Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head Luterliku tunni kuulajad. On kevad, on Jeesuse kannatamise aeg. Täna räägime stuudios kannatamise ajast, räägime võitjatest ja kaotajatest. Stuudios on taas Rapla kihelkonnast õpetaja Mihkel Kukk õpetaja Evald Saag ja saatejuhina Mikk Sarv. Mida tähendab võitmine ja mida tähendab kaotamine? Võtmine tähendab ju ellujäämist ja kaotamine tähendab reeglina elu ära andmist kõige halvemal juhul. Ka kevade kohta on öeldud, et kevad on piiritõmbamise aeg sellest piirist mõned pääsevad üle, mõned mitte. Kevadesse jääd ka Jeesuse kannatamise lugu kus Jeesus loovutas oma elu meie kõigi heaks meie kõigi elu jaoks. Ja sedakaudu vahendas meile uskumatult palju ilusat väge ja energiat mis on omakorda meie käsutuses selleks, et me söandaksime selle väega aidata teisi inimesi, teisi elusolendeid. Nii et õieti, kes võitis või kes kaotas. Kui lähene süvitsi sellele teemale lähemale siis me näeme, et sama mõte paistab äkki peegelpildis. Ja see, kes alguses tundub olema võtja on hoopis kaotaja ja vastupidi. Tahaksime tänases saates rääkida võitudest ja kaotamistest Rapla kihelkonna pika ajaloo vältel ja samuti ka kihelkonna viimase aja uutest ettevõtmistest Rapla kihelkonna kauaaegsetest kirikuõpetajatest Karl Eduard malmist Joosep Liivist hiljaaegu kokku tulnud Rapla kihelkonna klubist ja samuti õpetaja Joosep Liivi 100 kolmekümnendat sünniaastapäeva tähistamisest. Rapla kogudus on alati olnud tugev kogudus, kus paljudel inimestel pole kahju olnud olla kaotaja, kaotada oma isiklik elu selle heaks. Kogudus oleks tugev ja et jumala armastus või eluvägi jõuaks kõigi koguduse liikmeteni ja sealtkaudu edasi kõigi ümber kõigi perekonnaliikmeteni loomadeni, taimedeni, ilusaks sümboliks Rapla kihelkonnast ja kogudusest on kunagise kiriku koguduse vöör, möldri poeg Uku Masing. Kes on sõnastanud inimese elu suurimaks eesmärgiks elusamuse. Kuidas siis on võimalik saavutada elusamust ja milline osa on selle juures kogudusel hinge karjasel, õpetajal ja kes on tema lähimad ja kaugemad abilised selles töös on selle küsimusega kõigepealt Eevalt saagi poole. Ma ei hakkaks vastama meteni lihtsalt, kuna neil on kannatamise aeg. S ja me loodame ülestõusmise ajale. Sellega tänavu võrdlemisi hiline kalender on kirikukalender ja see langeb loodetavasti ilusatele kevadilmadele. Magaksin pääle Jeesuse ristisurmale järgnenud ajast, kui esimene apostlite põlvkond, esimesed Kema Põhi õpilased juba lahkusid ajalikust elust ja tuli teine põlvkond. See oli suure tere tunnistuse aeg. Ristiinimesi tapsid ja vaenlasid roomlased ja rooma üksikute provintside isandat. Vali tagakiusamine ja veretunnistus oli seal reas. Süüriat võime kujutada niimoodi ette, et see Damaskusest Damaskus ise, kaasa arvatud hommikupoole ida poole, kõik see ala, seal olid isegi nii, et arenes oma kihiku keel, kirjanduslik keel, väsitja Need Arami keelt isegi hakati kirjas nagu põlastama. Kuna aramea keeles kõik need verised otsused tulid, ohvreid oli väga palju. Ja peab ütlema. Kiriku liikmed olid surmaks valmis ja see ehmatus söömatus Rooma riiki rohkem kui kuskil mujal romargil territooriumil. Võiks öelda, et nad olid tänapäeva kontekstis või praeguses kevade kontekstis Nad olid kevadeks valmis. Olid valmis ja nad olid eluks valmis sest salates kaotutelg salates oled kustutatud nagu kummiga mona pühitud eluraamatust. Sellise ajastu, kui oli juba laialt levinud ilmutuse raamat ja nõnda edasi. Teaduslikke töid on eestlased teinud süüria kirikust. Kõigepealt professor Sild, kes kogu eelmise vabariigi ajal oli Tartu Ülikooli kirikuloo professor sagedasti teaduskonna dekaan ja paljud ajalooliste uurimuste ka tegeles tema teaduslik töö Süüria Peretunnistusest. Kõrvaldati raamatukogudest, oli levinud Eestis haritlaste seas ja kahtlemata ka siis, kui Eesti vanemat haritlased kui neid arreteeriti, kui nad Siberisse saadeti, siis see raamat kuulus kõrvaldamisele. See