sa tõid näiteks selle sotsiaalmaksu vahe kinnimaksmist. Ma arvan, et siin pole oluline see, mida me teeme, vaid et oluline, et me mõtlesime, kolme aastaga olen rääkinud, et me mõtleksime, Mei mõtleksime, kas äkki tasuks riigi võlakirjad liigi laenu peale nagu mõelda? Ma ei hakka siin kapitalitulust rääkima, ei hakka sellest rääkima, et see julgustaks tegelikult ette võtma jäid samuti noh, nii-öelda oma võlakirja võlakirjade turule tulemas, see on täiesti välja surnud Eestis veel kapitaliturgu siis Eestis ei ole kapitaliturgu börsile tuli viimased viimane ettevõte on, ma ei mäletagi enam, millal eelmisel kümnendil. Et ma nüüd olen ennast praegu nagu tühjaks emotsionaalne Aga sellegipoolest jooksvaid kulusid, ei ole see minu otsustada, aga ma ei poolda seda, et jooksvaid kulusid kinni maksta laenuga, sest seal hakkab juba rohkem siukest SMS-laenuga käitumist meenutama, kuigi ütleme, et jah, et need protsendid, mida küsitakse kiirlaenu eest, mida ei ole veel ära keelatud ja mida ma loodan, et järgmine nädal, kui riigikogu täis kodutuid kogu istungid hakkavad, et nad suudavad ikkagi lükata ka selle kiirlaenude teema nagu siiski seaduste teistsugustesse piirangutesse, kui ta praegu on aga, aga samas keegi julge millegipärast väga palju arutada selle üle, et teeme siis selle, ma ei tea, neli rida, Tartuni. Taastame Haapsalu raudteeühenduse, püüame kuidagi vältida seda, et kogu Eesti voolab lihtsalt Tallinna alla või Tallinnasse kui pool tallinnatele, soom omakorda. Nojah, ja endale, ühesõnaga siis tõmbame maha nimekirjast selle. Helsingi Tallinn tunneli suunamine. Tollel osas on järgmisel nädalal Helsingis on üsna, ma arvan, üsna mõjukas selline esitlus, et me kuuleme sealt, et ühte koma, teist ja, ja kiirlaenu osas peaks ka, sa mainisid seda asja seal, hüppame teisele teemale, aga minu jaoks on väga huvitav jälgida kõrvalt, mis toimub selle otsusega riigikogus, sest see, mis, mis eelmisel nädalal oli jah, üle-eelmisel, üle-eelmisel nädalal see, kus lihtsalt programmeeritud oli selgelt näha minu meelest peakorteritest erakondade peakorteritesse oli antud käsk, et sina oled kuskil komandeeringus, sina oled väljas, sina ei pea midagi. Et mind väga huvitab, kuidas riigikogu praegu nagu hääletab, kes sina oled kabinetis, aga väljaspoolt. Et, et kes seda protsessi rahastas. Ma küsin. Et loodan, et see päris nii ei olnud, et see oli lihtsalt selline valimiste-eelse tähelepanu tõmbamine ja mingi tsirkuse korraldamine. Eks järgmised järgmised kaks nädalat muidugi näitavad, et mida riigikogu täiskogu veel suudab teha ja mida ta ei suuda teha enne valimisi ja millised asjad lihtsalt lükatakse järgmise riigikogu selga, aga võlakirjade juurde tagasi. Tulles siis ma arvan, kahetsen nüüd lähemate nädala jooksul enne valimisi, see jääb praegu pigem nagu räägitakse, et väga oluline on pärast pärast valimisi, et me midagi nagu mõtleksime välja nagu kuidagi eriti olukorras, kus Eesti pank peab praegu hakkama nagu sadade miljonite eest teiste riikide võlakirjaturul raha suunama, mis, miks te raha ei võiks servast ikkagi tulla, tuua siia Eesti majandusse nagu midagi kasu, et mõtleme selle peale, et ärme räägi, et laen on paha, et laenamine on, iga inimene, teab või ka ettevõtja teavet, laen annab sellise võimenduse, kui on nagu hea mõte, kuhu sa kuulutad, et ma vaatasin, peaminister ütles, et, et ei saa ka Tallinn-Tartu maanteed ehitada, sest ehitushinnad lähevad üles. Probleemid on kogu aeg, aga ma ütleks, et äkki prooviks lahendus leida. Jah, ja teisest küljest praegu näib, et ega meil väga palju nii-öelda selle liikumise kasuks raha ei ole ka rohkem mängu panna, et enam-vähem kõik kontorihooned, kortermajad noh, räägitud on ka tegelikult eramajade toetamisest viiemõtteliselt kõrgema energiatõhususe astmele ei ole nüüd ka üle ära ajanud, see huvi on suurem, kui meil osutub siiamani praegu mõistliku hinna eest raha, nende projektide oleks välja pakkuda. Aga, aga öelda, et ehitushinnad lähevad üles noh, ma ei tea, kui pädev see on. Mis saab näiteks peaminister olla selle vastu, et mingi hulk Soomes töötavaid ehitajaid tuleks Eestisse tagasi. Kui seal ajutine, lahe, ma arvangi, et siin on ma ise ka juhina kui ka ajakirjanik olen ka nagu tiimijuht ja näen, et on erinevaid inimesi siiski hetkes proovivad lahendusi otsida, teine, kes näevad igas asjas probleeme, et kuna on poliitiliselt konsensuslikult otsustatud praegusel võimulliidu poolt eriti reformierakonna poolt, et laen on paha, nii nagu oma, ma ei tea, riigireform on nagu paha ei too midagi kohaselt, siis sa otsid kogu aeg põhjus, miks mitte laenata. Mina jälle väidan mul mure, et Eesti voolab tühjaks tööealistest elanikest, ma näen, et tööturg nii-öelda kahaneb ja on programmeeritud, elasime kümned tuhanded veel veel veel läheb miinusesse. Et mis me siin nagu et mis me ette võtame erakondade valimisprogramme vaadates, nad räägivad selle raha ümberpaigutamisest kui riigieelarvesse. Aga minu küsimus on, nüüd peaks juurde kuidagi mõtlema, et kuidas rohkem raha tuleks siia siis on ju veel toredaid laiali jagada. Kellele? Pensioniteks