Eesti luterlik tund. Te kuulete luterliku tunni saadet ja stuudios on signäos. Siis Jeesus ütles neile 12-le. Kas ka teie tahate ära minna? Siimon Peetrus vastas temale. Issand, kelle juurde me läheme. Sinul on igavese elu sõnad. Me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled jumala püha. Läheb evangelist Johannes mis on ka sellesuviste luterliku kiriku noortepäevade teema püha aluseks. Selle teema on välja pakkunud Tallinna praostkonna koguduste noorte esindajad ja sellesuvised kirikuna noortepäevad toimuvad Viimsi vallas Prangli saarel. Nendest noortepäevadest ja noortepäevadest üldiselt ning nende ajaloost räägimegi tänases saates korraldustoimkonna liikmetega. Meil on täna stuudios kiriku noortepäevade 2000 korraldustoimkonna liikmed nose ekspeasekretär Mariann Oviir, Kadri Keskküla ja Meelis Holsting. Tere. Tere. Tere. Ennem Me hakkame rääkima konkreetselt tänavusuvisest üritusest, räägiksime ehk natukene noortepäevadest üldiselt ja nende ajaloost, et võib-olla need, kes ei ole veel käinud, saaksid natuke aimu, millega üldse tegemist on. Mida siis noortepäevade endast üldse kujutavad? Kiriku noortepäevad said alguse 1990. aastal. Esimesed kiriku noortepäevad peeti Viljandis. Ja teemaks oli aeg, on. Nüüd on juba siis mööda läinud 10 aastat ja need, mis tulevad nüüd Pranglil, on üheteistkümnendat kiriku noortepäevad. Selle aja jooksul on ka muidugi väga palju muutunud. Noored on saanud täiskasvanuks, tulevad uued noored, kellele me seda korraldame ja ka sisu poolest on ta läinud sisukamaks ja ja korralduse poolest oleme meie saanud palju kogemusi eelnevast juurde, nii et iga korraga lähevad need järjest paremaks. Aga ma võin nimetada ka ära need kohad, kuskohas on kiriku noortepäevad toimunud. Nagu ma ütlesin, esimesed olid siis Viljandis, teised toimusid pühajõel 91. aastal ja teemaks oli siin ja praegu kolmandat kiriku noortepäevad olid siis Haapsalus 92. aastal. Ja nende teemaks oli üks kindel linn. Värskas toimusid 93. mina jumala ees oli teemaks sel korral siis toimusid Saaremaal Pöide, 94. aastal. Teemaks oli, minge, issanda kotta. Ja Paides ja 95. aastal rääkisime piiridest. 96. aastal toimusid Otepääl ja teemaks oli võetud Albert šveitsele järgi aukartus elu ees. Tahkurannas. Pärnu jaoskonnas toimusid kiriku noortepäevad 97. aastal ja teemaks oli enne inimest. Siis toimusid mitte kaugel Tallinnas Paldiskis 98. aastal ja seal oli teema, sina ei pea mitte. Eelmine aasta toimusid Palamusel ja seal oli teemaks hing ning nagu ma juba enne ütlesin, nüüd toimuvad Pranglil. Ja need on siis teised kiriku noortepäevad, mis toimuvad saare peal. Ja seal on meil teemaks püha. Nojah, kui võib-olla veidikene nagu ajaloo peale mõelda, siis tegelikult noortepäevad on veidikene pikem traditsioon, et tegelikult peeti noortepäev ikka Eesti iseseisvuse ajal veel ja sealt nad tegelikult algasid ja siis ka nõukogude ajal on peetud väikeseid noortele. Neid nimetati Häädemeeste päevadeks, nad olid sellised suhteliselt pingelised päevad, sest mitmedki Kaardilaager pidi ümber kolima selle tõttu, et KGB oli selle laagri territooriumi ümber piiranud või tahtis need päevad ära jätta, aga see eesmärki, miks noortepäevi korraldatakse, on põhimõtteliselt see, et pakkuda kiriku noortele võimalust kokku tulla. Ükskord taastas näha neid noori inimesi, kes mõtlevad samamoodi ja, ja selle tõttu need