Nüüd hakkame rääkima Prantsusmaa ühiskonda raputanud terroriaktist ja see ei olnud ainult Prantsusmaa ühiskonda raputav, see mõjus ka väljapoole Prantsusmaad väljapoole Euroopat. Nüüd viimased teated selle kohta, kas Charlie too toimetuses inimesed tapnud kaks venda on kinni võetud, et meil neid uudiseid veel ei ole. Sel hetkel, kui me hakkame salvestama seda intervjuud. Ma olen stuudiosse palunud Kaido kutti, kes on Tallinna Ülikooli prantsuse keele õppejõud. Tere. Tere. Olge head, rääkige palun natukene endast, et kui ma hakkasid inimesed otsima, kes oskaks Prantsusmaast ja Prantsusmaa ühiskonnast midagigi siinsamas Eestis rääkida, siis ega neid inimesi palju ei ole. Et kuidas teie Eestisse tuli? Et mul on kahekultuuriline, et minu ema on siin sündinud, mina olen Prantsusmaal sündinud ja seal õppinud rääkima prantsuse keelt esimesena keelena ja koolis käinud, ülikoolis käinud, ma immigreerisin ise Eestisse poolteist aastat tagasi ja nüüd tegutsen siin, õpetades prantsuse pilt ja prantsuse kultuuri, mille jaoks maid valmistanud ülikoolis. Miks tekkis see huvi siia tulla? Kliima kliima? Päris huvitav vastus, mida tavaliselt ei kuule. Ei, ma ei tea, noh, ma olen kuulnud, et mõne mõningad välismaalaste keeles, kes on siin kauem olnud, igatahes kes on otsustanud jääda, et õhu puhtus ja valgus on tegelikult suured plussid kui läänemaade suurlinnast tulla, näiteks mida te õppisite ülikoolis? Ma õppisin klassikalisi keeli ja kirjandust, ehk siis ladina, kreeka, prantsuse keelt ja kirjandust. Pärast seda ma ütlesin sotsiolingvistikat suitsutaktikat ehk siis kõneanalüüsi täpsemalt, selle hulgas ka poliitilise kõne analüüse. Kuidas tekkis huvi tulla Eestisse siia nagu loenguid andma või, või mismoodi see kontakt Mul oli võimalus Eestisse tulla, sest ma räägin keelt ja see koht ei ole nii võõras, kui oleksin ma näiteks Portugal olla endale võimalus tekkis kohapeal, neil on, inimestel on huvi prantsuse keelt õpetada ja otsitakse õpetajaid. Kas mingeid kontakt Eestiga oli ka vahepeal? Jah, ma olen käinud siin suheti vanaemal külas, pikad suvevaheajad olid siis kuivõrd ütleme nädal kuni paar nädalat, aga iga aasta regulaarselt. No lähme siis selle tõsisema teema juurde, Kaido kutt, te olete kaua Prantsusmaal elanud, üles kasvanud, õppinud, olge hea loogid kuulajale Se pilte, et milline see prantsuse ühiskond on, meie oleme ehk võib-olla isegi kasvanud, pigem selles valguses, et Pariis ja selline väga romantiline linn, et ise, kui ma käisin seal tsirka kümmekond aastat tagasi juba, siis oli see pilt hoopis teistsugune, et et ei olnud seda romantikat seal nii palju ja, ja eks minu kui Nõukogude Liidust tulnud või, või siis Eestis tol hetkel siis Eestist tulnud hämmastaski see, et hästi palju oli Aafrikast pärit inimesi. Kas selline osa ühiskonnast on täiesti normaalne või, või ei ole nad nii-öelda selle tavavalge prantslasega kuidagi kokku sidunud ennast, kuidas see tunne endal seal? No ma pole isiklikult tavavalge prantslasega väga palju kokku puutunud kui rääkida immigratsioonist pärit inimestest, näiteks nende kahe venna kohta on taust räägitud, et nende vanavanemad olid tulnud kolmas põlvkond koha peal nagu hästi paljud inimesi on siin juba kolmandat põlvkonda, see tähendab, et nende vanavanemad tulid samal ajal kui paljud teisi. Kui oli vaja riigi eest sõtta minna. Üle maailma tulid isamaad kaitsma ja pärast sõda seda üles ehitama. Et nende ajalugu ja nende sisserännet ajalugu on väga kõvasti seotud prantsuse kultuuriga ise Prantsusmaa poleks kunagi saanud selliseks riigiks, nagu ta täna on, ilma