Kaduvad ja kadumatud aarded ana kiriklikuks evangeeliumi tekstiks on Luuka evangeeliumi. 16. peatüki. 19.-st 31. Salmini üks Jeesuse tähendamissõnana rikkast mehest vaesest laads aru, sest minu meelest see pilt, mis sellest tähendamissõnast meile vastu vaatab, on küllaltki aktuaalne ka meie jaoks praegu. Seal võrreldakse kahte inimest. Üks on rikas mees, kes elab uhkelt jõukalt, kes on kõik endale muretsenud. Teine mees on vaene, elab selle suure mehe raasukest ainult. Ja sellel vaesel mehel oli ka nimi, tähendab, pani sellel mehel nime laatsarus. Ja kui nad mõlemad vabad, aga me sureme kõik siin maailmas siis öeldakse, et rikas mees sattus piinapinki, aga ta vaene viidi, ülendati Aabrahami sülle. Ja seal oleks nagu pilt vastupidiseks muutunud. Too endine rikas ja jõukas, kes ei märganudki vaest järsku piinapingis olles märkab, et üleval Aabrahami süles istub laatsarus, kellel millestki puudust ei ole. Ja seal põrgu piinas janusena ja näljasena palub, et äkki Aabraham, isa Aabraham saadab laatsaruse korraks alla, et tema keelt kasta. Ja siis öeldakse talle, et see vahe on ületamatu. Sama ületamatu kui siin maailmas rikka ja vaese vahe, see tähendab, ega siin maailmas rikas vaest eriti ei märka. Ja et ei ole võimalik enam tulla sinna tema juurde. Ja teine tekst on vanakiriklik episte tekst. Esimese Johannese kirja neljandast peatükist, kus öeldakse, et jumal on armastus kes jääb armastusse, jääb jumalasse ning jumal jääb temasse. Ta ei ole armastus mingi kõrge ega kauge või, või meile vahel lähedale tulev tunne, ta ei ole nii nagu kevadine tuulepuhang, mis noori inimesi täidab, vaid armastus on midagi väga reaalset. Ja, ja armastus on alati tegu selles samas episti kirjas ütleb armastuse aposteks nimetatud Johannes et kes ei armasta oma venda, keda ta on näinud ei või armastada jumalat, keda ta ei ole näinud. See tähendab jumalat, me saame armastada ikkagi reaalselt oma lähedal oleva venna kaudu. Ja meil on see käsk, et kes armastab jumalat, et see armastab oma venda. Ja sellest lähtubki inimese tegelik aare, mis temas on kas kaduvat või kadumatud. Kas see, mis jääb temaga ka siis, kui ta läheb teisele poole nii nagu vaese laatsaruse, rikka mehe tähendamissõnas või inimene rajab kogu oma elu ainult siinpoolsetele väärtustele? Mis võib-olla siin temale on tõesti hindamatu väärtusega. Aga ta unustab ära, et see on liialt ajutine sellel oma elu rajada.