oli kaane poolestki tunda, millega on tegemist. Ja tema juures muide õppis, kui usuteadust õppis, õppis ja küllap tal oli ju mõttes ka Agnes Maasing. Kirikuõpetaja naine oli ta mulle ja koguduse eest hoolitses ta tundist koguduse inimesi väga laialt. Kui liikuva iseloomuga ei olnud nii vaikne kukkuma acing vait, hiilgas igas asjas käsi küljes ja niisugune. Ja tema kaudu saingi mulje süüria kirikust. Ja ma tean, et ka Rapla läheduses Raplas vähe, aga näiteks Juurus Mahtra sõjasündmustega olid ka sedasorti kannatused. Need ei olnud võõrad. Rapla Juuru kihelkond on kuidagi nagu väga lähestikku oma südamete poolest kirikut. Ühest kirikust. Tornis võib teisi kirikut näha. Üle metsa alatavad. Ta ei ole kaugja, teine asi. Tolle professor silla. Täditütred elasid Rapla kihelkonnas. Üks nendest elas ohe, katkus põlupidajana ja teine oli Kehtna kõrgema kodumajanduskooli aianduse ja botaanika õppejõud. Ja professor, sild tõi ka nii kannatuse mõtte. Võitja mõtte tõi Raplas, kui ta Joosep liinile külla tuli. Siis ta pidas mõne piiblitunni, kõneles palvemajas ja kirikus ja puudutas just seda valusat probleemi. Me arvame alati, et edukas inimene võik see, kes teisele nagu ütelda, sarvede vahele lööd. Kirik ei võitle nende vahenditega. Kui Jeesus ja peatus ka enne Jeesu otsest ristilöömist omavahel räägivad siis Jeesus ütles. Minu tõde on teine. See ei ole siit maailmast ja selles ongi see jõud, et nõnda jõuab tennisemaailmaelu meisse. Aidaku jumal, et meil ei tuleks neid süüria kannatusi mida vanem põlvkond siis ja eriti vana vabariigi esimesel aastakümnel eriti palju kuulsaks sai. Sest oli tegemist teadlastega, kes seda küsimust eriti uurisite ka minul oli teine mees, Taivo Raplast talid Artur võõrbus, Tartu kirikuõpetaja. Tema korjas need asjad kähku tervest maailmast ja praegu on selle dokumentatsiooni kõik Muhamedi usuline rahvas hävitanud, läksid mida läks Chicago rahadega võbusel osta ja ära tuua see pääst. Nii et muidu ma ei seoks võbust Raplagaga võbusele, õpetasin mina süüria keel. Me lugesime kõik süüria veretunnistuse aktid temaga läbimis tol ajal siin oli ja olime ka kogu aeg Soome kaudu kirjavahetuses, ei saanud otseselt Moskva kaudu kirjavahetuseks õigusi ega isegi telefoni Caniks. Lihtsalt öeldi, et ei saa ühetustanud. Nii et meil olla naguniisuguse põitva kannatusega Rapla koguduses seos, praegu vahest rõõmsamad päevat. Aga selle maailma asjati imelikult ei tea kunagi, kuna seda tugevust, seda mehisust vaja olnud. Nädalapäevad tagasi, märtsi lõpul sai Rapla pastoraadi inglisaalis esimest korda kokku Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonna klubi. Ja teemaks, mille pärast inimesed kokku tulid, oli leppimine. Kõnelejaks pidi olema professor Evald Saag, kuid seljavalu tõttu jäi seekordse kõnelemine ära. Õpetaja Evald Saag oli palves meie juures kihelkonnaklubis. Ja tõesti, seda vaimu oli klubis palju. Enamik umbes paarikümnest kokku tulnud, ütlesid, et nad tulid sellepärast kohale, et kõnelejaks oli õpetaja saag, et teemaks oli leppimine ja et kohtumine oli inglisaalis. Ehk sellest samast kihelkonna klubist ja, ja sellest tekkinud mõtetest, aga samuti ka laiemalt kaotamisest ja võitmisest. Praegune Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk edasi rääkida, eks on leppimine ka omamoodi mõnede jaoks nagu kaotamine või allaandmine. Jah-sõna leppimine lepitust võib tõesti mitut moodi mõista. Nii nagu sõna teenimist, mis on ka üks kirik liikult mõistetav, üheselt väga selgelt mõistetav sõna teenima tähendab kellegi heaks olemist kellegi heaks enda andmist, ohverdamist, kaotamist, kui, kui nii võiks isegi öelda. Aga tänapäevases elus maailmas me näeme, et teenimine tähendab rohkem saamist võtmist, paramist, et, et sellel on hoopis vastupidine tähendus antud. Nii et me võime igat sõna tegelikult tõepoolest võib-olla eri eri eri aspektist vaadata ja võib-olla see ongi mõnes mõttes isegi meie meie rikkus. Aga tõepoolest, mind