Tere õhtust, algab Deutsche Welle tundmis valmib vikerraadio koostöös saksa ringhäälinguorganisatsiooniga Deutsche Welle. Tänases saates tuleb juttu sajanditevanustes dokumendid, kes aktsenanhalti liidumaal, aga ka hilise ajaloost ehk Berliini müüri ohvritest. Räägime Salzburgi külastajate vaibumatest huvist näha perekond fon trapigaja filmiga helisev muusika seostuvaid paiku rubriigis sest Saksamaal teeme täna paadisõidus preewaldist, tutvudes ühe paadimehega. Kooliaasta algul meenutame lapsevanematele, et eneseusaldus kaitseb lapsi stressi eest. Ennekõike aga saate muusikaline sissejuhatus. Lauljanna Francisco, kes igatseb suve tagasi. Täitsa välja tunni esimene jututeema kannab pealkirja 1000 aasta dokumendid. The vaatlikult avab Wilhelm klaare madala sahtli. Selles asuv pärgamendileht on peaaegu 640 aastat vana. Valged kindad käes, võtab arhivaar selle ettevaatlikult välja ja asetab lauale tume, kolme ja poole sentimeetrise läbimõõduga tina. Pitser reedab üriku päritolu. Dokumendi lasi 1371. aastal valmistada paavst Gregorius 11. ning kinnitas sellega kingitust tolleaegsele halvestati piiskopile Saksi Albert dile ürikule, mida praegu säilitatakse Saktsionanhaldi Liiduma arhiivis. Magde purgis on aeg oma jäljed jätnud. Klaara osutab parandatud kirja reale. 16. sajandi lõpus oli seda kahjustuste tõttu täiendatud, kui kirjutaja eksis. Dokumendi väljaandmise kohana märgista pärgamendi Leroova vale, ütleb arhivaar Gregorius 11 10. residents ei olnud tol ajal mitte Roomas, vaid Avinioonis. Selleks sääraseid vigu vältida hoidutakse tänapäeval puuduvate kohtade parandamisest. Saksa Nanhaldi Liiduma arhiivis säilitatakse suurel hulgal keskaegseid ürikuid. Need olevat vaid murdosa sellest, mis asuvad Magdeburgis 1908. aastal püstitatud hoones, ütleb arhiivi direktor Ulrike Herald. Siin on oma koha leidnud rohkem kui 41000 ürikut, 1000 aastasest ajaloost, 11000 jooksvat meetrit toimikuid ning 90000 kaarti ja plaani liidumaa peaarhiivis hiliaalides. Verni Keroodes merse purgised. Essous asuvad teised arhivaalide ühtekokku üle 45000 jooksva meetri toimikuid. Magdeburgis valitseb ruumipuudus juba ammu, seetõttu alustatakse sügisel ühe vana kasarmu ümberehitamist Magdeburgi arhiivi uueks koduks. Tööd peavad valmis saama kolme aasta jooksul. Liiduma Siivan oma asutamise eest tänu võlgu Preisi provintsis aksima rajamisele Viini kongressil 1815. aastal millele järgnes 1823 kuningliku provintsiarhiivi sisseseadmine sinnakanti paljude aastakümnete jooksul kokku kõik arhivaarid, mida varem hoiti Preisi provintsis Saksimaale kuuluvates piirkondades. Ulrike heeralt nimetab keskaegseid dokumente võrreldamatuks ajalooliseks aardeks. Mitte kusagil mujal ei ole nii palju otode dünastia ürikuid kui Magdeburgis. Meie riiulites on 123 eksemplari, teab arhiivi direktor. Ainuüksi too suur andis välja 51 dokumenti. Ka kirjatükk, mille alusel Mecklenburg tähistas 1995. aastal oma võtamise tuhandendat aastapäeva, on hoiul Magdeburgi arhivaaride juures. Arhiivi vanim ürik pärineb aastast 902 Ida-Frangi lapskuningas. Ludwig neljas, viimane saksa soost Caroling kinnitab selles halverstati piiskopi kirikule tema eeltulijate poolt omistatud privileegide kehtimist. Niisuguseid kinnituskirjad olid varem aga tavalised. Ütle Pilsem klaare. Need tõid ühe