siis tasuta hambaraviks ja milleks siis saab juba noh, kui on rohkem raha laua peal, siis jagavad, jagavad ka katuseraha emu asjana. Teie väljaanne ei ole võtnud seisukohta siis Tartu Tartu maantee poolt Tartu maantee vastu neli rida. Ei, meie väljaanne on alati juba aastaid on sellel seisukohal, et palun mõtleme, palun, laenamise pole, Eesti on ainukene riik. Võib-olla mõni üksik Luksemburgist, kellel pole riigilaen. Et eriti nüüd sellise Euroopa suurriike Euroopas pangaotsuses, et nüüd tuleb nagu kõvasti kulutamist nagu purustada või aidata juurde, siis ma arvan, et et meil on totter seda mitte vähemalt arutada. Ma arvan, et mida me teeme ka. Aga siiski jääb selle juurde, et ega me ei suuda seda nii kaugele arutada, et keegi enne valimisi midagi ütleks välja veel tõsist. Ei, ma seda ei usu, jah, no see on juttu mõnest nädalast. Jah, mis tegelikult viib selle küsimuseni, et, et valimiste peateemaks on saanud maksud ja ja alampalk, kus tegelikult vist saab öelda Ta, et tänu sellele, et Indrek Neivelt eelmise aasta alguses selle teemaga välja tuli, on millegipärast tekkinud nüüd olukord, kus poliitikud selle üle kõige rohkem arutavad. See, et julgeoleku küsimus ei ole väga suur teema, on see, et ega seal midagi arutada ei ole, ükski erakond ei ütle, et julgeolekukõik korras või et võtame siis kas siis kaitseväelt kaitsekulutustele või, või sisejulgeolekut raha vähemaks, kuigi nähakse juba, et sisejulgeolek vajaks hoopis raha juurde siis see on jäänud teemaks. Teisest küljest keegi millegipärast ei taha viia diskussiooni selleni, ma ei tea, kes seda tegema peaks meie ajakirjanikud küsima ja nõudma, et kuid tänannata sellise lubaduse, mis on viie aasta pärast, mis on seitsme aasta pärast. Nojah, sellest on ju räägitud ka, et sisemine pikk plaan ma ei tea, siis 10 aasta plaan nii nagu kaitseväel on, täitsa arenguplaan on, siis on veel nagu jupikaupa nelja, nelja aasta kaupadel konkreetsemad plaanid, et kes erakondsele noh, mis on praegu nelja suurema erakonna, selline 10 aasta plaan, et ega samas ma saan aru, et sa ei saa valimistele minna mingisuguse väga pika perspektiivse plaaniga, sest et sul on vaja praegu ja need ja kohe need valimised nagu võit, aga, aga elu näitab, et kui sa lähed, sai, sai, ta ei suuda, erakond ei suuda ka nagu võimul olles nagu hiljem muuta. Et, et kui sa. Ma olen nagu mina, olen majandusajakirjanikul vähem mures selliseid vasakpoolsuse leviku pärast Eestis, et kõikide erakondade nagu programmid ei ole enam, mitte ei leia sealt seda vana head paarikümne aasta tagust progressiivset edumeelset parempoolsust, mis nagu väärtustab üksikisiku üksikisikut ja tema ise suudab ja teab ja uskisid. Kui üksikisik on edukas ja sealtkaudu firmadel jõukad, on ka ettevõtte ühiskond tervikuna edukas, praegu on pigem selline. Kuulsin head väljendit erakondade programmide kohta versus vasak, parempoolne skaala on kõik nagu taganemislahingud on need erakondade programmid, et ei ole sellist edasiminek, et kõik nagu lähevad tagasi vasakpoolsuse ja ohtlik. Jah, lubada midagi kellelegi see talle kätte anda, siis pärast on pagana raske seda käest ära võtta, seda on nagu kogemused on näidanud, et siis kui on vaja kõigilt korraga midagi ära võtta, siis ainukene kiire lahendus on alati see, et aga Laksame kätes käibemaksu kaks protsenti 20-le tunni, katsu. Ja, ja et mis ma tahtsingi öelda, et sa, et me võime küll öelda, et nad sellepärast peavad lubama, et üldse võimule saada ja küll me siis pärast võimul olles juba muutume tagasi parempoolseks, aga tegelikult ei muudeta, ei muutuda. Jah, huvitav on vaadata kõrvalt, et kuhu jõuab kreeka populistlik valitsus, kes lubas väga drastilisi muutusi, mida päev edasi praegu on läinud, seda rohkem on nad oma sõnumit tähendanud. Et Kreeka muide, huvitav näide, et iseenesest, mulle mõnes mõttes nende uus valitsus meeldib eelkõige sellepärast, et ta ütleb ausalt välja, et meie riik on pankrotis. Palun ärge enam meile laenake ja mulle nagu see nagu mõtteviis on nagu väga okei, ütleme julmalt välja. Meil ei tohi enam laenata, palun pange laua pealt ära, vaatame edasi, kuidas me nüüd edasi teeme, et, et noh, see on nagu tervis, tervendaja tervendab mõtlemine oma pühaga lihtsalt hirmutav on see, et keegi ei kujuta ette, mida tähendab seda kui kreeka kuulutakski suvel pankroti välja. Noh, sellest räägiti ju kogu aeg ja me oleme nüüd aru saanud, et ega Kreekale laenamine ei ole kindlasti väga tulus investeering, nagu mehklesin, seletati enne muide enne eelmist valimistsüklitest neli aastat tagasi oli see teema üleval ja natukene ja, ja siis nii-öelda rahustati rumalakesed, et me teame paremini. Ärge võtke sel teemal sõna, et see on, pigem on see hea investeering, mis kreekas. Ma arvan, et et natuke tuleb seal korstnasse kirjutamise ikka. Või pigem on see mulle meeldib Kreeka puhul, et nad soovivad nagu majanduskasvust sõltuvustes labase maksmisel. Et kõigepealt maailma majanduse kasvuhoone siis sel nädalal Valimisvõitluse üks teemasid oli siis see, et hakati lahmima presidendikandidaatidega. Osaliselt võib selle teema