Sõna advent tähendab tulemist ja inimesed ootavad Kristuse tulemist. Olla seda kolmest aspektist vaadata. Kõigepealt Kristuse tulekut siia maailma mis kord kahe aastatuhande eest tõepoolest aset leidis. Ja meie jaoks on see nagu tagasivaade, fikseerimine teadmiseks võtmine piiblist uuesti Nendest Loemani Kristuse sündimisest, tema ristisurmast, tema õpetusest aga juba vanast testamendist. Me võime leida väga palju märke messia tuleku ennustustest. Ja kui neid väga lühikene ekskursioon teha vanasse testamenti siis kõige enam ja kõige äratuntavad märgid Kristuse kui messia tuleku kohta. Me leiame prohvet Jesaja raamatust, keda peetaksegi vana testamendi evangelistiks. Näiteks Jesaja raamatu seitsmenda peatüki 14.-st salmist. Too tunnustähest, mille jumalannad, neitsi saab käima peale, toob poja ilmale ja paned temale nimeks Immanuel. See nimi, tähendab jumal on meiega. Ja Seebria sõna uut on must täht kui ka ime. Jeesuse sünd on imeline, näe, on imepärane sündmus olnud. Ja just see on kristliku usu üks põhipostulaatidest. Jesaja kaasaegne prohvet Miika kõneleb kohast, kus Kristus peab sündima sina petma, rehvata, olgugi väike, et olla juuda tuhandete seast. Sinust väljub mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis. Siis messia pildile lisavad kaalu paljud sõnad, mida erinevates vanades ta mängib prohvetluse kohtades. Tema kohta kasutatakse näiteks sellised sõnad nagu suur ja võsuja Jewitsuke. Ja kõigi nende nimede mõte on selles, et Juuda kui see osa sisi realist kus Jeruusalemm oli pealinnaks, kus asus tempel juhtide pühamu. Et see hõim lõigatakse Pealt maha, ta viiakse pagendusse vangi. Aga Iisay kännust tõuseb, Vitsuke võsud oma juurtest kannab ja ja tema peal hingab jah, veevaim, tarkuse ja mõistuse vaim, nõu ja väe vaim. Jahvee tundmise ja kartuse vaim, demonsus On Jahvee kartuses. Juuda ja Jeruusalemm tõepoolest ka hävitati, nagu prohvetid seda ennustasid. Kuid jumala vaim hingas oma rahva peal. Ja ta ei olnud sellegipoolest mahajäetud. Ja tõepoolest ka väike pisike rahvas, pisikene hulk võib püsida ka väliselt hävimisele määratult, olles samal ajal suur ja väge võib oma suuruses juba hävimisele määratud olla. Prohvet Taanieli raamatus on huvitav ennustus et messias peab tulema tsirka 500 aastat pärast Jeruusalemma templi hävituspärast, juutide Paabeli vangipõlve viimist. See on mõneti varjatum. Siin räägitakse arvudest aasta nädalatest. No näiteks iga juudi laps teadis, et aastane ära tähendab seitset aastat. Ja selle tõttu räägib Taaniel templi uuesti ülesehitamises seitse korda seitsme aastaga. Ja ka näiteks teised prohvetid, Esra Nehemja räägivad templi uuesti ülesehitamisest 49-ni pastaga. Aegade surve all lisatakse veel juurde. Siis räägitakse veel 62-st aasta nädalast. Messia tulekuni. Läheb siis veel 62 korda seitse, see on siis umbes 434 aastat. Ja ja Jeruusalemma templi ülesehitamise algusest kuni messia tulekuni on siis veel rohkem sellele veel 49 juurde liita 483 aastat. Ja nõnda on Kristuse esimene tulek prohvet Taaniel raamatus küllaltki selgelt ära ennustatud. Näiteks luuk, kaevandus keelumi teises peatükis pärast Jeesuse sünnilugusid räägitaksegi vagassiivne jaanist ja naisprohvet annast kes ootasid Jeruusalemma templis Iisraeli boosti võib päästet luhastajat ja, ja seal on toodud veel väga ilusad. Aga Siimanni õnnistussõnad, kui ta näeb ja võtab sülle Jeruusalemma templis Jeesuslapsukese, kui ta ütleb, et issand, asetsema sulas rahus ära minna. Sest mu silmad on sinu õnnistus näinud. Tähendab seesama rahvas, kellele prohvetid kuulutasid päästja lunastaja tulekust. Seesama rahvas oli ootav rahvas. Advendiaega võib nimetada ka ootuse ajaks rahva jaoks koguduse jaoks, kiriku jaoks, aga see on ootus, mis on garanteeritud oma täideminekuga. Lausa jõulu evangeeliumiks peetakse prohvet Jesaja raamatu üheksanda peatüki algust, õieti juba kaheksanda peatüki lõppu kus räägitakse, et rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust, need, kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus. Ja siis öeldakse, et meile sünnib laps, meile antakse poeg, õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks imelik nõuandja. Vägev jumal, igavene isa rahuvürst. Ja seal vaadatakse ka huvitaval kombel see messija tegevuse ala räägitakse Jordani tagusest vabast paganate piirkonnast. Messias asub tõepoolest siis tegutsema Galileas, ta toob kaasa endaga valguse, nii nagu Jeesus ju ise ütleb, mina olen maailma valgus, kes mind järgib, see ei käi pimeduses, vaid temal on elu valgus. Tal on eriline mõjujõud selle rahva hulgas, kelle keskel ta tegutses. Ja valitsus, suur võim ja valitsus antakse sellele lapsele. Sel lapsele, kellel