valitseja surma korral asjaoludesse tuleviku tarvis selgust. Ürikute vanus nõuab restauraatoritelt väga ettevaatlikku tegutsemist, sõnab arhivaar. Dokument laenutatakse aeg-ajalt muuseumides korraldatavatel näitustele, kus neid tohib eksponeerida vaid väga hämaras valguses. Nende püsiväljapanek ei tule muidugimõista kõne allagi ka pitserit säilitamisega on palju muret. Clare laotab lauale Twitter, Veldi raehärrade kirjutise aastast 1667. Üüriku küljes ripub 16 pitserit. Järk-järgult saavad vaha pitserit arhiivis eraldi ümbrise. Mõni neist olevat rusikasuurune, väidab klaare. Pitserit ei ole pelgalt ajaloodokumendid, vaid enamasti ka väikesed filigraanselt kunstiteosed. Liiduma arhiivi säilikuid võivad põhimõtteliselt kasutada kõik huvilised. Ent varasest ja kõrgkeskajast pärit väärtuslikke ja haruldasi dokumente väljastatakse originaalis ainult erandjuhtudel, näiteks käekirjade võrdlemiseks, võimudeks seaduslikeks uuringuteks, sele, Taburi keheralt. Tavaliselt kasutatakse dokumentide uurimiseks nendest tehtud mikrofilme või digitaliseeritud vorme. Kuni aegade lõpuni selline pealkiri on laulul, mis nüüd kõlama hakkab, esitajaks abielupaarist, duo joodik ja möll. Jätkame juttu Saksa lähiajalooga veidi rohkem kui aasta pärast möödub 20 aastat Berliini müüri langemisest. See linna läänesektorit eraldanud müür püsis teatavasti üle 28 aasta. Senini aga pole selge, kui palju inimesi hukkus katsest seda ületada. Tänavu tahetakse see siiski lõplikult välja selgitada. Berliini müüri ääres tapeti aastatel 1961 kuni 1989 vähemalt 136 inimest. Niisugune on uurimisprojekti surmaohvrit, Berliini müüril hetkeseis, teatas Potsdami ajaloo uurimiskeskuse projektijuht Hans Herman Herttle. Uurimiste ajendiks oli 358 inimese tapmise kahtlus. Projekt lõpeb käesoleva aasta detsembris ning selle aja jooksul tuleb teadlastel kontrollida veel 16 selgitamata juhtu. Uurimise esialgsetel andmetel tabas piiritsooni ületamise katsel surma püssikuul 98 saksa demokraatliku vabariigi põgenikku. Lisaks neile said surma 30 inimest, kellel tegelikult põgenemiskavatsust üldse polnudki. Berliini müüri surmaohvrite hulka arvestavad teadlased ka kaheksa Ida-Saksa piirivalvurid, kes teenistuse ajal maha lasti. 136 ohvri seas on nii mehi, naisi kui ka lapsi. Enamik Mahalastutest olid noored mehed vanuses 16 kuni 30 aastat. Vähemalt 48 eakamat inimest idast ja läänest suri piiripunktides kontrolltoimingute ajal peamiselt südameinfarkti tagajärjel. Herdle sõnul õnnestus teadlastel välistada 159 oletatavat surmajuhtumit. Nii näiteks selgus, et mõned seni müüri ohvriteks peetud põgenikud said küll raskelt haavata, ent jäid siiski ellu. 15 toimikut suleti, kuna hoolimata ulatuslikust uurimistööst ei õnnestunud nendesse juhtumitesse selgust tuua. Teadusuuring toetub Herttle sõnul ühelt poolt ametlikele avaldatud surmaohvrite nimekirjadele, teiselt poolt teadlaste enda uuritud allikatele ja tunnistab The küsitlemisele. Kaks aastat tagasi tuvastasid teadlased 268 surmajuhtumi kontrollimisel 125 tapetud Herttle andmetel lähtuti varem avalikkust teatud nimekirjades kuni 200 surmajuhtumist, mis olid seotud saksa demokraatliku vabariigi piiride Siimiga Berliinis. Deutsche Welle tundi jätkab Herbert Greene Mayer oma lauluga inimene. Järgmine jututeema viib meid Austriasse, kuhu