üllatas ka, et nii palju inimesi tuli kihelkonna klubile kokku ja pärast ma veel kuulsin mitme inimese käest, et et oleks tahtnud tulla ka töösuhted ei lubanud. Nii on õige aeg praegu öelda, millal järgmine kihelkonna klubi järgmine keerama klubi on just Uku Masingu 15. surma-aastapäeval 25. aprillil, see on ühtlasi ka kolmas ülestõusmispüha. Kui me mõtleme, et olid ajad, kus peeti ju kolm püha suurte pühade ajal siis on igati sobiv tulla uuesti kokku ja ja tegelikult ülestõusmisega seoses jaga ristilöömisega Kristuse kannatuste lõpuga seoses seostada seda mõtet veel kord on minu meelest ju väga ajakohane ilmselt ka ka praegusel ajal, kus me oleme otsimas võib-olla inimestel oma kohta selles muutuvas ühiskonnas ja oma rahvana kohta maailmas Euroopas. Just see leppimise ja andestamise ja, ja kase lunastuse mõiste peaks olema ikkagi üpris aktuaalne. Ta ei ole ainult kantslikeel või mingisugune väljavalitute omavaheline vestlus vestlusaine, vaid tõepoolest midagi, mis igatühte küllaltki olulist puudutab. Klubi kellaaeg on. Me oleme mõelnud, et siis, kui inimesed tööinimeste oma töö lõpetavad ja väga pikka vahet ja kella viiest, et me tuleksime, kui kes jääb hiljem, võib ka hiljem tulla. Midagi ei juhtu, avatud on see kõigile. Siin ei tohi mõelda, et see oleks selline kinnine organisatsioon kuhu siis mingisuguse riituse rituaali läbi vastu võetakse. See on tõepoolest avatud kõigile, mitte ainult ka koguduseliikmetele, vaid kõigile, kes tunnevad, et nemad elavad Rapla kihelkonnas. Eks üldiselt ikkagi on ta nagu mõeldud nendele, kes just elavad või töötavad seal. Aga ta on avatud kõigile, uksed on lahti, nii et kõik on teretulnud. Ja. Laiemalt kaotamise või võivõtmise mõttest. Oled sa ise oma elus kogenud seda, et kaotus on tegelikult võiduks pöördunud. No ma usun, et paljud inimesed on seda kogenud ja kirikus kiriku töötegijad, seda enam me oleme elanud ju sellistel pöördeliste muutuvatel aegadel kus tundub ühel hetkel, et see, mis oli varem kõige olulisem, tähtsam on järsku pööratud pea peale ja vastupidi minu meelest väga ilusasti ütleb Jeesus Johannese evangeeliumis, et kes oma elu armastab, see kaotab selle, kes oma elu vihkab selles maailmas, hoiab seal igaveseks eluks. Seda on päris raske inimestele seletada, et, et mismoodi siis oma elu vihates ma hoian seda igaveseks eluks. Aga ilmselt tulebki seda just selliselt mõista, et, et kui ma teise heaks ennast ennast andma ohverdan või või tõepoolest ka mingi ilusa ülla idee nimel, see ei ole tehtud märterlus, nii nagu jäävad Saagaegsed märtrid, olid need, kes oma teenimise läbi lihtsalt lõpuks märtrikrooni saavutasid. Aga, aga meil võib olla on võib-olla liiga palju olnud ka neid inimesi, kes on nagu tahtnud mängida märtrit. See on asi, mida, mida jumal annab, kui, kui ta annab kellelegi. Nii et elu on siin maailmas meie kätte antud just selleks, et me seda jagaksime, teistele endale seda ei hoiaks, nii nagu nii nagu talentide lugu. Et meile antakse Igalühel erinev arv talente ja me peame nendega kauplema niimoodi, et teine samapalju tuleks vähemalt vähemalt asemele kes talendi endale jättis, maha mattis. See oli vääritu, kõlvatu sulane. Rääkisime kihelkonna klubis ka sellest, et leppimine loob ühised vaimuvereringe. Et kui inimesed lepivad omavahel, siis nad ühenduvad ja neil on võimalik midagi koos tegema hakata. Tugeva vennastekoguduse liikumisega tuntud Jaan tänapäevani tugev selle poolest. Ja need sõnad, mis vennaste vaimulikest rahvalauludes kõlavad, kus kohal lauldakse magiitlen Dainis neist verisest haavust, mis Jeesus on tundnud küll käsi küll jalust ma peidan end neisse ja usus neist olen, et rõõmu saanud tunda, kui taevama tulen, tundub ehk argitavaarusaamise järgi kummalisena, et noh, kuidas siis ometigi niivate inimene tahab supelda veres või, või tahab olla Jeesuse haavades. Aga kui mõelda tõesti sellele, et see on see ühine vaimuvereringe, kus inimesed on leppinud ja kuskohal