Tere õhtust, algab Deutsche välja tundmis valmib vikerraadio ja saksa ringhäälinguorganisatsiooni Deutsche välja koostööna. Tänases saates tuleb juttu ühe Berliini arhitektuuripärlipoode muuseumides taasavamisest, kirjastajatest. Enne jõule püüavad originaalsete väljaannetega rohkem ostjaid leida laulukoorist, milles koos musitseerinud, kes tunnevad rõõmu, kurdid ja kuuljad rubriigist tähendab, kes Saksamaal jõuame täna Lüneburgi, mille rikkusele pani kunagi aluse sool. Veel uurime, miks see on aasta 2006 sekundi võrra pikem nagu advendiajal ikka, kõlavad ka kaunid jõululaulud algust. Nendega teeb Patrick Lindneri. Detsembri esimesel nädalavahetusel avas kunstihuvilistele taas uksed pikka aega remondis olnud poode muuseum. Berliini muuseumisaare teises taastatud hoones on avastamist küllaga. Berliini jaoks Saksamaa jaoks ja maailma muuseumide jaoks on see imeline päev. Vastne liikluse ehituse ja linnaarenduse kunstimeelne minister Wolfgang difensee ei teinud võtme üleandmise tseremoonial saladus sellest, kui väga ta oma esimesest avalikust esinemisest rõõmu tunneb. Pärast viis ja pool aastat kestnud tööd on nüüd pandud teine verstapost renoveerimist vajava muuseumis aare ehitusteel. Ja seda nii plaanitud ajaga kui ka 152 miljoni euro suuruse eelarve raames. Ime seisneb grandioosse arhitektuuris renessansi ja barokiajastu muljetavaldav vormikeel, suurepärane ruumide järjestus, originaalsed siseehitised, vahelduv värvi- ja materjalikasutus, restaureeritud ja rikkalikult kaunistatud seinad, trepid ja portaalid. Nii ülistas hoonet taasavamisel preisi kultuurifondi president Klaus-Dieter Lehmann. Tõepoolest poode muuseum troonib Spree kaldal nagu veeloss, mis liigub muuseumisaare põhjatipule. 1880. aasta paiku lükkas kuninglike muuseumide direktoraadi assistent Wilhelm poode raatsi muuseumi ehitamise käima. Õukonna arhitekt Ernst Eberhard hiine ehitas hoone valmis. Juba 1904. aastal avas keiser Wilhelm teine uus barokliku kahe markantse kupliga hoone, mida tol ajal kutsuti keiser Friedrichi muuseumiks. Riikliku ehitus- ja maakorralduse ameti president Florian maust. Bach meenutab, et hoonel on seespool kaks nägu. Üks neist on loss, mis ehitati preisi Houensionärite enese helistamiseks allakäiguajastu lõpul. Ja teine on suurejooneline ja omanäoline muuseum, mis kannab õigustatult Wilhelm fon poode, nime. Muuseumi omapäraks on stiilsed ruumid maalikunsti ja skulptuuri ühildatud väljapanek ajalooliselt jäljendatud miljöös selgitab mauspa. Nii siis on see kontseptsioon, mis lahutamatult seob omavahel näitust ja arhitektuuri. Teises maailmasõjas purustati peaaegu pool muuseumist. 1940.-te aastate lõpul määrati hoone lammutamisele, kuid selle päästis kodanikualgatushoonet, mis 1956. aastal nimetati ümberpoode muuseumiks. Renoveeriti ositi, 1950.-te aastate olete algusest kuni 80.-te aastate lõpuni kuid kapitaalremondini jõuti alles pärast Saksamaa taasühinemist. Berliini muuseumis võeti maailma kultuuripärandi nimekirja. Riiki ja liidumaad otsestasid viiest hoonest koosneva kompleksi miljarditesse küündiva ulatusliku renoveerimisplaani kasuks. Hoone säilitamine ja tulevastele põlvkondadele kultuuripärandina üleandmine on riikliku kultuuripoliitika vältimatu, aga ka ilus ülesanne, sõnas muuseumi taasavamistseremoonial uue valitsuse kultuuriminister Lauman. 