igal aastal saabuvad teatud kohta kindlal eesmärgil tuhanded turistid. Tootšivele. Legend laulvast fon trappide perekonnast meelitab igal aastal Salzburgi sadu tuhandeid turiste. Uus trapi, hotell, muuseum toovad neid arvatavasti veelgi rohkem kohane. Eedel Vaisseedel Vaiss kaunis lilleke, Väike-Helge õis, valge õis näen siin, kui tõuseb päike. Seda laulu teksti tunnemist, ükski austerlane seest laulavad seda peast ja täie innuga. Paljud hiinlased ja ameeriklased. Enamik välismaalastest arvab, et see on Austria rahvusin, räägib Salzburgi turismijuht Herbert Kruger. Trappidele halvast perekonnast jutustav legendaarne südamlik film. Helisev muusika, kus see lauluke kõlab, mõjutab maailmas ettekujutuste Austriast tänapäevalgi. Enamgi veel, igal aastal tulevad tuhanded puhkajad kogu maailmas Salzburgi ainult sellepärast, et nad tahavad paruni ja tema lapsehoidja kodumaast rohkem teada saada. Erilise külalisena tervitab linn neil päevil ühte trappi pere laulvatest lastest 90 nelja-aastast Maria fantra. Tema unistuseks oli tulla Salzburgi, räägib pruuger. Naise elu ja perekonna lugu liigutab veel praegugi pisarateni miljoneid inimesi. See on fenomenaalne. Näib, et populaarsus ei kao kunagi, ütleb turismijuht. Silm, mida paljud kriitikud on pidanud kitsiks, edastab niisuguseid väärtusi nagu usk, armastus ja ühtehoidmine. See seeme langeb alati viljakas mulda, sõnab ta. Kõigepealt jutustas loo austria parunist, kes pärast oma abikaasa surma pidi üksinda üles kasvatada tema seitse last. 1900 viiekümnendatel aastatel vändatud kodumaine film trappide perekond. Rutt lööverit mängib selles noorto viitsi Mariat, kes aadlikule kloostri staapi saadetakse. Süsele andis aluse tõeline fon trappide perekond, kus mereväe ohvitseri abikaasa paluks surres, et mees uuesti abielluks, kuna lapsed vajavad emaliku hoolitsust. Musikaalsed lapsed võtsid noore Noviitsi kiiresti omaks. Kaks aastat hiljem abiellunud Maria paruniga ning neile sünnib veel kolm last. 1933. aasta pangakrahhi tõttu kaotab perekond oma vara. Juhuslikult avastatakse trappide perekonnakoor, mis saab kuulsaks kogu Euroopas. Pärast natsionaalsotsialistide võimuletulekut emigreerub perekond 1938. aastal Ameerika ühendriikidesse ning tuuritab kuni 1956. aastani laulva klannina edukalt kogu maailmas. 1950.-te aastate lõpus kirjutasid helilooja Richard Rodgers ja Libretist Oscar Hammerstein Austria filmi põhjal Broadway muusikalidest Sound of Music helisev muusika. 1009 65. aastal sai samanimeline film džauli ängi jõusega Maria osas absoluutseks kassahitiks. Seda peetakse praeguseni üheks enim vaadatud filmiks kogu maailmas. USA-s näidatakse filmi alati jõulude ajal ja ka Aasias. See oli veel mängukavas, ütleb pruuger. Praegusel ajal on muusikal Andrew Lloyd Weberi lavastuses Londonis laval seitse korda nädalas. Töövisiidil Hiinasse tervitas purugerid filmi kuulsaima lauluga Edelways ligi 400 hiinlast meenutab mees ja meie austerlased, seisime lolli näoga, sest me ei teadnud laulusõnu. Erinevalt välisriikidest ei ole see legend saksa keeleruumis eriti tuntud armastatud. Võib-olla on silmmehe jaoks natuke liiga pateetiline, oletab turismijuht. Peale selle olevat emigrantide perekond iseäranis edukas just seal, kuhu inimesed meeleldi reisivad. Natsi-Saksamaal ja Austrial ei olnud filmis ju just eriti hea maine. Ligikaudu 400000 turisti inglisekeelsetest Aasia riikidest rändavad igal aastal ainult heliseva muusika pärast Salzburgi. 