Tere jälle head vikerraadio kuulajad. Minu nimi on Mare Rebas. Tema praegune elukoht on Valtide linnas Viinis, meiliaadress Lätis ja töökoht oleneb sellest, milline projektal parajasti käsil on. Oma sünnilinnas Stockholmis on ta haruharva. Kui, siis võib-olla läbisõidul. Mul õnnestuski tabada see harv hetk ja praegu istume tema vanematekodus mastas Stockholmist põhjapool. Katrin, nüüman, Metkav, mul on hästi hea meel sinuga jälle üle hulga aja kokku saada. Kuidas see juhtus, et oled korraks jälle koju tulnud? Ja üldse kas on õige öelda koju, mida sa oma koduks pead? Sul on, mis neid kodusid väga palju. Jah, eks kodu on võib-olla kõige rohkem praegu ikka Viinis, kus on minu oma korterile, kus mu asjad on ja nii aga muidugi siin olen oma vanematekodus, kus ma olen peaaegu terve oma elu elanud, nii et see jääb ju alati ka koduks. Mul on ka üks väike suvemaja, mis ka on olnud perekonnas terve, minu eluaeg ja kauem veel, nii et selles mõttes on siin mõnes mõttes nagu kindel punkt mida muidu mulje, kuidas selle vastu midagi, et kodukoht muutuks mulje, mitte niisugune tunne, et peaks alati ühes kohas olema. Praegu ma olen siin sellepärast, et mul oli eile Uppsalas loengud, ma käin vahetevahel ikka lugemas. Uppsala Ülikooli juures. Eile oli üks niuke kursus, kus oli nii õigusteaduse kui ka riigiteaduse ja majandusteaduse üliõpilased muidu käin erinevas fakulteetides seal ja täna pealelõunal. Ta on Tallina lihtsalt lõbusaid paariks päevaks ja siis lähen jälle tagasi Viini. Sa oled sündinud Stockholmis 1963. aastal, kolmandal aastal. Sinu isa Einar nüüman oli pooleldi rootslane ja ema on täisvereline eestlane, kui niimoodi võib öelda, kuidas Sa oled suutnud säilitada Rootsi ühiskonnas sellise hea Eesti keele. Kas siin on ema heidid, kotkan müümani, kui eesti keele õpetaja käsi mängus? Muidugi on, isa oli ju ka täiesti eestikeelne, minu isa isa tähendab sellepoolne, vanaisa oli eestirootslane, aga vanaema oli päris eestlane, ka need nende kodune keel oli ka eestikeelne. Meil kodus oli kallati eesti keelega muidugi ema nõnda keele õpetaja, niisiis ikka tegime nalja, et kui jättis mingisuguse väikse teatajad, tuleb hilja koju või nii, siis kui pärast koju tuli, oli punase pliiatsiga seal märgitud ära keelevead ja nii siis lugu, mis ju õieti ma ei mäletagi, et nii tihti juhtus, aga vahest lõunalauas olile emal siis raamat käepärast, et kus siis mingist sõnast tuli. Kuidas eesti keeles seda ütelda, et siis kohe sai vaadata, et ei pidanud segama rootsikeelsete sõnadega, nii need muidugi sealt on mul see eesti keel, aga nüüd ma olin Eestis elanud, mitte. Ma käin päris tihti Eestis, eriti, kui ma elasin Riias, siis käisin seal ka tööasjus päris tihti. Ja üleüldse olen harjunud rääkima eesti keelt eestlastega Eestist või eestlastega mujalt maailmas, mitte nii, et ainult eestlastega Rootsi siis võib ju segada, ükskõik kui palju rootsi keelt vahele, kui teistega räägib, siis nii ei saa, nii et ta pingutama, siis peab pingutama ja ma katsun. Tähendab, ma tahan hea meelega rääkida head eesti keelt. Mis keeli sa veel oskad? Kui sa paneksid nad pingeritta, ma tean, et neid on üsna palju, noh, ikka väike paremini, võib-olla see keel, mida ma kõige rohkem kasutan soni ingliskeel ja tööasjus muidugi ka minu eraelus, kuna ma olin ju abielus ligi 10 aastat inglastega ja me rääkisime omavahel inglise keelt ja