tõstatamise ka ju nõus olla, aga Ta oli juhuslikku laadi, seda näitab see, et ükski nendest kahest erakonnast, kes siis hakkasid manipuleerima selle teemaga tegelikult ei olnud siis nii-öelda kollektiivset otsust välja käinud, rääkimata seda, et kandidaatidega ei olnud kordagi räägitud kandidaadid kuulsid siis esimest korda sellest siis kriise väljakäimine välja käimine toimus selles mõttes, et on see õigustatud, et 2016 on presidendivalimised. Ehk siis vähem kui pooleteise aasta pärast ja, ja tõenäoliselt see nii-öelda kandidaatide ümber väike arutelu ei ole. Ei ole halb, et positsioneerida, kes kelle poolt on, sest presidenti me ei saa otse valida, mis tähendab seda. Ta on poliitilise kauplemise objekt täna paljuski ja tõenäoliselt niikaua kui ei ole ka väga selge, kes on need, kes koalitsiooni uue koalitsiooni moodustavad järgmiseks neljaks aastaks eeldusega järgmiseks neljaks aastaks, mis tähendab seda, et need neli aastat võimul olnud. Et kuidas nad siis jagavad ümber neid ametikohti, mis siis tolle perioodi sisse veel jäävad. Ja üks nendest kaartidest on kindlasti presidendi ametikoht, mida siis riigikogu valida. Kui riigikogu ei suuda ära valida, siis valib siis valib valijameeste kogu ja, ja see, et visatakse õhku, Indrek Tarand, ilm ilmselgelt provokatsioon ja sellele vastata saadakse siis nii-öelda Jüri Luigega, kes, kes on läbi oma abida sunnitud teatama, et ei tea teemast suurt midagi, aga tal on praegu, et paljud ei taha seda teemat kommenteerida. Et selleks kuidagi kummaliseks. Jah, ma ei noh, ühest küljest tegelikult on õiguserakondadelt küsida, et nii mitmedki keda keda te eelistate presidendina, et ma arvan, see on teema, on õigustatud, aga see, kuidas praeguse välja käiakse, on pigem näitab, et tulin endale ka ootamatult, et issand jumal, et meilt nagu justkui küsitakse, et mis me nüüd ütleme ruttu, et et võiks vähe rohkem mõeldud nagu sotside puhul, miks nad minu meelest Marju laule Kristjani peale ei mõtle või et okei, mina siin ikka hakkan uut presidenti valima, aga, aga ta teemana minu meelest on õige, et erakondadel on oma seisukoht, et nad julgevad selle välja öelda, aga see, see viis, see ei ärata usaldust. Tehakse noh, teisalt on see ebamugav teema ka nendele, kelle nimesid välja pakutakse, enamusele tõenäoliselt Indrekul ei ole, sellest ei ole kahju. Aga, aga kui hakatakse mängima nende nimedega, siis Eestis on kombeks pärast siis natukene nagu naeruvääristada neid inimesi, kes ei saanud selleks ja see sisuliselt muudab nii-öelda avalikku debatti sellel teemal pisut keerulisemaks. Eelmisel aastal Reformierakonna esindajad ei ole varjanud, et nendepoolne, selline tõsiseltvõetav kandidaat presidendi kohale oleks Marina Kaljurand. Ja, ja see mäng võib-olla oli mängitud ka siis Marina meelit meelitamiseks Reformierakonna ridadesse, millest ta keeldus ja jäi siis kõrvale sellest võimalusest et ostaks saanud siis välisminister, kui, kui Urmas Paet millegipärast pärast kummalist krossirada otsustas siiski, et nüüd ta ikkagi läheb europarlamenti olles siis enne, kuid kui mitte juba aastaid teatanud, et ta ei lähe sinna ja siis ta ikkagi läks, mis lõi siis kaardipakki on hoopistükkis sassi, aga no mis näitas ka seda, et millised, kui kaugele need mängud võivad tegelikult laua peal minna, sellepärast et väga paljuski oli sellel kõigil, mis ei ole presidendi valimisega kuidagi seotud, oli omakorda siis märksõnaks hoopis meikar. Aga sellest ei taha lõpmatuseni rääkida, ootame ära nüüd järgmisel nädalal, milliseid konte meil siis nüüd järgmiseks nädalaks visatakse järada ja kas see võib kuidagi siis muuta debattide suund? Just üks. Huvitav kolumn, mida ma lugesin sel nädalal, oli venekeelse nädalalehe Delovõje Vedomosti ajakirjanikult, kes juhtis tähelepanu sellele, et erakondade valimisprogramme ei ole vene keeles. Pärast selle kolumnist Keskerakond siis potsatas oma kodukele ka venekeelse, aga teistel erakondadel ei ole täisprogrammi vene keeles. Mõnedel on ainult mõned üksikud jupid, ehk siis on selline nagu laiem asi, ma arvan, et me võime küll öelda, et riigikeel on eesti keel ja loe, õpi selgeks. Aga erakondade ütleme seal, ma olen need läbi lugenud? Ma arvan sina ka, see ei ole lihtne, lihtne tekst. Mida luge seegaks, taset jah jah, et minu meelest on siin küll nagu. Kuulge, tehke oma koduõu kõigepealt korda erakonnad, kuid enne kui hakata rääkima nii-öelda venekeelsete elanike koos lõbusalt ja rõõmsalt koos elamisse. Jah, teisest küljest, ega üks see tõmblus ju kestab juba pikemat aega, see, mis puudutab nüüd siis venekeelset gümnaasiumi põhikooli või ka siis koolieelsete asutuste nii-öelda keelekasutust ja keeleõpetajat, kuna siis on õige aeg anda nii-öelda eestikeelne õpe, et noored oleksid võimelised siis vähemalt mõnede tasemeid ei mäleta, ma mäletan, kõige kõrgem tase, C2, ma ei ole kindel muidugi, et selle C2 keelseks kui keegi tänasele ette lükkaks, aga, aga see, see on ka muutunud tegelikult kemplusega, seda kummalisem on seda, seda kuulda ka nagu selles taustsüsteemis tegelikult valimisplatvormi ei ole võimalik vene