Tere kuulama Deutsche Welle kõndimisvannid vikerraadio ja saksa ringhäälinguorganisatsiooni Deutsche Welle koostööna. Tänases saates tuleb jutuks saksa keele õpetajate mure selle keele positsiooni ja õpetamise pärast. Teiseks räägime saksa arstidest, keda oodatakse tööle Rootsi. Veel tuletame meelde silmanägemise korrashoiu põhitõdesid, selgitame suhteliselt vähetuntud haiguse Aspergeri sündroomi ning heidame ka pilgu Bonni teadlaste töö GSM-il eesmärgiks looduslik taimekaitsemeetod. Muusikalise sissejuhatuse saatesse teeb aga kõigepealt ansambel Alpenud Rebellen. Meile eestlastele, kes muretsema oma emakeele hoidmise ja säilimise pärast, võib tunduda päris kummaline mure suure rääkijaskonnaga saksa keele tuleviku pärast. Kuid nagu kohe kuulete, pole seegi probleemivaba. Mitte ainult uus õigekiri ei ole püsiteema paljude saksa keele õpetajate jaoks. Välismaal saksa keelt õpetavatel õpetajatel on veel teisigi muresid. Seepärast toimus kraatsis enne uue kooliaasta algust rahvusvaheline kohtumine teemal kohtumiskeel saksa keel, motivatsioon, väljakutse, perspektiivid. 150 üritust 900 esinejat, 13-st rahvusvaheline saksa keele õpetajate kongress kratsis pretendeerib olemas suurim kongress, mis kunagi saksa keeles on maha peetud. Nii võib see ollagi. Kui saksa keeles ruumis oli saksa keel veel ligikaudu 80 aastat tagasi teaduskeel number üks, siis täna ilmub saksa keeles napilt kaks protsenti kõigist loodusteaduslikest publikatsioonidest. Humanitaarteadustes on olukord praegu siiski veel teistsugune, aga üldine trend teeb muret saksa keele õpetajatele ja kogu maailmas. Teevad saksa keelele IGA PÄEV reklaami. Nad peavad õpilasi ja tudengeid motiveerima ja seda on kergem teha, kui on ilmselge, et reklaamitav keel on nii-öelda tähtis ja selle õppimise pingutus tasub end ära. 100 miljonit inimest Euroopas kõneleb emakeelena saksa keelt. Nad on jagunenud seitsme riigi vahel. Lisaks tuntud saksa keelt kõnelevatele maadele veel Lichtenstein, Luxemburg, Belgia ja Itaalia, kus lõunat roolis on saksa keelt rääkiv rahvusvähemus seega Öelda, et saksa keel on tugevaim keele fraktsioon-Euroopas. Kõigest hoolimata on saksa keel avalikkuse silmis peksupoiss. Poliitikud ja teadlased saksa keelt meelsasti just pjedestaalile Jupita ja otsivad pigem inglisekeelseid väljendeid. Selle põhjuseks lubatakse ajaloolist häbipleki fašistlikku minevikku, mis on kahjustanud kõige mainet, mis kuidagi Saksamaaga seotud. Kuid oma keeles algamine ei lahenda probleeme. Nii arvab ka kongressil sõna võtnud šveitslane Paul Portman Tseelikas. Minu arvates peaks oma identiteedile kindlaks jääma ja saksa keelt kõnelevate inimeste ebakindlat positsiooni, mida neile ka väljastpoolt peale surutakse. Ei saa kuidagi parandada probleemist kõrvale. Hiilides. Sageli tundubki tavaline inglise keel, on vaid ebaõnnestunud katse tõestada omaenese maailma kogemust, räägib kongressi president Hans-Jürgen Krumm. Meile pannakse väga pahaks puuduliku keelele reaalsust. Näiteks on Euroopa Liidu tõlketeenistuses läinud asi nii kaugele, et me peame sakslaste viletsas inglise keeles peetud sõnavõtu kõigepealt uuesti saksa keelde panema või siis prantsuse keelde tõlkima. Krumm rõhutab, et kratsis ei tahtnud keegi luua rinnet inglise keele kui rahvusvahelise suhtlemiskeele vastu. Inglise