tegelikult korraldama hakatigi, et pakkuda noortele võimalust koos olemiseks ja koostegemiseks. Võib-olla veel natukene sellest, et mida need noortepäevad siis ikkagi endast kujutavad, et kas see on konverents, on see laager? Ja no kirik noortepäevadel on väga mitmeid erinevaid tegevusi. Läbi aegade on olnud niimoodi, et seal on erinevad rühmad, ööd, noortel on võimalik osa võtta rühmatöödes, kus siis on võimalik proovile panna omakäelise tegevuse oskus või siis ka rohkem vaimsed rühmatööd. Korraldatud kontserte on toimunud paneelvestlusi. Noortel on lõkkeõhtud isetegevuse õhtud, kus nad saavad ise üles astuda ja ise esineda. Jah, tegevusi on väga erinevaid ja, ja need pakuvad ka noortele huvi. Ja neid kõiki tegevusi on siis raamistanud palvuste Rütt. Et on olnud hommiku ja õhtupalvused, jaa, jaa, siis mõnikord ka lõunapalvused ja sellised tunnipalvused ja need kirikuna päevad on ka olnud erinevates kohtades, selles mõttes, et mõnikord on ööbitud telkides ja teinekord jälle koolimajades on olnud nii linna kui, kui siis niisuguseid. Maakiriku noortepäev tänapäeval toimub noortele igasuguseid üritusi, nii kirikus kui kirikust väljaspool. Teie üritus on nüüd juba 10 aastat kestnud. Kas ennast ammendanud veel ei ole või miks te seda ikka jälle korraldate? No mõnes mõttes on see olnud selliseks kohtumispaigaks, kus just kõik kiriku noored üle Eesti saavad kokku tulla ja ja peida osadust ja tuges sellest koosolemisest ja 11 kohata ja, ja näha, ja see on ju noortel alati mõnus. Ja muidugi siiamaani on olnud ka selline traditsioon, et need kiriku noortepäevad on toimunud erinevatest jaoskondades ja meil on Eestis 12 praostkonda ja nüüd sel aastal toimuvad kiriku noortepäevad siis Tallinna Braskonnas, nii et need inimesed, kes kuuluvad sinna toimkonda, on Tallinna praostkonna noortejuhid enamuses. Ja järgmine aasta on siis 12. kord, mis on, ongi siis viimane praostkond, mis meil läbi käia on ja saan Ida-Harju. Kas ma saan aru, et, et iga kord siis korraldavad nagu kohalikud noored selle ürituse või kes on korraldajad ja kellele konkreetselt on see üritus suunatud kui palju seal rahvast käib ja kas see on ainult kiriku noortele? No see on suunatud noortele üldiselt, aga kirik on nagu see, kes neid päevi korraldab. Ja põhiline vanus seal on 15 kuni 18. Aga nagu ma juba ütlesin ka, et, et põhiliselt jah, seda korraldavad kohalik praostkonda, te noortejuhid või noorsootöötajad, siis aga noorsootöö keskuses. Meie oleme abiks oma oma nõu ja jõuga, kuna meil on ka väga palju kogemusi selles suhtes, kuidas noortepäevi korraldada. See on tegelikult võib-olla tõesti üks niisugune peamine põhjus, miks need noortepäevad ehk ei ole muutunud igavaks ennast ammendanud just et iga kord on nagu uus inimesi, kes tulevad uute ideedega ja ja, ja neid üritatakse siis võimalikult nagu ellu viia, et mitte jätta neid uusi ideid, et teeme nii, nagu on iga aasta tehtud, vaid kui on mõni hea idee, siis ikka üritatakse ellu viia ja noortele välja pakkuda, et vaadata, kuidas neile meeldib või mitte. No teie siin olete enamuses viibinud rohkem kui ühtede noortepäevade korraldamise juures ja kui võib-olla natuke illustreerida seda, seda juttu, et mis siis on olnud need säravamad hetked või huvitavamad? Mina olen noortepäevade korraldamise juures olnud 92.