keeles lugeda. Ainus, kellel see praegu peaks olema vene keeles kättesaadav, on Keskerakond. Ja samas ma tean, et rahvusringhääling tegelikult ka alles viimasel hetkel märkas, et näiteks valimiskompass, mis pandi välja, et seda ei ole vene keeles olemas, esmaspäevast ma loodan, et on ta juba ka vene keeles olemas. Et vot selliseid keerulisemaid keerulisemaid võtmeküsimusi panna, aga siis sellesse teise keelde, et aidata siis valikuid teha ja ja mitte nii-öelda laskuda siis sellele tasemele lihtsustatud tasemele, nagu, nagu süüdistas ka muide see muusikal, see Savisaar. Tihti tehakse ühele inimesele võitlus lihtsamaks sellega, et teda alahinnatakse või siis Ta ei pöörata talle mitte talle, aga siis tema rektoraadil piisavalt tähelepanu, nii et siin tegelikult ei ootaks. Ootaks mingisugustki muutust. Olukorrast riigis. Aga võtame järgmise teema. Suhteliselt üllatav, ootuspärane ka teistpidi võttes arvesse, kuhu on jõudnud Euribori ja kuhu on jõudnud siis nii-öelda rahu, rahaturu intressid tervikuna med Danske Bank oli siis sel nädalal sunnitud teatama, et ta, et ta lahkub jaepanganduse turult etapiliselt selle aasta jooksul ja hakkab keskenduma siis ainult äriklientidele, koondab ka päris tõhusa hulga oma oma kontoritöötajatest ja vähendab ka siis rahaautomaatide arvu, kuna väheneb siis nii-öelda tuginemine siis jaepangandus kliendile vaid jäädakse ainult äriklientide juurde, mis tegelikult pani siis ka ajakirjanike uurima ja küsima, et millises olukorras olid siis kõik pangad, pankade intressid langevad, mis paneb muidugi intressid, kasumid langevad. Ja paneb muidugi siis nii-öelda küsima, et mida see tähendab meie ärikeskkonnale, ettevõtluskeskkonnale ja teisest küljest, mida see tegelikult tähendab, et inimestele, kes, kes unustavad oma sissetulekuid pankades, kas me peame kartma sellel aastal jälle näiteks internetipangateenuste hinnatõusu, kas me peame ootama siis jälle pankadelt teavet selle kohta, näiteks sularahaautomaadist raha väljavõtmine muutub, muutub tasuliseks. Et need küsimused hakkasid minul kohe peas kummitama, aga, aga selge on see, et, et panganduses sellel aastal ümberkorraldused tulevad. Jah, noh, jaekaubandus, jaepangandusest loobumine Danske puhul on, on küll mõneti märgiline noh, teisest küljest, et kui inimeste arv väheneb. Ja siis sa mainisid kasumi survet kasumile, et et ma arvan, siin on Skandinaavia pangad, nimetamis kõik laialt. Swed, SEB Danske, kes siin on, on nagu kriisi ajal viimastel aastatel. Noh, ma olen natukene pahane nende peale, kuidas nad ei ole nagu kaasa aidanud või ei ole tahtnud kaasa aidata. Eesti ette, et arengule, sest nende LHV on selline, on selle turunishi nagu paremini ära täitnud uue tulijana anda nagu selgelt fokusseerinud ennast siinsetele ettevõtjatele rohkem ka väiksematele ja proovis leida selliseid nagu tooted neile, mis sobivad, et Eesti ettevõtlussektor on finantseeritud praegu ainult pangalaenudega. Nagu ma mainisin, kapitaliturgudel puudub, et võlakirjaemissioon ei tehta, teadlikkus väike või noh, mis iganes riik ei ole. Ja, ja omakapitaliinvesteeringud on ülal üldiselt üsna üsna napp osa, võib lugeda. Emmen täid ehk siis ülevõtmistehinguid Eestis, noh, need suuri pole, väiksed on võib-olla natuke rohkem, aga ikkagi ja, ja ütleme, et see, see noh, et. On ettevõtted, kes tahaksid pangast laenu, ei saa ja vastupidi, need, kes ei taha nendele pangad justkui tahaksid anda, et. Selline kahaneva turu oluline turgutus nagu kahaneb, aga ega nad nagu väga midagi ka minu meelest ette pole võtnud, et seda turgu kasvatada, et Danske samm on loomulik ja kui sa ütled, et kas mõnede teenused kallimaks minna, ka hinnatõus iseenesest ei ole halb hinnatõus aitab uusi investeeringuid kaasa tuua ja aitab palku kasvatada. Aga ka sularahaautomaatidega on jama lugu ja mul on endal mul ei ole juba, ma avastasin ükspäev mitu nädalat, et üldse sularaha rahakotis, sest et nendes kohtades, kus ma olen alati võtnud, on kadunud ära sularahaautomaadid seal ei räägi praegu virtsust. Tallinna minu kodutee pealt on kaks sularahaautomaate ära kaduma. Minu pangas Talvama, ka minul on vähemaks jäänud. Aga, aga teisest küljest kui palju sul on vaja sularaha tehing tehinguid teha. Mõnikord võiks. Kaks kolmandikku sulas jah, aga et Aivar Rehe ilmselt teab paremini rääkida, ma sain aru, et see oli selline suhteliselt ootamatu sammuga. Siinsele Danske panga lähed, käis kuskil nii-öelda ema emafirma juures koosolekule tuli tagasi, siis nüüd peab nii tegema, et eks, eks see koondamisi muidugi tähendab, et kulude surve efektiivsusele on mitte ainult panganduses, vaid kõigil ettevõtetel praegu üsna üsna tugev, sest palgad ju ei näita oluliste kahanemise trendi. Eestis. Et sa ütled, et sõna, see tootlikkus ka välja või efektiivsuse tootlikkus ka sellega. Et need sõnad selles saates veel tuleb rohkem. Aga samas sa tahad siis öelda, et need meie ettevõtjad ei saa praegu laenu vaatamata sellele, et paisatakse Euroopas turule raha noh, nii-öelda sisulised nimetatakse rahadega. Mõtlemiseks seda ei saa nagu üheselt öelda, jah, pangad on tegelikult