keele oskus kuulub tänapäeva juurde, niisamuti kui juhiluba või arvuti kasutamise oskus. Kaitsevad saksa keele õpetajad pigem mitmekeelsust näiteks saksa keel teise võõrkeelena inglise keele kõrval ja nad nõuavad keelepoliitikat, mis edendaks saksa keele õpetamist välismaal, selle asemel, et seda hoopis ära kaotada. Sellega peaksid tegelema näiteks köötaja instituudid. Teine üleskutse saadetakse majandusele. Rahvusvahelise saksa keele õpetajate liidu president Helena Anjulakova elab Slovakkias. Ida-Euroopas tekkis poliitilise avanemise järgselt algul suur saksa keelebuum, kuid nüüdseks on sammugi vaibunud. Põhjus on tegelikult selles, et saksakeelset rahvusvaheliselt tegutsevad kontsernid, kes meie riikides tegevust alustavad, nõuavad töökeeleks inglise keelt ja see tähendab, et inimestel puudub motivatsioon saksa keele õppimiseks. Kuid keel on siiski midagi enamat kui suhtlemisvahend abil broneerida lennupileteid või ärikohtumist kokku leppida. Igas keeles sisaldub spetsiifiline mõttelaad, eriline arusaamine asjadest. Ei peagi appi võtma kõrgelennulist väljendit kultuuriline väärtus, seletab Hanjulakova. Minu meelest väljendame keeles koma erinevat maailmataju ja sellepärast on just teadlastel, kes pühendunud maailmatunnetusele maailmamõistmisele eriti oluline, et nende kontseptsioonid, nende teooriad on tugevasti seotud keelega, milles neid kirjeldatakse. Kratsi kongressil ei arutatud üksnes erialaspetsiifilisi detaile, vaid saadeti välja ka keelepoliitiline signaal, räägib koordinaator Brigitte Sorger. Me loodame, et õpetajad saavad motivatsiooni tõuke ka sellest, et nad tunnetavad rahvusvahelist toetust. Et nad ei ole oma soovide ja tegevusega üksinda. Seda kinnitab kas või kongressist osa võtnud hulk osalejaid oli üle 2090-st riigist. Ehk esmakordselt oli kokku tulnud nii palju inimesi, kes tahavad tegeleda saksa keele vahendamise probleemidega. Deutsche Welle Tondi jätkab lauljanna Gaby Albrest. Järgmisena tuleb jutuks saksa meedikute rahulolematus oma töötingimustega, mille tagajärjeks asjaolu, et siirdutakse tööle näiteks Rootsi. Saksamaal on aga puudud tuhandeid arste. Arstid, Saksamaa kliinikutes tunnevad end üle koormatuna ja tühjaks pigistatuna. Nad protesteerivad või rändavad kohe välja. Rootsi võtab saksa meedikuid avasüli vastu vähem stressi, rohkem raha. See meelitab. Tööaja pikendamise vastu võitlevad eelkõige noored abiarstid Kuu aja eest korraldasid nad näiteks meeleavalduse Berliinis, et juhtida avalikkuse tähelepanu oma probleemidele. 150000 haigla arstid tegid aastaga Saksamaal 50 miljonit, ületundi tööd pidid aga samal ajal toime tulema kuni 15 protsenti väiksema palgaga, väidab haigla arstide liit. Marburger punt. Protestide üle võib vaielda, sest ka noored arstid ei ole just näljapajukil kuid nende töötingimused on võrreldes teiste maadega sedavõrd halvemad, et paljud saksa arstid on otsustanud välismaale siirduda eelkõige Rootsi ning Rootsi püüab sihiteadlikult värvata just saksa meedikuid. Nii näiteks korraldab Euroopa Liidu tööotsimisvõrk Eures kaks korda aastas informatsiooni päeva. Rootsi haiglad otsivad saksa arste. Saksa haiglates valitseb range hierarhia argipäev on stressi tekitav juba haiglates praktikal olevat arstitudengid tahavad Saksamaalt lahkuda. Paljud kaebavad ööpäevast