Lood. Ja laulud. Lood ja laulud. Lood ja laulud alustab oma saatekäiku ikka selleks, et reastada ühe või teise artisti jaoks tema eneselaulja või muusikuteel need kõige armsamad, kõige olulisemad luud. Ning meil on stuudios külas Birgit Õigemeel saatejuhiks on Maian Kärmas, tervist. Tere. Tere. Tegelikult sinul on tänaseks, kui mitu plaati ilmunud. Ametlikult on ilmunud mul neli plaat, millest üks on siis jõuluplaat, nii et kolm sellist sooloplaati täitsa oma lugudega ja üks armas jõuluplaat kuivõrd heaks saavutuseks sa seda pead, et sa oled noor naine, et sellises eas on sul juba ette näidata selline muljetavaldav pagas, rääkimata sellest, et sa oled teinud kaasa muusikaalides erinevates teleprojektides, kus seda repertuaari on tulnud ikka päris rikkalikult? Jah, peab ütlema, et et vaid ma ei saa öelda, et minu jaoks tegelikult peaaegu kaheksa, kaheksa karjääri aasta jooksul need kolm või neli plaati on kõige-kõige sellised olulisemad etapid olnud, et muidugi need on väga olulised ja ja need lood seal peal tähendavad kõik mulle väga palju. Aga on artiste, kes annavad kaks plaati kaasa, kuidas välja nii et siis mul võiks olla umbes 16, tead et selle kohta, et tegelikult ma olen ikkagi juba lauljana nii-öelda tänud juba täiesti peaaegu kaheksa aastat, siis ma arvan, et et oleks jõudnud teha kindlasti ka veel rohkem plaate, aga samas ma olen nende kõikidega väga rahul ja need on kõik sündinud kuidagi teatud teatudele elu hetkel ja, ja loodan, et neid plaate ikka tuleb veel. Kuna me täna reastame sulle armsaks saanud lood, siis tõdenud seda tõika, et kuna sa ise lugusid ei kirjuta siis sa pead nende lugudega, mis sinuni jõuavad, looma mingisuguse oma sideme kuivõrd kerge või aeganõudev või raske see sinu jaoks on. Võib öelda küll, et võib tunduda, et see on nagu raskem kui, kui ise luua ja teha, aga, aga ma olen harjunud vist arvatavasti täitsa pisikesest peale laulma nii palju erinevat muusikat. Ja juba teismelise east alates olles sain ma nagu aru, et minu jaoks on õudselt oluline selle laulu sõnum. Nii et ma ei suuda laulda ühtegi lugu. Näiteks lihtsalt instrumentaalina, mul oli väga keeruline, kui ma otsa koolise õppisin popdžässlaulu teha erinevaid selliseid kali ja joka, Liisa, sest et ma kuidagi õudselt tahtsin, et oleks ikkagi ka laulusõnad olemas ja ma nagu kuidagi midagi, ütlen sellega rohkem kui ainult oma häälega. Aga ma olen üritanud alati teha kõikidest lauludest, mida ma laulan kuidagi enda oma. Ja minu jaoks tundub, et laulu ise loomine on, on lihtsalt väga palju keerulisem ja ehk ma jõuan selleni kunagi võib-olla isegi õige pea. Ja natukene ma olen ikkagi meloodiate tegemises kaasa aidanud, aga, aga üpriski vähe jah. Hakkame siis noppima neid lugusid, mis sulle tunduvad kõige märgilisemadi olulisemad sinu senise muusikutee jooksul, mis esimesena välja valiksid. Mulle tundub, et iga iga lauluga käib minu jaoks kaasas kuidagi see mälestus, kus ma seda laulu laulsin või, või miks ma otsustasin seda lugu hakata laulma. Ja esimeseks ma tahaksingi lasta ühtelugu, mida ma laulsin siis Eesti otsib superstaari saates, ehk siis selles saates, kus siis esimest korda minu kuulajad mind nägid. Ja ma valisin, et saatest välja ühe laulu, mille on kuulsaks laulnud tegelikult meie armastatud Jaak Joala ja ma panin selle lauluga oma esimesele