Tere õhtust, kell on saanud kuus ja eetris on päevaga ja et rääkida teisipäeva, 10. veebruari olulisematel teemadel. Mina olen toimetaja Kristi Sobak. Riiklikus julgeolekus saab kasvõi kaitsevad väelaste arv kasvada just naiste arvelt. Samuti võiks julgeolekupoliitikas ja poliitikas laiemalt rakendada rohkem naiste kompromissi altimad läbirääkimiste oskust. Nii leidsid kuue täisnimekirjaga riigikokku kandideeriva erakonna esindajad arutelul Raina erinevatest paikadest tulevad lahinguteated. Täna tulistasid separatistid raketisüsteemist Kromatorski linna, kus hukkus kuus inimest. Valitsusväed teatavad vastupealetungist Mariupoli alla. India ülemkohus pole ikka veel otsustanud, kas võtta laevakaitsjatega kaasus menetlusse või mitte. Meeste advokaadid peaksid esitama ülemkohtule taotluse, mis võiks, mis asja kiirendada, kuid seda pole tehtud. Eesti juudi kogukond tegi avaliku pöördumise Eesti riigijuhtidele, milles taunib Tartu kunstimuuseumi näitust minu Poola mäletamises diaunustamisest. Eestlased kasutavad nutiseadmeid meeleldi, kuid ei pööra piisavalt tähelepanu nendes sisalduva info turbamisele, näitavad uuringud ja spordist. Rocki korvpallimeeskond kohtub täna Eurochallenge'i sarja raames ellujäämismängus võõrsil Frankfurtis Kayla inertsiga. Tartlastel on enne tänast vooru kirjas võitjagaks. Otustumis jätab nad neljaliikmelises vahegrupis viimaseks ning ilm on öösel vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta, kuid kohati esineb udu. Õhutemperatuur on miinus üks kuni miinus kuus kraadi. Homme on samuti sajuta ilm, kuid õhutemperatuur tõuseb pluss ühe kuni pluss viie kraadini. Kõigest lähemalt Nato ühingu vedamisel arutasid kuue täisnimekirjaga riigikokku kandideeriva erakonna esindajat täna naiste rolli üle julgeolekupoliitikas. Mari Rebane käis kohal. Nagu Parlamendis, on ka riigikaitses naised alaesindatud ja alakasutatud. Kadri Simson Keskerakonnast ütleb, et julgeolekupoliitikas, aga ka poliitikas laiemalt on tunda erinevate lähenemiste nappust. Ma arvan, et Eestis ei oleks viimased aastad nii tugevat teerulli poliitikat aetud kui otsustajate hulgas oleks olnud rohkem naisi. Püüa leida konsensust ja tahtmatus teisest arvamusest üle rullida on minu kogemuse põhjal naistes väga palju rohkem sees kui tippmees poliitikutes. Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko ütleb samuti, et naiste läbirääkimiste oskust võiks rahvusvahelises julgeolekus ära kasutada võttes aluseks ÜRO resolutsiooni 13 25, mille sisu seisneb naiste rolli olulises suurendamises rahu ja julgeoleku tagamisel, on Eesti oma modi lipulaev, sest meie diplomaatide seas on väga palju naisi. Marianne Mikko. Meie naised võiksid rahvusvahelisi kriise väga edukalt tegelikult reguleerida, sest see, mis on selle 13 25 olemus jutustab sellest, et ohvrid ennekõike naised ja vanurid ja lapsed, aga räägime naistest avanevad ja räägivad, mis nendega juhtus, mida tehti ainult teisele naisele. Eesti tegevväelaste seas on naisi 11 protsenti, kuid ajateenistuses vaid üks protsent. 