Palve on tõepoolest kunst. Ja eriti kõrgem kunst kättesaamatu inimeste jaoks kes ei ole selle maailmaga kokku puutunud. Ma mõtlen palvemaailmaga omaette omaette jah, võiks öelda isegi maal, milles inimene elab, see inimene, kes palvetab Ma arvan, et ei ole vist inimest, kes ei oleks kunagi elus palvetanud ega palvetama ei peasõnadega, ainult ei pea olema ette valmistatud tekst. Et sa kõik piinlikult korralikult korrektselt üles loetleda. Mida sul sellel hetkel öelda on. Kõneldes jumalaga, on inimese jumala vaheline kahekõne. Ja tõepoolest, ta on kahekõne, ta ei ole inimese poolne monoloog ainuüksi väga paljud arvavad, et palve peabki olema ainult inimesepoolne kõnelemine ja nad ei oska kuulata kuidas, millal, mismoodi temal vastatakse. Ja selle tõttu võib tunduda, et meie palve jõu alati pärale Et liin oleks nagu kinni teiselt poolt tegelikult see liin võib-olla rohkem avatud, kui me arvame. Ja inimene, kes res, palun maailmas oskab orienteeruda. See peab oskama kõigepealt kuulata ja näha ja mõista seda vastust, mida ta saab. Tõepoolest võiks öelda isegi, niiet iga inimene on usklik. Tähendab, iga inimene Võiks öelda kõige usklikum inimene isegi paga selle tõttu, et tema palvetab ainult häda sunnil. Ainult siis, kui olukord väga täbar on, alles siis ta laseb üle huulesõnad nagu issand, issand või mu jumal või midagi taolist, tähendab siis tal tuleb meelde võib-olla spontaanselt. Kas ta konkreetselt palvetab klassikalisel kujul, aga, aga ta mõte järsku pöördub jumala poole. Et mis nüüd küll saab, aita ometi päästeameti. Selliseid näiteid võib elus palju tuua ja kirjanduses leida, mismoodi häda sunnil palvetatakse, antakse tõotused ja, ja kui häda möödub, probleem lahendub, siis inimene tegelikult unustab ja et, et tema küll palvetas. Palve jõudis omale ka selline väga äkia spontaanne palve. Ja, ja vastus tuli. Aga seda vastust ei oska välja lugeda. Ta mõtles, häda möödus iseenesest. Tõepoolest, selles mõttes kõik siin isegi noh, teatud mõttes klassifitseerida, keerida ka religioone või, või uskusid kui me võtame kõige algelisema just mitte teadliku palvetamises on tõesti sõna otseses mõttes häda ja hirmu olukorras. See on inimese jumala kõige algsem või algelisem vahekord. Ja juba varakristluses tegelikult klassifitseerida ära kolme sugulased, tee mis viib inimese jumala juurde. No palga on ka tee, mis viib inimese jumala juurde. Kõigepealt ongisse hirmu tee. Inimene tuleb hädava hukatuse kartuse pärast jumala juurde. Teine tee juba samm või aste kõrgemal on nii, nagu see esines ka juutluses ja ja, ja on võib-olla islamis praegu märgatavase tasu, rootuse tee. Et inimene, inimesel on juba kaupmehe mentaliteet Jumalaga suhtlemises juurde tulnud. Et, et tal on olemas käsk kõlbluse norm jumala poolt antud. Ja kui nüüd inimene näe seda käsku ja normi täidab siis jumal teab selle eest talle hästi tasuma. Tähendab, jumal on kohustatud iga heategu, mida inimene teeb, tasuma kasvõi siis halbade tegude kustutamise näol. Ja, ja kolmas, kõige kõrgem aste on siis armastuse tee. Me tohime jumala poole pöörduda just selle tõttu, et jumal on meid armastanud armastanud Jeesuses Kristuses, nii nagu ka jõuluajal loetakse seda Johannese evangeeliumi salmi, sest nõnda on jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud poja Ta on andnud. Et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu. Ja just see on too kõige õigem tee meie jaoks. Kui me pöördume jumala kui armastava isa poole siis me ei pea ootama, kui meie olukorda haaraks, lähed, et ma siis hüüame teda vaid me teame, et, et igas olukorras on tema armasta isaga siis kui ta karistab meid, kui me väga valusasti vastu vastu pükse võime. Ja ta sõna otseses mõttes, nii nagu pereisa oma last, kui ta tõeliselt armastab, peab karistama selleks, et lapsest õige inimene kasvaks. Ja, ja kui me nõnda oskame näha jumala tegutsemist ja ka palvevastuseid ka siis, kui jumal vastupidiselt võib-olla meiel loodetule vastab meile võib-olla hoopis karistab meid