suurem osa sõpru on mul ikka igasugu eri maadest. Ühine keel on tavaliselt inglise keel ja ma tean, et ma kirjutan inglise keelt ka paremini kui näiteks rootsi keelt just kuna ma pole rootsi keeles õieti palju teadanud trantsus keelt räägin ma ka päris hästi hispaania keelt, saksa keelt ma ei olnud kunagi õppinud. Siis kui ma kolisin liini, siis ma rääkisin nii kodudest tuntud saksa keelt, nüüd ma olen natuke tunde seal võtnud, et just grammatikat paremini ära õppida. Ma räägin toda, käige nii vigaselt siis ma räägin, Sarbija tahaks ja keelt ka nii vigaselt, aga ikka ajan asjad ära. Nimetatakse ka vahest Bosnia keeleks läti keelt. Kahjuks, ega ma palju saan aru küll neid natuke ja nii kui ma elasin seal ligi kaks aastat ja ma sani poes hakkama ja restorani vene keelt oleme õppinud päris mitu aastat tagasi, natuke mage sõnul ka. Ma ei saistele mõtelda oskama, olen küll, ma oskan alfa petjani, aga aega saan, siis õpin. Tuleme sinu kooliaastate juurde, sa oled lõpetanud Sigtuna Gümnaasiumi? Jah, mäesta lähedal, kus mu vanemad elasid siis ema elab jätkuvalt Sigtuna gümnaasmanni, muidu internaatkool, aga ma elanud internaadis ma käisin seal päeviti. Kas sa Stockholmi Eesti koolis ka käisid? Ei käinud, kuna väikse lapsena siht oli natuke pikk maakooli sõita ja vähemalt üks ei oleks olnud liiga pikk sõit. Sigtuna Gümnaasiumi, sa lõpetasid? 1982. aastal ja kohe jätkasid õpinguid Uppsala ülikoolis ja valisid juura eriala. Miks just juura eriala, oli see sul kohe juba ammune unistus või tuli see nii vahetult pärast gümnaasiumile? Pataljonis ei mingi ammune unistus täiesti öelda, meil ei ole ju mitte perekonnas juristide muidugist juura, niuke Ale, kus tihti on nii, et on perekonnas mingit moodi juba vanaisa on olnud jurist ja nii edasi. Ja ma tean, et gümnaasiumi ajal ma ikka mõtlesin üht ja teist mis meil sinna tõmbas, oli see niuke probleemide lahendamine, et kui saab teatud faktid teada, siis tuleb lahendada mingit mingit küsimus, mingit probleeme. Natuke mõtlesin ikka, et kas, kas ikka juurest õppida, just, kuna mind on alati huvitanud rahvusvahelised küsimused ja Kiieledge muidugi just rahvusvaheline poliitika ja rahvusvaheline õigus ja siis hakkasin juurat õppima, siis mingit moodi oli veel niuke arvamused just juuraga ikka jääb väga sellele maale seotuks, kus ta õpib, et kuna, kui siis õpib nii-öelda tavalist õigust, siis käib iga maa kohta. Ma just eile alustasin seda ühe noore üliõpilasega peale loengut, mis mul eile Uppsalas oli, kes oli ka väga huvitatud rahvusvahelistest asjadest ja nii-öelda kesisust, kuidas, mida mina teen tooline, kuidas ma niisuguste asjade peale sattusin ja ma ütlesin temale ja ma usun, et see on tõsi, et nüüd mõeldakse vähem nii eest, ma arvan, Euroopa Liit on seal olnud ka tähtis, kuna juba selle kaudu on palju võimalusi rahvusvaheliselt tegeleda ka juura Euroopa liidus, palju juriste vajas, on üsna keeruline just, aga seda õigust peab, peab oskama, tahab, igal alal peab olema inimesi, kes seda tunnevad. Ja selle kaudu saab juba nagu välismaale ja üleüldse on ka nii projekte nagu neid, millega mina töötan. Kus tähendab vä see, mis maaõiguse eest on õppinud, aga see on lihtsalt see, et oled õigusteadlane, sellest on kasu. Ma hakkasin juurat õppima ja mulle meeldis, väga, meeldis kohe muidugi meeldisid need rahvusvahelised ained rohkem ja ma juba siis