25 aastat tegevteenistuses olnud Eesti Konservatiivse rahvaerakonna kandidaat Raul Õpik ütleb, et mingit takistust naiste osalemises riigikaitses pole. Vaja on vaid tahtmist ja võimetekohast kohta. Lahinguüksustes peab sportlik vorm olema väga hea, aga võimalusi on veel. Raul Lepik. Teatud sideüksustes navigatsiooni selliste tööde peateenistuses on naistele väga sobivad rollid sides isegi naised, paju, kohusetundlikumad, sageli palju täpsemad, palju varemate ajateenijad. Üks viis kaitsetahte tugevdamiseks on laste haridus, mida rõhutab ka reformierakondlane Yoko Alender. Õpetades neid selliselt, et igal lapsel nii-öelda terviklikuks inimeseks kujunemise teel on selgeks vaja õppida see, et temal on kohustus, et tal on vastutus, tal on vabadus valida teatud asju, ka siit me jõuame, eks ole, lõpuks riigikaitse, nii, kui iga inimene tunnetab oma vabadusi, oma vastutuse, siis on ka oluliselt lihtsam kõiki riigikaitse eesmärke täita. Külliki Kübarsepp vabaerakonnast näeb naiste rolli eelkõige kogukonna kooshoidmisele, aktiviseerimisele, kuid ka võimalused peavad selleks olema. Kui inimene tunneb selle riigi osana selle kogukonna osana, siis tal on palju lihtsam ka kriisiolukorras appi tulla ja toimetada. See, kas ta võtab nüüd püssi kätte, on sides, on üldse toiduvaldkonnas abised meditsiinis, vot see on nüüd inimese enda võimalused. Liisa-Ly Pakosta IRL-ist ütleb, et naised peavad ise rohkem huvi tundma ja selja sirgu lööma, lugema rohkem uudiseid, emite sattuma, paanikasse. Me oleme vaba rahvas vabal maal, NATO liikmesriigis. Meil on tegelikult põhjust olla märksa sirge, selgem, märksa julgem ja märksa vähem karta sõda, samal ajal parim heidutus sõja vastu on selleks väga hästi valmistuda. Nüüd aga välismaale ja viimastest Ukrainaga seotud sündmustest teeb ülevaate Uku Toom. Ukrainas käivad endiselt lahingud Ukraina president Petro Porošenko teatas, et Ida-Ukraina venemeelsed separatistid korraldasid täna raketirünnaku Kromatorski linnale, mis asub lähimast lahingupiirkonnast enam kui 50 kilomeetri kaugusel. Porošenko sõnul oli rünnaku sihtmärgiks linnas paiknev Ukraina sõjaväeoperatsioonikeskus. Kohalike ametnike teatel sai raketitabamuse Elurajoon, hukkus vähemalt kuus, kannatada sai 21 inimest. Samas teatati täna, et Ukrainale rahvuslik kaardivägi on alustanud strateegilise sadamalinna Mariupoli lähistel Donetski oblastis. Vastupealetungi terrorismivastase operatsiooni staabi pressiesindaja kolonel Andrei Lõssenko selgitas pressikonverentsil, et Ukraina üksuste eesmärk on tõrjuda vene-meelsed võitlejad eemale Mariupolis, et linna ei saaks enam tulistada. Pärast operatsiooni pöörduvad Ukraina sõdurit tagasi Minskis kokku lepitud piirile, kinnitas Lõssenko. Ukraina eriotstarbelise polgu Aasov pressiteenistus teatas täna. Täna hommikul tulistati alla Vene Föderatsiooni õhujõudude ründelennuk su 25. Kiiev ei ole seda informatsiooni kinnitanud. Mässulised teatasid. Ühelt poolt, et on ümber piiranud Ukraina sõdurit Debaltseve linnas. Valitsusvägede kinnitusel võitlevad sõdurid jätkuvalt linna viival varustus teel. Debaltseve linnas ja selle ümbruses on arvatavalt tuhandeid Ukraina sõdureid. Ägedad lahingud piirkonnas on kestnud rohkem kui nädal aega ning mässulised on edu saavutamas. Debaltseve linn on tähtis raudteede sõlmpunkt. Homme toimuvast Minski tippkohtumisest oodatakse nagu ikka mingeid lahendusi. Ja vähemalt prantsuse president Francois Hollande'i ütleb, et sõidab tippkohtumisele tugeva tahtega rahuleppe