on väga palju nimesid ja, ja näed juba väljendavad või väljendavad selle oodatava isikuga seotud lootusi ja ootusi ja ka nimi Jeesus, mis pannakse. See tähendab päästjat, tähendab lunastajat ta vabastab ja lunastab oma rahva nende pattudest. Ja kuigi tema rahvas, kelle juurde ta tuli lunastama ja päästma ei tundnud teda ära. Ta tuli mõneti teistsugusena, ta ei tulnud. Maise messias Jeesus ütleb, et minu riik ei ole sellest maailmast juutide meisse usk rõhutased, Mizziaanlik, riik peab olema sellest maailmast. Ja see usk messesse. See paljude jaoks kujunes nagu omalaadseks sotsiaalse heaoluriigiideo maaliks. Mis võiks öelda, on kandunud läbi aastatuhandete tänapäevani välja. No pole ime, et näiteks kommunismi kui idee või ideaal on ju juhtida poolt loodud on sündinud omamoodi varjatud missiaaliku igatsuse tulemusena. Aga sellised maised messi ootused on kahjuks kõik krahhiga lõppenud, lõppes krahhiga ka Jeesuse risti surma näol, kui teda veel palmipuudepühal suure auga vastu võeti, rahvas palmioksi tee peale. Laotas kuningliku boonusena. Sündmust loetakse nii esimesel advendipühapäeval kirikus kui ka palmipuudepüha. Ja need kaks päeva on mõneti väga sarnased. Kristus tuleb advendiajal, ta tuleb oma rahva juurde, ta tuleb võib-olla veel varjatuna ja, ja tundmatuna. Aga palmipuudepühal ta tuleb juba nähtavana ja ta läheb sellele troonile, mis siin maailmas tal oli määratud, son, rist aga läbi risti toimubki lunastus, toimubki päästmine. Ja just selle tõttu ja selle läbi ta on saanud kuningate kuningaks isandate isandaks, vägevaks kohtumõisteks ja imeliseks nõuandjaks rahu, rahukuningaks, kes võib inimeste vahel rahu luua ja, ja rahu teha. Ja kui me tuleme võib-olla nüüd tänasesse päeva meie aega siis me elu on praegu kõike muud kui rahulik. Rahutust on inimese hinges, rahutust on kogu õhk täis. Me käiksime nii nagu elektriväljas, teadmata, millal mingisuguse löödi. Järsku saame pingeväljas ja võib-olla just advendiaeg meie jaoks. Kes me oleme kristlased või kes me seda veel ei ole. Aga võib-olla tahaksime saada nendeks. Tahaksime saada midagi sellest rahust, mis on mitte ainult 2000 aastat kristlasi täitnud, vaid mis on täitnud juba aastasadu enne Kristuse tulekut paljusid agasid ootajaid kes ei jõudnud küll Kristuse esimest tulekut ära oodata, kes elasid just selles ootuses selles lootuses, et jumal ei ole oma rahvast maha jätnud, ei ole üksikud inimest maha jätnud. Siis me elame võib-olla nii nagu Mati Unt on ühes oma jutustuses lasknud ühel tegelasel peategelasel mõtiskleda tühjalt väreleva sahisevad teleri ekraani ees. Ja seal ta mõtiskleb, ta ehk eksib üks kauge maailma kutse läbi kõigi nende kihtide läbi äikese ja tuule, läbi pimeduse ja vihma. Ehk eksib üksainus signaal siia linna siia labasse siia majja. Ehk Valgatata korraks minutiks oleks paariks sekundiks hetkeks siin tühjal ootaval ekraanil ehk on seal midagi muud, midagi uut, mida me veel ei tea, mis meid aitaks. Ja tõepoolest, nii me tegelikult istume teatud vargsi vargsi teatud ootusega millelegi uuele, suurele puhastavale ja seda on märgata just jõulude tulekuga paljude inimeste elus. Et tahetakse midagi erakordset vastu võtta oma hinge ka siis, kui see erakordne puudutus toimub ainult jõuluõhtul. See ometi annab laengu tugeva laengu vastu pidada võib-olla terve aasta. Nii oma isiklikes muredes võib-olla kogu oma rahva ja selle maailmaprobleemides. Just see, et jumal ei ole kord 2000 aastat tagasi ennast ilmutanud Iisraelile vaid ta on seesama, kes ennast ilmutab tänapäeval meile, sest väga palju kõneldakse piiblis ka Kristuse teisest tulemisest, tema taastulemisest. Ja selleks, et tema taastulemise vastu võiksime valmis olla. Me võiksime kindlad olla, et see tulemine on sama sama objektiivne ja meist meie tahtest sõltumatu hinnangu tema esimenegi tuleks siia maailma oli just selleks, ta tahab tulla meie ellu ja ja meie elu puhastada, muuta. Just just see on Kristuse lunastama tulemise märg. Kui me leiame ennast just selliste ootajatena avatutena, et mingi kauge maailmasignaal meie elus nähtavaks saaks, sest lunastus tuli konkreetse sihiga. Ta ei tulnud lihtsalt koguma maailmale. Üldiselt, vaid ta tuli konkreetse üksiku inimese juurde. Et teda päästa armastusetusest külmusest, tumedusest, pimedusest. Ta tuli siia tähesüsteem geimi meie planeedile, igatsevad inimeste hulka kõhklemata hulka, ennast kaotanuks, lugenud hulka. Ta tuli selleks, et me võiksime oma igatsusest ja oma lootusetusest pääseda sellele valgusele, mis viib meid võidule ka siis, kui siin maailmas me päris võituval kätte ei saa. Aga me tohime olla selles riigis selle riigi kodanikud, mis ei ole enam sellest maailmast.