25000 ruutmeetri suuruse poode muuseumi kapitaalremont ei hõlmanud mitte ainult kõige moodsama maja turva ja sanitaartehnika paigaldamist. Sajaaastase muuseumihoone, muinsuskaitse reeglite kohast restaureerimist tuli uuendada rohked, teises maailmasõjas purustatud ja sõjajärgsel ajal vaid hädavajadusel taastatud dekoori elemendid. Hävinenud Siipolo tuba rikkalikult kaunistatud rokokoostiilis. Ruum rekonstrueeriti täielikult sõjaeelsest ajast. Torit foto järgi järgnevate kuude jooksul sisustatakse kõrged valgusküllased saalid eksponaatidega, mis pärit antiikaja lõpust kuni 18. sajandi lõpuni. Skulptuurid, ikoonid, elevandiluu, vanade meistrite maalid üksteisega seotud ajastu ruumides. Kunstiteosed, millest me oleme väga kaua puudust tundnud. Sellest saab tõeliselt meeliülendav vapustus, mis lööb poode muuseumi ime tõeliselt õitsema, juubeldab fondi president Leemal. Vaja lõplik avamine on plaanis tuleva aasta suvel. Deutsche Welle tunni järgmine esineja, ansambel originaal naftal duo. Jätkame jõuluteemadel ka järgmise jutuga, mille pealkirjaks kauneim jõulukink raamat. Saksamaal asetatakse tänavu jõulukuuse alla kingipaki kõige sagedamini raamatuid. Kõlab klassikaliselt, eks ole. Ent spetsiaalselt kingituseks mõeldud raamatud võivad olla vägagi originaalsed ja enne nähtamatud või lausa ennekuulmatu. Nende kaaned on pehme, sametkattega Nad lõhnavad lavendli järele. Nad on kaunistatud peeglite, reljeessete, kuldkirjade või jõuluehetega või varustatud heliplaadiga. Saksa kirjastajad on näinud vaeva, et parimaks müügi ajaks see tähendab jõulueelseks kingituste ostmise ajaks anda välja midagi enamat kui vaid musti tähti valgel paberil. Tekstide akustilised illustratsioonid raamatuga kaasnev heliplaat või lausa kuulamisraamatud on juba kirjastajate levinud strateegia. Ja nüüd aga tahetakse paeludega lugejate teisi meeli. Lisaks sellele, et ta libistab silmadega üle tekstiridade või kuulab teksti võib lugeja saada raamatust elamusega haistmiskompimismeele vahendusel. Kirjastus Roo Wolt sarlaag nimetab oma kingiraamatute sarja inglist keelse sõnaga Touch puudutus. Sarja kuuluvad kaheksa valitud teost maailmakirjandusest, mis antud välja optilise luksusliku kujundusega ja sametises köites. Selliste raamatute ostjaskonnana näeb kirjastus soliidset, haritud kodan lasi, kellel keskmisest kõrgem sissetulek, mis võimaldab kulutada rahaga esteetilistel naudingutele. Kunstikirjastus võin, kaart on toonud turule lõhnavad kalendrid. Lavendli mitmesuguste vürtside ja ürtide või kohvi lõhn vallandub neist kui käega üle paberi silitada. Mõnes väljaandes on aga aroomiõlid juba trükivärvi sisse segada. Hamburgi kirjastus maare puhver Laakon John apteeki mereluuletuste kogumikule lisanud mini-CDd, millel võib kuulata autorit ennast oma loomingut lugemas. Vanameistri austajatele on see kindlasti tõeline maiuspala, kuna apteeke ei esine kunagi avalikult. Eelkõige filminäitlejana tuntud Armin Müller Stahlil ilmus tänavu viies romaan, pealkirjaks venis, mis on illustreeritud tema enda maalitud piltidega. Boonusena saab aga raamatuga kaasa autori ühe originaallitograafia. Ostja võib valida nelja erimotiivi vahel. Loodusraamatute valikust leiab juba päris palju neid, mida täiendavad heliplaadid loodushäältega kõige uudsema. Omapärasem on vast Stuttgarti kirjastuse kosmos välja pealkirjaga konnakontsert aiatiigis. Mida