saavutamiseks Ukraina konfliktis. Kõnelustel osalevad Vene-Ukraina ja prantsuse president ning Saksa liidukantsler Angela Merkel. Indias viibivate laevakaitsjate tulevik on endiselt ebamäärane, teatavasti vabastati nad süüdistustest, kuid õigeksmõistev kohtuotsus kaevati edasi ja India ülemkohus pole senini otsustanud, kas võtta asi menetlusse või mitte. Mall Mälberg palus välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantslerile Marina kaljurannal viivitamise põhjuseid selgitada. Marina Kaljurand käis hiljuti Indias. Iga riigiõigusemõistmine toimub erineva kiirusega, see võib tunduda meile aeglane, aga India riigis menetlused on pikad protsessid on keerulised, et pooled ei saastaga. On jõutud ülemkohtusse, on India mõttes kiire lahendus. Advokaadid peaksid esitama India ülemkohtule kaks taotlust, üks, mis kiirendaks menetlust ja teine, et mehed lastaks humanitaar kaalutlustel koju. Miks seda tehtud ei ole või millal seda võidakse teha või kas tõesti kiirendaks asja? See on see, mida soovitasid meile Indias Tamil, Nadu, kohaliku omavalitsuse inimeste politsei üle ja millest oli juttu ka India välisministeeriumis. Et selleks, et ülemkohus menetles asja kiiremini, tuleb esitada sellekohane avaldus. Avalduse taotluse saab esitada ainult advokaat ja teine jah, tõepoolest, selleks, et mehed ei oleks praegu Indias, vaid nad saaksid järgmist kohtuprotsessi oodata. Kodumaal tuleb esitada teine taotlus, kus siis palutakse kohut, et kohus lubaks neil humanitaar kaalutlustel riigist lahkuda. Nii palju kui ma tean, tänase päeva seisuga on neid taotlusi esitatud ei ole. Et noh, see küsimus on advokaadile, miks ta seda teinud ei ole ja teie ei oska öelda, miks nad seda ei tee ja ma võin ainult spekuleerida, aga advokaadid on palgatud firma Adam Ford poolt ja saavad oma korraldusi instruktsioone sellelt firmalt. Et ju siis firma ei ole pidanud seda vajalikuks. Kas asja võiks kiirendada see, kui Eesti riik pakub oma adraga laevakaitsjatele? Ma ei oska seda hinnata, ta sellepärast, et Eesti riik ei ole antud protsessiosaline, antud protsessiosalised on 14 Eesti kodaniku ja advokaadi palkamine Eesti riigi poolt, sellest me täna ei räägi, tasmehed saaksid ise palgata Indias advokaadi, teoreetiliselt ütleme, kui neil seda raha isegi oleks, loomulikult saavad, on sel mõtet, ei oska mina seda hinnata. Nad peavad rääkima advokaatidega nõu pidama ja tegema selle otsuse ise, mul on väga raske seda hinnata. Ees on Euroopa Liidu India tippkohtumine. Kas asi võiks läheneda seal või enne seda? India Euroopa Liidu tippkohtumise kuupäeva ei ole veel täpselt kokkulepitud, praegu on jah, et see toimub võibolla esimese poolaasta jooksul, kui selles asjas otsida midagi positiivset, siis on see see, et ka India välisministeerium, peaministri büroo kõik tunnistavad, et see protsess on läinud aeglasemalt, kui ta peaks minema ja nad on eesti riigiga ja Eesti kodanikega sama meelt, et sellel asjal tuleb leida võimalikult kiiresti positiivne lahendus. Ja kui kõik kokku võtta, siis juba siin on positiivne märk. Eesti juudi kogukond on pöördunud riigijuhtide poole, kuna neis tekitab pahameelt näitus minu Poola mäletamisest ja unustamise eest mis on avatud Tartu kunstimuuseumis. Mirko ojakivi uuris, kuidas kunsti