plaadile. Ja millegipärast see lugu ütles mulle väga palju ja, ja ma pärast seda 2007 aastat aastal, kui ma seda lugu laulsin ja plaadile panin, ma seda väga pikalt enam ei laulnud sellega kuidagi lõppes lugu ära, ma panin selle sinna plaadile ja, ja, ja nii kuidagi sai see minu jaoks läbi. Aga nüüd sellel aastal ma kuidagi avastasin selle laulu uuesti. Et see lugu on mul hästi oluline, raske on seda öelda isegi, miks, aga et selle teksti kaudu kui lahti ja kindlasti selle teksti kaudu, mille kirjutanud siis Heldur Karmo, ja kindlasti ka see meloodia on üliilus, Sergei Pedersen on selle kirjutanud ja, ja ka selles samas versioonis, kus ma seda laulan, siis kaheksa aastat tagasi tema mängis klaveri siia sisse, nii et mäletad sa seda emotsiooni tegelikult seda kaheksa aasta tagust emotsiooni, kas sa tundsid ka kunagi, sa oled sellise suure portsu otsas, et võtad tähtsaid lugusid tõlgendada sellises otsesaates ja nii paljude pilkude all ja siis sind veel arvustatakse kohe? No teatud mõttes kindlasti, aga, aga eks ma, eks ma olen selline noor tüdruk ja, ega täpselt ei teadnudki, kus ma nüüd siis olen ja mis ma siin teen, et ma teadsin ainult, et ma teen muusikat ja ja see on mingisugune lauluvõistlus ja siin kommenteeritakse ja hääletatakse välja lauljaid, et et eks seda, mis, mis asi see täpselt oli, sa kuidagi seedisid alles hiljem. Ja mina üritasin lihtsalt igal sellel pühapäevasel päeval anda endast kõik laulda seda lugu, mis ma olen endale välja valinud võimalikult hästi ja ma mäletan, et seda lugu lauldes mul oli ka veel hästi kaunis kleit ja kaunis soe, nii et ma olin nendega väga, väga nagu rahul sellel päeval ja, ja olin nagu väga valmis seda lugu lugu laulma. Õige pea pärast seda, Birgit kui sai superstaarisaade läbi, siis oli justkui nagu selline rõõm, aga samas ka nagu kohustusi, mingi leping. Et valmistada oma esimene debüütplaat. Ja see plaat, et valmis siis koostöös juba selliste eestimaiste pupp gurudega. Mis meeleoludega sa seda meenutad? Ikka ikka väga positiivselt, et tegelikult isegi mida, mida aastaid edasi, seda rohkem ma seda aega hindan, et mingil hetkel mul ikkagi oleks nendega muusika bee lahku ja ma enam nendega koos muusikat ei teinud nendega sellega Eestis siis Pearu, Alar Kotkase ja, ja Ilmar Laisaar, aga, aga ma saan siiani nende kõikidega väga hästi läbi ja Pearu Paulusega koos me teeme nüüd hoopis teistsugust bändi koos hoopis ja ja kuidagi hästi armsaks on nad üldse tegelikult kõikide nende aastate vältel minu jaoks saanud. Aga samuti ma tegelikult tundsin sellist survet jah, et sa peaksid, kui nüüd ruttu valmis saama ja me ei saanudki seda tegelikult nii ruttu valmis, kui oodati. Aga need kõik laulud sealt pealt on minu jaoks väga armsad, sa valisid mina välja hoopis sealt ühe sellise laulu, mis ei kirjutanud see kuldne kolmik vaid kirjutas hoopis selline meesterahvas nagu Toomas Leis. Ja ma tegelikult, kui ma algselt plaanisin seda plaati teha, siis ma mõtlesingi, et seal võiks olla võimalikult palju erinevate heliloojate lugusid. Aga, aga siis kuidagi tuli juba Pearu ja Kotkase ja laisaarelt neid lugusid nii palju, mis mul on, kõik juba meeldisid ja enam ei mahtunudki nüüd teiste autorite lugusid väga palju, aga üks mahtus ja, ja seda ma tahaksingi tänasest kuulajatele. Väga oluline on kindlasti mainida, et lisaks