spetsialiseerusin nii Euroopa Liidu kui ka muude rahvusvaheliste õiguste peale, mis siis oli muidugi ebatavaliselt Rootsi on nüüd, kas siis Euroopa Liidu liige ei olnud veel üldse? Noh, tänu selle peale, et liikmeks astuda, nappis nii-öelda tavalist juurat ka, aga ma pean ütlema, et nüüd ma küll ei oskaks vist Rootsis kohtus või advokaadina töötada, sest see on mul enam-vähem ära ununenud Rootsi seadused ja nii, aga ja ma olen teada, on siis eri moodi just rahvusvaheliste küsimustega. Siis saalid, doktorant alates aastast 1988 ja kirjutasid oma doktoritöö kosmoseõigusest ja sinust sai õigusteaduste doktor 1999. aastal. Mida see sinu doktoritöö kujutas kosmoseõigus? Enne või pärast seda ütleme muidu kõlab, et ma nii hirmus kaua sellega tegelesid. 88. aastal alustasin, kellega siis ma õieti ei teinud mitte midagi selle heaks. 90. aasta ma käisin paar kursust niisugused teoreetilised kursused ülikooli, seepärast ma jätsin ka selle töö nii-öelda kõrvale. Tegin muutujad vahepeal, et ma hakkasin õieti ütelda 95. aastal midagi sellega rohkem nagu tegelema, siis ma valisin ka selle kosmoseteema. Ja see juhtus, tuli natuke juhuslikult, ma mõtlesin kirjutada muidugi rahvusvaheliste õiguste alal. Ja just siis üheksakümnendat aastat algul oli väga palju teele kommunikatsiooniga, oli juttu, sellest palju õiguslikud probleemid ja nii, ja ma vaatasin, lugesin sellest ja see oli mu nagu teemaks pandud. Ja siis lihtsalt lugesin siis kosmos õiguses, kuna seal telekommunikatsioonihaigus ei ole mitte ainult kosmosega tegemise suurelt osalt ei ole mitte midagi kosmosega tegemist, aga sinna alla käib just satelliitide ja Frecrentside küsimuse. Natuke pidi kosmos õigus ka seal õppima ja ma lihtsalt leidsin, et see oli nii huvitav. Ja küsisin juhendaja käest, et kas ma võiks hoopis valida, et kirjutada rohkem kosmose kohta, telekommunikatsiooni käivad ikka sisse, aga väiksema osana ja ta ütles, et tohin küll ja siis ma tegin ja kosmoseõigus kõlab võib-olla isegi veel eksootilisem. Täpselt jah, sest just nagu ma rääkisin, siis telekommunikatsioonihaigus käib ka sinna alla just satelliitide kasutamine ja need sadamas on igaüks teab, et need on ju nüüdsel ajal väga palju. Igasugu raadiosaated ja telefonikõnede nimis käivad satelliitide kaudu. Ja ka muud asjad on ja seal on vaja reegleid, et kes tohib ja millal ja kuidas õhku saada. Aga muidu on ka rohkem päris kosmose kohta küsimusi, just, kelle oma kosmoseõieti on, mida tohib seal teha, kui tekitab mingisugust kahju kosmoses või kes on siis vastutav selle eest ja kas tohib ehitada? Kuu peale? Marsi peale vedas tohiks midagi sinna ehitada ja kõik niisugused küsimused. Mees võib-olla tunduvad väga tolleni praktilised, aga mis võivad ju väga ruttu väga järsku sattuda midagi juhtub ja on vaja neid lahendada. Ja minu, see oli tööpõhiküsimus, on just see kosmose hõikus, on olemas rahvusvahelisi kokkuleppeid sellel alal ja see ei ole mitte nii, et seal ei oleks mitte midagi, aga need kokkulepped on muidugi üsna üldiselt sõnastatud, Jani Öeldakse, et tohib kasutada kosmost käid või mitte seda omandada. Ja ma siis alustan, just kus on vahe, et kui sa lähed näiteks kuu peale, ehitaks sinna baasiani, terve kuu on täis, aga sa ütled, et sa ei ole mitte seda endale võtnud, sa lihtsalt kasutad teda, aga mis kasu on siis teistel sellest? Ja sinna juurde tuleb Öeldakse ka