nende, selle pideva immigratsioonivoolu. Ütleme, et see, see küsimus on vaieldav, aga minu arust üldiselt nendes riikides, kuhu noored rändavad, siis üle maailma lootusega, seal on, läheb ikkagi paremini kui nendes riikides, kus kus noored välja rändavad. Aga. Kui nüüd, siis seesama Charlie Hebdo toimunus, siis mõni aasta tagasi nägime suuri noorterahutusi Pariisi eeslinnades ja ka mujalgi. Et millest mäng on seal tekkinud, et nad süütavad autosid marotööritsevad ja lõhuvad, et kas see on normaalne prantslaslik välja elamisviis või, või see on midagi muud? No meil on ikkagi nagu õpetatud õpetatud koolis nagu positiivne mälestusrevolutsiooni ajast distantsi ajast, et meie riigikangelased on tegelikult olid kõik oma ajal terroristid olnud. Aga Ma arvan, et see on natuke natuke ohtlike minna väga kiiresti terrorismist üle äärelinna mässanud Misteni, sellepärast et vaesemates linnaosades üle maailma võivad toimuda rahutused erinevatel põhjustel. Ja neid raudteed, mis on olnud Prantsusmaal, on neid tihti. Ma tunnistan, nad ei ole olnud tuntud mingi uskliku sõnumi alusel või noh, ma ei tea, kuidas saaks seda kuidagimoodi intellektuaalselt siduda. Siukse õudusega, mida me mida me nägime paar päeva tagasi põletada oma oma naabri auto maha, see on teistsugune žest kui see, mida me nägime, ehk siis nagu professionaal manuaalsed sõdurid, kellel oli nagu kindel missioon ja kes olid olnud renditud selle jaoks Kahe venna taust on ka see, et nad on küll kolmandat põlvkonda emigreerunud, aga nende taustaks on ju ka see, et nad olid orvud. Kas see loob mingisuguse platvormi, kus nad on kergemalt mõjutatavad äärmusesse? No see on küll võimalik, aga me me teame. Me oleme näinud ajaloos, kuidas kriisi ajal äärmuslus kasvab, radikaalsus, sellega ka natsionalismi id ja erinevad totalitaarsed. Mõttevoolud me oleme ka näinud, Prantsusmaalt on hästi palju noori läinud pühazeta lähiitta ja nende hulgas on ka läinud täitsa valgeid noori prantslasi, kellel ei olnud ei usu ka teist kokkupuudet olnud varem kui lihtsalt interneti kaudu Facebookis. Võib-olla need noored võivad tulla ka maapiirkondadest, mis on ka mahajäetud, kuigi teistmoodi, kui äärelinna vaesemad osad. Kuidas Prantsusmaa siis üldiselt seda ja mida te just kirjeldasite, et kuidas sellesse suhtutakse. Minnakse Süüriasse islamiriigi nimel võitlema või Iraaki võitlema, et kas radikaliseerumist nähakse ühe normaalse osana kasvamisest ühiskonnas või, või, või mitte? No täna me olemegi šokis. Aga näiteks kui Süürias algas, algasid meeleavaldused paar aastat tagasi. Kui esimene veri oli seal, siis Prantsusmaal oli hääli, et kajastada seda, et seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel vabatahtlikud brigaadid läksid ka näiteks Hispaaniasse sõtta nagu oma mõtete eest, et otseselt see inimene, kes sõditseb kuskil mujal maailmas mingi mingi muu riigi eest ei ole nagu selles riigis Prantsusmaal midagi kriminaali teinud. See niuke radikaal valitsus on, on suur šokk, lihtsalt inimesed ei saa aru, proovivad aru saada ja tegelikult kunagi niisugust asja varem näinud ja see on väga raske mitte lasta sellel hirmul endale ligi. See hirm on ikkagi väga kõva, ta jookseb läbi Euroopa ka siia Eestisse välisprantslaste. Niisugune asi lihtsalt ei ole normaalne, need inimesed, kes nihukest asja tegid, nad ei ole radikaalid, nad on lihtsalt lollid, nad on lollid relvadega ma ei arva, et tohiks üldse midagi liiga üldsustada nende kohta, sellepärast et nad ei ole seda ja selle väärt mul, ma ei tea, mis nende nimed on ja ma ei kavatse neid meelde jätta. Ma