nad on leppinud elu nimel elusamuse nimel siis annab see sellele laulule ja palvele hoopis hoopis teistsuguse tähenduse. Kogu elumahl, mis praegu juba kaskedes voolab, vahtrates voolab ja mis täidab kogu looduse varsti rohelusega. Samamoodi peaksime meiegi oleme valmis selleks, et lepp, mida üksteisega ja leida tee koostööks. Eesti luterlik tund. Meie luterliku tunni külalisteks täna on õpetaja Evald Saag, õpetaja Mihkel Kukk Rapla kihelkonnast, saatejuhiks Mikk Sarv. Ja räägime täna võitmisest ja kaotamisest seoses kannatamise aja ka seoses kevadega ja seoses Rapla kiriku ja kogudusega ja meie koguduse ajalooga. Äsja kuulsime vaimuliku rahvalaulu magiitlaneks Dainis Tallinna linnamuusikute esituses. Kui me saate esimeses pooles kõnelesime. Suu läbi Süüria kannatamis lugudest, algkristlaste kannatamist, lugudes, kus inimesed meeleldi läksid surma, sest nad teadsid, et nad sellega toovad elu juurde maa peale. Tahaksime saate teises pooles mõelda veidi meie kihelkonna ja meie koguduse mineviku üle mida me oleme võitnud, mida me oleme kaotanud. Ja siin me ei saa jätta mööda minemata ühest väga põnevast isiksusest Rapla koguduse ajaloos. See inimene oli Karl Eduard Malm, kes oli Rapla koguduse õpetaja 1864 ja sealtpeale kuni surmani 1901. aastal. Karl Eduard Malm oli andekas inimene, tema isa oli sakslane, ema oli rootslane ja isa oli Tallinnas tolliametnik. Ta oli noorena õige andekas ja õpihimuline. Ja mida võiks veel malmi iseloomustuseks öelda, et ta tundis väga hästi eesti keelt. Tema õpetajaks gümnaasiumis oli Ferdinand Johann Wiedemanni üks eesti keele kirjakeele arendajaid. Tema eesti keele sõnaraamat on tänapäevani veel heaks vahendiks, kui on vaja leida mingit huvitavat sõna-, luuletuse või laulu jaoks. Ja samamoodi oli malmiga seotud teine möödunud sajandi kuulus keelemees Eduard Ahrens kes pani aluse uuele kirjaviisile. Kui varem kirjutati iga lühikese täishääliku tähistamiseks selle järel järgnev kaashäälik kahekordselt ja. Seda kirjaviisi lugeda on tänapäeva inimesel üsnagi tülikas ja keeruline. Just Arens oli see, kes julgelt reformis muutis kirjaviisi ning tema uue kirjutamisviisi toetajateksi oli Kreutzwald ja Rapla kirikuõpetaja Karl Eduard Malm. Eduard Ahrens oli samuti Rapla maakonnaaladelt pärit. Ta oli 1833 kuni kaheksa 37 Vana-Vigalas Siiversi perekonnas koduõpetajaks ja ka hiljem pidas ta Rapla kirikus mitmeid kordi jutlusi. Eduard Malm oli hea keelevaistuga. Tema Piibli uus trükkide redigeerimine oli tõhus ja oluline töö mis aitas piibli tuua rahvale lähemale ja samuti panid aluse koguduse raamatukogul, et koguks eestikeelseid ja eesti keelt puudutavaid raamatuid. Ta on ka kirjutanud kaks luulekogu. Kõige tuntum ehk on üks kask, meil kasvas õues. Selle laulu sõnad on ka tema hauakivil Rapla kalmistul. Ja juba neli aastat peale seda, kui ta oli Rapla koguduse õpetajaks tulnud avaldas ta kena väikese raamatu, kus on võimalik teada saada Rapla koguduse varasema ajaloo kohta. Loetlesin selle raamatu sissejuhatus ette, see on ilus näide tema keelekasutusest ehk sellest keelest, mida ehk tol ajal siis Raplamaal kõneldi. Raamatu lugejale. Targad raamatu kirjutajad panevad ikka mõned sõnad oma raamatu ette, teine ka saaks aru, mispärast see raamat sai tehtud? Mina ei arva ennast küll mitte targaks raamatu kirjutanud tühjaks, aga paari sõnu oskan mina ikka ka ette visata, et lugejad teaksid, mis nemad, sest raamatukesed peavad arvama. Lugijaid, panen mina kahte seltsi, teised on võõrad inimesed, teised oma inimesed, teaks mõni võõras inimene selle raamatu ostma ja siis pärast nurisema, miks tühiraamat ka on tehtud, see ei ole ju muud kui paljas raharaisk. Sellele minagi ostan olevaid, kes käskis osta. Eks sa tundnud ju raamatu otsa pealt, et see sulle ei ole tehtud. Aga kui mõni maainimene ka hakkab nurisema ja küsima, mis raamatka tähendab, sellele ma vastan, see raamat tähendab seda, et meie kabeli rahval kellades, mis on aga