Tere, eine kuulaja. Kui palju on inimesi, kes pole rahul oma saatusega, kes mõtlevad, et nad oleksid õnnelikud, kui pääseksid mujale? Looja poolt on inimesele antud vabadus, valida. On antud ka vabadus vastu hakata ja tõrkuda. On jäetud vabadus usalduseks. Tänases saates sarjast Kress teel mõtlemegi neile inimestele kes väga erinevatel põhjustel tegid oma valikud ja läksid ida suunas. Või olid sunnitud just selles suunas minema. Me räägime Eesti Evangeelse Luterliku kiriku kogudustest Peterburis ja Moskvas. Aga mitte ainult nendest kogudustest. Stuudios on Peterburi, Moskva ja Jõhvi koguduste vaimulik Peeter kalduv ja saatejuht Ene Pilliroog. Saade ris teel valmib koostöös meediakeskusega. Eesti luterlik tund. Jääge kuulama ja te leiate, et avatud uks on meis enestes. Võimalused igal pool meie ümber tuleb tahta vaid elust kinni hoida. Niiviisi mehe juttu siin tänases öös jälle taas koos Peeter kalduriga ajame. Ristteel on see sari, mida kuu aega tagasi alustasime. Ja täna mõtleme eriliselt nendele kogudustele, mis jäävad väljaspoole Eestimaa piiri. Mõtleme Peterburi ja Moskva eesti kogudustele. Aga seda saadet ette valmistades ma avastasin iseenese jaoks, et et kuhu kõik on eestlased elama kunagi läinud ja, ja kus kõik nad oma kogudusi alles hoiavad. Et Riia ja Vilniuse, Petseri ja Soome Ülem-Suetuki, Novosibirski hakkas ja purje vot ja Tomsk. Ja Peterburi ja Moskva tänase saate teema Peeter kaldur, nende koguduste õpetaja. Et kes on need inimesed, kes nüüd kuuluvad Peterburi ja Moskva kogudustesse mille nad on läinud, miks nad on läinud? Kas keel on alles? Kui kogudus on alles, siis on ka keel alles või kuidas, kes on need inimesed, Peeter Kaldre. Aga kõigepealt alustame sellest, et Venemaa on ikka suur ja lai ja kuigi ta enam ei ole nõukogude liit palju väiksem jala kõndinud Nõukogude Liit ja Maal on eestlasi väga palju alandada laiali pillatud erinevatesse piirkondadesse. Hinnanguliselt räägitakse praegu 48-st kuni 50-st 1000-st eestlasest Venemaa avarustes. Kui täpne see arv on, seda on raske öelda ja kui paljud neist on säilitanud oma eestlasliku mõtlemisele eesti keele, seda on praegu raske ütelda. On väga erineva päritoluga. Eestlastest moodustab nagu päritolu poolest kaks põhilist gruppi. Üks grupp on need, kes on veel tsaariaegsed eestlased möödunud sajandi keskpaiku möödunud sajandi teisel poolel saamise sooviga välja rännanud. Tõepoolest, Venemaal Siberis oli väga palju vabam maad ja maad, nad said ja tekkisid väga rikkad eesti külad. Elujärg oli väga hea. Aga eks hävitusnagu revolutsioon ja nõukogude võim igal pool hävitustööd teinud on see hävitustööga seal olnud. Siiski peab ütlema, et Siberi külades väidetavasti seal, kus ei ole alkohol muutunud väga tõsiseks probleemiks, seal elatakse eesti külades suhteliselt jõukalt ka praegu. Ja teine põhine trupp on need, keda küüditati 49. aastal, aga muidugi ka need, kes juba 40. aastal ja kohe vahetult pärast sõda vangistati saeti Siberi vangilaagritesse kelledel. Paljudel oli ka mõte, et no kui Eesti mind ei taha, miks ma peaksin siis sinna tagasi tulema? Suhteliselt suur arv eestlasi jäi gaasiveri erinevatesse avarustesse. Muidugi mingi väikese osa moodustavad ka need, kes olid tegevad tsaari alluvus, vähenes liikumise, kes saadeti Siberisse asumisele. Aga see on väga väike grupp, enda järeltulijad ei moodusta mingit nii olulist osa Euroopa poole tagasi tulla. Õppima neid