ja loomeinimesed holokausti teemaga piiride kompaniisse suhtuvad. Eesti juudi kogukonna pöördumises öeldakse, et mõned eksponaadid naeruvääristavad mälestust holokaustist ja selle kohutava tragöödia ohvreid. Silmas peetakse vähemalt kahte teost Poola autori Artur Smi Jevski kaht videot kullimäng, kus rühm alasti inimesi rõõmsalt mängivad Auschwitzi koonduslaagri gaasikambris ja teost 80064, kus kunstniku pealekäimisel nõustub 92 aastane Auschwitzi endine vang mehe käsivarrele koonduslaagris tätoveeritud numbrit värskendama. Semiootik Mihhail Lotman ütles, et ta pole küll näitust külastanud ja ei kavatsenud seda teha ent nüüd kaalub ta samas probleemi ta seniloetu ja nähtu põhjal enda uskumustes ja tõekspidamistes ei näe. Mihhail Lotman. Paned kunstnikule ja kunstile mingisuguseid piire esitama ja üldse on mõttetu ja väga rumal välja arvatud seal mõned asjad, mis on seadusega keelatud. Võtame näiteks Eestis on seal lastepornograafia, aga minu teada ei kuulu sellistele keelatud teemade hulka vähemalt Eestis ja ma loodan, et nii jääbki need oma. Ma arvan, et siin mingeid piire ei ole ja kõik otsustab kunstniku enda maitse või ma ei tea tema eesmärk venelasi. Samas atesteerimine ka vabaduse. Peaasi, et nad kedagi sõnadega. Kunstnik ja Tartu Ülikooli professor Jaan Elken ütles näitusega tutvumise järgselt, et kunstis on tabuteemasid aga. Tabud tulevad välja praktika käigus ja näiteks noh, 2001 meile sai selgeks, et võib-olla see väga-väga graafiliselt, et et lastepornot ei tasu tegeleda Eestis ka tihti lastavate positsioonidega ühinenud. Praegu, eks ju, sellel näitusel, mis on iseenesest väga tugev näitus ja esitab väga ja pildi valdavalt poola kunstist, noh ütleme niiet õlled suures kontsentratsioonis on sattunud ühele näitusele selliseid ajaloolise tundliku teemaga materjali, nii et ta, et ta põhjustab inimeste pahameelt, kes ei ole võib-olla kursis kaasaegse kunstipraktikate ja käekirjadega Näituse kuraator Rael Artel ütles, et juudi kogukonda häirivate tööde autor on tuntud Poola kunstnik ja ta on kunstimaailmas teada-tuntud tegija just oma provotseeriva stiili poolest ja seda aktsepteeritakse. Seega tuleks külastajatel varuda raudsemat närvi. Rael Artel. Mul on. Muidugi, kui keegi on tundnud ennast sedavõrd puudutatuna kuid ma ikkagi soovitaksin esiteks teadvustada, et me oleme kunstimuuseum ja see on kunstinäitus ja me näitame kunsti. Mirko Ojakivi, Tartu. Moskva rahvusvahelises muusikamajas andis kontserdi Andres Mustonen koos aar džässkvartetiga. Mustonen rääkis Neeme Raual aga sellest, kuidas on muutunud Moskva. Tere õhtust, kallid sõbrad, teate, milline hea meel on mul olla Moskvas, see on üks mu lemmiklinnu maailmas. Nii alustas Andres Mustonen eilset kontserti Moskva rahvusvahelises muusikamajas. Moskvas andis ta oma esimese kontserdi juba 1973. aastal siinsetel lavadel esinenud enam kui 40 aastat kuid viimasel ajal on Moskva tema sõnul nähtavalt muutunud. Andres Mustonen. Kümmekond aastat tagasi, kuidas see kõik kõik särasin panid ring igavat vaikselt, kuskil restoranis kütuselgi tihaadi inimeste nägudes tuleb meelde. Nõukogude aja inimese nägu tähendab selles suhtes natukene veel natukene hirmul ja see on arusaamatu täiesti, kuidas kõrgpoliitika muudab nii palju inimeste