Toomas Leisi muusikale kõlas siin ka Tuuli Tauli tekst. Kuivõrd üksipulgi sa võtad tekste lahti tavaliselt laulude puhul, enne kui sa neid esitama hakati, kas sa, teinekord Lähed ka tagasi nii-öelda teksti tegija juurde ütled, et aga mis sa siin tegelikult silmas pidasid, mis ei ole sinu jaoks oluline? Muidugi on. Ja ma ikka väga täpselt tahan seda teada jah, et, et mis see tähendab ja ja samamoodi, kui ma nüüd oma kõige uuemat plaati tegin, siis siin oligi minu jaoks kõige olulisem see, et et sõnadekirjutajad mõistaksid seda, et nad kirjutavad selle teksti mulle ja mina pean seda laulma ja suutma ennast sellega samastada ja niimoodi vaata, on kõik tekstid enne läbi, et seal ei oleks midagi, mis mulle mitte midagi ei ütleks veel, millest ma aru ei saaks, et ma ikka pean aru saama sellest, mida ma laulan. Sest nõnda nagu Ines on kunagi võtnud laulda laulu koos meeskooriga, et mehed on kõik pead, et selliseid avantüür sina ei ole nõus ette võtma? Oi ei tea, miks mitte, selles suhtes on ikkagi oma oma sõnum selles laulus ka täiesti olemas ja, ja ka selliseid mehi leidubki Villest. Ines rääkis, et, et ma olen väga palju erinevat muusikat teinud ja ka väga erinevate sõnumitega lugusid. Need lihtsalt peavad kuidagi teatud eluajal minuni jõudma ja ma pean olema lihtsalt valmis nendeks, et ja tegelikult, kui kui ma tõesti ränne ja teinud ka muusikale ja näiteks üks muusikal, mis ma paar aastat tagasi tegin, oli üldse ju setu keeles etendus Peko, siis seal ma pidin ka setu keeles laulma ja hoopis hoopis kuidagi teistsuguse sõnumiga väga vanaaegseid lugusid laulma. Ja ja see kõik on väga võimalik, et lihtsalt kuidagi, ma pean olema selleks valmis. Järgmine lugu, mille sa valisid ja järgmine lugu on kindlasti kuulajatele väga ootamatu ja arvatavasti seda eriti keegi kuulnud ei ole. Ja see lugu siis sündis sellel ajajärgul, kus ma tegin selliste tembokamat klubimuusikat ja see lugu ei läinud küll kuskile plaadile, aga ma tegin selle koostöös ansambel Violiinaga ja nendesamade produtsentidega, kellega ma tegelikult nüüd teen koostööd. Mihkel Mattiisen, Timo Wen. Ja me tegime ühe sellise tõelise klubihiti siia flash inglise keeles, millega me mõtlesime, et võib-olla välismaa turule minna, aga see kuidagi jäi soiku. Samas tänu sellele laulule mina ja Liina käisime ühel väga-väga võrratul reisil Egiptuses, kus me siis sellele laulule ka muusikavideot tegime ja minu jaoks lugu, tal on täiesti oma koht minu elus ja hoopis teistsugune lugu, mida ma muidu laulan, aga samas väga-väga võimas ja sihuke äge klubimuusikani, et jah, ühesõnaga tahtsin seda, seda kuidagi inimestele näidata ja tutvustada, et ma olen ka midagi teinud. See tähendab seda, et sa tegelikult teinekord suudad ka mõelda, nii et sinu jaoks on sõnum oluline, aga samas on oluline ka see, et et ikkagi haarata niivõrd palju kuulajaid kui võimalik, et luua hiti nii-öelda. No eks see mingil määral kuidagi käib kaasas, et on lugusid, mis kuidagi sünnivad lihtsalt, et need sünnivad, Nad sünnivad, sünnivad minu jaoks näiteks Mihkel ongi kirjutanud, et tal on tulnud lugu ja ta ta näeb, et see on täpselt see lugu on minu jaoks. Aga aga muidugi, kui sa lood näiteks laulu spetsiaalselt näiteks eurovisiooni jaoks spetsiaalselt Eesti laulu jaoks, siis sa pead ikkagi mõtlema, et selle kolme minuti sees oleks