alasid, neid valdkondi, mida ei olnud võimalik ess õppida, nimetades kosmosega seotud uurindada võimetut, tuumafüüsik ka ja väga palju muidki erialasid. Ja abiellusid ja jäidki. Ja need suuremad kogukonnad vee asumed said juba nimetatud tõepoolest Peterburi ilmselt üks kõige suuremaid Moskva vast ehk veidikene väiksem, vastas me räägime umbes 900-st eestlasest, nii et see ei ole väga suur. Enamasti kõika teadusega seotud ja ühiskondlikult pigem heal järjel, majanduslikult heal järjel oleks seda seal Venemaa tragöödia praegusel hetkel haridus ei maksa mitte midagi. Maksab, et äri alguse must või valge või kõik vahepealsed toonid, samuti suuremad asumid on, on tõepoolest üles tukk, mis asuka särskest umbes 300 kilomeetrit lõuna poole ja samuti lase ajaskise samuti Minski lähedal priosof ka küla, aga me leiame eestlaste asumeid ka Vladivostoki lähistel krimowski krais piki vaikset ookeani, seal on terve ridakülasid, kus elavad eestlased Irkutski piirkonnas eestlasi samuti põhja pool Euroopa osa põhja poole tagasi tulles on eestlasi. Taevaga palju teenida need ja ka võib-olla väga palju, aga mõningatel inimestel pole ka seda sellest vanast sellest lainest kohtunud. Samuti on tiveeris Moskva lähistel suhteliselt palju eestlasi ja Vologda piirkonda jääb eestlasi ja muidugi hajevil. Pool Ukrainas on eestlased põhiliselt keskendunud kahte piirkonda Kiievi, Kiievi ümbrus ja, ja teine on Krimm, aga saab ka igal pool mujal neid ja muidugi seda väga oluline on siiski ka see Abhaasia eestlaste kogukond, eesti külad siis sisuliselt Vene Föderatsiooni ja Gruusia piiril, niiet praegu, et piir jookseb, riigipiir jookseb külast keskeltläbi, noh, päris nii ei ole, aga, aga osaliselt külmetsatud kalja põllud, mis peaksid kuuluma külal asuval osa ühelbopiiris, osa teisel pool piiri, nii et seal on tegemist ka riikidevahelise väega või avaldamisega. Nii et see pilt on tegelikult äärmiselt kirju. Sa ise teenid otseselt Peterburi ja Moskva kogudusi, aga kas sa oled käinud ka ise läbi mõnes selles paigas, millest tõestas ja jutustasid? Kahjuks ei ole see võimalik olnud lihtsalt ajalistel põhjustel. Sel aastal on, kuna olukord muutub üha tõsisemaks ja tõsisemaks just selles osas, et, et eestlaste teenimist ja eestlaste elu on vaja korraldada suuremal määral. Ja kuna võimuga niimoodi öelda, see vaimne ärkamine toimus Eestis 80. aasta lõpus, üheksandat aastat alguses, see on nüüd jõudnud ka Venemaale ja Venemaal asuvad eestlased tõepoolest vajavad vaimset teenimist. Nad on küpseks saanud. Mul on kindlalt kokku lepitud ja seene nimetamata ka. Pätsi ajal kõik ühendada tolma suhteliselt Vena puhul me saame rääkida ainult suhtelises kategooriates suhteliselt lähestikku, see tähendab seda, et lend ühest punktist teise ületa kahte tundi. Mis keeles see suhtlus on? Siis need põhimõtteliselt rääkida kõikide, kes on ikkagi eestlased, kes ennast nimetavad eestlaseks nendega eesti keeles muidugi kaevandada, tuleb suhelda ja kui abikaasa on on venelane või mõnest muust rahvusest, siis tuleb paratamatult suhelda ka vene keeles. Aga otsene vaimulik ste sünnib nii palju, kui vähegi võimalik, on eesti keeles. No me teame, kuidas siin Eestimaal segaperekondade puhul keel kipub käest ära minema sest suheldakse teises keeles ja nooremad põlvkonnad ja nooremad põlvkonnad kipuvad seda keelt üldse ära kaotama. Ma mõtlen seda enam veel näiteks Venemaal, et kui vanad on need inimesed, kes