küllalt raha ei ole ära kahesse, siis mitte oma kopikaid taga, kui raamat kasu meelepärast ei ole. Sinu raha ei ole raisatud, sa võid pärast ise oma kõrvaga kuulda, kui armsascase hüüab, kui sa pühapäeval kabelisse lähed. Vaadake, armsad Lugijad, see on üks selle raamatukese kasu. Ehk temal ka teist kasu veel, võib-olla, aga sellest ma ei räägi pikemalt seda katsugu, igaüks ise. Päike keele näide noorest Karl Eduard malmist, kes seda juttu kirjutades vaid 31 aastat vana noormees. Selles raamatus kirjutab Karl Eduard Malm, et nii Rapla kirikut usuti olevat tehtud Padise kloostri munkade poolt kui ka Rapla ümbruses olevaid mitmeid kabeleid ehk mungamajasid. Need olid alus, need olid kuusikul, need olid Raikkülas, olid Kehtnas, Valtus. Seesama Rapla kant on kunagi väga tihedalt olnud koostöös Harjumaa Padise kloostriga kloostriga, mis tähendab inimeste elamist sel moel, et nad on enda täiesti teinud jumala armastuse voolusängiks. Nad on loobunud täiesti omamaisest elust, kuid nad on kaotanud selle. Ent mida on nad sellega võitnud? Me teame, Padise kloostri Monkad kannatasid rängalt saksa orduga käes ja mitmeid saksa ordu Padise kloostri munkade vastu tehtud kuritegusid Nordu püüdnud ka eesti talupoegade kaela veeretada, väites, et needsamad Raplamaa talupojad, kes on kogudusega tihedalt seotud, olnud, et need just nagu oleksid läinud Padisele ja mungad seal maha tapnud. Ometigi näitavad muud ajaloo kirjat vastupidist, et väga tõenäoliselt olid munkade tapjaks just nimelt saksa ordumehed kes sugugi ei suutnud kannatada seda jumala armastust, mis ka talupoegadele väge andis ja toitu andis. Uku Masing on uurinud Padise kloostri munkade mõrvamise lugu ja Jüri sündmusi ja lähtudes just Rapla ümbruse inimeste minevikust ja taustast. Ja ka tänapäevast on ta leidnud, et asi sai olla ainult sedapidi. Et tõesti, munkade mõrvamine ordu heaks on kirjutatud kroonikaraamatutes ülekohtuselt talupoegade arvele. Kahetsusväärne on see, et kuni tänapäevani noored ajalooõpikutes loevad ja tunnevad ikka veel uhkust, et meie meie äkkimise tapsime neid munkasid taipamata ise, et et kiitlevad oma esivanemate tapmisega. Seened selleks, kuid tõesti see oma elust loobumine jumala armastuse-le, tee tegemiseks ehk enda kehast, oma elust, jumala armastuse voolusängi kujundamine on olnud võtmesõnaks ja teejuhiks Rapla kogudusele läbi pikkade Kuidas see on toimunud ja kes on õpetajad selle töö juures aidanud? Milline on olnud õpetaja kaaskond? Ehk võiks oma mälestustes kõnelda. Evans saab, kui Mihkel Kukk sellest. Juba Joosep Liivi malmist rääkimata olid koguduse liikmed. Pidevalt kõlbas. Tal ei olnud niisugust hoiakut, et kant seal oli kõrge ja maamees oli madal. Seal kõiki muresid lahendati koos. Ja see tüse üksteise lähedus see oligi, mis näiteks Joosep Liiv ütleb, Rapla kihelkonnast viis palju loori mehi vabadussõtta, siin oli rohkesti langenud ka see kui sõtta minna peab ikka arvestama, surma ka saanud. Ja otsest häda aju Rapla. Rapla ei olnud sõja jalgu jäänud. Aga suhteliselt oli võib-olla siinsetamine rohkemgi kui nendes kogudustes kus seda rohkem ta isegi mind jõbiseti nagu eest ära ja aga siin mindi, sellepärast nad ütlesid, kaitsma tollinud see jutt, ega mingit mobilisatsiooni ei olnud nendel meestel, kes läks. See oli õng hea kuldse riigi poolt, tulge. Ja nüüd on see samm, ma pean nende nimed. Ja selle sambaki korraldas Joosep Liiv tema ettevõttel, tema tellimisel ta rajatudki. Ja praeguse õpetaja poolt on see sammas väga hinnalt mitmed peatamised sealjuures, olgu kihelkonna olgu maakonna. Aga mälestuse pärast ju ei sulge keegi see, et mind hästi mälestatakse. Sellepärast ma ei tõmba tööga ennast lõhki. Ristiusus on ikka ja see on eesti rahvale väga omanud seks saanud sajandite vältel palju riski. Riskitaks. Ei ole otsest kasu loota. Ainult vaeva, tööd ja tegemist. Ja küllap praegusedki võsast tulnud põllult küllap jälle iga kihelkonna ees jälje üles tulevat