midagi, mis ikkagi võimalikult palju kuulajaid haaraks. Aga eks mina ikkagi püüan, püüan teha muusikat rohkem nagu enda jaoks, mitte mitte mõelda, et et ikkagi võimalikult palju inimesi seda kuulaks. Aga, aga muidugi mulle mulle meeldib esineda ja mulle meeldib, kui mul on saalis ka rahvas. Nüüd on oluline ikkagi, et need lood ikkagi kõnetaksid kedagi teist peale minuga. Jätkame selliste heakujuliste lauludega, jätkame seda pidu siin eetris, jätkame, et järgmine lugu, mille sa oled sellesse, kuidas see valinud on üsnagi tantsuline ja ka selline läbi ja lõhki suvest pakatav laul. Kuidas nüüd siis selline lugu sinuni jõudis? Me oleme harjunud sellise kuidas ütelda, lillelise veidi printsistliku sellise Birgit Õigemeelega, aga seal tuleb veidi teisi võnkeid sisse. Jah, tõesti, aasta oli siis 2009, kui ma õigesti mäletan, olin siis juba kaks ja pool aastat muusikat teinud ja enda arvates aga palju juba kõike näinud ja teinud ja ja tundsin, et ma vajan mingit muutust ja, ja niimoodi tuligi siis idee teha täitsa teistmoodi plaat, küll popmuusikaga, aga, aga hoopis teistmoodi kõlaga. Ja siis, ja siis otsustasingi teha plaadi koos Meelis Meri ja Priit julmaga. Kuidas ta nendega kokku üldse sattusid? Ma sattusin nendega kokku tegelikult oma produtsendi kaudu, kes neid tundis, mina ei teadnud tegelikult nendest enne eriti midagi ja tema viis meid kuja. Tal tuligi selline idee, et mina lihtsalt olen seda kuidagi kurtnud, et ma tahaks teha midagi kuidagi mõnusamalt ja toredamat ja kuidagi tantsulisemat tundsin kuidagi, et pean selle poole endast välja laskma. Ja, ja siis ma kuidagi sattusin nendega, kui on niimoodi me koos muusikat hakkasime tegema, et tegelikult oligi see plaat siis selline plaat, kus ma esimest korda ikkagi lõin autorina kaasa, et laulumeloodiaid. Me lõime kahe tüdrukuga koos, kes siis pärast mulle bäkki laulsid ja, ja, ja koos Me istusime bändiruumis ja tegime neid meloodiaid ja, ja siis kirjutati sinna erinevad sõnad siis peale ja, ja see oli tegelikult hästi oluline aeg minu jaoks ja see plaat ma kuidagi väga olin selle sees ja mulle see väga meeldis ja ma kuidagi lõingi natukene nagu siukest uut imidžit. Mäletan, et lõikasin juuksed maha ja, ja nii edasi ja nii edasi, et see oli selline tõesti teistmoodi. Birgiti Birgiti aeg, mis on minu arust täiesti olemas pool. Aga selle laulu, mis ma täna valisin, on tegelikult plaadi pealt, ma arvan, kõige selline kõige sellisem, pehmem, pehmem lugu. Ja ju siis ikkagi praeguseks tahavad ikkagi välja tulla need, need pehmemad pooled minu arust. Ja see on niisugune tõesti ilusa, toreda, mõnusa Eestimaa suvehõnguga lugu. Mul on üks lugu, mida kindlasti ka kuulajad peavad väga märgiliseks siin senise karjääri või lauljatee jooksul ja ja mis seal salata, aga sina oled selle valinud täna välja. Sinul ka ju tegelikult elus toimusid sel hetkel niivõrd pöördelised sündmused. Teinekord tundub, et lauluga, et uus saaks alguse mingid tähed või tähe konstallatsioonid, ristusid, et kõik klappis täpselt nii, nagu ta klapis ole. Räägi sellest kohtumisest selle looga. No tegelikult see lugu sündis enne seda, kui kui mina jäin lapse tele ja see sündis just nimelt sellepärast, et oli juba tükk maad pausi minu uutest lugudest mul ei olnud päris, ma arvan, oma mingi aasta aega vähemalt ühtegi lugu ilmunud, sest et