nüüd vajavat ja, ja paluvad sellist vaimulikku teenimist. Kas need on vanad inimesed või on nad keskealised või noored? Kiriku tegevus ka Venemaal see tähendab sõjaeelsest perioodist vahetult enne nüüd neid Stalini-aegseid suuri tagakiusamisi jääb mälestused ja laupäeva niivõrd palju vahetud mälestused, kuivõrd oma vanematelt vanavanematelt kuuldud mälestused. Keskealiste hulgas on huvi eeskätt sellistena teadusringkondades, direktuaalsemate inimeste hulgas ja see on ka, see ei ole enam niivõrd palju siis osuga tegemist kuivade, eeskätt mõistusse usuga aga ei ole. Selgelt on näha, et otsingud ja vajadused jumala järele vajadus kiriku järel on nende nende juures olemas ja noorte puhul protsessid näivad olevat vähemalt küllaltki sarnased. Ka eestiprotsessidele otsitakse ikka midagi uutest, saaksime alternatiivsed ja mis parajasti on seal nüüd eri piirkondades ja eri perekondliku päritoluga jääris suhtlusringkonnaga inimeste juures erinevalt. Aga otsijaid on kõikidest põlvkondadest. Omaette huvitav küsimus on segaperekondade puhul ju ka veel see, et vene rahvusest abikaasa võiks ja võib kuuluda näiteks õigeusu kirikusse. Ja kuidas siis need probleemid lahenduvad ja üldse, kuidas Vene riik oma seaduse samalase ehituses vaatab selle peale, et riigi sees on nüüd kas tugeval või millisel järjel parasjagu näiteks luterlik kirik. Kaks eri küsimust püüenneile niimoodi järgemööda vastata. Kõigepealt viimasest Vene seadusandlus muutus mõned aastad tagasi, väga karmiks keerati kogudusse tegutsemine, mis millede keskus asub väljaspool Venemaad tugevasti ahistatud ja piiratud tegevust. Praegusel hetkel on aga muutunud olukord tunduvalt leebemaks ja. Ja see annab võimaluse tunduvalt vabamalt tegutseda. Nii et, et sisuliselt võib öelda, et, et see on noh, ütleme niimoodi väljapool Venemaal asuvate keskuste väljapoole Venemaalt pärinevate misjonäride tegevus ja taheti algul piirata. See ei ole õnnestunud. Käia luterlik kirik, millel on ju Venemaal väga sügavad juured, luterlik kirik kannatas sel ajal ilmaasjata praktiliselt mõttetult. Praegu on võimalusi hakatud rohkem ja rohkem kasutama, nii et juriidilisest küljest ei näi tekkivaid mingeid väga suuri takistusi. Loomulikult oma bürokraatia on ka Venemaal nagu Eestiski võib-olla vene bürokraatiaga natukene lihtsam teha, kuna seal suhtumine on teistsugune ja mõnelegi asjale lüüakse käega või lihtsalt tehakse vajalikud asjad ära. Aga noh, see on, me teame seda, see on kogu aeg niimoodi olnud ja mõndagi asja on olnud Venemaal või ka ütleme siis niimoodi venekeelsete Nõukogude päritoluga inimestega lihtsam ajada kui, kui eestlastega. Aga teine küsimus, mis puudutab nüüd segaperekondi professionaalselt segaperekondi eest ja ka muidu kaks asja, üks asi on see rahvuslik külg. Siiski ma ütleks, et eesti keelt osatakse hoida eesti meelt, osatakse ja tahetakse hoida jaga kui abikaasa, mitte eestlane. On ta sügav lugupidamine Eesti kultuuri Eesti pärandi vastu. Nii et rahvuslik err seal pinnal Mis puudutab nüüd segaperekond religioosses mõttes siis selle taustaks on üks Venemaal toimub väga huvitav fenomen, kui päris ausa oleme, siis teiselt poolt õigeusu kirikut enam ei eksisteeri. On olemas küll piiskopkonnad, piiskopid, auväärsed ballaadid, samas kogudused, aga Vene õigeusu kirik on kaotanud täielikult autoriteedi, kibedus üldse olnud on, aga, aga praegu ei ole seda üldse enam. Mis annab loomulikult võimaluse