Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte üheksandast veebruarist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Euroopa Liidu välisministrid kiitsid heaks sanktsioonide laiendamise Venemaa suhtes. Viisakeeld ja varade külmutamine laieneb veel 19-le isikule ja üheksale organisatsioonile. Otsus jõustub nädala pärast. Vahetusel tungis Ukraina territooriumile 1500 Venemaa sõjaväelaste ja 300 ühikut lahingutehnikat, teatas Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu. Viimase kahe erakondade toetusuuringu kohaselt võivad nii vabaerakond Eesti konservatiivne rahvaerakond pääseda riigikokku. Nende erakondade liidrite sõnul on tehtud töö vilja kandmas. Tallinna linnavalitsuse algatusel asutatavat Eesti ühistupanka hakkab juhtima pangas töötanud ning 10 aastat riigikassat juhtinud Ülle Madiselt. Rahvusvaheline kergejõustikuliit on esitanud maratonijooksja Ilja Nikolajevile süüdistuse antidopingureeglite rikkumises ja taotleb talle nelja-aastast võistluskeeldu. Nikolajevi nimel on Eesti kõigi aegade edetabeli kolmas maratoni tulemused. Täna algavad Soomes eesti kirjanduse päevad. Tuglase seltsi poolt korraldatud ürituse eesmärk on tutvustada soome lugejatele Eesti kaasaegset kirjandust. Öösel on pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lörtsi ja lund ning sadu läheb üle vihmaks. On jäidet ja kohati on udu. Puhub läänekaare tuul kolm kuni 10 meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm kraadi, ida ja Kagu-Eestis hakul miinus neli kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, õhutemperatuur tõuseb pluss ühe kuni pluss viie kraadini. Euroopa Liidu välisministrid lisasid viisakeelu ja varade külmutamise nimekirja 19 isikut ja üheksa organisatsiooni, keda süüdistatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ohustamiseks. Täiendavad piirangud jõustuvad aga nädala pärast. Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas on nüüdseks kokku 151 isikute ja kolmandana seitse organisatsiooni. Brüsselist jätkab Johannes Tralla. Kuigi tänane välisministrite kohtumine pidi keskenduma terrorismivastase võitluse tõhustamisele, veetsid välisministrid koosoleku saalis tunde arutades päevakorraväliselt teemal, milleks oli taas Ukraina. Kohtumisele saabunud ministrid pidid vastama ajakirjanike küsimusele, kas nad toetaksid Ukrainale relvaabi andmist. Leedu välisminister Linas Linkevicius. Kas USA otsuse taga saata Ukrainale relvi, teatav loogika, ütles Linkevicius, teine pool on juba oma otsuse langetanud ja saadab kõrgetasemelist relvastust ka praegu läbirääkimiste ajal. Me peaksime Ukrainat tõeliselt aitama, mitte üksnes majanduslikult ja poliitiliselt, aga ka sõjaliselt. See ei tähenda, et peaksime saatma sinna oma sõdurid aga peaksime toetama sama Ukraina relvajõude kaitserelvastusega, aga see on loomulikult iga riigi otsus, ütles Linkevicius. Suurbritannia välisminister Philip Hammond. Tarnida, ütles Hammond. Me mõistame, et USA kaalub seda otsust. Ei, see on otsus, mille iga riik peab ise vastu võtma. Igal riigil on teatud roll Venemaa-vastase surve säilitamisel ja Suurbritannia on üks juhtivaid jõude. Euroopas, kes toetab jõulisemaid sanktsioone, me jätkame seda, ütles Hammond mitu tundi kestnud arutelude käegakatsutavaks tulemuseks on 19 isiku ja üheksa organisatsiooni lisamine viisakeelu ja varade külmutamise nimekirja. Tänane välisministrite otsus jõustub aga alles nädala pärast. Välisminister Keit Pentus-Rosimannus, kes seal nimega käes on ja miks see nimekiri jõustub alles nädala pärast. Jõustumisaeg on, oli Ukraina poole soov, et ta just