80 protsenti neist nimetavad reisi eesmärgiks filmi tegevustik originaalpaikade uudistamise reisiga. Korraldajad pakuvad spetsiaalseid Heliseva muusikaringe. Ei, see legend on ka linna marionett teatriprogrammis ja Montse ääres asuvas pulmakabelis, kus Parun oma Mariaga abiellus, pühivad fännid filmi laule kuulates ikka ja jälle pisaraid. Ja seegi pole veel kõik. Ehitusjärgus on trapi muuseum, juuli lõpus aga avati majas, milles tõeline trappide perekond. Kunagi elas hotell siin filmi vändatud, me oleme lihtsalt autentne koht perekonnaajaloos, ütleb hotelli direktor Christopher untercowler. 14 toa ja 26 voodikohaga Andrappide majas asuv hotelli siiski oluliselt väiksem, kui alguses kavandati. Suurejoonelisemat plaanid purunesid närvi aetud naabrite vastuseisu tõttu. Nimelt ei soovinud need oma kodutänaval näha uut trappi, kummardajate palverännaku sihti ega turismibusside horde. Mitte küll Edela-Eestist, aga ka kaunitest lilledest. Viimastest nõmmeroosidest laulab nüüd Hermann Brain. Rubriigis rännates Saksamaal liigume seekord mööda vett, kohe kuulete täpsemalt, kus Toutšudele viiks. Väikesed ojad ja rahulikud kanalid, see on tüüpiline maastik Berliinist lõuna poole jäävas Špree valdis. Turistid armastavad paadisõitu, ligikaudu 700 paadimeest teenib sellega elatist. Üks neist on Reinhard Krüger. Reisijad seisavad veidi kohmakalt vee ääres, hoiavad üksteisest kinni ja proovivad pika sammuga kergelt kõikuvasse paati astuda. Umbes 30 eakat meest ja naist peatuvad Saksamaareisil Špree valdis ja sätivad end nüüd paadisõidule. Kuuekümnendates eluaastates treenitud keha ja päikesepruuni näoga paadimees. Reinhard Krüger seisab sealsamas ulatab vanematele daamidele abistava käe või jagapaatia astumiseks nõu andma teid. Mõne minuti möödudes istub reisiseltskond viimaks Tigas, lootsikus poos pinkidel paadimees. Krüger asub ahtrisse. Ta jääb sinna seisma ja võtab kätte pika ridva. Spreewaldis ei pane paati liikuma, mootor siin tõugatakse sed alatiga, selgitab Krüger. Pika ridvaga, mis sprei valdiskonna nime ruudel lükkab ta paati jõe põhjast edasi. Ja tõesti pikkamisi libiseb, lootsid kaldast eemale väikesesse kanalisse. Mõlemal pool ääristavad teekonda kõrged puud, mis pakuvad päikeselisel päeval kosutavat varju. Reisiseltskond naudib sõitu silmanähtavalt. Külastajad vaatavad huviga paremale ja vasakule ning imetlevad maju ja lilleaedu, millest nad kõnnikiirusel mööda sõidavad. Špriewaldis on praegugi kaks küla, kuhu pääseb vaid vett mööda, räägib Krüger. Post toimetatakse siin kohale paadiga, jaga prügivedu, käib lootsikuga. Kõik, mis siin liigub, liigub mööda veeteed. Nii sõltuvadelanikud alati paadist. Igas majapidamises peab olema keskmiselt kolm või neli erineva suurusega paati, millega saab ringi liikuda. Reinhard Krüger, Hannes Pree, Valdis üles kasvanud paadimehe ametit õppis ta juba väikese poisina. Seepärast ei nõua mitmetunnine paadi pärast seismine ja külaliste üle v sõidutamine erilist pingutust. Töö värskes õhus meeldib talle. Paadis on külastajatega alati millestki lobiseda, arvab Krüger ja mõnikord tuleb ette ka erilisi elamusi. Mees toob näiteks niinimetatud