kõikidel teistel kogudustele oma tööd palju intensiivsemalt teha ja seda märgata ka lihtsate venelaste juures segaperekondades. Täiesti tavaline tendentse mitte-eestlasest, mitte luterlasest abikaasa küsib, kuidas on võimalik saada Lutallaseks, kas on vaja selleks uuesti ristida, mida selleks tegema. Nii et huvi näib olevat küll tugevatuteluse poole, mitte vastupidi ma ei ole kuulnud, et oleks intensiivselt olnud need pöördumisi eestlaste pöördumise õigeusu kirikusse paljudel puhkudel lapsed ristitud õigeusu kirikus, mis on ka täiesti mõistetav, sest lihtsalt ei olnud teist kirikut kuskilt võtta ja kulaarsed Viidrisid saama, siis on sellest lihtsalt lähtutud. Aga huvi on ikkagi väga tugev plagud vastu, mis puudutas seal porruraaläbi tegevust seal palluraale. Ja üldse võimelda, laienedes kõigivatesse andlike kirikute tegevus ja milliseks kujuneb pilt Siberis lähiaastatel? See on küllaltki suur küsimärk väga-väga selles näha, elades aktiivset tegevust, kristlus ei kao Siberis või Venemaalt üldse. Kas sa kiriku õpetajana üle Narva piiri sinnapoole teenima minnes tunned mingil kombel ahistamist. Kas symbol piiri või sealpool piiri? Aga siiski, mis on võimalik teha kiiremas korras mugavamalt lihtsamalt, seega tegelikult tehakse ära. Aga üldiselt ahistamis, kui niisugust märgata ei ole, on muidugi erinevaid piirivalvurid erinevaid tolliametnike, mõni on leebe Ovimine avatama sõbralikuma suhtlemisega, mõni on külm, väike mis iganes, mõnikord käsiga natukene vaenulik. Aga see vaenulikkus ei ole mingil moel tingitud mingist vaenulikus Eesti riigikogu, Eesti rahva vastu, kaugel sellest, pigem lihtsalt inimesele meelde, et Eesti inimesed mulle ei meeldi, teised inimesed, meie avastate esinemise rohkem, mõni armastab vähem. Ja üldsegi mitte. Nii et sellist ahistamist mingil moel seal bee küll tunda ei ole. Iseküsimus on see näiteks segude küll. Vaimuliku töödagakson puutuvad kõikide probleemidega kokku, mis seal piiri päävaitsevad. Iseküsimus on see. Mõnikord peavad just Eesti piiril ootama bussid turismibussid, mis tulevad. Vaata ette nimekirja koos vajalike andmetega piiripunkti, mis lihtsustaks nende piiri ületamist tunduvad, mis annaks võimaluse sisuliselt ületada piir. No kui mitte 10 minutiga lausa siis poole tunniga Igaljuhul. Nii et arvad, et paljud probleemid on tingitud inimestest muidugi ka poliitika poliitilis vahekorrad seni kuni Eesti-Vene piirilepe ei ole ikkagi lõplikult jõustunud ratifitseeritud, senikaua sellega probleeme on, piiri peale jääb olema. Aga paljud asjad on lahendatavad inimeste tasandil, kui on tahet ja, ja kui on valmidust ja avatust ja see puudutab nii kirikut kui avalikke teenistusi. Mõned aastad tagasi Soome ajakirjanik koge Jokinen tegi huvitava saate ingerisoome kirikust ja kogudusest Peterburis. Kusjuures ta rääkis tundlikus keeles, mis oli sellest kirikust ingerisoome kirikust Peterburis, kirikult kui hoonest järelejäänud või saanud nendelt teatud aastatel. Ajaloost olen ma lugenud loomulikult seda, et Peterburi Jaani kirik kogudus peaks olema üks suuremaid ja vanemaid sealpool piiri kogudusi kus on teeninud paljud õpetajad, kes on Eesti kultuurilukku hästi mitmeti jäänud. Mida me võiksime tänasest päevast teada selle linna eesti kogudusest? Eesti kogudus, Eesti kirik on siin, need kaks eri asja, eesti kogudus tegutseb, kasutab praegu Ingeri kiriku Mihkli kirikuhoonet. Praegu on Ingeri kirikul kolm kirikuhoonet, mida