tõesti loodan, et, et ühiskond suudab olla tugevam kui, kui, kui kaks rolli relvadega. Reageering näitab ka seda, et nad proovivad sellest üheskoos üle saada, et kõik need asjad olid nii-öelda meeleavalduseks, vaid pigem, et kogunemiseks, kus siis tõesti tegelikult avaldatakse toetust siis Charliele Charlie Hebdo-le. Et see näitab, et nad proovivad leida neid viise, kuidas. Sellest tragöödiast üle saada, seda näitasid jah, esimesed päevad, et tegelikult seal, kus on proovitud ühiskonda lõhkuda ühes kõige olulisemas osas ehk siis sõnavabadus seal tegelikult inimesed hoiavad kokku ja hoiavad väga kõvasti kokku sellest samast sõnavabadusest. Kas teil endal on sõpru ka Prantsusmaal, millised reageeringut neilt on tulnud? Inimesed on šokis, päris palju rääkinud telefonis ka ja esimesel õhtul ja noh, eile öösel ka siin välisprantslased saavad kokku lihtsalt vaja sõnastada, mis juhtus ja aru saada ja koos lugeda neid samu lehti. Šokk kindlasti paari päeva ulatuses. Väga raputav inimesed juba mõtlevad edasi, prantslastel on see kultuur vaielda pidevalt. Meie president viitas šarlitu kohta nende vastupaneku kultuuri ja tänagi kutsuvalt, et, et olla ettevaatlik, et ei, et ei tohi lasta nagu viha külvajatel nagu lõhkuda, lõhkuda selle pealt jah, jaa. Ja kütta viha nagu selle selle pealt. Pühapäeval vist korraldatakse suurem. Kogunemine Prantsusmaal, kuhu siis on lubanud poliitilised väljundit oma oma esindajat kohale saata, aga kuid kindlasti on seal ka väga palju tavalisi inimesi ja rahvast, siis kui rääkida sinna juurde moslemi kogukonnast, et nemad on, nende eestkõnelejad on terrorirünnaku hukka mõistnud, siis kuidas tavamoslem, seda näeb, sest ma olen lugenud ka prantsuse meediast seda, et et on mõningaid raadiojaamad, kus on öeldud, et et ei olnud küll normaalne, aga mingit moodi tuli reageerida sellele nende vastu suunatud mingisugusele vihal. See, mida eeskõnelejad ütlevad selle ja tavainimese vahel on Läti väike erinevus, et noh, te käite kirikus ja seletatakse sulle teile ühte asjade noogutate. No heatahtlikult ja siis kodus proovid, igaüks proovib mingit kompromissi leida oma end iseendaga. Ma ei tea, mis, mis see moslemite kogukond on, mida te, mida te silmas peate, Ma olen kuulnud kliendid meediates islamimaailm ja nüüd on see hästi mugav variant. Kirik nagu sisserändajad tulevad islamiriigis, kuna nad on islami religiooniga. Et ma arvan, et kogukond nagu grupp rahvas, kes elavad ühes samas kohas, näiteks üks piirkond, kus võib elada palju immigrante kes jagavad samu ühiskondliku ruume ja nende hulgas ka näiteks palveruume. Seal see on ikkagi väga erinev asi kui niuke kogukond, mis võib Facebookis internetis tekkida ja mis on tegelikult selle terrori organismi alus. Et see kogukond on, on virtuaalne, tal ei ole nagu tal ei ole nagu füüsilist reaalsust kuskil geograafiliselt Prantsusmaal. See on intellektuaalne kogukond ja nende inimestest loomulikult tulid igasuguseid vihasõnumeid peale, et nad mõned arvavad, et nad on sõdas ja nad arvavad, et nad et nad võitsid ühe lahingu. Aga mis enamus kogukond, moslemitest soov on see, et nad, nad saavad nüüd homme uuesti pihta, selle, selle nimel ja hästi palju inimesi tulevad õpetliku tooniga seletama, et mida islam peaks tegema ja mida moslemid peavad tegema. Mul on palvepäev, mošeedes on kutsutud imaamid hukka mõistma vägivalla. Loomulikult täna õhtul, kui me ajakirjandus kommenteerib. Nende kõne sisu aga on see, et kõik moslemid peavad nüüd nagu nagu tulema vabandust paluma mingite paari nõu haige inimese eest on ka iseenesest käsitletav. Kui