pikemate valveta üle. Niisugused pikad valvekorrad põhjustavad arstide väsimuse tõttu tekkivaid vigu, väidavad nad. 31 aastane üldhaigusti abiarst Aleksandra Shen her leiab, et Saksamaal ei ole piisavalt väljaõppe võimalusi eriti just siis, kui soovitakse ka pere luua. Rootsis olevat teisiti. Kõigile on teada, et seal on lihtsamad ja ilusamad töötingimused, reguleeritud tööaeg ja puudub haiglasisene hierarhia. Arstid töötavad mitmel alal, mitte ainult ühes osakonnas. Lisaboonuseks on Alexandra söönheri arvates ka uue keele äraõppimine ning seegi Rootsi on väga ilus maa, millest on alati unistanud. Selle eest, et unistus ei jääks üksnes unistuseks, kannavad hoolt Eures nõustajad. Paljud asjad tuleb tööandja ja arsti vahel kahepoolselt selgeks rääkida ja ütles, teeb infopäevade korraldaja Torismoon. Loomulikult peavad arstid esitama arstidiplomidokumendid erialase väljaõppe kohta ja vajadusel ka eksamitunnistuste notariaalselt kinnitatud koopiad. Need olevat küll formaalsused, kuid reeglina see probleeme ei tekita. Euroopa Liidu direktiiv näeb ette, et tunnistused on rahvusvaheliselt kehtivad. Mõistagi ei piisa Rootsis hakkama saamiseks vaid korras paberitest, vaja on ka kohanemisvõimet ja tolerantsust. Rootsi haiglad pakuvad ümber asuvatele keelekursusi ning paljud huvitatud arstid lehvivad juba ammu enne ärasõitu oma rootsi keele oskust. Inimesed kohanevad rootsioludega kiiresti, ütleb Ilmar Kerber. Ta õpib üldarstiks ja töötab alates 1999.-st aastast ühes Stockholmi haiglas. Võrreldes Saksamaaga on tööaeg ikka tööaeg. Kõik, mis tehakse peale seda läheb arvesse ületunnitööna, selgitab ta. Õed on saanud teistsuguse väljaõppemeeskonnatöö on parem juba see on hoopis teistsugune kui Saksamaal meedikut, sest lapsevanematele on aga kindlasti oluline seegi, et nii emad kui ka isad võivad töötada osalise tööajaga, et rohkem perele pühenduda. Alates 2001.-st aastast on Rootsi siirdunud ligi 500 saksa arsti. Sinna on läinud ka üle 100 meditsiiniõe ja mitte ainult paremate töötingimuste, vaid ka parema palga pärast, selgitab haigla arstide liidu esimees Frankul rihmanud komereid sest meedikute palgad Saksamaal olevat muu Euroopaga võrreldes mõnevõrra madalamad. Nii et juba praegu napib kandidaate kuuele 1000-le vabale töökohale. Selle jutu peale kuulame laulmas Rootsi päritolu lauljannade kite Henning ikk. Saate järgmine jututeema kannab pealkirja kõik tervete silmade nimel. Silmad on inimese üks tähtsamaid meeleorganeid ja hingepeegel. Kõige sagedasemad silmahaigused vanaduspõlves on hallkae ja rohekae. Hallkae on vanaduse kõrvaldatav kaasnähe enamasti väga aeglaselt. Tekkiv läätse tuhmumine hoiab põrkesta kahjustust ennetava meetmena valgust tagasi. Seejuures näevad patsiendid läätse tuhmumise ajal justkui läbi loori ning see segav hall loor ongi silmahaigusele nime andnud. Hallkae. Hallkae tõhus ravi on võimalik ainult tuhmunud läätse operatiivse eemaldamise teel selgitav silmaarst doktor Jean-Daniel silmakirurgina ooberhausjonitsentro kliinikus. Hallkae ehk katarakti operatsioonidel kasutatakse juba ammugi asendusläätsesid, mille sisse on paigutatud ultraviolettkiirte filter. Uusimad uurimused on aga viinud järeldusele, et lisaks sellele on vajalik ka veel sinine filter. Kogu maailmas eemaldatakse aastas tuhmunud silma läätsed miljonitel inimestel ohtlik rohekae, aga on ikka veel üks pimedaks jäämise sagedasemaid põhjusi. Kuna see haigus ei tekita mingit valu, saadakse talle sageli liiga hilja jälile. Silmasisese vedeliku häiritud äravool põhjustab silmarõhu tõusu, räägib doktor Daniel. Seejuures surevad tähtsad närvikiude tagajärjeks võib-olla pimedaks jäämine. Nagu kõigi teistegi haiguste puhul, on ka siin oluline ennetustöö. Alates 40.