selline oleks ja nimekirja täpne nimekiri on avalik. Pärast seda, kui ta siis esmaspäeval jõustub, et mida saab öelda, et nimekirjas on tõesti ka Venemaa administratsiooni liikmeid ja et ei ole tegu mitte ainult siis nende niinimetatud kihtide lisamisega nimekirja, vaid, et on ka siis Putini režiimi ka väga lähedalt ja tihedalt seotud inimesi, kes täiendavate sanktsioonide alla satuvad. Kui Minski rahukõnelused peaksid luhtuma, tullakse relvaabi andmise küsimuse juurde tagasi, ütles välisminister rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Täna möödus pool aastat ajast, mil Venemaa kehtestas vastusena Euroopa liidu USA ning teiste riikide sanktsioonidele nende maade toiduainete sisseveo keelu. Venemaa sanktsioonid puudutavad otseselt ka Eesti toiduainete tootjaid. Kuidas on aga Venemaa piirangud mõjutanud vene oma turgu, seda uuris Moskvas Neeme raud. Moskva poodides ei ole letid viimase kuue kuu jooksul tühjaks jäänud, kuid kaubavalik on nähtavalt muutunud. Tegin täna ühe katse ostu, mulle on ikka meeldinud vaadata, mis toimub juustuletis ja ostsin meie korvpunkti kõrvalasuvast poest juustuvaliku, kus on hallitusjuust Emmentaal kamandaja ja parmesan ja kõik valmistatud siin Venemaal. Venemaa toiduainete tööstus ongi viimase poole aasta jooksul aktiivselt tegelenud riikliku impordi asendamise programmi elluviimisega. Teisisõnu lääne toiduainete asendamise kodus toodetu ja sõbralikest riikidest sissetooduga ning edulugusid ei räägi vaid juustumeistrid, aga ka näiteks lihatootjad. Sergei kuskil on Venemaa lihatootjate assotsiatsiooni juht. Kui 90.-te aastate lõpus tootis Venemaa alla 700000 tonni linnuliha aastas, siis eelmisel aastal juba neli miljonit 150000 tonni liha kaalus, ütles Juškin. Ent on ka sektoreid, mis tõsiselt kannatavad näiteks kalatööstus, kus pandi karpidesse Balti riikidest tarnitud kilu jätkab Sergei Kulikov, vene Kalaliidu juht Kaliningradiga vaprobleemuda. Kaliningrad päris, kus tekkisid probleemid jäänud üks suuremaid kalakombinaati juba pankrotistus ja teised on raskes olukorras, ütles kohv ja lisas, et on kindel, et koostöö Baltimaadega jätkub, kui piirangud kaotatakse. Lemma rassiski pakub probleemi Stonski. Kõrbagu. Probleem on praegu Vene kalameeste jaoks Eesti kalameeste jaoks, aga inimesed soovivad normaalset ja vastastikku kasulikku koostööd, ütles kud. Kov. Tarbijate jaoks on mõned kaubad küll kadunud, kuid selle üle valjuhäälset nurinat ei kuule. Küll aga hinnatõusu üle, millele on lisaks sanktsioonidele kaasa aidanud ka rubla kursi järsk langus ja mis mõnes kaubakategoorias on olnud lausa 400 protsendiline. Siit ka üleskutsed, et valitsus sekkuks. Vene tarbijate liidu esimehe Peter sellist hinnangul oleks see aga viimane, mida teha tuleks. Täna nõuab tohutu hulk inimesi võimudelt, kus teie silmad on, hinnad tõusevad, peatage hinnatõus, käskige peatada. Muidugi kõike võib ju teha, võib muuta seadusi, ent siis tuleks uuesti luua ka riiklik plaanikomitee riiklik varustuskomitee, riiklik hinnakomitee. Ja nii jõuamegi märkamatult tagasi neisse aegadesse, kus lahkumise eest hakkasime niivõrd kõrget hinda, ütles Venemaa tarbijate liidu esimees rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud, Moskva. Välisteemadel ka jätkame ning uudiste kokkuvõtte teeb Maria-Ann Rohemäe. Nädalavahetusel tungis Ukraina territooriumile 1500 Venemaa sõjaväelast ja 300 ühikut lahingutehnikat, sealhulgas raketiheitjat, kraad teatas Ukraina rahvusliku julgeoleku ja kaitsenõukogu twitteris. Vene lahingutehnika kolonnid suundusid Ukraina valitsuse andmetel Luganskis isse Debaltseves