üleskünd. Aga ka praeguse pika okupatsiooni järgi oma küllat laastanud. Ja teil kahel Rapla mehed on siin. Mismoodi iganes riskige kutsuge täisi riskima, kutsuge riskima maakonnas. See oli üks huvitav ajalugu, Eesti maakond, mille peale me mõtleme kus alati olnud valim süttinud tuli süttinud, kus on inimeste üksteisele lähedase tulekust saanud edasimineku võimalus. Haavad on paranenud, meie ei nurise. Me oleme rõõmsad, me saame edasi nii, et see oleks mõte. Samamoodi riskisid Rapla mehed ka 1343. aastal ja omamoodi nagu leevenduseks selle riski eest oli 1345. aasta Taani kuningakorraldus, millega Ta kinkis Rapla ja Rapla kirikuga koos ka Keila ja Simuna kirikud peapiiskopile Tallinnas piiskop Polavile, keda Uku Masing on eestlaseks pidanud. Kusjuures see kinkeakt oli tehtud kummalise tingimusega, et iga aasta pidi neljandal mail ja 10. oktoobril pidama piiskopliku jumalateenistust nendes kirikutes, kus pidi armulauda jagatama kõigile inimestele kirikus ja ka väljaspool kirikut. Samas enne tsiteeritud raamatukese, kirjutab Karl Eduard Malm. Rapla kirikusse mahtus üle 3000 inimese. Kui kujutada ette, et 1343. aastal või 45. aastal oli vaja armulauda jagada kirikuliste lekkis, ei mahtunud kirikusse siis see oli ikkagi uskumatult suur arv selle kiriku kohta ja tolleaegsete olude kohta. Minu meelest see on kindlaks tõenduseks, et eestlane oli väga tihedalt ristiusu lähedal juba nendel aastatel, eriti Raplamaal, kus tõesti Padise munka majasid oli mitmel pool pea igas külas. Eks see juhid pigem uskuma, et tõesti talumehed olid tsistertslaste munkadega väga lähedased nii aianduse põllumajanduse kaudu et kloostri võhik, vennad või ilmik vennad olid suuremalt jaolt just eesti soost talupojad seal ümber. Huvitaval kombel langeb see Neljas mai tähtpäevana. Võimalik, et see oli jüriöö sündmustega mingi mälestamisväärne sündmus, kus eestlased tõesti kannatasid või väga mitmed eestlased hukkusid Raplamaal ja nende mälestamist sai siis teha nende jumalateenistuste kaudu. Seesama neljas mai oli ka järgmise malmi järel. Noh, õieti ülejärgmise kirikuõpetaja Joosep Liivi sünnipäev. Tänavu aasta neljandal mail on Rapla kirikus taas jumalateenistus, kus loodetavasti teenib ka piiskop Einar Soone kes on samuti Rapla kandist alusid pärit. Ja meil on korraga võimalik meenutada nii sajanditetaguseid, hukkunuid, kes julgesid riskida, nagu professor Evald Saag ütles ja samuti ka õpetaja Joosep Liivi, kes loobus õige paljust, et teenida oma kogudust. Ma tean, et õpetaja Mihkel Kukk on kuulnud ilusaid mälestusi, kuidas Joosep Liiv hingekarjasena oma kogudust teenis. Joosep Liiv kuulub veel sellesse plejaad eesti vaimulik konnast kes on tõepoolest sellised tipud, mille lähedale võib-olla järgnevad põlvedest värgimatest kirikuõpetajate põlvkondadest said vaid üksikud ja vähesed. Ja kui ma olen kuulnud nüüd vanemate inimeste suust, kes tõepoolest teda ka veel mäletavad, on näinud, on temaga suhelnud siis nemad maalivad minule kui hoopis teisel ajal üles kasvanud ja, ja hariduse saanud ja teises keskkonnas elanud inimesele kirikuõpetajast pildi noh, mida on võib-olla raske, võib-olla isegi meie praegust aega aega nagu tuua ja panna. Ta oli tõesti mees, kes paistis üle terve kihelkonna. Ma ei oskaks, kui öelda, kas, kas selliseid inimesi enam on noh võib-olla on teist masti või teisi eluvaldkondi võib-olla rohkemaid esile tõstetud ka ka Eestimaal. Aga mees, keda tõepoolest hinnati ja austati, no ütleme, kui näiteks Joosep Liiv läks kihelkonna äärealale Lalli külla lelle jaamas läks ta maha, sealt algas juba peale lell, et algas juba Vändra kihelkond, õieti käru kogudus tuli siis. Terve see küla, kuhu ta läks lapsi toetama ja, ja armulauda jagama, oli tulnud talle Lelle rongijaama vastu. Tähendab nii suur austus oli tema vastu ja ma usun, et see oli kindlasti erinevates kihelkonna kantides, kuhu ta läks. Nii et ta oli mees kes, kes oli autoriteet selle sõna kõige ilusamaks