ise koolis käisite, siis kas moslemid olid tänavapildis olemas, kuidas nendesse suhtute? Lase olu need piirkonnas, kus sa elad. Prantsusmaal on ikkagi väga ilmalik kultuur ka piirkondades, kus elavad värskelt sisserännanud immigrandid, seal on igasuguseid päritolusid, seal igasugused religioonid, keeled ja, ja ütleme, maitseained, toidu maitseained segunevad. Moslemid on vähem kui viis protsenti rahvast Prantsusmaal. Nende hulgas käib laarselt mošeedes, ütleme üks kolmandik, mis on võrdselt palju rohkem kui näiteks katoliiklaste osas, kes käib regulaarselt kirikus, aga sellegipoolest on üks väike osa rahvast. Mis on uus, on see, et räägitakse nendest, räägitakse nendest nagu olevat probleem Prantsusmaa pinnal. See kõne on jah, uus on see ohtlik, milliseid reaktsioone näitel tekkida? No vägivaldseid reaktsioone samal ööl ju ma ei tea, kes inimesed viskasid lõhkevaid Renate õppegranaat. Et loomulikult mõned inimesed proovivad kasutada võimalust liha edasi kanda. Teisel tasandil seda ohtu ei või tekkida, et hakatakse kuidagi immigratsiooni piirama, mingisuguseid uusi seadusi tekitama. Immigratsiooniga ma ma ei usu, kindlasti tekivad uued seadused turvalisusega, see on tavaline asi iga pärast siga, terrorirünnakute on uued sisekaitsemeetmed tehtud ja neid peab jälgima, sest neid nemad ka mõjutavad tegelikult vabadust. Et küsimus oli kaitsta ajakirjanike näiteks, aga ta ei saa panna iga ajakirjaniku taga taha üks politseinik. Kuna politseiniku tapetakse ka siis iga politseinikud, teine politseinik, ma ei tea, kas see migratsioonipoliitikat otseselt mõjutab. Kui kui valitsus julgeks Niukest lüket teha Prantsusmaal, siis ma kahtlustan, et see oleks väga halvasti vastu võetud. No miks ma nagu sellele tähelepanu juhin, need on ju ka Saksamaal need tuli, see on üha rohkem kasvanud meeleavaldused islami keerumise vastu, kuigi seda otseselt ei osata nagu sõnastada, et mis see siis tähendab see islami seerumine. Et see Pegida liikumine, et kas suured euro OPA riigid jaksavad immigrante lõunast veel vastu võtta, et nii-öelda üldisemalt vaadata, kas Prantsusmaa jaksab välismaalasi niimoodi enda sisse? Noh, see oleneb, kuidas küsimust esitada Prantsusmaal tänapäeval on immigratsioon hädavajalik, sellepärast et lääneriigid ja riikide rahvas jääb vanaks. Mafia küsimused on, on püsti igal pool, prantslased on väga uhke, et neil on 1,2 last naise kohta jah. Et, ja see seda lükkab muuhulgas immigratsioon, see näiteks meil oleks kriisis raskem läbi saada, kui meil ei oleks kogu see tööjõud koha peal, majanduslikult on ka suht objektiivne, et immigrandid tekitavad lisaväärtust territooriumile selle pealt maksta rohkem, kui nad ise kulutavad. Et see küsimus on, on, on rohkem põhimõtteline ja vaieldatav ja me ei saa kuidagimoodi otseselt siduda immigratsioonivoolu radikaalsusega. Ja see näiteks ei kiida, näide on ka see asi, et teistsugune radikaalsuse, mis tekib teistsuguses populatsiooni osas, aga tegelikult Sarnaste põhjustel Kuidas tundub, kas te kiidad, tuleks hukka mõista, et üks üks osa inimestest arvab, et võib-olla on neid moslemeid siin liiga palju. Ja neil on õigus seda väljendada ja samamoodi ka Saksamaal on korraldatud meeleavaldusi, et nende inimestele vastu vaielda. See nii käib demokraatia. Niikaua kui sa ütled oma oma arvamust ja saad, sa viitsid laeva peal teha, see on lubatud hetk, kui minna füüsiliselt kallale oma vaenlasele, see enam ei ole lubatud, see ei ole enam demokraatiapiirkond. Piirides Kaido, kui me oleme nüüd pikemalt rääkinud ühiskonnast, Prantsusmaal, aga räägime natuke