Jandretsiitesse, vahendas uni on Ukraina. Sõjaväe pressiesindaja Andrei Lõssenko ütles luureandmetele viidates, et Venemaa viib jätkuvalt linna idaosasse relvi, lahingumoona ning kütust ja määrdeaineid. Suurbritannia peaminister David Cameron arutas majandusametnikega tegevuskava juhuks, kui Kreeka peaks euroalast lahkuma. Endiselt on olemas ebakindlus ja nakkusoht, ütles Cameroni ametlik pressiesindaja. Tema sõnul alustas Suurbritannia valitsus ulatusliku tegevusplaani väljatöötamist juba 2012. aastal, kui euroala sattus seoses Kreekaga tugeva surve alla. Arvestades, et Kreekas on uus valitsus, on praegu õige aeg need plaanid uuesti üle vaadata, lisas pressiesindaja. Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles eile, et Kreeka ei soovi 240 miljardi euro suuruse abiprogrammi pikendamist Aid silt programmi, mis annab riigile aega laenuandjatega uue kokkuleppe üle läbi rääkida. Sel nädalal kohtuvad Kreekas eurotsooni rahandusministrid. Kreeka kavatseb edendada kava, mille alusel üritatakse riigi võlakoormat ümber struktureerida. Kardetakse, et riik võib jätta oma võlakohustuse täitmata ja astuda eurotsoonist välja. Täna hoiatas Kreeka rahandusminister Janis Varoufakis, et juhul kui Kreeka peaks euroalast lahkuma, võib euro nagu kaardimaja kokku kukkuda. Leedu piirivalve pidas piiril Poolaga kinni Läti kodaniku, kelle juurest leiti 220 kilogrammi kanepit. Uimastiväärtust hinnatakse mustal turul kolme koma seitsmele miljonile eurole. See on suurim uimastikogus, mis on sel aastal Leedus konfiskeeritud. Uimastid vabastas Leedu toll Läti kodaniku juhitud veoautost. Lätlane ütles, et tuli tagasiteel Lääne-Euroopast kodumaale. Uimastid olid peidetud veoauto põranda alla. Jätkame Eesti teemadega. Viimase kahe erakondade toetuse uuringu kohaselt võivad nii vabaerakond kui ka Eesti konservatiivne rahvaerakond pääseda riigikokku. Uku Toom uuris, kuidas erakondade liidrid ise edu kommenteerivad. Niisiis otsisin üles Andres Herkeli ja Mart Helme ning küsisin nendelt viimase aja edu põhjuseid. Esmalt Andres Herkel. See töö, mida me oleme teinud siin päris pika aja vältel, on vilja kandmas ja ma arvan, et see arusaam sellest, et künnise ületamine on reaalne see on inimestele kohale viidud ja see on ääretult oluline endiselt pakkuma nisust, mõistuspärast, alternatiivi neljale riigikogu erakonnale ja loodame tulevases riigikogu koosseisus ja miks ka mitte valitsuses olla. Ja Mart Helme Me oleme teinud väga tõsist tööd, me sisuliselt alustasime selle erakonna tegemist sellisel uuendatud kujul kolm aastat tagasi ja me oleme pühendanud aega väga palju, et üle-eestilist struktuuri arendada, me oleme väga tõsiselt tegelenud noortega ja me oleme ka püüdnud sõna sekka öelda kogu aeg jooksvasse poliitikasse ja noh, eks poliitika tegemine on niisugune kumuleeruva efektiga, et kui sa ikkagi järjekindlalt ja pidevalt oma seisukohti püüad avalikkuse ette tuua siis ikka möödavast avalikkus märkab seda. Riigikokkusaamiseks peab erakond koguma harilikult üle 30000 hääle. Mõlemad liidrid rõhutavad oma tugevaid nimekirju üle Eesti. Andres Herkel. Me oleme teinud seda tööd ju terve suve vältel, et tõesti maapiirkondades käia, ennast tutvustada veel enne, kui vabaerakond osutati, et me tahaksime saavutada ikkagi niisugust ühtlast tulemust. Mart Helme. Noh, avalikkust on esitatud väga palju sellega, just nagu me oleksime mingisugune kahe mehe partei, et peale meie polegi kedagi, no tegelikult see ei vasta tõele, et no ma arvan, et me selles mõttes oleme erakond, millel on kohtadel tuntud inimesi ja need inimesed, ma