raamatuga kaasnevalt Tseedeelt tore kuulata ka ajal, kui musikaalsed krookusi ööd ise talveunes. Ka laste ja noorsooraamatute hulgast leiab tänavu nii mõnegi mitut meelt erutava väljaande mitmevärviliselt Silierdavad või värvimuutvad illustratsioonid, reljeefsed, kaunistused ja niinimetatud kompamise elemendid. Täiendavat kirjasõna. Mitme raamatuga saab kaasa ka selle põhjal valminud kuuldemängu Osarnavooni fantaasiaküllase Noose romaaniga, pistliku karje, kaasnev aga plaat raamatu järgi komponeeritud muusikaga. Ega raamatuostjad pole mingid lugemismasinad, vaid inimesed, kes tahavad kõikide meelte kaudu elamust saada. Sõna kirjastusgrupi, auh bow ärijuht homme Herben. Faktiline, see tähendab kompimise kaudu saadav elamus muutuvad ka kirjastuse lööve esindaja Dominik nüse sõnul lugejate jaoks üha olulisemaks saksa raamatut. Ta paberi kvaliteet ja trükitehniline teostus on rahvusvahelises võrdluses juba nagunii väga hea. Kuid eks pärast peavadki kirjastajad rohkem pingutama, et kvaliteetsete väljaannetega harjunud sakslasi ikka raamatuid ostma meelitada. Jõuluaja saladustest laulavad nüüd õed Andrea ja Manuela. Tänase saate kolmas jututeemat tutvustav Kölnis tegutsevat ainulaadset laulukoori. Nad ei kuule, ent laulda suudavad nad sellegipoolest kurtide keeles. Kurdid laulavad koos kuuljatega ilma hääleta, kuid rütmiliselt ja tundeküllased. Kontsertidelt jääb kurtide koor tummaks. Laulud esitatakse ainult žestide abil. Muusika silmadele, midagi laulva koori ja balletivahepealset kogu keha teeb kaasa, räägib Kölni Püha Georgi kiriku katoliikliku kurtide hingehoiu pastor Hermann Joseph Reuter. Kölni miinilise koori noored ei anna edasi mitte ainult lauluteksti, vaid väljendavad kogu keha ka justkui tantsides pala emotsioone. Kus ei ole puue, mis otsekohe välja paistaks. Vastupidiselt pimedatele inimestele on kurtidel oma keel saksa viipekeel. Saksamaal elab umbes 80000 kurti inimest kuid alles siis, kui nad kasutavad oma ilmekat keelt, tunneme nad ära. Rahvusvaheline puudega inimeste päev, kolmandal detsembril püüdis nende inimeste probleeme meile lähemale tuua ja võidelda nende ühiskonnast kõrvaletõrjumise ja diskrimineerimise vastu mitte kuuljate inimeste integreerimise õnnestunud näiteks ongi miinilised, koorid, koorid, kuuljatele ja kurtidele. Püha Georgi kurtide noortekoor asutati alles möödunud aastal. Sellest hoolimata on see Kölnis juba niivõrd tuntud, et selle liikmeid kutsutakse sageli mitmesugustele üritustele ja mitte ainult kirikulaule laulma, vaid isegi koos rokkbändidega esinema. Alguses ei olnud noored ideest just väga vaimustuses. Noori oli väga raske motiveerida, sest nad häbenevad kurtide keeles rääkimist, meenutab koori peadirigent Jüriaane märgen. Baum. Pärast mitmeid proove olid noored siiski nõus avalikult esinema. Nüüdseks on kooris kaasalöömine mitmetele mitte ainult hobi, vaid sootuks midagi enamat. Noored on muutunud palju enesekindlamaks, diammergen Baum. Töös kurtide ja raske kuulmispuudega inimestega on see tähtis pööre. Nüüd saavad ka nemad oma mõtteid väljendada ja teistele midagi pakkuda. Mergem Baum sõnab. Nad on selle üle uhked ja see on väga tähtis. Sõnumi edastamiseks kasutavad niimi koorid kogu keha. Et märgid sobiksid ka liigutustega, on koolil kaks juhendajat. Anne-Marie-Schmitz vastutab tantsulise poole eest. Alina kuubik