ma ma täpselt ei teadnud, mida ma nüüd siis teha tahan, ma olin nii palju erinevaid asju juba teinud. Ja siis ma mäletan, et, et ongi minu hea sõber Mihkel Mattiisen, kes tegelikult siis just nagu sai minu heaks sõbraks tänases minu elukaaslasele, kuna ta on tema parim sõber siis ma lihtsalt lihtsalt ütlesingi talle, et Mihkel, tead, et äkki me võiksime koos proovida muusikat teha, et äkki sul on mulle mõni lugu või, või äkki sa tahaksid muidugi kirjutada. Ja siis ta saatis mulle selle meloodia ja tegelikult saatis päris mitu tükki tal juba tuli kuidagi inspiratsioonipuhang peale ja, ja saates mitu tükki, missis, millest päris mitmed läksid ka sellele uuele plaadile ja sellele laulule, siis ma valisin selle meloodia välja ja ütlesin, et jah, see on nüüd minu uus lugu ja siis me hakkasime siia siis teksti peale looma ja tegelikult see tuli väga raskelt alguses, sest et see oli nii oluline, et milline see tekst tuleb. Kuna see on üle pika aja, oli minu esimene lugu, Mihkel, siis hakkas kirjutama seda ja temalt, nagu tuli see see uus algus, sõnum, aga ta ei suutnud ikkagi otsast lõpuni seda teksti kuidagi kokku panna ja see oli hästi-hästi keerukas protsess. Tegelikult ja mingil hetkel tuli mängu Silvia Soro hea ja siis tuligi mängu minu elukaaslase õde Silvia, kes siis tegelikult selle lõpuks siis niimoodi kokku pani ja andis nagu sellele siis sellise suure suure sõnumi. Ja, ja siis siis, siis oli seal see lugu minu jaoks valmis. Me lindistasime selle ära ja täiesti kogemata, siis saatsime ka Eesti laulu konkursile ja sellega siis läks väga hästi. Ja, ja ongi, et minu jaoks ei tähenda see lugu tegelikult sellepärast nii palju, et ma käisin seda esitamas suurel laval eurovisioonil või sellepärast, et Eesti inimestele see lugu ongi minu lugudest kõige tuntum ja tähtsam vaid just see, et, et see oli minu jaoks nagu karjääri uus algus. See oli minu eraelu uus algus ja tõesti, selle lauluga kaasnevad nii paljud positiivsed emotsioonid. Et tihtipeale, kui lauljad oma suuri hitte võib-olla ühel hetkel pelgavad või ei taha enam laulda või või on sellest kõrini, siis, siis minul sellest laulust kohe kindlasti veel kõrini ei ole ja loodetavasti ei juhtu seda kunagi. Ja just tänu sellele, et sellel laulul on lihtsalt minu enda jaoks aga väga suur. See tunne nii maas. Siis on ma Teate. Üks tõeliselt märgiline suvisele lisaks on kindlasti see, kui kohtusid seltskonna muusikutega saates laula mu laulu ja ka mina vaatasin seda ja iga kord ahetasin, milliseid põnevaid uusversioone on võimalik teha juba olemasolevatest. Pealtnäha tundub, et juba ühe artistiga kinnistunud lugudest ja selle sarja puu poole, kui oli Tõnis Mägile pühendatud saade võtsid saite tõelise julgustüki ja laulsid Tõnis Mägi laulu kaunilt kaua, mis on tema jaoks tohutult isiklik kirjutatud tema trele ja sa said loomulikult paistvalt pisara kätte, et kirjeldada, sul endal põlv ka värises ja kuidas sa julgesid seda lugu, selle loo valisid üldse? Oi, muidugi mul põlv värises ja ma mul oli tohutu aukartus selle laulu vees ja jah, ma kartsin sellel hetk, Elva, kartsin pärast, et kuidas, kuidas Tõnis reageerib ja nii edasi. Aga kui mul oli võimalus seda lugu laulda ühe korra elus tõesti temale, siis siis ma otsustasin julguse kokku võtta ja seda teha, sest et see lugu on minu elus ikkagi olnud