kõige õigemas tähenduses. Ma usun, et, et õpetaja autoriteet on siiski ka elanud ja olnud alles peale seda. Täpselt samuti räägitakse evad saagist siiamaani. Et inimene, kes oli autoriteet, kais rahulast, nii et. Ma arvan, et, et kui vaimulik oma ülesannete kõrgusel et siis ta kahtlemata võidab rahva usalduse ja, ja temast räägitakse veel pikka aega pärast võib-olla sellel hetkel, kui ta töötab, noh, ei pruugigi nii palju temast rääkida, peetakse endastmõistetavaks, et ta on, et ta peab olema igal pool, et ta peab tulema just sinna sellel ajal. Aga, aga ma arvan, et kõik need, kes nüüd järeltulev annetena pastorite lähevad, lähevad mõnda kogudust teenima, kaasa arvatud Raplad. Need tuginevad ikkagi oma eelkäijate töödele, tegemistele, nende tugevusele või nende nõrkusele. Nii et ma arvan küll, et minu õnn, Meil on see, et ma võin töötada nii tugevate eelkäijate järgi, tähendab, see vili on tegelikult olemas olnud. Minu ülesanne on seda, seda villa tegelikult õigesti lõigata, mõista ja alles siis, kui ma hakkan õigesti mõistma, mida tähendab üks, üks vaimuliku töö, seda rohkem hakkan taipama mida tegelikult mina peaksin tegema, selles ajas olukorras nende ülesannete võimaluste juures. Aga, aga kahtlemata me ei tohi hakata ennast nagu, nagu võrdlema võib-olla eelkäijatega. Et see, see ei anna midagi, las las järeltulevad põlved siis hindavad ja, ja võrda tähtsamad tööd ilusti, nii nagu Joosep Liiv kellel oli ka kirjanduslik anne ja, ja kes võib-olla oleks võinud võinud saada ka heaks kirjameheks tema luuletusi on, on, on ilmunud lisaks sellele, et ta puht praktilises otstarbeks on kirjutanud kirikulaule mida on ka meie praegusesse lauluraamatusse võetud on ta ka kirjutanud puht ilukirjanduslikku luulet, mis on lihtsalt sahtlis. Ja, ja nüüd, sellel Liivil ja aastapäeval me tahamegi seda nendest sahtlitest välja tuua rahvale tutvustada. Leo Viljandi, kes on Pedagoogilise Ülikooli kauaaegne õppejõud, tema on juba seda eeltööd natukene teinud, nii et me ootame põnevusega, milliseid Joosep Liivi Töid kirjutatuid, materjale ta meile tutvustada. Et nii, et kõik, kes tahavad teada enamat ühest meie kirikuelu vaimuliku elu suurkujust Joosep Liivist on teretulnud Rapla pastoraadi neljandal mail kell. Kolm Me tahame alustada konverentsiga ja, ja rääkida seal siis Liivist kui vaimulikust kui kirjamehest. Ja peale selle jumalateenistusele me tahame avada kiriku siseseinal väikese mälestustahvli memoriaaltahvli ja ühtlasi selle sündmusega selle päevaga tahaksime nagu alustada Rapla kiriku uue kiriku praeguse kiriku 100. juubeliaasta üritusi. 100 aastaseks saab kirikul olles järgmise aasta sügisel. Aga ma usun, et see oleks ilusaks avad aktiks sest Joosep Liiv on kõige kauem viimase sajandi jooksul Rapla praeguses kirikus töötanud vaimulike kahtlemata kõige sügavamad juhed, sügavamad jäljed. Kuidas on Joosep Liiv mõjutanud Evans saagi koguduse töödia teenimist? Ta oli mulle abimeheks, ega ta ilma Ta jäänud, ta võttis tollel ajal enda hoolde. Tallinna Oleviste kiriku, Oleviste kirik oli kaua olnud sakslaste käsutuses ja seal oli vaja katust nii palju parandada, seal oli palju sõjahaavu sees, et seeläbi jookseks ja ei häviks. Ja peab ütlema. Järgsed ajad, igaühel oli raha vaja. Puudused olid suured. Aga Joosep sai nii paju raha kokku, et selle põhilise paranduse viis läbi. Ja siis me saime. Heateo, me ütleme midagi ära anda enda käest. Me andsime Oleviste kiriku baptisti kirikule baptistikogudusi oli Tallinnas Väike-kogudusi väga palju, kahe 30 ümber oli neid koguni eramajades maise, seal sõja, seal oli noorsootööd, tege, lane ja laste tööd, tegijate kont rolli ja, ja nii edasi. Ma olin need kõik läbi käidud. Sellepärast et maailmaliidule olin mina nagu maailmaliidu esindaja Eestis ja, ja ükskõik missugune ristiusu konfessioon siis oli. Kõikides tuli mul seista hea. Ja ma käisin nendest hea meel anda ära. Sest niimoodi nad ei saanud enam edasi. Ja see on meile