sellest ajakirjanduses ka, et see samas satiiriajalehed Charlie Hebdo, et ta ei ole väga suurelt levinud on nii-öelda füüsiliselt lehena popula Arne või anda rohkem see, mis on kolinud internetti, kus teda loetakse koordi rohkem, kui tellitakse omale koju. Nad ei pane väga palju materjali internetti tasuta, nad on kavalad, nad elavad ilma reklaamita ka, nii et nad ainukesed sissetulekud on, on klaverimüük. On jah, mingi marginaal, on ajakiri, et selle kirja lugejad moodustavad teatud Kukkonda. Paljud ei tea, mis selles asjas on ja võtta sellest välja ainult üks Muhamedi joonis ja proovida, nagu selle järgi analüüsida on minu arust ka vale. Ta on vanaajakiri ikkagi. Ajakiri on ammu toimetanud, kooliajal toimetanud, ehk siis viimase vabariigi alguses juba pool erandit. Ma arvan, et eilsed eilsed kogunemised ja, ja erinevad kõnet, mis on peetud ikka kirjeldavad päris hästi, kuivõrd prantsuse rahvas hoidis seda ajalehte. Kas Prantsusmaal on teisi selliseid teravaid satiiriajalehti ajakirju väljaandeid veel? On teisi jaga erinevates stiilides. Igalühel oma oma värk. Meil on näiteks nukuteater laivis. Iga õhtu telekas on väga tore, nemad, nemad samal õhtul näitasid siis kuidas tore kamp ajakirjanikke jõuavad paradiisi ja saavad seal hallaga kokku ja siis küsivad viisakalt, et kas tohivad sisse tulla, ütleb, et te olete ikkagi minu üle liiga palju nalja visanud, aga noh, palun et ei, Ma usun, et karikatuuride lähevad ikkagi üle ja need karikaturist sellest samast lehest, kes ei ole tapetud, on juba järgmisel päeval hakanud joonistama, kikk joonistavad, kuidas nende sõbrad jõuavad paradiisi ja kuidas kuidas nad teevad seal jumalal elu vastikuks teistest ajakirjadest, et on mingisuguseid ja väljaandeid? Sa mainisid, seesama nukuteater? Nahožinees on teistsugune, see hiline ajakiri, ka looline, nemad oskavad ei tea kuidas väga täpseid infot saada ka sellest, mis toimub nagu presidendipalee sees ja uste taga. Siis on väiksemaid ajakirju, kohalikke nagu regionaalseid, aga muidu see kartuuni, kultuurse joonistamise kultuur, see on levinud ka üleajakirjade, et iga igal suurel ajakirjal on ikkagi oma karikad, turistid olemas. Laste seas on väga populaarne teda ja, ja kaasteriksust, et mis on, mis on levinud kaugele. PT kultuur on natuke teistsugune nagu objekt, et üks nendest joonistajatest, keda tapeti, volinski, ütles, et tema kujutab joonist ainult ajakirja lehe peal, et ta on ise arvasin ajakirjanik ja ta ajakirjandust joonistades. Karikatuur on väga tugevasti selle formaadiga selle formaadiga seotud, sest aja konteksti ta, ta ei ole naljakas enam kaks nädalat hiljem näiteks täna anda väljaannete noh, uuesti needsamad vanad Muhamedi pildid mingis Eesti kontekstis, kus inimesed ei saa aru, mis seal kirjas on, ei ole mõistlik, see on nagu see oli nagu naljakas antud kontekstis antud inimeste antud publikule. Kuidas Prantsusmaal edasi, kui kiiresti võib see trauma nii-öelda tahaplaanile vajuda, kuidas tunne ja ma arvan, et see tekitas ühe hea ja, ja vajaliku raputuse. Mõnes mõttes. Prantsusmaa ühiskond on kriisis nagu, nagu paljudes kohtades. Pessimismi ja nagu halbu mõtteid on hästi palju ja neid kindlasti proovitakse kasvatada juurde selle selle asja peale. Samas, kui vaadata jälle inimeste reaktsioone Tony ja Guy rahulikult ja õigelt, nad on enamasti osanud reageerida sellele siis võib-olla, et ühiskond tuleb suurem sellest välja. Tallinna Ülikooli prantsuse keele õppejõud, aitäh, et tulite stuudiosse ja ma loodan, et see siis meie vestlus andis ka laiema pildi Prantsusmaa ühiskonnast praegu aitäh.