nad kasutavad Peterburis ja need kõik on natuke rohkem, natuke vähem renoveeritud. See töö läheb edasi. Need on täiesti kasutatavad kirikud kõik. Ja Mihkli kirikus käib koos tavalisel juhade ees, seal ülal peame ükskord kuus iga kuu viimasel pühapäeval reeglina iga kuu viimasel pühapäeval. Mõningaid erandeid on meil 50 kuni 80 ema teenis osavõtjad, kõik jumalateenistus armulauaga ja ütleks, talle on käimine on ikkagi täiesti tõsine. Ma ei ütleks pool kogudust, aga ega palju vähem ei ole. Nii et, et see on ka Eesti oludega võrreldes on see väga hea näitaja. Muidugi selles koguduseliikmetes kuuluvadki kas ingeri või saksa kirikusse, sest et need võimalused avanesid varem kiiremini. Osa kalevis käimata käivad küll jumalateenistusel ja me valmistame näidata järjekordselt leerigruppi, nii et k. Mis puudutab kirikuhoonet, siis sellega on lood ühest küljest palju vähemad, teisest küljest aga ka väga lootusrikkad. Kirikuhoone tähistab mõne aasta pärast oma 100 viiekümnendat aastapäeva. Tõepoolest Peterburi Jaani kirikus on selle auväärne ajalugu ja eesti kultuuriloost ei saa kuidagi sellest mööda minna. Sellel on kuulge tähtsus väga paljud Eesti teadlaste, kunstnike kirjameeste kujunemisele kes on hariduse saanud Peterburis, kes seal alkomeeter põhjani puudusega kirikuga väga tihedalt seotud. Kirik on tagastatud kogudusele tagastatud jäävad Venemaal ikkagi on antud tähtajatuks tasuta kasutamiseks, mis anna sama süsteem, nagu see oli nõukogude ajal. Aacieneva tingimustes tähendab Veedriaalsed tagastamist. Praegu käib maa vormistamine. Maa puhul on tõepoolest tegemist maa kinnistamisega, see tähendab tagastamisega sellisel kujul, nagu see üldse võimalik on. Ja sellega me saame kätega mitte ainult kirikualuse maa, vaid ka kiriku ümber asuva õue, mis on väga oluline kiriku edasise kasutamise seisukohad. Tellitud praegu eskiisprojekt kiriku taastamiseks, kuna kirik on ehitatud vahelaed, nõukogude ajal kapitaalselt vahelaed, jää. Me arvestame sellega sõbrassaga tuhandeid inimesi jumala ees seal käima oleks küll väga meeldiva kam käega realismi piiridesse jääma, siis me vahele säilitame. Ja praegu ei ole veel lõplikult lahendada see, kas me hakkame kirikusaalina kasutama teist või neljandat korrust aga igal juhul kõik muud ruumid püüame kasutusele võtta mitte niivõrd koguduse poolt. Taagi riiklik komisjon eeskätt eesti kultuuri eesti keele vahendamiseks Eesti laulukoor samuti erinevad Eesti ettevõtjad. Samuti arenevaks on praegu väga oluliselt turism ja sellest sai ümber ega mööda nii eestlaste turism Venemaale. Need inimesed. Nostalgia selle privaltika järele ja need tahaksid tulla meeleldi Eestisse nii peesse kuule kui Tallinna vanalinna, kui Pärnu mudaravilas või kuhu iganes, eesti k on seotud paljudel nii mälestused kui ka sõprussugulussidemed ja, ja see on üks üks arenev nähtus ja kindlasti ka kirikuhoonet taastamine annaks võimaluse Eesti turismifirmadele oma tööd palju edukamalt efektiivsemalt teha Peterburis. Nii et, et see nende ruumidele kasutust ei leia. Seda probleemi küll ei ole. Pool omaaegne Eesti haigla, kõik head ruumid on võimalik välja osta, sära Brave kaistesse kvartalis, samal ajal seal on praegu inimestena on lihtsalt sees tuleb välja osta, tuleb anda korteri tasemele, Jäneda Nad on olema võimalik kätte saada ja nendel on kindlasti võimalik rakendust leida, tekitada väikene Eestimaa Peterburis, linnas, otse Mariinski või