-st eluaastast tuleks iga kolme aasta tagant alates 50.-st eluaastast iga aasta tagant ja alates 60.-st elu vastast korda aastas lasta mõõta silmarõhku. Profülaktilistel saab aga igaüks midagi oma silmade tervise heaks teha. Alustagem õigetest päikeseprillidest, millel on piisav kaitsefaktor. Silmi kaitseb ka tasakaalustatud toit, mis sisaldab Lutaiini. Seda leidub rohelistes aedviljades näiteks brokoli, spargli ja rohelises kapsas. Arvutiga töötamine koormab silmi, väga lõõgastuda saab väikeste harjutuste abil. Sage silmade tilgutamine suurendab pisaratevoolu ja niisutab silmi paremini. Lõõgastuda aitab ka suletud silmade katmine kätega. Nii väldime silmade pidevat koormust. Väikeste tööpauside ajal peaks vahelduvalt vaatama, lähedale ja kaugele. See aitab silmadel töövõimet säilitada. Palju liikumist värskes õhus piisav uneaeg ja tervislik toitumine parandavad mitte ainult üldist elukvaliteeti vaid on imevahendiks ka väsinud sära kaotanud ja põletikulistele silmadele. Liiter või kaks mineraalvett päevas hoolitsevad lisaks telge pilgu eest. Eriti tähtis on K-vitamiin A mida saame näiteks porganditest, brokkolist, maksast, spinatist, melonitest. Lisaks neile vajab silm vitamiine, BC e. Mikroelemendid sinki ja valguseks tantse. Oliver Thomas on Deutsche Welle tunni järgmine esineja. Me jätkame teemaga meditsiini vallast, kuigi haigus, millest juttu tuleb, on suhteliselt harva esinev peaksid vähemasti käitumisraskustega laste vanemad sellest küll teadlikud olema, kuna võib-olla just see põhjustab nende laste probleeme. Ligikaudu 20000 last ja noorukit kannatavad Saksamaal autismi erilise vormi käes. Neil on Aspergeri sündroom. Sellised lapsed hakkavad varakult kõnelema ja õpivad kiiresti. Kuid nad ei saa aru ei tunnetest, žestidest ega miimikast. Neile peab sotsiaalset käitumist ikka ja jälle üle seletama. Individuaalselt välja töötatud ravikuulidega on sümptomeid võimalik leevendada, selgitab saksa laste- ja noorsoopsühhiaatria psühhozemaatikaia psühhoteraapiaselts. Aspergeri sündroom, mis tabab poisse kaheksa korda sagedamini kui tüdrukuid, ilmneb enamasti suhteliselt hilja. Marburgi Ülikooli kliiniku lastepsühhiaater Helmut Schmidti sõnul jõuab laps saada keskmiselt kaheksa aastaseks enne, kui arstid suudavad panna õige diagnoosi ja määrata sobiva ravi. Haigestumise esmasteks ilmingutega on professori sõnul silmatorkavad kontakteerumise suhtlemishäired. Hoolimata keskmisi näitajaid ületavast intelligentsusest ja ulatuslikust sõnavarast ei suuda haiged lapsed luua eakohaseid suhteid teiste lastega. Nad ei mõista teiste laste žeste ja pilke suudavad teiste tundeistega piiratult aru saada, annavad seega alust pahandusteks ja teised lapsed jätavad nad enda mängudest välja. Motoorselt on niisugused lapsed enamasti pigem kohmakad ning õpivad hilja jalgrattaga sõitma ja ujuma. Teisest küljest näitavad