usun, toovad hääli. Valimisteni on kolm nädalat, mida selle aja jooksul veel teha annab? No see kolm nädalat on meie jaoks kõige suurem probleem on kahtlemata see, et rahalistes reklaamides me ei suuda suurte erakondadega võistelda, aga teiselt poolt hea meel, et me oleme tõestanud seda, et altpoolt kasvav kodanikuühiskond on võimeline poliitikasse sekkuma. Ja eks me teeme oma tööd. Ma arvan, et meil on ressurssi. Me siin kavatseme trükiseid veel välja anda. Me osaleme debattides, nii et ma usun, et me püüame ikkagi olla nii nähtavad kui vähegi võimalik ja meil on ka küllaltki küllaltki tugevalt, oleme panustanud telereklaami. Tallinna linnavalitsuse algatusel loodavat Eesti ühistupanka hakkab juhtima SEB pangas töötanud ning 10 aastat riigikassat juhtinud Ülle Mattiisen. Mais loodetakse finantsinspektsioonile esitada tegevusloa saamise taotlus, jätkab Jürgen Klemm. Ühistupangal ei ole aktsionäre, vaid on liikmeid. 350 eurose liitumistasuga võib igast eraisikust saada Tallinna linnavalitsuse käima veetava ühistupanga liige. Kui panga asutamiseks vajalikud 50 liiget on koos, loodetakse maikuuks esitada finantsinspektsioonile taotlus tegevusloa väljastamiseks. Lõplik luba tuleb Euroopa keskpangalt, kes väga tähelepanelikult analüüsib panga usaldusväärsuse kriteeriumid, selgitab finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler. Kes on kontrollijad, millised need on, milline on see taotleja ise, ehk see tulevane pank oma organisatsiooni mõttes oma äriplaani finantstugevuse mõttes ja viimane siis kas on mingeid takistusi järelevalve teostamiseks ja otsustab lõppkokkuvõttes Frankfurt, eks ja Eesti inimesed on seal esindatud, kuskil ei ole öeldud, et ta peab kasumit teenima, ta võib ka tiksuda nii-öelda nullis, eks et aga kahjumiga finantsjärelevalve peab tekkima veendumus, et see äriplaan on realiseeritav, realistlik, eks ju on näha, kust tuleb tulu. Tallinna linnavalitsuse algatusel rajatud linnapood ehk lipo kogus eelmisel tegutsemisaastal 180000 eurot kahjumit, mille maksid kinni Tallinna maksumaksjad. Linnavalitsuse sõnul on lipo sotsiaalprojekt ning kasumit polegi loodetud saada. Rajatava ühistupanga juhiks saab 10 aastat riigikassat juhtinud Ülle Mattiisen, kes on pangaedus kindel. Selles osas oleme suhteliselt kindlad, et, et osanikud me saame kokku ja avaliku osakapitali, me saame kokku meie eeliseks. No kindlasti see oleme väiksemad, Me oleme leksibiilsemad. Me oleme klientidele lähemalt, tõenäoliselt me alustame pisut kõrgemate deposiidi intressimääradega ja teiselt poolt alustame väikelaenudega, mis võimaldavad võib-olla suuremat intressi nendele laenudele määrata kasumi nimel õue. Loodame jõuda viienda tegevusest. Et see, siis ei ole tegemist Tallinna linna sotsiaalprojektiga. Ei, kahtlemata mitte, et pank ei saa kunagi olla sotsiaalprojekt. Hansapanga üks asutaja Jüri Mõis on lubanud loodava ühistupangajärelevalvega kaasa lüüa, kuid investeerimisperspektiivi Jüri Mõis selles ei näe. Teie siis usute, et viie aastaga jõutakse kasuminiga? Noh ma nagu põhimõtteliselt küll arvan, et loomulikult, kui kasum sissitav 105 aasta jooksul tulema, pigem ma olen just selline kõlbab, et kuidagi ühe või teise poliitilise jõu kasuks ei hakkaks töötama, et ma ei pea hinda üldse halvaks. Selle pangaseansse ma täna küll ei ole kavatsenud raha panna kehaseid eraisiku liikmemaks 350 eurot, et ega see mind maha Kayla mingi suurinvestoriks ma küll ei saanud. Pärnu ranniku jäält päästeti läinud nädalal üle poolesaja kalastaja. Pühapäeval jäid kalastajad lõksu lahenduse tõttu, mõni päev varem aga eksisid neli