reklaame, kraanid pole kinni keeratud, aga ma näen, et pangad, arvestades nende rolli siin majanduses ja eriti eesti majanduskasvu aastatel, Eesti taasiseseisvunud Eesti algusaastatel, ma arvan, suuresti tänu pankade nende aktiivsusele nende elektroonikameelsusele meil niivõrd hästi hakkaski minema, et siis nüüd on nad nagu muutunud selliseks igavate Skandinaavia pankadest, kes sinna noh, nagu nagu on, midagi otseselt ette ei aita, aga ei ole seda innukust näha. Samas tänaseni ei ole meie pangad omavahel kokku leppinud. LHV-l vist või kellel on mingi kokkulepe, et kasutavad ühte pangaautomaati kahekesi aga teised siiani pakkuge kokku leppida, et pangaautomaatide süsteem oleks ühtne ja, ja seda ei peaks siis nii-öelda dubleerima. Eks on raha küsimused, sweet kellelgi on ikkagi rohkem vist on, et eks ta tahab teised kompenseeri, kui need investeeringud osaliseltki ära, teised pole siis nõus ja ma olen täpselt need tausta, ei tea. Nii et me peame tunnistama endale, et selle aasta jooksul tõenäoliselt mitte kaks automaati ja sul vähemaks, vaid veel üks Jah, jah, jah, nagu pean pöialt, et internetipangandus, et jääb enam-vähem sama sama tasuta, nagu ta meil on, aga ma arvan, see on paratamatult, ega seda otsust oli oodata näidis SEB ja ja Sweet teevad siin, et ettevõtlusnoh, et eraisikutega jahmerdamine, kuidas öelda, on kõige vähem tulusam ettevõtetega tasude alanud, et ma loodan, et Danske otsus jahest välja tulla ja ainult ettevõtetele keskenduda, noh tähendab midagi head ka ettevõtetele seeläbi ka meile kuuluvat. Tulles seda järjestust, siis meil on ju allpool veel norde šampo, vabandust, Zapata enam ei ole, mis tema nimi. Danske, jah, et meil on veel nüüd järgmine, siis sealt on norde, mis tema otsused saavad olema, sest ta ei ole ka väga suur pank, siis tuleb SEB ja siis siis tuleb Swedbank. LHV on noh, tal ei olegi automaadi süsteemi jaepanga kliendid, mis on tal nagunii väike. Üliväike nüüd ongi fokusseeritud ja ettevõtetel vääratus, siis Lätis ta läheb ja asja nii et neis võib-olla tuleb sinna. Olukorrast riigis. Korraks läheme siis ka Ukrainasse, sest sellest on saanud tegelikult tahes-tahtmata on Euroopale väga oluline küsimus. Samas, kui vaadata majandusandmeid, siis Ukraina Vene kriis tegelikult Euroopat väga tugevalt löönud ei ole Euroopa Liidu liikmesriike, kes omale lähemal, sealhulgas Eesti, et nendel on jah, mingid sellised mõjud olemas, mida saab mingil määralgi rahaliselt mõõta. Aga, aga see, mis toimus reedel, mis toimub praegu ka Münchenis, millegipärast ei mõjuta, ei, nafta turuhindasid veegaga perse, aga seda muidugi näeme esmaspäeval veel, et me ei näe sellist majandusliku mõju, mis, mis väga selgelt annaks signaale ühele või teisele poolele. Aga samas Eesti otsus, Eesti ei ole mingit otsust võtnud. Ainukene, kes vist on väga selgelt välja öelnud, et me võiksime Ukrainale relvaabi anda, on olnud vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, teised on väga selgest väljaütlemisest hoidunud. Reedel toimus kolmepoolne kohtumine Putin, Merkel, Holland, mille nii-öelda sisulist arutelupunkte ei ole veel tänaseni avalikustatud. Kui tänahommikusi uudiseid vaadata, siis Ukraina president Porošenko on käinud välja mõtte, et ta võiks põhimõtteliselt leppida selle ideega, et Donbassis toimuks rahvahääletus autonoomia üle. Punktidest, mille üle Venemaaga läbi räägiti ja see võib tähendada siis põhimõtteliselt seda, et selle aasta jooksul me võime saada Ukrainas siis seal idanurgas kaks sellist Transnistria või Lõuna-Osseetia laadset moodustist. Jah, et Porošenko-st rääkides, siis ma kuulun nende hulka, kes, kelle arvates ega tal väga palju aega nagu sisepoliitiliselt Ta ei ole, et noh, jutt on kuudest, et on reformid millega kuuldavasti on alustatud see majanduse, Ukraina majanduse enda seis ei ole pehmelt öeldes kiita, et tal endal tiksub ka aeg, et me oleme harjunud juba Porošenkot pidama nagu noh, nagu ta on president liider seal, aga, aga ta peab, teevad midagi ette näitama manu kevadeks või hiljemalt suve alguseks on tal vaja midagi ette näidata reformides, et see uus valitsus nende kastiga seotud nõunikud, et et praegu on seal ülikriitiline aeg, Ukraina enda sise sisemajanduse nagu reformide osas, aga kriminaalkogub Krimmi kukub ja, aga noh, see on, tema on kogu aeg kukkunud, aga ma mõtlen, just ütlen reformid, see Ukraina oli nii, nii. Nii segane maa enne seltsimees veel aasta või paar aastat tagasi, et et noh, seal ei olnud võimalik nagu välisinvestoreid korralikult, et ilma altkäemaksu maksmata reforme teha või vabandust, äri äri ajada. Aga sa viitad nagu julgeolekuolukorrale siis noh, ega seal käib hübriidsõda. Mida Eesti ju meie, meie isad ja emad või vanaemad ja vanaisad juba kogesid 1009 24, mis oli puhtakujuline hübriidsõda, detsembrimässu ega see ei ole venelaste poolt midagi, et lihtsalt tänu sellele, et et kohalike kommunistide toetus jäi loodetust väiksemaks, ei tehtud nii-öelda teiste kätega see riigipööre ära, et nad olid juba valmis sisenema kõik muud asjad, et abi palumine võiks nii edasi, et eks see on varsti