-st aastast alates, nüüd paar aastat seal vahepeal on vahele jäänud, et mulle endale küll kõige eredamalt meelde jäänud just need esimesed noortepäevad, mille juures ma olin seal 92. aastasest suhteliselt tähendusrikas oli see aeg, kui need noortepäevad toimusid, toimusid 92. aastal just nimelt sellel nädalavahetusel, kui oli Eestis rahareform läbi viidi. Ja, ja selles suhtes oli suhteliselt ebakindel see, et kui palju inimesi üldse tuleb. Et selge on see, et kõik tahtsid oma rublad kroonide vastu vahetada ja noorte päewaterid lõppema niiviisi sealt tagasi jõuab nagu napilt selleks ajaks. Ja eelregistreerimisega ei olnud väga-väga palju inimesi, oli umbes 100 200 inimest registreerimata siis kui need noortepäevade ametlik algus nagu oli, siis hakkas järsku inimesi tulema ja tulema ja, ja ühel hetkel oli Haapsalu linnuse müüride vahel natuke üle 500 noore. Et see oli niisugune üsna niukene, ere kogemus sellest kuidas neid noortepäevi väärtustati ja, ja et sinna nii hulgaliselt kohale tuldi. No mina olen noortepäevade korraldamise juures olnud alates 95.-st aastast ja need noortepäevad toimusid paides. Ja need olid siis linna linnas toimuvad kiriku noortepäevad. Noh, mul on Paide kiriku noortepäevadel seoses on, mul on mul meeles see, et, et kuna ta ei olnud mitte telklaager, siis ta oli väga hajutatud ja ei, ei olnud sellist ühtsustunnet või siukest kambavaimu ei tekkinud, sest nad olid linnas ja seal nendest üritustest võttis osa ka palju linnarahvast. See oli muidugi ka ka suureks plussiks, sest niimoodi me saime kuulutada evangeeliumi ka kohalikele elanikele. Nii et kui me räägime siin linna kiriku noortepäevadest, jaa jaa, telklaagritest, kui me peamegi kirik noortepäevi telklaagrites, siis, siis üheks plussiks me võime küll öelda seda, et, et linnas toimuvad kiriku noortepäevad on palju rohkem Emongiliseerivad aga samas jälle noortele muidugi meeldib endale palju rohkem telklaager. Kuna seal tekib niisugune ühtsustunne kambavaim. Eelmine aasta olid kiriku noortepäevad Palamusel ja see oli selles suhtes natuke teistmoodi. Kummaline, et meile noh, esialgsed toitlustajad hüppasid alt ära ja siin me saime toitlustuse hoopis palavusest eemale luua, sööklasse. Ja siis, kui söögikord hakkas kätte jõudma, siis tuli selline pisike ümarik valla bussike nõkadi nõkadi korjas ühe suure hulga inimesi. Ma olen nii palju, kui mahtus, mitmes kihis, kõik noored seal bussis. Ja siis need kolistasid seal kiina käenalistel teedel nõrkade nekadi luuele sööma ja siis tuli buss järgmiste inimeste järgi. Ja nii need noored 17 küünarnuki tunnet tunda kohe päris mitmel korral nende päevade jooksul. Kuidas teile tundub, kas mehe kiriku noored suhtuvad aktiivselt ise ka sellesse, mida te neile pakuta, kas osavõtt kirik Harte päevadest rahuldab teid? Osavõtlik salati olla ju, et võiks ikka rohkem inimesi tulla, aga samas need, kes kohale tulevad, need noored on küll aktiivsed ja, ja paljud proovivad aidata ja kaasa lüüa laagri õnnestumisele ja küsivad, kas nad saavad ka midagi teha ja et noh, selles suhtes jah, et need, kes tulevad, need on, need on väga vahvad ja aktiivsed. Noh, külg noorte aktiivsust näitab ju ka see, et, et nüüd viimastel kirik kaardipäevadel on olnud niimoodi, et, et palvused hommiku, õhtupalvused korraldavad kilku noored ise. Ja need on olnud siin viimastel aastatel tehtud väga huvitavalt ja on näha olnud, et nendega on vaeva nähtud, enne, kui on tuldud kiriku noortepäevadele. Ja