isadepäeva. Kui mehed traditsiooni kohaselt väljasõite teevad siis liigub siin ka gruppe, kes on juba natuke napsised. Ja kui mehed bussist välja astuvad, siis nad lausa kukuvad lootsikusse. Juhtub sedagi, et mõni neist vette sulpsatab. Krüger muigab. Ega see tegelikult nii hull ei olegi, kõik saavad naerda. Tavaliselt kestab paadiseid keskmiselt kaks kuni kuus tundi. Paadiga sõidetakse aga ainult suvekuudel aprillist oktoobrini. Sügisel ja talvel siinkandis külalisi peaaegu ei käi. Varem elasid Krüger ja teised ülevedajad talvekuud üleelektrijaamas abitöid tehes. Ent kui see 1994. aastal suleti, pidid mehed talvel ilma korrapärase sissetulekute toime tulema. Nelja tunni pärast on tänase reisiseltskonna paadisõit lõppenud kaar. Reinhard Krüger läheb varsti koju enne veel Seagdaga paadi ööseks valmis. Pane tagasilauad ja pingid, mida ta seekord sõidul tarvis ei läinud ning tõmbab viimaks suure kilekate üle, et paat järgmiseks hommikuks vihmavett täis esajaks kui kate peal, muigab Krüger. Paadimees sõidab koju ja pühendub perekonnale, kes on talle ehk maitsva õhtusöögi valmistanud. Päevatöös privaldis on lõppenud. Nagu saate algul lubatud sai, tuletame lapsevanematele meelde, et eriti kooliaasta algul on vaja oma võsukesi toetada ja tõsta, lastes eneseusaldust. Paljud lapsed kannatavad stressi kehaliste ja psüühiliste tagajärgede käes. Selle põhjuseks on sageli edu surve koolis või probleemsed suhted teiste inimestega. Kuid on ka neid noori, kes jäävad hoolimata koormavatest elutingimustes terveks. Ent see võime ei ole kaasa sündinud, seda tuleb õppida. Lapsi, kes sünniksidki paksu nahaga, ei ole olemas, selgitab Münsteri Christoph tornieri kliiniku juhtiv psühholoog Silvia huuled. Ent vastupidavust potentsiaalsete probleemide suhtes ei ole niisama lihtne ka kasvatusega saavutada. See on pigem pikaajalise protsessi tulemus, mil laps ehitab üles usu iseendasse. Ilma sugulaste, sõprade, mängukaaslaste või õpetajate abita on eneseusaldus raske tekkima. Lähikondsete toetus annab kasvavale lapsele kindlustama ümbruskonnaga aktiivset hakkama saada. Lisaks sellele peavad lapsed ja noorukid õppima ise ennast nägema austust vääriva armastusväärse isiksusena. Ka tunne, et nad suudavad mõjutada sündmusi enda ümber, on vastu pidanud oma iseloomu arengule oluline. Laste positiivses arengus on oluline osa argielu ja kooliselgetel reeglitel ning struktuuridele. Tähtis on ka ümbrus, mis annab lastele teatud määral lugupidamist omaenda isiku vastu. Lisaks motiveerib lapsi positiivne reaktsioon nende saavutus valmidusele. Alati paraku kõikidest nimetatud komponent huntidest ei piisa, kuna isiksuse arengus mängivad oma osa ka paljud teised faktorid. Kui lapsed kannatavad raskelt koormavate elutingimuste all ega suuda probleemide vältimiseks välja töötada oma strateegiaid võib abiks olla käik terapeudi juurde. Nii headel kui halbadel päevadel on mul kaasas sinu pilt ja sellest saama tuge laulab nüüd nooruke laulja hanke. Meie saadet jätkab Veronika Fisher lauluga, kui sul on sõber. Imekaunilt nostalgilise laulu ma nägin armastust, esitab nüüd vikile Andrus. Deutsche Welle tunni lõpetab täna Andres saade lauluga, ma olen taas vaba. Saate vikerraadiopoolsed tegijad, õie ristioja, Vivika Ludvig, Ülle Karu ja Piret Pääsuke soovivad meeldivat õhtut.