juba sajaaastane, selline praktika ja Ukrainasse, noh ma lugesin, meie kaitseväejuht, ütles, et me oleme valmis hübriidsõjaks, et noh, ma loodan, et see nii on, hübriidsõjaks on alati väga halb valmis olla. Selliseks aga, aga see toimub praegu Ukrainas edasi ja kui sa viitad, et tehakse võimalik, et tuleb selline küsitlus autonoomia üle, siis ma arvan, et see on mõneti tingitud Porošenko enda olulast, ega seda sõjalises mõttes praegu ei ole näha. Vaenuaus teisele poole suudetakse suunata. Seal on küsimus ka selles, et kui anda isegi relvaabi, mida see siis annaks meile, et see annaks selle, et lihtsalt teise poole kahjud oleks niivõrd suured, et nad peaksid hakkama sügavalt selle üle mõtlema, kas, kas sellel on mõtet ja kas saab küüniliselt lahendada olukorda, et mida rohkem puhkusel viibivaid jutumärkides puhkusel viibivaid Vene sõjaväelisi hukka saadame, seda suurem oleks siis rahulolematus Venemaa sees. Kuigi võttes arvesse Venemaaväeosade arvu üle Venemaa laiali, kust siis nii-öelda komplekteeritakse tükikaupa kümnekonna kaupa, siis neid väeosasid, keda saadetakse puhkusele Ukrainasse Ida-Ukrainasse, et kas see, kas see on tõhus ja kas ei ole küüniline ja kas ei sunni meid muutuma sellisteks samasugusteks? Näiteks nagu praegu on kreml käitumas ja need karjumised hüsteeriliselt, kes kõik selles sõjas süüdi on, kuni selleni välja, et üldse Ühendriigid on kõigis asjades süüdi isegi 10, neljanda aasta Tšetšeenia sõjas nii nagu praegu Venemaal, siis ka uudistes ja analüütiliste saadetes venemaalastele pähe tambitakse sisuliselt siis selle propaganda kirvega hommikust õhtuni, nii et see, see, see ei ole nii lihtne, aga Münchenist ei ole lõplik, kelle sõnumid veel käes, nii et jääme ootama, ma ei tea muidugi, kas me peaksime siis olema kurvad, kui või pettunud, kui, kui see poliitilise lahenduse leidmine tähendab mingeid selliseid sisuliselt tegelikult järeleandmisi Putinile, sest Krimmi osas jah, seda ei tunnustata, aga see ei ole mitte ühelgi koosviibimisel enam teema, et kas Krimm on Venemaal või Ukrainas. Noh, et kuidas me reageerime, kui tuleb siis referendum iseseisvusreferendum nimetatud oblastites, et me enam-vähem teame, kuidas referendum lõppeb, mis tulemusena isegi kui sa teha täiesti ausalt, et mis siis saab. Ja minu arust on alati küsimus, et mismoodi ta üldse saab ausalt seal teha veel. Aga see selleks sellel nädalal muidugi Eesti poole pealt sellel teemal paistis kõige rohkem silma Jana Toom, kes oli võtnud ALDE fraktsioonil, et siis toetuse ja korraldas Narvas suursuguse oma uuringu esitluse, milles arbol läbi viinud ja ja, ja ma ei saanudki aru, mis selle ürituse täpne täpne eesmärk oli, aga selge on see, et selline väikene informatsiooni müra tekitamine sellel teemal, et et üleüldse rääkida sellest, et Venemaa on oht, siis tegelikult enamus justkui Eestimaal elavatest inimestest ei näe seda ohtu valitsev poliitiline kemplus või et milleks küsida inimeste käest, et kas oleksite nõus, et Eesti kaitseväe juhataja oleks venelane. Et vene rahvusest vene päritolu. Ma ma ei saanud sellest päris täpselt aru, aga ma ei ole ka veel täna hommikul ei saanud kuskilt kätte seda uuringut, et seda algusest lõpuni lugeda, et saada nagu sotti, et mis, mis mis, mis see, mis see nüüd oli. Kas ei olnud lihtsalt valimisnii-öelda valimiseelne kohtumine valijatega Euroopa Parlamendi raha eest? Jah, aga lihtsalt kohtub inimene, kes on pandud kandidaadiks seal piirkonnas lähenevatel parlamendivalimistel, sest et kas me saame jälle öelda, et tegemist on jälle valijatega kohtumisega siis kohtus Europarlamendi saadik, kes kogemata kandideerib ja Savisaar etendus kogemata, samal ajal kui Ma arvan, et saame küll ja eks nad siis europarlamendis ise peavad otsustama, kas tohib sellise asja jaoks raha anda või ei tohi minu teada vist vähemalt Indrek Tarand ütles, et ei tohi. Aga noh, ma arvan, see on nagu ero euroraha värk, et küll võib-olla annab siin nurki nagu siledaks ümmarguse sammas teha. Olukorrast riigis. Ja me räägime siis neid, kuna meil aega ei, räägime sellest, mis toimus Hyvianna massoga, aga tegelikult minu küsimus kogu selle kemplemise juures, mis toimus siis selle, et kas presidendi nõunik ületas siis mingi sellise kujutletava piiri sellega, et ta ütles ühe vabakutselise Soome ajakirjaniku kohta, kes Eestis elab, et tegemist on Kremli propagandistid ja inimesega, kellel ei tohi intervjuuga, tähendab kas ta ületas sellega mingid piirid või mitte, siis tegelikult olgem ausad, nagu ka asjaolu, et tagasi kerida, siis antud Soome vabakutseline ajakirjanik Eestis levitas oma näovihiku Facebooki, kuidas keegi tahab seda nimetada konto kaudu siis anonüümset blogipostitust, kus tegelikult oli üks osa sellest ka väga selgelt. Iivi Anna massot isiklikult solvav ja kas seda nüüd heaks kiita või kas üldse peab käituma ajakirjanik, kes? Kas kas sa, minul ei küsinud, kas ajakirjanik saab olla väljaspool tööaega näiteks oma Facebooki kontol mitte ajakirjanik, kui kõik ütlevad, et Iivi Anna Masso ei saa olla oma Facebooki või Twitteri kontol väljaspool tööaega mitte