mentaalsust. Eriti selgelt on Mustoneni sõnul lõhenemist ja pingestumise Vene ühiskonnas näha, kui jutt läheb poliitikale. Tegelikult ikkagi ikkagi väga lõhestatud olek on väga lõhestatud ja, ja tegelikult on minu sees ka lõhestatud sellepärast et et minu sõbrad räägivad erinevat juttu, ühed on need, et tänu Putinile me üldse elame ja meie vene riik on uuesti nagu üles teistele oli niimoodi, et ta hävitab meie selle, selle riigi ja rahvuse. Kuid Mustonen ütleb, et tema jätkab Moskvast kontserdite andmist. See on tema jaoks oluline. Ma tahan sellega tegelikult arendada meie maade vahelist sidet veel tugevamaks. Et me saaksime aru seda, et meie suhtlemine, inimlik suhtumine, seis sõltu sellest propagandast sellest lausvaledest üksteise süüdistamises siis ja minu inimeste vahel on suur armastus. Neeme raud, Moskva. Kultuuriministeerium jagas täna kultuurisõbra aunimetusi, selle said ettevõtted ja ettevõtjad, kes läinud aastal toetanud kultuuri- ja spordisündmusi. Tõnu Karjatse teeb ülevaate. Kolm kultuurisõpra on järgmised Premia jäätisevabrik, kes on olnud laulu ja tantsupeo pikaajaline toetaja ja Tallink Grupp, samuti pikaajaline partner mitmetele kultuuri ja spordisündmustele ning Ahti Heinla, kes on olnud aastaid PÖFFi suurim eraisikust toetaja. Kultuurisõbra tänukirja said ministeeriumilt 37 ettevõtet või eraisikut. Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene ütles, et ettevõtluse tugikultuuri ja spordiüritustel on kasvav ning see peegeldab ka head majanduskliimat Omalt poolt kultuuri toetamist soodustada. Üks plaan, kuidas seda teha, on Kultuurkapitali rahastusaluste laiendamise kaudu. Need ettevõtjad, kes võib-olla ei soovi tähelepanu ei reklaami ega omaenda isiku suhtes, et meil tekiks tegelikult võimalus anda raha professionaalidele, kui nad ei soovi ise teha valikut on see näiteks mõni teater või, või kontsertasutus või kunstisaal, siis neil tegelikult oleks võimalik, see raha on täiesti kultuurkapitalile, kus siis juba ettevõtja ka näiteks ära valida selle, milline sihtkapital oleks tema eelistus, kes sellele rahale leiab professionaalsed parimad kasutajad, aga et see lõppotsuse tegemine oleks siis juba sihtkapitali nõukogu liikmete poolt, kes siis laekunud taotlustest valivad välja selle parima, kuhu see raha suundub, son üksid, mitmetest kase realiseerub, kuna selleliseerub kultuuriministeerium on juba ka eelmise tulumaksuseaduse muutmisele raames selle teema tõstatanud, et seda teemat kindlasti tasuks arutada ja ma loodan, et et peale valimisi koalitsioonilepingus saab seda teemat ka mõne erakonna poolt kajastatud. Nüüd aga hoopis teistsugusel teemal. Nimelt näitavad uuringud, et eestlased kasutavad nutiseadmeid meeleldi, kuid ei pööra piisavalt tähelepanu nendes sisalduva info turvamisele. Reene Leas jätkab. Eestis läbiviidud uuringu kohaselt kasutatakse nutiseadmeid igas teises eesti peres. Umbes pooled nendest võtavad aeg-ajalt midagi ette oma nutitelefoni või tahvelarvuti turvamiseks, kuid üldiselt jääb teadlikkus nutiseadmete turvalisusest madalaks ja isegi kui ohte teadvustatakse, siis igapäevases käitumises ajastu sihtasutuse vaata maailma juhi Kristi Kivilo sõnul on lastele jäetud seadmete kasutamisele üsnagi vabad käed. Kuue kuni kaheksaaastastest lastest