nad aga sageli üles peaaegu kirglikku huvi mõne matemaatilise, loodusteadusliku või geograafilise teema vastu, räägib Remm Schmidt. Nad tahavad selle kohta kõike teada ja kalduvad juttu oma lemmikteemale juhtima. Mõnikord hakkavad nad isegi võhivõõrastele oma huvist rääkima. Eksperdid oletavad, et sellel sündroomile on geneetiline taust. Tihtilugu on ühel vanematest enamasti isal sarnased isiksuseomadused. Lisaks mängivad oma osa ka ajutegevuse häired ja neuropsühholoogilised efektid. Need võivad väljenduda näiteks puudulikus ruumi nägemistajus. Patsiendid ei oska õigesti hinnata vahemaid ja kiirusi ning seetõttu võib koolist tahtmatult tekkida tõuklemisi. Erialaühingu andmetel peab Aspergeri sündroomi puhul alati arvestama iga patsiendi individuaalse eripäraga. Ravi põhineb eelkõige käitumisteraapilistel võtetel ja sotsiaalsete käitumismallide harjutamisel. On tõstetud, et haiguse edasisele kulule avaldavad soodsat mõju kõrgem intelligentsus ja head keelelised võimed. Sõna Brempsmit. Lapsed õpivad oma haigusega toime tulema, kui nende arengut juhitakse vastavalt lapse võimetele. Ansambel puur on meie saate järgmine esineja lauluga, mis on juhtunud. Nüüd on meil veel edastada üks uudis Saksa teadlaste töömailt. Bonni teadlased üritavad uuel meetodil võidelda vähki tekitava hallitusseenemürgi Ahladoksiinid. Iga Ahladoksiinid oodab eelkõige seen nimega asbergillus flavus, mis kasvab kuivades ja palavates piirkondades, kus nakatab muuhulgas maisimaapähkleid ja pistatsiaid. Bonni ülikooli ja Nigeeria juba Taani rahvusvahelise troopilise põllumajanduse Instituudi meeskond üritab tõrjuda ohtlikku seent asbergilluse mittemürgise variandiga. Meeskonda toetavat Ameerika teadlased Arizona osariigist, kus samal meetodil õnnestus 98 protsendi võrra vähendada puuvilla nakatumist Ahvladoksiiniga. Meetod seisneb mürgivaba asbergilluse tüve paljundamise nii, et see oleks võrreldes mürgise variandiga ülekaalus ja tõrjuks. Viimase kõrvale. Kaks aastat tagasi lubati Ameerika Ühendriikides mürgitu seen bioloogilise kahjuritõrjevahendina kasutusele võtta viiest kilost seentega kaetud viljateradest piisab, et vaktsineerida hektari suurust pinda. Seega neetud suhteliselt soodsa hinnaga. See oleks ideaalne strateegia just arengumaade Ahladoksiinid probleemi ohjeldamiseks, ütles professor Richard sicara Bonni taimehaiguste instituudist. Saksa arengu ministeerium toetab projekti kuni aastani 2006 1,2 miljoni euroga. Peagi viiakse läbi esimesed katsetused. Isegi kui hallitusseene levikut ei õnnestu piirata, suudetakse varsti vähemalt selle mürgise variandi areaalile piir panna, loodavad teadlased. Just kolmanda maailma riikides olevat ohtlik pintsli hallitus. Niisuguse nime on ta saanud väljanägemise tõttu mikroskoobi all laialt levinud. Sellega on uurijate arvates seletatav ka maksavähi suur esinemissagedus Aafrikas. Jutud on selleks korraks räägitud Deutsche Welle tunni ülejäänud minutid saavad enda käsutusse sinised inglid, see tähendab ansambel tib Lauren Engel. Ansambel tiblaven Engel jätkab lauluga seitsmendas taevas. Tantsime tunni lõpetuseks kuulame ansamblilt tibla, when Engel veel laulu ühes suveöö unistusest. Vikerraadiopoolsed tegijad Õie Ristioja, Ülle Karu, Viivika ludik ja Piret Pääsuke ootavad taas kuulajaid nädala pärast.