millegi eest. Ja kui me sellest tänada oskame teda siis me, et, et järgmine samm, mida meie võime astuda ja mida jumal meile vastab, et see viib meid juba temale palju palju lähemale, et siis hopime, oskame juba seda talle maailma kasutada, nõnda et, et palve on isegi juba meie hingamine. Õige mõtlemine. Kogu meie olemine peab olema palve ja see peab olema meie elus nähtav. Saab olema välises käitumises väga ilusasti. Prantsusmaal elav eestlannast luuletaja fännide Siivers ühes oma meditatsioonide kogus mateeriasse kohtud. Palve ütleb, et kõige õnnetumad on vihased inimesed, keda ta kohtab täna vabal poesabas täis bussis. Ja ta ütleb, et miks küll neid inimesi, et selle asemel, et vihastuda selle olukorra pärast, mis on ei palveta. Et kõik muutub siis tema jaoks ju hoopis teistsuguseks. Ta saab sellest ebameeldivast keskkonnast välja minna ja kõnelda jumalaga sellel ajal, kui võib-olla tema ümber on väga ebameeldivad inimesed ja olukorrad. Ja see on inimese oskus elada väliselt ebameeldivas elus või olukorras elada palle maailmas. Nõnda et see muudab ka tema elu ja tema suhtumist sellesse konkreetsesse situatsiooni, kus ta antud momendil peab olema elama. Kui me oleme selle kunagi enese jaoks üles leidnud ja tunnetanud, millised me võime siis olla läbi palve siis ma arvan, et te olete üles leidnud selle, miks on mõtet elada. Ja kui te seal olete üles leidnud. Ehk siis jõuate vastu seista niisugustele ahvatlustele, mis on võib-olla meie maailmas ka väga suured olnud nagu võimia raha ja küllap 1050 muud asja veel. Aga need ahvatlused on omakorda jällegi ka väga suure võimuga. Ja ma kardan, et mitte igaüks meist ei oma seda jõudu neile vastu seista. Ega siis vist ka muud ei ole, kui ikka jälle põrgatada. Ja kui Jeesus enne oma avalikku ülesastumist ja tegevust Juudamaal Galileas läks kõrbesse palvetama astuma siis just seal räägitakse Tulevad tema ellu kiusatused, millest te praegu rääkisite. Võim ja kuulsus ja ja kõik muud taolised asjad, mis võivad ebajumalateks meile saada, tähendab me võime nende orjusesse sattuda. Me arvame küll, et, et me kasutame neid. Aga tegelikkus on vastupidi, nemad kasutavad meid ära. Ma võim ja raha iseenesest halvad asjad pole kellegi käes, peab ju võim olema ja ja raha, kui seda loodud on. See peab ka kusagil olema ja, ja kusagil funktsioneerima. Aga küsimus on selles, kuidas me suudame seda kasutada, nõnda et me ise jääme tere meesteks iseenda üle, nende asjade üle, mis meil on ilusamad, jälle väga ilusa vastuse oma mäejutluses. Kuidas Ta pöördub inimeste poole, kes on väga mures paljude asjade pärast siin nagu meie. Mida süüa ja mida juua ja millega ennast riietada. Ta ütleb, ärge muretsege, selle kõigega tegelevad paganad sest nendel pole muud tähtsamat, kõrgemat eesmärki, see ongi nende eesmärk saavutada seda kätte, mis homme või ülehomme nende käest juba nagunii ära võetakse. Teie otsige jumalariik ja selle riigi õigust selles maailmas. Me tahame õigust luua ja õigusriiki luua. See pahatihti ei õnnestu, sest need inimesed ei ole valmis selleks, need, kes on võimu või, või, või, või raha juures. Et see õigus võiks maksvusele pääseda üldse. Ta ütleb, otsige jumala riiki ja siis, kuidas seda olete otsinud ja kuidas õlvate leidnud siis seda kõike muud, mida tegelikult paganad jahivad ja otsivad ja millele oma elu ära raiskavad ja kulutavad. Seda kõike antakse teile siis juba pealekauba. Teil polegi vaja sellepärast üldse nii palju vaeva näha. See ei tähenda seda, et Peaksime täiesti ükskõiksed olema, sellepärast mis meiega kaasa. Sest see kõik. Me võiksime isegi seda liigitada igapäevase leiva all kõike, mida saame. Aga see peab olema meie jaoks ja meie elus õiges vahekorras õiges vahekorras meie nende nähtavate asjade ja jumala puhul. Et kõik need kolmnurga erinevad tipud oleksid niimoodi ühendatud, et et meie elu võiks olla ühenduses jumalaga. Et tema tahe võiks määrav olla meie suhtumises kõigesse ja kõigisse, kellega või millega me siin maailmas kokku puutume.