presidendi nõunik? Ma saan aru, et see artikkel võis mitte meeldida Ta või isegi isegi nagu haiget teha aga minu meelest näitab tugevust inimese tugevusega, tema positsiooni tugevust, see, kui ta ei lähe sama tooniga kaasa või suudab üle olla. Et viittimisega võtan nagu veidi laiemalt ka presidendid, inimesed siia sisse arvata nagu tema nõunikud, eriti, mis, millest me praegu räägime, et minu meelest on, et aeg-ajalt liiga emotsionaalsed. Ja, ja ma ei saa aru täpselt, miks seda tehtud, ma isegi Modviidingamoleni Facebookis päris. Aga ma olen kustutanud ära nüüd juba valmis kirjutatud viita. Sellepärast, et korral nagu mõtlema sisemine tsensuur ja et ütleme mis, mis mõttega, et miks ma naguniimoodi vastu nina annan, et noh, nagu, ütleme siis otse või või jätan, jätan ütlemata, kui vaja, muidugi ütlen, aga ei ole vaja kõike nagu nagu kohe avalikustada või avaldada 10-ni. See, et et ajakirjanik tegeleb anonüümselt blogipostituste levitamisega, kas see normaalne minu jaoks ei ole? Nojah, mina seda blogipostitust kai levitatakse, aga ma arvan, et ja vastuseks su küsimusele, kas ajakirjanik on väljaspool tööaega näiteks Facebookis olla see ei ole siis ajakirjanik on ikka, et loomulikult ma jälgin oma ajakirjanike puhul ikka vaata, mida, mida on on postitanud. Aga no ma ei tea, kui tahab, no las ta siis levitab seda või paneb sinna, ma saan aru, tema enda reaktsioon oli, põhjendus oligi see, et ta lihtsalt panin ma kommentaarid lihtsalt, nagu mina olen ka levitanud vajutab nuppu, jaga. Et mina olen ka levitanud ilgelt, et möla, mis tuleb ida ida poolt teatud mõnest ajakirjast väljaandest lihtsalt sellepärast, et nagu huumorivõtmes, et ka niimoodi saab kirjutada. Et palun, mis seal siis ikka nii, nii hullu. Aga hullem on see, et sellel positsioonil inimene soovitab mitte talle intervjuusid anda, ehk siis selle, selle jagamise tulemusena pannakse nagu paika nõukogude inimese edasine nagu käekäik ja tema olemus. Et ma ei teeks nii suuri järeldusi ja kuidas sa ütled, et ei olegi tallaja, andke intervjuust, igaüks ise otsustab. Jah, aga siiski, lugupeetud kolleegid, lugupeetud inimesed, kas te ikkagi nüüd saate lõpuks aru, et teie Facebooki konto, kuid ei ole sinna mingeid rakendusi peale ladunud, et seda ei näe peale teie sõprade mitte keegi, kas Twitteri konto, millel ei ole lukku peale pandud, et seda näevad ainult need inimesed, keda te olete heaks kiitnud? Et kas te saate lõpuks aru, et tegemist on avaliku ruumiga, kus tegelikult kõik öeldu on täpselt samavõrdne javäärne kui linnatänaval karjumine või mõnes meediaväljaandes? Kohtumine ja ma usun, et, Et noh, et, et kas see sinule küsimus, sina saad sellest aru, sa seletasid just, et sa saad sellest Ja ja internetis ei ole anonüümsust, isegi kui sul on lukus kontosid üldiselt vaja saab sealt vajamineva info samuti kätte, et seega see veel üksi ei taga. Seda, et, et sinu sinu. Jah, seda on kopeeritud ehk siis need inimesed, kes nii-öelda nimetatud kellased ise nii-öelda sõbraks valinud on tegelikult teinud sulle konto sissekandest koopia ja selle selle siis nii-öelda üles. Aga aga mul on ka presidendi kantselei puhul nagu noh, tema nõuniku puhul ma näen nagu veidi laiemalt sellist üleolevat suhtumist, et ajakirjanik, kes nõndanimetatud oma ajakirjanik, kes, et man nagu eesti ajakirjanik, sa mõtled seda, kui ta ütleb, et noh näiteks, aga ma nagu üleüldine suhtumine meie eest nii-öelda eesliini ajakirjandus on üsna üleolev, et kellega Kela siis tuuakse mingisugused suured läänelehed ehk siis ka nagu ja vaadata selles presidendi suhtumist Soome poliitikasse ja ta ütleb üsna selgelt, mida võiksid soomlased teha. No me räägime NATO teemal või midagi sellist mida võib-olla ei ole ka nagu teise perekonna kohta, sa ei ütle, et mis, mis minu meelest te peate nii tegema, siis nad ise otsustavad, et noh, võib-olla on see Soome on juba nii lähedane meile, et kas oma ajakirjanikud muutvad presidendi kantselei jaoks nagu oma ajakirjanikuks, keda siis võib raputada? Ajakirjanikud on ajakirjanikel, ajakirjanikel on vahe see, et me soomlastega päris ühtemoodi ei mõtle kasvõi oma idanaabri suhtes, selle olevat istunud diskuteerida ja otsida põhjendusi kõige paremus küsida muidugi soomlaste käest meenuka siis jampsi Toom ja siis nii-öelda selle väljaütlemise pärast, aga, aga seal on ka väga selgesse tunnet. Võtame, et nende nii-öelda välisministri öeldu. See lihtsalt näitab, et ta on väga selgelt ei taju, et noh, et kui me räägime vene kogukonnast Soomes, siis meil on seal teistsugused, teistsugused küsimused. Ja kui me räägime venekeelsest kogukonnast Eestis, siis on hoopis teistsugused küsimused ja probleemid, mis on laual ja siin mingid erinevused tekivad, kuigi ütleme, et siis Finlandi seerumine on veel omaette küsimus, mida me siis tegelikult ju oma põhjanaabritele kuhugi Heidame jah, noh, Tuomioja Ilvese omavahelisest debatist saaks ühe vähema väga huvitava. Just nimelt kui see kunagi toimuks, et nende mehed ei näi üks teistesse sallivad. Põhjused on jumal teab kui kaugel ajaloos. Aga soomlastaja siinsest finnandiseerumine, ma