oma 10 aastat, et kui ma olen selline teismeline tüdruk, siis, siis tegelikult tõi selle laulu minuni minu lauluõpetaja Elo Toodo ja ma laulsin seda ja lihtsalt tema käe all õppisin seda lugu. Ja tol hetkel oli see lihtsalt minu jaoks selline kaunis pala, mida ma laulsin. Ja nüüd siis aastaid hiljem ta mulle kogu aeg meeldinud, aga just nüüd, kui ma ise sain emaks, ma võtsin selle laulu kuidagi uuesti uuesti ja mõistsin kuidagi seda lugu hoopis hoopis teistmoodi ja, ja laulan seda siiani ka oma lapsele. See, seda on isegi raske kirjeldada, et mida, mida see lugu tähendab, see on kindlasti vaieldamatult kõige kaunim unelaul, mis on üldse kirjutatud ja ja ka Tõnis Mägi on väga-väga tähtis inimene minu jaoks, ta on mind väga palju muusikaliselt mõjutanud ja, ja see lugu ka väga palju. Nii et ma tegin selle ära ja jäin lõppkokkuvõttes peaaegu ise ka ise ka rahule ja, ja kes teab, võib-olla julgen seda lugu isegi kunagi veel laulda. Järgmine lugu, mille sa oled valinud, kannab pealkirja kingitus ja sellegagi kaasneb oma lugu. No ma mõtlesin pikalt, kas ma valin selle täna siia või mitte. Et, et muidugi see lugu on hästi isiklik ja see on siis esimene laul, mille kirjutas mulle minu elukaaslane Indrek. Ja mis me siis koostöös niimodi kodus kahekesi nokitseda tegime küll kirjutas sõnad sellele laulule, Indreku õde jällegi, nagu ta on ka teistele lugudele mulle palju kirjutanud. See on arvatavasti selline, justkui oli selline nagu uus uus algus teatud mõttes sellele, et, et et ka mina, Indrek, võiksime koos muusikat teha, et, et kindlasti ma ei lõpeta mihkliga muusika, muusikalist koostööd, aga aga see oli selline kaunis jõulukingitus, justkui Indrekut mulle, mille me koos tegime ja see on hästi ilusa sõnumiga laul ris. Meie pere jaoks on hästi oluline. SEDA Mess Emma ja täis muretut Tusla loobu. Kõik need lood, mida sina oled pidanud kalliks, kas sa teinekord mõtled ka selle peale, et et sa pead pigem nagu vastama inimeste ootustele, et sa alati saa rõhuda just nendele lugudele, mis on sinule kõige armsamad. Kas sa teinekord tunned, et käed on seotud ka? No eks ta vahel ikka tunnen, et, et on olnud kontserte, kus, kus peale kontserti tuleb keegi küsima minult, et miks te näiteks seda lugu ei teinud, et ja miks te seda lugu ei teinud ja siis ma olen kirjutanud ilusti öelda, et jah, et selles koosseisus magas, ei esita seda laulu või või et kuidagi see aeg on minu jaoks läbi ja, ja võib-olla ma kunagi leian uuesti tee selle juurde tagasi. Et selles suhtes ma usun, et kõikidele kuulajatele ma võin öelda, et et alati võib küsida seda minu käest, et kui on kellegi jaoks mingisugune lugu väga oluline ja võib-olla ma võtan selle laulu siis uuesti ette ja hakkan nagu mõtisklema, miks ei võiks kellelegi jaoks oluline olla ja võib-olla see jõuab kuidagi minuni juurde tagasi. Ja eks paratamatult mulle tundub, et minu jaoks ikkagi väga olulisel kohal on ka need laulud, mis on ka kuulajate jaoks väga olulisel kohal. Kas on tulnud ka sinu juurde öeldud, et vot minu elus juhtus selline asi ja ühel või teisel moel on võt Birgit Õigemeel sinu lugu seda elutähist või mingit olulist pööret kuidagi märgistanud. Ja näiteks seesama lugu, et uus saaks alguse kui see lugu vist olin juba eurovisioonilt tagasi tulnud või oli see umbes sellel samal ajal siis kirjutas mulle üks