siis vajutanud kioski teatri juures vask, ratserlikus, paar sammu ainult kesklinn kiviviske kaugusel. See on äärmiselt oluline ja mõned vahelist suurt rõõmu ka see, et, et Eesti vabariigi valitsus on selle tähtsusest aru saanud ja hakanud jõudumööda seda toetama. Avalikult vajab kiriku taastamine oma panust, ütleme niimoodi kõikidelt hea tahte inimestelt nii Eestis kui ka läänepoolses väliseesti diasporaa ess kelledel on ju ka palju tal, kas sugulussidemete mingit muud ajaloolised sidemed Peterburiga seotud. See on väga positiivne kuulda selliseid sõnu nagu pühapäevakool ja kool ja leeriõnnistus ja see näitab seda, et elutuks läbika tuleviku poole ja lootusrikkuse poole. Kas väärset Peterburi Jaani kogudust on ikka suudetud kogu aeg teenida või vahepealsetel aastatel oli ka millegi tõttu pausi aeg. Ja pärast sõda pidasin ma ise esimese leeris, paari aasta pärast. Vahepeal teenis seda, üksime kiriku diakon heites ja siis vahepeal tekkis tõepoolest üks väikene paus, nii et me alustasime kuutse teenimist uuesti. Nüüd juba kaks ja pool aastat tagasi, umbes. Aga ta tähendab ikkagi, et enne 90 teist kolmandat oli seal nagu puus. No seda küll paratamatult ja tõepoolest see sellega, et kuni 1009 42. aasta eneri Venemaale täielik paus, see tähendab üldse mitte mingiks kirikliku tööd ei toimunud ja alles siis, kui Stalin võttis vastu kolm ainsat õiguse piiskoppi, kes veel alles olid jäänud, kellede hulgas valiti uus patriarh alles siis algas pärast seda, kui Vene õigeusu kirik oma peetud valudest relvastas leegioni lõi tankidiviisi ja, ja eskadrilli. Pärast seda oli, oli Venemaal uus algus õigeusu kirikuga, aga luterlikes kirikutes kõige esimesena. Taas Eestist lähtudes initsiatiivil tookordse peapiiskop jängivitseeniori ajal ja tema õnnistusel alustati nelja kogudusega Kasahstanis saksakeelsed kogudused. Pedoskoi kogutsas. Selle tegevusega alustati kuuekümnendatel aastatel ja poolsa laste meeritus teenis väga pikka aega Petroskoisse kogudust ja 70.-te aastate keskpaiku alustati Puškini kogudusega. Tollal vastaval mõisnik oli esimene pastor, kes seda kogudust teenis. Hiljem oli pikka aega praost Tiit Salumäe selle koguduse hooldajaks. Aga eestikeelsed kogudused esimeses kogudused olid ikkagi kõigepealt siis saab Peterburi kogudus ja samuti Ülem-Suetuki kogudus Siberis. Moskva kogudus on suhteliselt värskelt sündinud ja tammel kogudusega siiamaani registreerimata ja ilmselt ei ole siingi vajadust. On praegu see, et vaimulik toimub olunesed, jumalateenistusi peetakse aprillis, ma lähen sinna kindlasti üles pühadeemades pidama, küll mitte õigel päevasel kahjuks tehniliselt võimalik, aga veidikene hiljem. Ja minu mälestused praegu vaikselt areneb ja, ja neid grupeeringuid ja gruppe. Me püüame leida ka teisi olulisi. Meil on siin ära märkida ka seda meie kiriku jurisdiktsiooni all toimub ka puhas venekeelne töö seal Novosibirskis, samuti meie kirikus nii konfirmees kui koordineeritud pastor seolotletgeni poolt, kellele abiks seal praegu on juba neli, tead Nonii ja nähtavasti üks neist tuleb vaimulikuks pühitseda sellel aastal. Laotle lõpetaks pühitseda sel aastal ja, ja osad ei hakka, neid tuleb ka juurde pühitseda. Nii et meie Mõtleme, et ilmtingimata linnukese kirja saamist ja oma nii-öelda mõju laiendamist, jää mingite arvuda saamist, kasvatamist vaid, kui tegemist on tõepoolest inimeste teenimisega, siis see ei ole esmaoluline, mis keeles teenimine