on pea 40-l protsendil oma nutitelefon. Pigem aga kardetakse, et telefoni kui selles leiduva info võõrastesse kätesse sattumist. Kristi Kivilo. Lapsed arvavad, et kõige suurem oht on selles, et nutiseade kahjustab silmi. Nutiseadet peab hoidma turvaliselt, aga nutiseadmel ei tohi näiteks vett peale valada ja neljandik oli teadlik ka sellest, et nutiseadmes liiguvad viirused hinge. Ligi 90 protsenti vastanutest ütles, et nad hoiavad oma nutiseadet enda lähedal ehk füüsiliselt. Nad turvavad küll seadet, aga samas vähemalt kolmandik vastanutest ei kasuta ekraaniluku, mis peaks olema elementaarne. Veebikonstaabel Andero Sepp toob näite, kus turvamata telefonist sai alguse lugu, mis nõudis kriminaalpolitsei sekkumist. Lihtsalt peo peal noormees jättis oma telefoni ilma järelevalveta, sõbrad võtsid, nutitelefoniharrastajad teevad nalja, võtsid tema Facebooki konto, kirjutasid sinna, poiss läheb järgmisel hommikul kooli ja hakkab seal tulistama. Lõppes see sellega, et hommikul siis kriminaalpolitsei läks poissi kinni pidama ja siis hiljem selgus, et need sõbrad olid lihtsalt lolli nalja teinud. Targalt internetis projektijuht Malle Hallimäe soovitab telefoni kasutades silmas pidada samu asju, mida internetis olles. Kui mul on mingid kontod, et need on kaitstud et ma oma parooli kellelegi ei annakski oma parimale sõbrale ja aeg-ajalt parooli vahetada, siis on ka muidugi see, et millist infot endast annan, kes seda infot näevad. Selle eest, et lastel oleksid vajalikud teadmised nutiseadmete ning seal leiduva info kaitsmise eest peavad hea seisma ennekõike täiskasvanud üleeuroopalised. Uuringud näitavad, et Eesti noored usaldavad selles osas palju ka oma eakaaslasi. Malle Hallimäe. Siis ongi oluline, et see teade oleks lastele vastavalt nende eale siis kättesaadav et nad tajuksid Sitele sisu, saaksid aru ja siis nad saavad ju ka 11 aidata, omavahel rääkides. Küsisin noortelt endilt, kuidas nad oma nutitelefonis olevat infot kaitsevad. Ei panegi sinna väga tähtsaid asju või kui panen, siis noh, parool on päris raske lend kuidagi. Sulvend kaitseb neid mingi arvuti kaudu, ma ei tea täpselt, kuidas see käib, aga ekraanilukk on olemas ja muidugi mul on ka ekraanilukk, aga pole küll mõelnud, et peaks kaitsma. Jagati flaiereid, kus oli, et tuleb targalt kasutada ja me oleme isaga, vaatame alati selliseid saateid telefoni, turvalisusest ja internetiturvalisusest. Meil tegelikult koolis käidi rääkimas ka internetiturvalisusest ja sellistes asjades. Mida on oodata meie ilmalt, räägib sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Tere õhtust. Järgnevatel päevadel kujundab meie ilma Kesk-Euroopa kohal tugevneva kõrgrõhkkonna põhjaserv. Ilmun homme sajuta, neljapäeval ja reedel on oodata kohati väheseid sademeid. Eeloleval ööl vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, kohati on udu. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni 10 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus ühest miinus kuue kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm, edela ja läänetuul tugevneb viie kuni 11 saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on pluss ühest pluss viie kraadini. Neljapäeva öösel vahelduva pilvisusega sajuta ilm, päeval hilisem ja paiguti on väheseid sademeid. Puhub edela ja läänetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhtuks tuul nõrgeneb. Õhutempera tuur on neljapäeva öösel miinus kolmest pluss kahe kraadini päeval pluss ühest pluss nelja kraadini. Reede öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm, päeval pilves selgimistega ning õhtupoolikul sajab paiguti vähest lund ja lörtsi. Muutliku suunaga tuul, päeval lõunakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on reede öösel miinus ühest miinus kuue, paiguti miinus üheksa kraadini. Päeval miinus kahest pluss kahe kraadini. Ja lõpetuseks ka tänased spordisõnumid. Need võtab kokku Karl Mihkel Eller. Tartu Ülikool Rocki korvpallimeeskond kohtub täna Julotšilent sarja raames võõrsil Frankfurdis kai Lyonessiga tartlastele neile tänast vooru kirjas võit ja kaks kaotust, mis jätan neljaliikmelises vahegrupis viimaseks. Samas on säilinud jätkuvalt lootus grupist edasi pääseda. Skype i puhul on tegemist aga vahegrupi liidriga, kes on senistes mängudes suutnud koguda kaks võitu ning kaotuse rock kaotas Frankfurti kodus 900 punktiga 62 71. Rocki jaoks on heaks uudiseks Valmo Kriisa, valmisolek mängimiseks. Veel eile haiguse käes vaevelnud tagamängija lendas täna varahommikul Frankfurti. Kohtumine Saksamaal algab Eesti aja järgi kell pool üheksa. Meeskonna peatreener Gert Kullamäe. Meeskonda koos, et kõik 12 meest on nüüd olemas ja kui palju täna Valmo mängib, see, ma usun, et sõltub mängu käigust ka ja kuidas ta ise tunneb hommikust trenni, tegi ta kaasa, nii et selles osas on nagu kõik okei, aga noh, selge see, et viimased viis päeva, ega ta hästi ei ole tundnud ja treeningule vahele jäänud, et ega see lihtne ei ole, aga veelkord, et tähtis on, et ta siia kohale tuli ja meeskonnale toeks ja. Eesti tennise esireket Jürgen Zopp jõudis Itaalias Bergamos toimuval 42 ja poole 1000 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri turniiril. Teise ringi. Avaringis alistas Zopp slovaki Joosep valiku seitse-kuus kiire lõppmänguga seitse, kaks ja kuus, neli, sopp servis mängu jooksul 11 ässa ja tegi viis topeltviga. Teises ringis läheb Zopp vastamisi sakslase Philipp petsionäriga. Eesti suusaliit kinnitas täna koondise, kes sõidab nädala pärast algavatel põhja suusaalade maailmameistrivõistlustele Rootsis Falunis. Koondises on 18 ja kohale saadeti kõik sportlased, kes suutsid rahvusvahelised normatiivid täita. Murdmaadistantsid, et jääb Eesti kõrvale vaid naiste sprinditeates. Suusaliidu murdmaasuusatamise spordidirektor Raul Olle. Murdmaa poole pealt on seitse veest ja viis naissportlaste ehk kokku 12 atleet kaks murdmaadligi kahevõistlejad ja suusahüpped. Põhialuseks oli ikkagi lõppude lõpuks see need sportlased, kes on rahvusvahelise alaliidu normatiivid täitnud, et viime kõik välja, nii nagu paljudel eesti teistel spordialadel kohtaks. Kedagi sellepärast ei hakka koju. Ma kõikjale norm täis saavad. Võistlusvõimalused. Korvpalliliigas NBA alistas San Antonio Spurs 95 93 Indiana Pacersi. Tegemist oli sberghi treeneri Creek Popovitšigarjäärid 1000. võiduga NBAs. Alates 97.-st aastast Spursi peatreener olnud 66 aastane pop on alles üheksas treener, kes NBAs 1000 võitu kirja saanud. Aitäh Karlile, selline sai tänane Päevakaja, ilusat õhtut ja kuulmiseni.