noh, siin momeliselt ühineda Ell ütlejaga, et tõesti noored helistavad ise ja meelivad ja küsivad, et kas nad saavad millegagi abiks olla ja kas nad saavad ise midagi teha, nii et, et see näitab väga nende aktiivsust. Aga muidugi võib öelda, et ega neid ei ole eriti palju, aga see on üks väga kindel grupp kes soovivad kaasa lüüa ja kaasa aidata. Läheb lääba. Guile ja viima. No. Mille? Ja. See. Võtab välja. Kas need luterliku kiriku noortepäevad on mõeldud konkreetselt luterlikule kirikule? Ma tean Eesti luterlikule kirikule. Ma tean, et on osavõtjaid olnud ka välismaalt ja ka esinejaid ka teistest konfessioonidest. Ma arvan, et noortel vaata juurest tuleb nagu meeles pidada just kõigepealt seda, et luterliku kiriku noorsootöö keskus nagu peakorraldajana on ainult see, kes korraldab neid päevi. Ja noorte raamat on mõeldud kõikidele huvilistele, et siin isegi ei ole nagu eelduseks seatud seda, et inimene peaks üldse mingisugusesse kogudusse kuuluma. Et kui huvi on, siis võib igaüks tulla noortepäevadele, et nad ei ole nagu nii-öelda klubisisesed päevad. Et sinna lubatakse ainult näiteks Mary tunnistusega ettenäitamisel vaid sinna võivad tulla kõik nendest päevadest enda jaoks midagi huvitavat, leiavad. Ilma vanusepiiranguta siis. No põhimõtteliselt ei ole vist ametlikult vanusepiirangut seatud, aga ma arvan, et see niuke sobilik vanus nagu Mariann, kes on juba ütles, et keskeltläbi on niisugune 15 kuni 18 see keskmine osavõtjate vanus, et see on nagu see, kellele päevad on suunatud. Aga kui soovivad tulla nooremat, siis võivad ka tulla. Muidugi sellisel juhul on oluline see, et tal oleks kaasas keegi täisealine vastutaja. Et noortepäevade toimkond ei võta ilmselt enda õlule seda vastutust, et ta hakkab näiteks võtab seitsmeaastase lapse päris iseseisvalt sinna laagrisse. Ja kui vaadata seda vanust võrrelda neid eelmiseid, kirikuna, parte, päevi ja üldse kõiki eelnevaid, siis ajapikku see vanuserühm, jah, läheb kogu aeg nooremaks. Kui esimestel kiriku noortepäevadel olid ikka enamuses üliõpilased ja ja üle 20 aastased inimesed, siis nüüd on enamuses gümnaasiumi õpilased, aga aga on ka üsna palju üliõpilasi. Aga jah, juba noorematele, kui gümnaasiumi õpilased on, on see võib-olla natukene liiga raske. Noh, siin võib öelda, aga võib-olla et ka on on põhjus selles, et, et 90.-te algul meil risti dialeeritati väga palju noori ja need olid vanemad inimesed ja siis noored täiskasvanud. Aga nüüd seal eriiga lähevad, et läheb järjest madalamaks. Ja praegu ongi siis juba 15 aastased, kes meil nagu leeris käivad ja eks nendele ju otseselt suunatud ongi. Võib-olla tõesti üks niisugune märksõna nagu sihtrühm on, olekski just see, et need on need noored, kes on, on selle aasta jooksul näiteks leeris käinud. Et, et see see ei ole nagu ametlik piirang, aga see on nagu üks punkt, mille, mille põhjalt nagu võiks otsustada, et on see leeris käimine on nagu läbi ja siis tullakse noortepäevadele. Läheme siis nüüd konkreetselt juba selleaastase ürituse juurde. Te mainisite, et see toimub Prangli saarel. Millalt. Selle aasta kiriku noortepäevad toimuvad 12.