toimub ja missuguse kiriku alluvuses teenimine doi. Mind huvitab, kus Moskvas Eesti kogudus koos käib. Moskvas kummalises olukorras sellepärast et meil on neli kohta, kus koos käia ja head põhjust või kuidagi jõuda üksmeelele, missugune koht võiks see kõige sobivam olla. Praegu on ta ema siiamaani jumalateenistused peale minema üksiku erandi. Hingekirikuga siis oleks mõneti loomulik. Jumalateenistused toimuksid Ingeri kirikus ja seal on ka üks kaalutsevad eestlast laimavad. Raha on koht, kus Ivades pidada. See kogudus on küll need seal kiriku väga hästi on ta teinud ja eelmisel suvel oli kiriku pühitsemine või taaspühitsemine ja ta läheb tõesti praegu väga hea välja. Jaano, mõtlete poolest ka kindlasti sobiv eestlaskonna jaoks ei ole väga suur ja eestlased, aga eestlased mahuvad sinna siiski kõik ära, kes jumala eeskäijad oleksid? Mitte Kaberitis olla kabeli mõttes väljus kiriku kõrval asuv kabeli mõttes siis seda on nad nõus praegu andmat täielikult eesti koguduse käsutusse ja mis ei ole eriti kaugel, rajab Nogini väljaku, kes maskott olla natukene vahetusse lähedusse ja metrooga väga hästi kättesaadav, jalgsi tulema, pikalt käia. Ja, ja see oleks suurepärane koht, aga jällegi on osa inimesi jälle seda meelt, et, et see ei ole ikkagi kõige parem. Ja võib-olla natukene jääks kitsaks ja peale selle, see oleks ka mingisuguses sõltuvus mingis mõttes vähemalt jaa. Vaatasime tuleviku poole vaadates kõige otstarbekam lahendusena see on anglikaani kirik. Anglikaani kirik on mitteõigeusu kirikutest päris kindlasti kõige kesksemal kohal Moskvas üldse. Punane väljak on kiviviske kaugusel. Endine kvark juhisest nüüd tsentreerib, puiestee on hästi lähedal saatkonnas sinna jalgsi minna, aga mitte rohkem kui viis, kuus minutit. Nii et ka saatkonna seisukohalt on ta hea asukoht anglikaani kirikuga kuuluve Porvoo osaduskonda, Ni taimekene kirikul ei ole mitte mingeid probleeme selleks, et meil võimaldada seda seda kiriku kasutamist ja muuseas ka rääkinud ja igal pühapäeval alates kella kolmest olekski võiks olla kuni pühapäevani suhtuge meiega suheldes täielikult saaksime seal pidada mitte ainult jumalateenistuse, vaid, vaid kõike muudeks looduse normaalseks tööks vajalik oleks. Sellega on ainult üks probleem. Probleem on see, et kirikus on veel osaliselt sees meloodias stuudio head teevad oma plaadistu siis seal. Jajah, seetõttu ei ole olnud võimalik kirikut täielikult lõpule laastavast viia, kuigi selle kohta on olemas inglise kuninganna ja Jeltsini vaheline kokkulepe. Et, et kõik tehakse kõik selleks, et kirikuhoone vabastada. Jaa jaa, võivatase täielikult korda teha ja see siiski siiamaani teostunud. Eetiliselt aktsepteeritav vana vana, see on Venemaa enda seal venema rahvas staadionis küsimas võivat eetilise president endale saavad. Pind ja, ja seal võib pidada pidulikel puhkudel jumalateenistusi, mis kõik vajaliku pidada, aga regulaarseks, koguduse tööks ta ei ole kindlasti mitte kõige püham koht. Ja ma loodan, arengud lähevad heas suunas, seatsemiseks leiab lahenduse. Teinekord on inimestega nii eelised, kui hästi rohkem valikuvõimalusi, siis tekivadki sellised tõrked, et kuidas ja mida siis ikkagi valida. Aga nii, et praegusel juhul siis käib eesti kogudus Moskvas koos, kuidas oligi sobinovski pere ulak, meie saatkond? Mida me võiksime siin tänases Eestis nüüd õppida? Kõigest sellest nendest kogemustest, mida Ma isiklikult oled saanud, teenides