meest tihedas udus. Pärnust jätkab Ester Vilgats. Kuna talv on suhteliselt pehme, pole kogu Pärnu lahel tekkinud püsivat jääkatet. See tähendab, et Kihnu ümbruses jääd pole ja nii võibki tekkida olukord, kus tuulesuuna muutudes tekivad lahvandused. Just selline olukord oli eile Pärnu politseijaoskonna vanemkorrakaitseametnik Erki Timusk. Kui varasemalt on olnud kogu aeg lõunakaare tuuled vedelas, siis nädalavahetuseks tuul keeras põhja kaardesse ja hakkas lahte kogunenud jääd lahest välja lükkama. Tekkis, tekkis lahvandus. Timusk ütleb, et kogenud kalastaja peaks sellist olukorda ette nägema. Kutseliste kaluritega ei ole merepäästejuhtumeid esinenud, et need, kes nüüd pühapäeval lahvanduse taha jäid, olid ikkagi harrastuskalurid, aga ka nendele peab olema piisav ettevalmistus ja teadmine, suures osas see ka nii on, aga õnnetusi ja ootamatuid ilmastikumuutusi vaatamata sellele ette Pühapäeval kell 15 40 sai häirekeskus teate, et Pärnu lahel ei pääse umbes 30 kalastajad laevanduse tõttu maale. Tegelikult oli hädalisi hoopis rohkem, ütleb Timusk. Lõpptulemusena aitasid piirivalve päästeüksus siis 54 kalastajat üle lahvanduse. Lahvandus algas muuli otstest ja siis läks ulu suunas kõige kiirem viis neid üle lahvanduse või kaldale aidata oli siis Pärnu keskrannast. Erki Timusk meenutab veel üht mõne päeva tagust juhtumit, kus inimesed lihtsalt eksisid udu tõttu jääl ära. Tiheda udu tõttu kadus orientiir ja ei oskand enam tagasi tulla. Lõpptulemusena selgus, et eksinud on neli harrastuskalurit ja meie hästi. Sakslased läksid siis jääle ja andsid orientiiri kätte. Kaasati ka kopter sinna otsingutesse. Härrad said turvaliselt maale. Timo soovitab enne kalastama minekut jälgida ilmateateid ja lugeda vastavaid foorumeid, näiteks kalale poee, kus kalastajad vahetavad infot selle kohta, kus jää on tugevam. Kindlasti kaasa võtta GPSid, kompassid, telefonid, päästevestid, jää, naasklid. Ester Vilgats, Pärnu, Täna algab Soomes eesti kirjandust tutvustav festival. Tuglase selts viib kirjandusõhtut Helsingist väljapoole. Et suurendada eesti autorite kõlapinda jätkab Erle Loonurm. Eesti kirjanduse päevad toimuvad juba teist aastat. Katariina Suurpalu Tuglase seltsist ütleb, et väga oluline on viia kirjandusõhtut Helsingist väljapoole. Selle projektiga me tahame eesti tavalistele soomlastele nagu erinevates linnades pakkuda eesti kirjandust, et inimesed saaksid lugeda uusi nimesid, uusi raamatuid. Et meie üritus on praegu sellel aastal, on, on mujal väiksemates linnades ja kaugemal, Kuopios, Oulus. Suurpalu sõnul valiti esinema need kirjanikud, kellelt on soome keeles mõni teos juba ilmunud. Samuti tahetakse tutvustada eesti lastekirjandust, mida Soomes veidi vähem tuntakse. Soomes on väga palju inimesi, kes on Eestist ja Eesti kultuurist eesti kirjandusest huvitatud, aga muidugi me need kõik need meie üritusega eesti keeles, et me loodame, et eestlased tuleksid ka ja siis tõlgitakse soome keelde. Need üritused oleks nagu kõigile soomlastele, kui eestlastele. Üks festivalil osaleja on Tõnu Õnnepalu. Kirjaniku sõnul on kontakt soome lugejaga oluline. Jaak Jõerüüt, kes samuti eesti kirjanduse päevadel esineb, rõhutab, et tema jaoks on see ennekõike võimalus oma lugejatega kohtuda. Samuti tunnetab ta, et riigiti on lugejaskond väga erinev. Mul on soome keeles üle-eelmisel aastal ilmunud romaan muutlik ja siis eelmisel aastal ilmus luuletuskogu uus raamat ja nii et ma arvan, et nendest kahest kindlasti, sest noh, eks need ole seal kohapeal ka väljasvõtja, eks rusikareegel on, minu jaoks on see, et väikeses Eestis peaaegu