kasuks, kui me kõrval on. Küll suhteliselt võõras ja suhteliselt lühiaeg Eestis olnud liikumine mis ta ju ei olla. Kunagi 1988. aastal olid siinsamas Eesti raadios arutelu et mis on ühine erinevatel usu lahkudel Eestis kristlikel lahkudel, nii õigel seal katoliku kirikul, vennastekogudused ja nii edasi. Ja siis olid just kõik need erinevad, nii nelipühi või baptistikogudused ütlesid, et nende juured on tegelikult vennastekoguduses. Ja seega võib ka öelda, et kui luteri kirik kaotas Oleviste kiriku tegelikult ristiusk ja jumala armusõnum võitsid sellega Sest sellega ja ei olnud mingit mõtet jätta seda hoonet kino, sikatsiooni, ilu või kellele iganes. Ja tomat hoonetumat ruumik. Ma küll tunnen häädmeelt, et et praegune Rapla Kopuudus ja terve see ütleme siis Ja kui mõelda, kui palju muusikuid on baptistide hulgast tulnud ja kui palju on noh, kasvõi selles samas muusikas, mida me tänagi saatus kuulasime ja mida me ka saate, lõpuks kuulame. On just seotud olnud Oleviste kirikuga ja on kaudu olnud muusika edasikandjaks, siis võib tõesti öelda, et kirik on ja ristiusk Ta on võitnud või mis need ristiusk inimesed on saanud elu ja armastuse sõnumi laiemalt kätte. Ja siin on ka see leppimise mõte jälle et mitte meie peale sõda ei leppinud, et me pidime kiriku ära andma vaid, vaid see oli omamoodi nüüd ka kasvõi lepituse märk erinevate kirikute vahel. Me võime praegu rääkida ikkagi tõsisest ja tõhusaks koostööst kirikute nõukogu näol, mis Eestis tegutseb ja ka lausa lokaalsetel tasanditel. Et kui on kohapeal ikka Luteri kogudus, baptistikogudus või vabakogudus või adventkogudus, et küllaltki hea ja tõhus koostöö on kindlasti parem, kui on kunagi olnud. Tähendab, eks need viljad tulevad kõik hiljem. Teatud ajal on seda, seda loobumist või äraandmist vaja selleks, et sellest sünniks mingisugune uus kvaliteet ja uus vill. Võit tegelikult, mida me kõik ju tegelikult ootame, tahame. Oleme täna luterliku tunni stuudios rääkinud kevadest rääkinud loobumisest kaotamisest ja sellest, kuidas kaotamine viib tegelikult võiduni. On kannatamise aeg. Ja suureks eeskujuks on lunastaja, kes oma elu loobumise hinnaga võitis elu kõigile elus olen teile maa peal. Meil samamoodi puud, taimed, kõik, mis puhkevad õide. Nad kaotavad oma uhkuse pungadena seemnetena, kuid nad puhkevad uuele elule. Õpetaja Evald Saag, kes teenis Rapla kogudust mitmekümne aasta vältel 1944 kuni 62 ja praegune Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk saatejuhiks on Mikk Sarv. Ja meie saate lõpetuseks kõlab Tallinna linnamuusikute esituses laul. Nüüd ole Jeesus kiidetud. Head raadiokuulajad. Kuna alates aprillikuust muutub Eesti Raadio saatekava siis puudutab see ka meediakeskuse Eesti luterlik tund saateid. Juhime teie tähelepanu sellele, et alates aprillikuust algab meie saade vikerraadios neljapäeviti kell 21, null viis klassikaraadios pühapäeviti kell 17. Keskööprogrammi sarisaade ristteel läheb aga eetrisse tavapärasel ajal iga kuu viimasel reedel kell 23 null viis. Endiselt tahame teid julgustada osa võtma piiblikoolist posti teel. See on väga paindlik ja igat isikut individuaalselt arvestab õppevorm teie teatate telefoni või kirja teel meile oma soovist ja annate oma aadressi. Meie saadame teile posti teel vajaliku materjali ja nii need kirjad vastastikku liikuma hakkavad. Meediakeskuse Eesti luterlik tund toimetuse telefoninumber Tallinnas on kuus 314 311. Kordan telefoninumbrit kuus 314 311. Ja meie aadress Eesti luterlik tund, kiriku plats kolm, 10 130 Tallinn. Sellel telefoninumbril ja sellel aadressil. Ootame teie kirju küsimusi ja mõtteid kõikide meie väljundite kohta. Need on siis saated vikerraadios, klassikaraadios, sari Kaheteistkümnes, tund eesti televisioonis iga kuu kolmandal laupäeval, lehekülg ajalehes Postimees ja kodulehekülg internetis. Soovime tuua teie ellu püsiväärtuste mõistmist, tasakaalu ja rõõmu. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.