tütarlaps, kes oli haiglas samal ajal tal oli raske autoõnnetus olnud ja ta kirjutas, et Ta tänab mind selle laulu eest, ta kuulab seda iga päev väga palju kordi ja see kuidagi aitab tal terveneda. Ja, ja siis ma mõtlesin küll. Vau, et kas tõesti saab üks, üks, üks laul, üks kolme minutiline lugu kellelegi nagunii palju jõudu juurde anda ja, ja muidugi see tähendas minu jaoks väga-väga palju ja ja see on tõeliselt armas, et ta mulle kirjutas sellest mis on järgmine lugu. Järgmine lugu ongi tegelikult laulmis, mis on siis see lugu, mis on mulle endale väga armas ja mida võib-olla kuulajad väga palju kuulnud ei ole sest seda singlina välja pole antud, aga aga see lugu siis lõpetab minu plaadi. Ja see kuidagi võtab minu uus algus plaadi väga hästi kokku. Selle laulu pealkiri on hingerahupaiku ja kirjutas selle siis Mihkel ja me käisime siinsamas Eesti raadios veel lindistamas, kuna see on päris klaveriga sisse mängitud. Jaa. Jaa, no sellel laulul on tohutult tohutult ilus sõnum ja kontsertidel, ma ikkagi püüan seda laulda, kui ma vähegi suudan ja kuidagi tahan, tahan niimoodi isiklikumaks minna ja selle teksti kirjutas siis ka mihkel need täid täitsa mihkli. Mihkli lugu, aga, aga tunnen küll, et see niivõrd ei olegi võib-olla enam Mihkli lugu, kui rohkem juba minu lugu. Et see koos meie Võõrustaja mees. See ei selles. Ühe õige pühaliku lauluga lõpetame ei saa mitte vaiki olla, kus sa selle looga kohtusid ja miks? Selle lauluga ma kohtusin ikka juba väga ammu juba siis, kui ma olin väikene tydruk ja laulsin lasteekraani muusikastuudio lastekooris, sest et seal me seda laulsime ja eks seda laulupidudel kuuldud ja seda lugu ju teavad kõik, et see on. See on väga-väga suur laul. Aga eks muusikaga ongi niimoodi, et muidugi on mingisugune ports laule salvestatud, aga aga ega ma kontsertidel ju teen selliseid lugusid, mida võib-olla keegi ei ole kuulnud enne minu esituses ja ma olen neid laule ikkagi väga palju laulnud, et lauljad laulavad ja väga palju erinevaid asju, nii et sellepärast kutsun kõiki inimesi kindlasti ka kontserte kuulama, et siis saate ka uut värsket kraami kuulda. Mida, mida Birgit Birgit tegelikult ka laulab, seda lugu ma küll kontsertidel ei laula, see on liiga liiga suur ja liiga tähtis laul, aga laulsin ma seda siis laulupealinna saates, kus ma esindasin oma kodukohta Kohilat, kus ma olen pärit ja, ja see koht jääb eluks ajaks minu jaoks väga-väga armsaks kohaks, on tohutult ilus koht, kus on nii tore kogukond ja nii palju muusikuid, kes armastavad muusikate, tahavad muusikat teha. Ja selles samas versioonis laulavadki minuga koos Kohila inimesed, kes spetsiaalselt selle saate jaoks ja selle laulu jaoks panid koori kokku ja nendega koos selle laulu selgeks õppisime ja tegime selle oma versiooni ja ja noh, see oli ikkagi väga võimas tunne laulda seda seal telesaates niimoodi, et sul on need armsad Kohila inimesed selja taga ja ja see, see tunne ei lähe kunagi meelest. Selle mõtte ja selle lauluga ongi hea meel seda saadet lõpetada. Suur aitäh, Birgitta, et sa stuudiosse tulid, et sa pakkusid sisekaemuse oma armsatesse lugudesse ja kui sul tänaseks on selja taga kümmekond peaaegu aastate, siis edukad järgmised 10 ja siis veel 10 ja siis veel 10, nii et kõike head sulle ja ja kindlasti kohtume veel, suur tänu sulle ka kõike ilusat.