Peterburi ja Moskva kogudusi, neid inimesi, neid inimesi, kes elavad, kes on kunagi läinud kodust ida poole, me ei olegi tänasest saates rääkinud nendest, kes on läinud põhja poole või lääne poole. See on täiesti hoopis teine omaette elav kohustuslik süsteem. Eesti kogudused Ameerikas, Inglismaal, Kanadas, Austria, Itaalias, Saksamaal ja kus kõik veel, see on hoopis teine süsteem, me oleme rääkinud, nüüd on nad ida poole, need, kus kunagi on valinud selle tee kas hilisele rajal või kaugemal ajal. Et mis oleks siis see, mis meie võiksime siin tänases Eestis õppida nende inimeste, Nende ellusuhtumise, nende kultuuri ja usu alal hoidmise soovi põhjal. Mida me võiksime kaasa võtta sellest kogemusest mida meie kaasmaalased on eneses kandnud ja hoidnud sealpool idapiiri. Nüüd on Venemaal käies leidunud kinnituste uuesti värskendavaid uuesti ellu ärganud ja paarkümmend aastat tagasi ma avastasin tulles kogudust teenima kuivõrd aktiivsed usulises mõttes ja kuivad hindavat kirikut, jumalateenistuse kogu vaimuliku elu. On Ingerlased, ingerisoomlased. Adam kogenud, kuivõrd väärtuslik see on ja nad oskavad seda siis ka tõepoolest hinnata. Täpselt sama on Venemaa eestlastega, nad on selgelt kogenud, mis tähendab olla lahusama isade maast. No see lahusolek oli nõukogude ajal tuntav ja võib-olla sellepärast nõuda soojemas ka ei olnud. Praegu on ta paljude raamat auto, riigipiir on vahel käia niisama lihtne. Väga kallis lõbu ja, ja paljud ei saa eestlased endale seda lubada ja nad on aknaosa, millest nad on ilma ja seda osatakse hinnata. Meie Eesti häda ongi see, et kogu kogu aeg on kõik asjad olnud liiga. Puudutabki riikliku elu just nüüd, kus läheb mingis mõttes allamäge, kus need kõrge Väärtus ikkagi on kirikul, mis väärtus on usu, mis väärtus on võimalusel leida endale hingehoidlikku abi tuge oma vaimse tselluloos ja see tähendab ikkagi olla ligimees ligimeste kõrval kaaskristlane kast, kristlase kõrval. Just see kogemus, tule. Mõned kristlased Eestis on mõnes mõttes rubla sarnasemadki Venemaa eestlastega kui, kui vanema põlvkonna eestlased. Aga need arengud toimuvad ja, ja minu jaoks isiklikult Venemaal käimine väga suur, positiivne impulss alati, ma saan sellest väga palju ja see aitab mul püsida sisemise stabiilsena püsida sisemiselt rõõmsana ja kui õnnestub ja kui maasse lubab seda rõõmusesse teistele jätta. Ma tänan, Peeter kaldur. Ja küsiksin tänase öö viimase küsimuse siin kuulajaile mõttesse kaasa. Et mida siis lõigub olest, tähendab see kristlik põhimõte, et tee teisele seda mida sa tahad, et sinule sünnib? Minu jaoks tähendab see kõige rohkem armastust. Armastus on õppimine ja siin ei ole midagi parata. Tee teisele seda, mida sa tahad, endale tehtaks. Kui sa oled ise kogenud, mida tähendab avatud kristlik armastus, siis sa tahad seda anda teistele ja tahad seda taas ja taas ise uuesti. Selline oligi meie tänane saade ristteel. Juttu ajasid Peterburi, Moskva ja Jõhvi koguduse vaimulik Peeter kalduv saatejuht oli Ene Pilliroog. Selles sarjas ristteel kohtume taas kuu aja pärast. Siis ootab meid külla praost Andres Põder ja tema on Pärnu Eliisabeti kiriku vaimulik. Tänases saates tahaksin öelda veel ühed tänusõnad pruudi Leinusele, kes kinkis väga ilusa uue siidiheliplaadi meediakeskusele. Eesti luterlik tund sellel plaadil laulab Oleviste noortekoori vilistlaste kammerkoor. Ja me kuuleme sellest plaadit viimast laulu. Haara sealmaal.