-st 15. juulini Prangli saarel. See on nüüd muidugi kesksuvi ja, ja me väga loodame, et et, et meil ilmaga veab, sest need on tulemas telklaagri ja need päevad. Ja sellisel juhul on ilm väga tähtis. Me siin ennem mainisime juba neid noortepäevade teemasid läbi selle 10 korra mis olete teie siis valinud selle korra teemaks ja, ja mille põhjal see valik on tehtud. No selle aasta kiriku noortepäevadel teemaks sai valitud selline lakooniline sõna püha. Ja, ja sellel on tegelikult päris mitmed põhjused. Ühelt poolt see, et püha on selline sõna, mida me oma tavalises keelepruugis väga sageli ei kasuta, väga, on nagu suhteliselt kindlad asjad, mille kohta me seda ütleme näiteks jumal on püha ja ja kodu on püha ja räägitakse sellest, et isamaa on püha ja nii edasi, et ta on väga kindlad asjad, mida, mille kohta seda sõna kasutatakse. Samas, kui me nagu ringi vaatame, näeme seda, et, et üsna sageli jääb nagu ilmselt arusaamatuks, et mida see püha tähendab, mis asi on püha ja, ja selle tõttu see teema nagu saigi valitud, et nendele parte päevadel mõelda selle peale, et et mis meie elus on püha, mida see püha üldse tähendab ja, ja kuidas meie eluga siis tõepoolest seotud on, näiteks, et jumal on püha ja ja elu on püha ja sellised asjad Mille läbida seda siis arutate või? Kiriku noortepäevadel on nagu kaks põhilist päeva ja sel aastal võib-olla uuendusena me oleme loobunud sellisest ettekandest, et on üks inimene, kes tuleb ja räägib midagi sellel teema kohta. Me oleme leidnud, et see püha mõiste nagu seostub kahe meie eluvaldkonnaga, et üks asi on see, et püha mõiste läbi looduse läbi selle keskkonna, kus kohas me elame. Ja teiselt poolt siis püha mõiste nendes inimsuhetes, milles me elame. Ja, ja nendel teemadel toimub siis mõlema päeva hommikul kaks paneelvestlust, Need on siis sellised mõttes neli korda 20 minutit, sellised vestlusringid, kus esimesed kolm on siis ette valmistanud toimkond ja, ja viimane jääb siis nagu publiku küsimuste vastamiseks ja ja kuna on alati väga raske tõepoolest leida nagu ühte inimest, kes haaraks nagu teemat täielikult, siis me läksime selle peale, et me kutsume nagu mitu inimest rääkima. Ja, ja nüüd ongi siis need valikud tehtud selliselt, et esimene, kui on, on püha läbi looduse läbi loodu pilgu, siis on meil panna meil vestlus, kus osalevad Tallinna Jaani koguduse õpetaja Toomas Paul ja Fred Jüssi. Ja teisel päeval on inimene läbi püha perspektiivi ja seal on praeguseks hetkeks siis lubanud osaleda Avo Üprus ja Jüri Arrak. Aga mõlemas paneel vestlusesse võib veel lisanduda inimesi, sest läbirääkimised lased, inimestega käivad, aga neid nimesid ei saa nagu praegu vist veel välja öelda. Ja muidugi on teemakäsitlus püha ju sees ka kõikides rühmatöödes. Seal on palju erinevaid rühmatöid, piiblirühmad on kolm-neli erinevat piiblirühma, kus käsitletakse siis teemat püha ja samuti teised rühmatööd, näiteks ühe rühmatöö nimi on, kas elu on püha. Me räägime siis tarbimisühiskonnast. Teise rühmatöös vestleme elu ja surma teemadel. On võimalik läbida vaikuserada, mis on üles pandud Prangli kabeli juurde ja mõtiskleda. Piiblist võetud erinevatel pühaga seonduvatel kirja kohtadel. Räägime edust edukusest siis rohkem, kui me räägime siin tegevuslikest rühmatöödest, siis võib välja tuua näiteks retke loodusesse, mida viib läbi Fred Jüssi. Nahkehistöörühmast on võimalik osa võtta. On võimalik oma kätt harjutada keraamika tegemisel saame algteadmised vetelpäästest. Kuidas vetelpäästjad toimivad, on võimalik teha taimekompositsioone. Ja seal on veel erinevaid käelisi rühmatöösid siis kus saab oma oskusi proovile panna. Mis nüüd lisaks