arvan, et me ei taju seda, mida, soome, mida soomlane selles osas mõtlen, ma loen küll Soome leht ja ma arvan, et ma tean üsna hästi, mida nad kirjutavad, aga ma nagu sellesse julgeoleku küsimuses on soomlane teistsugune kui meie. Sest nad on ikkagi oma sõjaväe välja arendanud. Meil on nii pikk ühine piir Venemaaga ja, ja nad on, noh, et meil ei ole meie, meie kogu kontseptsioon on üles ehitatud noh, nii-öelda vastupanemises nii kaua, kuni meil appi tullakse. Et, et nad on, nad arvavad, et nad saavad ise paremini täiesti hakkama, kui koos NATOga, mis meie jaoks tundub täiesti noh, mis mõttes, kuidas nad saavad niimoodi arvata Nad usuvadki seda enamuses. Et sellest, seda tuleb respekteerida. Jah, aga samas on väga raske ka mõista neid, et kuidas nad saavad nii rahulikult suhtuda, võttes arvesse kas või väeosade hulka, mida siis idanaaber on ladunud ka suhteliselt nende piiride lähedale et see on kuidagi sihuke teistpidi. Kummaline, jälle nojah, aga võib-olla ma ei tea, ega ma, ma arvan, et needsamad diskussioonid on seal ka, et, et kas ärritame praegu, kui me läheme Ämarisse siia õppusele või ei ärrita ja ja erinevad tiivad, et noh võib-olla takkajärgi tarkus, aga eks nad ise karvad oleks võinud mõned aastad tagasi, kus aken lahti ei oleks võinud kiirelt ladvad ära liituda ja igasuguse nii-öelda jamata Venemaa poolelt, aga noh, nüüd on see rong praegu läinud. Jah, täna hommikul puhkeselle skandaalikese väikesest Vene press on valesti tsiteerinud nende presidenti aga see on hoopis üks teine teema ja tõenäoliselt ei lisaga siis nii-öelda vene poole käitumine antud olukorras siis nimistu suhtes ka usaldust nende kahe riigi vahel. Aga teeme väikese lõigu sisse. Olukorrast riigis. Ja kuna meil läheb paar minutit, siis Meelis 99 auraha antakse välja. Mõned inimesed on president, annab välja 24. 23. antakse kätte, et need inimesed on teinud hästi palju head ja väärivad siis seda tasu. Majandusajakirjanikuna andis president siis liiga vähe, aurahasid ettevõtjaid. No ikka muidugi aga tõsiselt rääkides, et neid aegu on antud vähem jal antud rohkem, et noh, tore, et antakse, peab aru saama, et tegemist jälle presidendi endaga, aurahadega vaidlen riigi tunnustusega ja alati leian, et ettevõtjad võiks rohkem tunnustada, aga ma tunnen, tundun endale nagu katki läinud plaadi, nagu ma sellest räägin, et vaatasin ka seal natuke seotud ka selle presidendi oli see vist, mis see intervjuu oli aastalõpuintervjuuga, et ta ettevõtlusest rääkides toob välja noori vahvaid idu idufirmade poiss ITK ja me jõuame ja nii edasi, et see on hea. Aga teisest küljest kipume unustama ja ma arvan, et ka president natuke. Et selliste noh, neid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, kes ei ole idufirmade, kes kes annavad meil siin tööd nagu rahvas enamuses töökohti loovad, et aga tore, et 99-st kaheksa ettevõtjad said, ma tahtsin just öelda, et sa ei saa öelda, et ei saanud, et need kõik, kes said, on, on selle ära teeninud ja vabalt ma võin paarsada veel ütelda, kes võiksid saada, aga noh, mis, ega siis see ettevõtjale see au ja autasu on pigem moraalne, et tal oleks turgu ja, ja kliente lisakäivet, et seda, seda ei saa liik tale jagada. Kui neid aurahasid antakse, siis ega tegelikult peab tunnistama, et ega tunnustust head ettevõtjad kõige rohkem võtavad välja siis dividendidena mille siis, kui need on väga palju neid dividende, mille siis näiteks teie teete autabeli siis oma nii-öelda top sadadega võidab 50-ga. Ma ei tea, kuidas ta neid ise nimetab. Ligi 800 dividendi väljavõtted me astusime just reedel et see, nende auraha, see nende auraha ja see on öelda see palgapäev, mille pärast nad nii-öelda unetuid öid veedavad. Aga teisest küljest me võime ju ka öelda, et kes siis ettevõtja eest muretsema, kui mitte tema ise, sellepärast et oma palga määrata ise. Ja kui me võtame selle riigi aurahade saajate nimekirja, siis siin on väga palju selliseid inimesi, kes oma palkadega ise määrata ei saa, sest nad ei ole ettevõtjad. Ehk siis neid tuleb rohkem aurahadega pärjatud. Aga selle üle vist jäädakse lõpmatuseni tõmblema, sellepärast et kui siin on ära loetud ka siis, kui milline president kõige heldem oli, siis kõige heldem, vot jagamist, et äkki siis peab ootama mitte sel aastal, vaid järgmisel aastal. Presidendil on viimane, viimane võimalus tulistada välja nimekiri, sest Lennart, et meri on väidetavalt siis viimasel ametisoleku aja aastal välja andnud 795 teenet. Ehkki ja, ja 2006. aastal tunnustas Arnold Rüütel 800 34 kips teenetemärkidega. Nii et siis võib tulla tõsine sadu, aga nii nagu me teame, siis ettevõtjate puhul on alati risk see, et kui sa tänadalannat, mine tea, äkki homme läheb pankrotti. Maksuvõlglane, et mis sa siis teed, võtad tagasi või? On seda juhtunud? Jah, jah, et, et ka tegelikult ettevõtjad on väga suures riskirühmas, aga kõikidele nendele, kes presidendilt auraha said, palju õnne ja need, kes seda tähes olevus ka nendele, palju õnne tänases olukorrast riigis olid. Meelis Mandel Äripäevast ja Janek Luts on Eesti rahvusringhäälingust. Olukorrast riigis.