kõik tunnevad vastastikku 11 otseses kaudselt Eestist, tuleb tahes-tahtmata juurde mingi isiklik nüanss, ükskõik kas see on siis ühele või teisele poole kallutatud isiklikus ja mujal, kus mu raamatuid on tõlgitud ja kus ma olen inimestega selles kontekstis kohtunud on üsna rõõmustav see, et sa, kus on peaaegu välistatud. Me räägime raamatust, tekstist kirjutamisest ja see suhe on selles mõttes kuidagi hoopis teistsugune. Vahetum. Eesti kirjanduse päevad kestavad selle nädala neljapäevani. Veel esinevad Elo Viiding, Kadri Hinrikus ja Andres Kasekamp. Öösel liigub järjekordne madalrõhulohk Skandinaaviast üle Soome meile ja ka see toob kohati vähest sadu lääne poole lörtsi ja vihma ida poole lund. Homme päeval tugevneb meie kohal väike kõrgrõhuhari. Eeloleval ööl on meil pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lörtsi ja lund ning sadu läheb üle vihmaks. On jäidet ja kohati ka udu. Puhub läänekaare tuul kolm kuni 10, rannikul puhanguti kuni 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kolm, ida- ja Kagu-Eestis öö hakul veel neli kuni kaheksa kraadi külma. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul neli kuni üheksa meetrit sekundis, rannikul võib puhanguti olla kuni 13 meetrit sekundis ja õhutemperatuur tõuseb pluss ühe kuni pluss viie kraadini. Tänased spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Rahvusvaheline kergejõustikuliit on esitanud Eesti Antoni jooksjale Ilja Nikolajevile sportlase bioloogilise passi põhjal süüdistuse antidopingureeglite rikkumises ning taotleb talle nelja-aastast. Võistlus keeldub. Uurimine algatati vereprofiili alusel, mis oli koostatud seitsme võistlusvälise vereproovi põhjal vahemikus 16.-st aprillist 28. novembrini 2013 ekspertpaneelanalüüsis uurimise käigus täiendavalt Nikolajevi profiili ja sportlase selgitusi ning jäi seisukohale, et ebanormaalse vereprofiili põhjuseks on väga tõenäoliselt keelatud aine või meetodi kasutamine mitte sportlase loomulik füsioloogiline eripära. Patoloogiline seisund. Vastavalt rahvusvahelise kergejõustiku liidu reeglitele langetab karistuse osas lõpliku otsuse Eesti dopinguvastane distsiplinaarkolleegium. Nii kaua kehtib sportlasele ajutine võistluskeeld. Nikolajev antidopingu reeglite rikkumist ei tunnista ning on teatanud, et on valmis tegema koostööd Eesti antidopinguga ning enne lõplikku otsust midagi avalikult ei kommenteeri. Nikolajevi Eesti kõigi aegade edetabeli kolmas aeg on joostud 27. oktoobril 2013 ehk just kahtlustatava perioodi jooksul. Seitse hooaega välisklubides mänginud Eesti jalgpallikoondise ründaja Ats Purje sõlmis kolmeaastase lepingu Nõmme kaljuga. Möödunud hooajal Soomes Kuopio meeskonnas üheksa väravat löönud purjel oli laual pakkumine ka mullusel tööandjalt. Ats Purje. Soome klubiga oli mul kokku lepitud talvel vein nagu uut välisklubi otsida, aga samas oli ka meil pandud paika, et esimese pärast hakkaks leping pihta. Kui see aeg kätte sai, siis nad nagu muutsid oma pakkumist pakkumine laua taga, noh need see palgas palgasummaline tunduvalt väiksem otsustasin, kindlasti ei öelda ja tekkiski tunne, et mis ma seal soomes mängin, parem Eeess tagasi tulla, et ikkagi kodumaa ja hea on olla ja ja enda jaoks on suur väljakutse, et uuesti Kalju meistriks aidata ja Euroopas väärikalt esindada või esimeses ringis sõjasimine. Tartu maratoni korralduskomitee tänasel üldkoosolekul tegid korraldajad üksmeelse otsuse, et 43. Tartu maraton toimub sel pühapäeval täies mahus. Algselt planeeritud marsruudil Otepäält Elvasse. Aitäh. Te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.