kontrollib viipekeelt. Kui aga laulude tekstid kõneldavasse keelde tagasi tõlkida, kõlaksid need üsna katkendlikult ja grammatiliselt valesti, räägib Kristiina Kubtšak Frankfurdi kurtide hingehoiuasutusest. Paks. Ka tema juhendab kurtide koori. Kurtide keeles on sõnade järjekord hoopis teistsugune. Näiteks tegusõna on alati lause lõpus. Ligikaudu kolmandik koori liikmetest on kuuljad. Kooris ei ole sellel mingit tähtsust, arvab kuulja Eela Aabent Hong. Mulle väga meeldib viipekeele märke õppida ja teistega sidet pidada. Ma olen osake koorist. Me oleme. Võrdsed kuigi kurdid ise muusikat ei taju, liiguvad nad meloodiad aktis. Kristiina küpsjak teab. Kuulmispuudel ei ole musikaalsus ega mingit pistmist. On musikaalseid ja mitte musikaalseid kurte. Sellegipoolest sõltuvad nad kuuljate liikmete abist. Kuuljad peavad nelja rütmi ja kiirust näitama, ütleb koreograaf Anne Marismids. Kuid nad saavad ka 11 jälgida ja vastastikku piibetega abistada. Jõulud kingivad meile tükikese taevast sellise pealkirjaga laulu esitab nüüd Stefan mull. Palju? Rubriigis rännates Saksamaal jõuame täna Hamburgist pisut kagu pool asetsevate vanasse linna Alam-Saksimaal. Tonksüvele viiks. Lüneburgi nime kuuldes mõtleme kõigepealt puhkusele ja nimelt puhkusele Lüneburgi nõmmel Saksamaa suurimal nõmmemaastikul ja seejärel võib-olla ka soolale, sest lööne purgia sool kuuluvat. Kokku soola pole vaja mitte ainult punase veiniplekkide eemaldamiseks vaibalt. Lihtrahvas on läbi aegade teadnud, et sool on väärtuslik soolisak toidule, vürtsi sool on võluvahendiks nõidade ja kurjade vaimude vastu. Sool ja leib toovad õnne uude kodusse kolides ja eelkõige sool Debrikaks. Nii oli see vähemasti varem. Juhuse läbi avastasid lüüne Burglased 1000 aastat tagasi maa-alused soolavarud mille otsas nad elasid. Kuna suur oli tähtis toiduainete konserveerimisvahend, hakati soola lademetes soola kaevandama ja tänu õitsvale kaubitsemisele valgete kristallidega kasvas Lüneburgi rikkaks ja võimsaks hansalinnaks. Nüüdne purgist leidub kõikjal veel tänapäevalgi soolase heaolu tunnusmärke. Vanalinnas logistavad autod ja jalgrattad munakivis hiljutisel mööda rohketest vanadest tellis majadest, mille omal ajal püstitasid jõukad linnakodanikud. Tol ajal oli kombeks kaunistada majade viilud ja uksed rikkalikult kivistki nööridega kujukeste ja mänglevate kivi ornamentidega. Ikka ja jälle näeme fassaadil esileulatuvaid, palustraade ja ärklid kõrguvad möödujate peade kohal. Viilud küünitavad taeva poole barokselt või sümmeetrilise trepina. Sajandeid ei ole linnast jälgi jätmata möödunud kuhuga, vaatad ikka, märkad midagi viltu ja kõverat. Kuna osaliine purgist asus soolalademed tee peal siis nende kaevandamise tõttu vajusid paljud majad aja jooksul allapoole. Mõistagi mitte ühtlaselt. Ja seinad on kohati kõverdunud, just nagu oleksid nad liiga kauaks tugeva tuule kätte jäänud. Ning mõned kaunid trepikujulised katuseviilud näivad kohe-kohe ümber kukkuvat. Majja astudes tuleb aga pea õlgade vahele tõmmata, muidu võib valusa muhu pähe saada. Alates 1980.