nendele konkreetsetele rühmatöödele ja teemakäsitlus talle veel kiriku noortepäevadel, sellel aastal toimub? Loomulikult on jumalateenistused ja palvused. Siis on ka vaikuserada kabeli juures avatud, kus saab mõtiskleda ja, ja just piiblitekstide üle ja ringi kõndida ja mediteerida. On võimalik loomulikult ujumas käia. Ja et siis toimuvad ka kontserdid. Igal õhtul. Kontserdite kohta võiks nii palju öelda, et nad sellised kindlad tulijad nagu noortepäevadele on näiteks juba üsna mitmetele kiriku noortele ilmselt Tahkuranna kiriku noortepäevadest tuttav Enda Glax. Külalisi tuleb ka sellele noortepäevadele välismaalt samuti eestlastele juba eelmise aasta draamafestivalist tuttav pantomiimiteater kumbe näiteks Soomest on, on kindlalt lubanud noortepäevadel üles astuda. Aga siinkohal ma tahaksin kindlasti mainida ka seda, et et kui me rääkisime sellest, et, et kes meile pühast tulevad rääkima ja mida me sellest pühast teada saame, siis ma arvan, et võib-olla üks huvitavamaid mida toimkonnale nagu kõige enam ootama on kiriku noortepäevade avamine, kus vabariigi president Lennart Meri on lubanud kirikuna Le rääkida ka lühidalt sellest oma nägemusest, mida ta selle teema kohta öelda tahab ja oskab, nii et et huviga ootame ka noorte vatele vabariigi presidenti sellel aastal. Ja muidugi siin on räägitud juba rühmadega rataste kontserditel, jumalateenistustest aga aga üks oluline osa tegelikult selle aasta noortepäevade teemakäsitlusest on ka see, et mõlemal päeval toimub päeva teemakohaline maastikumäng Prangli saarel. Prangli saar on on tegelikult üks väga ilus saar. Nii et need maastikumängud on nagu selles suhtes põnevad, et need viivad meie noorte tavaliselt saare erinevatesse kohtadesse. Ja samuti on nendel kindlasti suur osa just nimelt selles, et, et me võiksime tõepoolest kõikide oma meeltega nende päevade jooksul tunnetada seda, mida see püha meie jaoks tähendab, mida ta tähendada võiks. Eesti luterlik tund. Mille poolest erinevad või, või mis on nende konkreetsete kiriku aardepäevade eripära peegest lülitate nüüd sellel aastal? Seda kindlasti jälle huvitavamaks ja paremaks teha. No juba see ümbrus on väga eriline. Prangli saar on ju üks väga pisike saar kus on ometigi säilinud majapidamised ja, ja seal on kogu aeg olnud püsielanikkond natukene üle 100 inimese, kellel on seal talud ja kes tegelevad põhiliselt kalapüügiga. Et kui me sinna saarele läheme niisuguse suure laagriga, siis on väga oluline just, et me seda saart siis nagu rohutirtsuparv ära ei talla, vaid et me oleksime seal nagu viisakad külalised. Ma arvan, et üks nende noortepäevade nagu Erinevus võib olla nii mõnegi eelmiste päevadega seoses on see, et et sellel aastal me üritame noortele pakkuda nagu seda võimalust, et nendel need noortepäevad on täpselt sellised, nagu nad iseendale ja kas nad teevad, et noortepäevade programm tegelikult pakub mingisuguseid daamid, kus seisis, noor saab ise endale valida selle, et millised need noortepäevad tema jaoks on, selle tõttu on nagu see rühmatööde osakaal võib olla tavalisest suurem. Neid rühmatööd on, on see valik on laiem kui tavaliselt, kokku on meil peaaegu 20 vist erinevat rühmatööd nagu kolme päeva jooksul. Ja, ja just nimelt ka see, et, et kas või seesama loengu asendamine nagu paneelvestlusega annab nagu noorele võimaluse ka ise sellesse teemakäsitluse aktiivselt sekkuda, nii