Aga Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda kui ta ema Maarja oli kihlatud Joosep, ega siis ta leiti enne nende kokkusaamist käima peal olevat pühast vaimust. Aga et tema mees, Joosep oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse siis ta võttis nõuks salaja tema hüljata. Ent kui temal see mõte oli, vaata, siis ilmus talle issanda ingel unes ja ütles. Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat oma naist enese juurde võtta. Sest mis temas on sündinud, on pühast vaimust. Ta toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus. Sest tema päästab oma rahva, nende pattudest. Aga see kõik on sündinud, et läheks täide, mis issand on rääkinud prohveti kaudu, kes ütleb, ennäe, neitsi saab käima peale ning toob poja ilmale. Ja temale peab pandama nimeks Immanuel. See on meie keeli jumala meiega. Kui Joosep unest ärkas, siis tegi ta nõnda nagu issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puudutanud temasse enne, kui ta oli ilmale toonud poja. Kui Jeesus oli sündinud Petlemmas Juudamaal kuningas Heroodes, vaata siis tulid targad hommikumaalt Jeruusalemma ja ütlesid kus on sündinud juutide kuningas. Sest me oleme näinud tema tähte hommikumaal ning oleme tulnud teda kummardama. Kui kuningas Heroodes seda kuulis, ehmus ta väga ja kogu Jeruusalemm ühes temaga. Ja ta kogus kokku kõik rahva ülempreestrid ja kirjatundjad ning kuulas neilt, kus Kristus pidi sündima. Nemad ütlesid temale Petlemmas juudamaal sest nõnda on kirjutatud prohveti kaudu. Ja sina, Petlemm juudamaal ei ole mingil kombel kõige vähem juuda vürstide seast. Sest sinust lähtuv valitseja, kes mu rahvast Iisraeli hoiab, kui karjane. Siis Heroodes kutsus targad salaja ja uuris neid hoolega ja meil täht oli ilmunud ja ta läkitas nad Petlemma ning ütles. Minge kuulake hoolega lapsukese järele. Ja kui ta tema leiate, siis andke minulegi teadet, mina läheksin teda kummardama. Kui nemad olid kuningat kuulnud, siis nad läksid teele ja vaata. Täht, mida nad olid näinud hommikumaal, käis nende eelkuni, ta tulija seisatas ülal seal kohal, kus lapsuke oli. Aga tähte nähes nad said üliväga rõõmsaks ja nad läksid sinna kotta ning nägid lapsukest ühes Maarjaga tema emaga ja heitsid maha ning kummardasid teda ja avasid oma varanduse ja tõid temale ande kulda ja viirukit ja mürri. Ja kui nad unes olid jumalalt saanud käsu mitte tagasi looduse juurde minna, läksid nad teist teed tagasi omale maale. Kes tuleb ülalt son üle kõikide kes on maast son maast, räägib maast kes tuleb taevast on üle kõikide. Ja tunnistab seda, mida ta on näinud ja kuulnud. Ja tema tunnistust ei võta ükski vastu. Kes võtab vastu tema tunnistuse, see kinnitab, et jumal on tõeline. Sest see, kelle jumal on läkitanud, räägib jumala sõnu. Sest jumal ei anna vaimu mõõdu järele. Isa armastab poega ja on kõik andnud tema kätte. Kes usub pojasse? Sellel on igavene elu. Aga kes ei kuule poja sõna? See ei saa elu näha. Vaid jumala viha jääb tema peale. Armastus ärgu olgu silmakirjalik. Hoiduge kurjast eemale ja kiinduge heasse. Olge vennaarmastuse poolest hella südamelised üksteise vastu vastastikuses austamises, jõudke üksteisest ette. Ärge olge viitsematud hoolsuses. Olge tulised vaimus. Teenige issandat. Olge rõõmsad lootuses kannatlikud, ahastuses püsivad palves. Võtke osa pühadepuudutusest, püüdke olla külalislahked. Õnnistage neid, kes teid taga kiusavad. Õnnistage, ärge niitke. Olge rõõmsad rõõmsatega, nutke nutiatega. Mõtelge ühesuguselt üksteise suhtes ja ärge nõudke kõrgeid asju, vaid hoiduge madaluse poole. Ärge olge eneste meelest targad. Ärge asuge ühelegi kurja kurjaga. Mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes. Kui võimalik on. Ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõikide inimestega. Ärge makske ise kätte. Armsaivaid, andke maad jumala vihale, sest on kirjutatud. Minu käes on kättemaks, mina tasun kõik kätte, ütleb issand. Kui nüüd sinu vaenlasel on nälg, sööda teda. Kui tal on janu, jooda teda. Sest seda tehes sa kogud tuliseid süsi tema pea peale. Ära lase kurjal võitu saada enese üle vaid võida sina kuri, ära heaga. Kui ma inimeste ja inglite keelega räägiksin aga mul poleks armastust oleksin ma vaid kumisev, vaske kõliseb kelluke. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu. Ja kui mul oleks kõik usk nõnda et võiksin mägesid teisele paigutada aga mul poleks armastust siis ei oleks minust ühtigi. Ja kui ma jagaksin kõik oma vara vaestele ja kui ma annaksin oma ihu põletada ja mul poleks armastust siis ei oleks mul sellest mingit kasu. Armastus on pikameelne. Armastus on täis heldust. Ta ei ole kade armastuse suurustele, ta ei ole iseennast täis. Ta ei ole viisakuseta. Ta ei otsi omakasu. Ta ei ärritu. Ta ei pea meeles paha tai rõõmutse ülekohtust. Aga ta rõõmutseb ühest õega. Tema vabandab, kõik, usub, kõik loodab, kõik sallib, kõik. Armastus ei hävi ilmaski. Aga olgu, prohvetiennustused, need kaovad. Olgu keeled, need lakkavad, olgu, tunnetus, see lõpeb ära, sest poolik on, mida me tunnetame ja poolik, mida me ennustame. Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik. Kui ma olin väeti laps, rääkisin nagu väeti laps. Ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps. Aga kui ma sain meheks siis ma hülgasin selle, mis on omane väetimale lapsele. Sest nüüd me näeme nagu peeglis tuhmi kujutist aga siis palgest palgesse. Nüüd ma tunnetan poolikult. Aga siis ma tunnetan täiesti nagu minagi olen täiesti tunnetatud. Ent nüüd jääb usk lootus ja armastus. Need kolm, aga suurim neist on armastus. Sest teie, vennad, olete kutsutud vabaduseks aga mitte lihal ajet andvaks vabaduseks vaid teenige 11 armastuses. Sest kõik käsk on täidetud, ühes sõnas nimelt selles. Armasta oma ligimest nagu iseennast. Aga kui ta isekeskis purelate 11 sööta siis katsu kätte 11 ära ei neela.