-st aastast Lüneburgi enam soola kaevandada aastal 956 kasutusele võetud kaevandusse on need rajatud muusia. Sool ei ole enam elu keskpunkt. Kaubandusega küll. Linna ligi 70000 elanikku teenib leiba teenindussektoris, kaubanduses ja töötlevas tööstuses. Aga mis on saanud Lüneburgi soolast, selles suplevad tänapäeval kuurortkeskuse külalised. Lüüne Burgers seene asub niinimetatud veekvartalis. Siin elasid keskajal kalurid, laevnikud, soolatünnimeistrid, õllepruulid, kes vajasid oma tööks vett. Suviti võib istuda või seista otse vanas sadamas viltuste keskaegsete fassaadide ees. Kõrvus veebladin ja kõrvallaua jutuvada. Külmematel aastaaegadel mässib kvartali sisse paks udu. Järgmise jõululaulu esitab ansambel Alpentriiot irool. Tänane viimane jutt räägib sellest, et tuleva aasta on sekundi võrra pikem. Kuna maa liiga aeglaselt pöörleb, tuleb meil kellad esimesel jaanuaril 2006 kell null null 59 59 sekundiks peatada. See aatomiaja 32. lisasekund võiks ühtlasi olla viimane. 2006. aasta esimene päev kestab Saksamaa sekundi jagu kauem kui muidu. 31. detsembril järgnevat kella näidule 23 59. Nende üheksa Greenwichi aja järgi. Kõigepealt lisasekund, enne kui numbrit kella sihverplaadil null null null null null. Nullile hüppavad. Nii on teatanud Bonni ülikooli teadlased. Ajanihke tõttu lisatakse Saksamaal esimesel jaanuaril 2006 kell null null 59 59 veel üks sekund. See parandus on vajalik seetõttu, et maakera pöörleb aina aeglasemalt. Lisasekundeid pannakse juurde aastal 1972 rahvusvaheliselt kokku lepitud süsteemi alusel. Siiani on neid olnud 32. Võimalik, et selle aasta lisasekund jääbki üheks viimastest. Kriitikud tahavad sekundis teha lisatunni. Niipea kui kõrvalekalle ületab 30 minutit, tuleks kellad terve tunni jagu tagasi keerata. Meie hinnangul peaks umbes aastal 2600 selleks õige aeg olema, ütles Aksel nutnagel Bonni ülikoolist. Ettepaneku üle diskuteeriti tuliselt rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu kohtumisel Genfis. Mõne arvutirakenduse puhul on üksteisest sõltumatute arvutisüsteemide sünkroonsus erakordselt oluline ning aatomiajasekundiline korrigeerimine võib masinavärki liivatera puistata, selgitab not Naagel. Sel põhjusel tahaksid eelkõige Ameerika eksperdid lisasekundiga. Ülemaailmne raadioteleskoopide võrgustik mõõdab regulaarselt maakera pöörlemise kiirust. Neid mõõdistamise koordineerib Bonni Ülikooli geodeesia instituuti mitut päeva pikkus 24 tunni sees kuni ühe millisekundi võrra muutuda. Seevastu koordineeritud maailmaaeg, mis tuletatakse enam kui 250 aatomi, kelle andmetest on maa pöörlemiskestvuse kõikumise suhtes immuunne. Selle tagajärjel peab aatomikellaeg-ajalt maad nii-öelda järele ootama, et aatomiaed ja maakera pöörlemise järgi defineeritud astronoomiline aeg lahkujaid riidiks. Bonni Ülikooli andmetel kasvab korrektuuri vajadus tulevikus veelgi, sest maa pöörleb peale viimast viiti üsna kiiret aastat aina aeglasemalt. Sellest, et jõuludeks tahaks koju jõuda, laulab nüüd Mark Pilcher. Roy pläki esituses kõlab järgnevalt üks vana ja kaunis jõululaul väike trummimees. Summ. Haarav. Laulmiseesti keeles tuntud kui talve võlumaa kannab saksa keeles pealkirja. Sunderland ja sel esitab kaabi Albrest. Tilk Claudia Jung, Clif, Richard küllap ka üks väga armastatud jõululaul vahelduvalt saksa ja inglise keeles. Deutsche Welle tund neljandal advendil hakkab lõpule lähenema. Kuna see on ka lõppeva aasta viimane saade, siis soovivad saate vikerraadiopoolsed tegijad õie ristioja, Viivika Ludvig, Tõnis direlia, Piret Pääsuke kõigile meie kuulajatele rahu ja rõõmu saabuvatel pühadel ning meeleolukat vana aasta ärasaatmist.