et et need peaksid tulema sellised noortele sellised aktiivse osalemise osaduse päevad. Ideaalis. Kas nüüd selle 10 aasta jooksul on tekkinud ka selliseid traditsioone, mis igal aastal jälle järgimist leiavad? No tegelikult vist nihukest traditsiooni on nagu raske välja tuua, mis oleks nüüd kõik 10 aastat olnud ja, ja mida nagu järgitakse nagu enam-vähem niuksed, traditsioonilised asjad, mis, mis vahelduva eduga nagu noortele päevade juurde kuulunud on näiteks korraldajate osavõtjate vaheline jalgpallivõistlus mida on korraldatud niiviisi, et korraldajad võtavad seda naljaga pooleks ja ja sõltuvalt aastast siis noored osavõtjad siis tõsisemalt, teinekord vähem tõsisemalt ja ja need siis täpselt samamoodi ka vastavalt sellele siis nagu kulgevad, et kas korraldajad võidavad või või osavõtjad võidavad tavaliselt, kel võidavad osavõtjad, sest korraldajate sportlik vorm ei ole võib-olla enam selline mis lubaks nagu täies pikkuses jalgpalli mängida. Ja see on siis, mis seal olnud ka jumalateenistusega seotud, et on peetud näiteks jumalateenistusi nii päikesetõusul kui päikeseloojangul. Et sellised vabas looduses kuskil mererannas või, või lõkkeplatsi juures peetud jumalateenistused on need, mis, mis on aastast aastasse tegelikult noortepäevade juurde kuulunud. Sa mainisid jalgpallimatši, ma tean, et varasematel kirkade päevadel on olnud ka spordil oma kindel koht, nüüd seda ei maininud, et kas sellel aastal on või ei ole. Ja ikka ikka tähendab, see on ka muidugi üks tõesti niukene raudne osa noortepäevadest, et on üks niukene spordibaar tund, kus on siis erinevad võistlused noh, näiteks on, on Paide kiriku late päevadest on mulle eriti hästi meelde jäänud köievedu kus esialgu võistkonnad tõmbasid ja siis reklaami välja reklaamitud, see, et finaal on siis võitja võistkond vastu Pillerini vastu ja, ja kõik olid hasarti täis, sest keegi ei aimanud seda, et Pille-Riin on tegelikult noorsootöö keskuse väikebuss, kellega neil hiljem tuleb siis köit nagu võidu peale vedada. Kes võitis, võitsid, et inimesed Pille-Riin andis alla. Aga, aga kindlasti on spordil erinevatel sellistel teatevõistlustel ja sportlike ettevõtmistel ka sellel noortepäevadel oma kindel koht. Et see sportimine võib-olla ei ole nagu selline surmtõsine, et me peaksime võitma 11, vaid just nimelt sellise huumoriprisma kaudu lahendatud. Sellised võistlused on kindlasti ka nendel noortepäevadel. Olemegi jõudnud sinnamaale, et kuidas siis nüüd see noor inimene sinna saare peale jõuab. Ma just tahtsin enne enne ka lisada veel, kui sa küsisid, et mis on nendel kiriku noortepäevadel erilist, et, et eriline on ka see, et nad toimuvad ühel väikesaarel ja transport sinna toimub siis postipaadiga, mille nimi on helge ja ühekorraga saab üle 36 inimest. Nii et see võtab aega terve päeva, et kõik need inimesed sinna saarele saaksid. Ja meil on veel ka mõningad teised väiksemad paadid, mida me siis saame ka kasuta inimeste veoks ülesaarele. Aga korraldusliku poole pealt on niimoodi, et inimesed, kes tulevad, registreerivad noorsookeskusesse, nemad saavad kellaaja, mis kellase bussiga kõigepealt nad saavad Kaarli kiriku juurest leppneeme sadamasse. Leppneeme sadamas toimub siis registreerimine ja sealt edasi läheb siis laev kellase sadamasse. Ja siis me olemegi peaaegu kohal. Kas tuleb registreeruda kindlasti aastakeskuses või saab ka oma praostkonna sama koguduses? Tavaliselt on niimoodi, et, et koguduste noortejuhid registreerivad oma gruppi ise noorsootöö keskuses, nii et üksikul inimesel ei ole vajadust ennast ise registreeruda ja muidugi osavõtumaks, kui kui me registreerume rühmas, siis on see ka odavam. Kõik peavad ennast registreerima noorsootöö keskuses ja eelnev registreerimine on ka vajalik, et me saaksime korraldada laevaliiklust. Milline on siis registreerimise raha ja mis sinna sisse kuulub? Registreerumisel enne kolmandat pudelit on osavõtumaks 250 krooni. Ja sinna hulka kuulub siis toiduraha ning ülevedu Lepnemist Kernase sadamasse ja tagasi siis alguse päeval ja, ja ja lõpupäeval. Peale kolmandat juudid registreerumisel on osavõtumaks 330 krooni rühmal, milles on üle 15 inimese, on osavõtumaks 220 krooni. Ja siis on tehtud veel selline peresoodustus, et üks pereliige maksab täishinna ja iga järgmine pereliige pool hinnast. Ja see soodustus ei kehti koos rühma soodustusega siis kaasa tuleb võtta sinna laagrisse magamiskott ja madrats ja telk, kuna see telklaager ja kas sööginõud, sest söömine toimub õues, söök tehakse suurtes katlates. Ja siis muidugi soojad riided, ujumisriided, kõik laagri jaoks vajalik. Lõpetuseks, mida igaüks teist konkreetselt ootab ja pelgab seoses tulevate kirikupäevadega. No ma loodan, et kiriku aardepäevad tulevad, huvi pakuvad kõigile nii osavõtjatele kui tegijatele. Ja loodan väga, et on ilus ilm. Aga muidugi me oleme ka valmistunud selle vastu, et et kui tuleb torm, mis siis saab. Varuvariandina kiriku noortepäevad toimuvad juhul, kui, kui laevaliiklust korraldada ei saa ilma tõttu Viimsi haigla kõrval oleval suurel jalgpalliväljakul. Nii et me oleme ka selle peale mõelnud, et need kiriku noortepäevad mitte mingil juhul ka ilmast sõltuvalt ära jääks. Ja see on ka praegu üks hirmusid. Mina loodan, et on palju huvilisi, kes soovivat tulla sellesse laagrisse ja ja et kõik tulevad tõesti suure rõõmuga ja, ja suurem kaasalöömis innuga, et see laager oleks. Meie kõigi ühine laager, kus igaühel on, on osa sellest, et meil oleks tore koos olla. Ja, ja ma loodan, et et me ka tõesti oleksime hästi vastu võetud selle selle saare pealt ja et meil oleks hea kooskõla selle saare elanikkonnaga ja Kasele saare loodusega. Hirmud on ilmselt kõige rohkem seotud nagu selliste korralduslike või tehniliste külgedega, nagu Mariann siin juba nimetas tormi ja vihma ja ja, ja sinna võib alla panna veel igasuguste toit põhja ei kõrbeks ja et elektri ära ei läheks, sellised asjad aga aga ootused ilmselt seotud nagu rohkem selle kiriku noortepäevade nagu sisulise küljega, et kübekenegi või, või natukene rohkem tegelikult sellest, mida me oleme toimkonnas nagu mõelnud sellest, et mida me tahaksime nagu noortele pakkuda selle teemakäsitlusega, et see leiaks nagu vastuvõtu ja et meil oleks seal aega üheskoos neid asju enda jaoks selgemaks mõelda. Soovin teile omalt poolt palju jõudu ja jaksu jääd, siis tuul vaibub ja päike paistaks. Olge tublid. Tähti sellesuvistest, kiriku noortepäevadest rääkisime korraldustoimkonna liikmete Mariann Oviiri, Kadri Keskküla ja Meelis Holstinguga. Saatejuht oli Signe Aus. Tagasisidet meie luterliku tunnisaadete kohta ning teie küsimusi ja ettepanekuid ootame aadressil Tallinn kiriku plats kolm või siis telefonil kuus 314 311 kuus 314 311. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.