kosmoseõiguse kokkulepetes, et kasutamine peab olema terve inimsoo heaks. Ja siis ma alustan ka seda, et kuidas saab inimsu heaks, et kuidas juriidiliselt seda saaks siis kasutada, kes seda määrab ja kuidas samas ei saa, jõudsid, siis, peab olema mingisugune struktuur, et lahendada neid küsimusi, mida tohib seal teha ja kuidas ja nii ja ma ei ole mitte selle poolt, et mingit uut organisatsiooni luua, sest siis juhtub tihti nii, et siis pannakse rohkem rõhku igasugu organisatsioonilistele küsimustele. Just kes on seal juhatus ei saa, kes mida teeb ja nii, ja siis lõpeb sellega, et ei ei arutatagi need päris tähtsaid küsimusi. Nii et ma ütlesin, kasutada võib-olla neid organisatsioone, mis juba olemas on, näiteks on International selleks miinikatias Jeanie niit, jõu, mis on Genfis nende peakontor, mis tegeleb näiteks raadius referentsi küsimustega ja neil on juba ekssüsteemist satelliitide kohta, mis päris hästi funktsioneerib, et kuidas sinna tuleb nendele nii-öelda teatada, kui tahab satelliit õhku orbiiti panna ja ja et siis oleks just reegleid, et mitte ainult kõige rikkamad maad, need, kes kõige enne sinna jõuaks, saaks kõik head kohad endale võtta, vaid et oleks mingisugunegi aastamineni. Tähtsam on täiesti, et on mingisugune süsteem ja organisatsioon ja struktuur. Et kahjuks mitte nii väga ja väga lihtne ole mingit nii selget vastust anda, et kuidas seda kõige paremini inimsu heaks teha. Kui sa olid oma doktoritöö ära kaitsnud ja olid juba auväärne õigusteaduste doktor, et siis sa said kingituseks maalapikuul. Kas see tõele ja on, vastab tõele, mul on ilus kaart, kuukaart on seina peal, raamis Viinis ja isegi väike kuu paskus, millega ma saan siis reisida eri planeetide ja kuude vahele, nii käigi. Anne, üks firma ettevõtte Ameerikas üks eraisik, tähendab üks mees, kes seda alustas nüüd seal on vist natuke suurem ettevõte ja ta lihtsalt interneti kaudu hakkas müüma neid maalappe või kuulab. Ta näris targast, tegi, et nad ei ole mitte nii tohutult kallid, et ma usun, et suur osa inimesi, kes ostab kas juba arvavad, et võib-olla mingid õieti õigus selleks rõigas igal juhul ei saa täpselt aru, mis õigusega sa seid selle lappi ostad või nii, nii et ta on niivõrd see summa, niisugune lihtsalt nalja pärast võib seda. Kõige väiksemad maalapid on kuskil 25 dollariga vist hakkavad või nii, mul on küll olemas ka täpsed andmed minust peas ei ole, aga kes on, need tähendab, et see on rohkem niisugune naljaga pooleks. Ja ma olen arutanud teiste juristidega, kes kosmosega tegelevad seal üldse niisugune küsimus, mida tihti inimesed küsivad, et kuidas siis on, et kas on õigus niisugust asja teha? Selles mõttes võiks vastata, et ei tähendab, kuna sellel mehel, kes neid müüb, tal ei ole ju mingisugust õigust kuu, ei ole ju mingit motti tema omani, kuidas tema neid müüa saaks, ükskõik, kes võiks siis hakata müüma. Päriselt võib asi natuke keerulisem olla, et ma olen just teiste juristidega, nagu öeldud, seda arutanud öeldakse, et kuinid tuleb ükspäev nii, et hakatakse päriselt midagi kuu peal tegema, kui siis keegi inimene tuleb, kellel on paberid käes, et just see on tema väike jupp seal, et mis siis, kas lihtsalt saaks seda täiesti ignoreerida või kas peab mingit moodi, et ta vaip natuke keeruliseks minna? Ma usun, et praegu on nii, et suurem osa ja ma sain kõik. Riigid on ütelda, et ega nad ei tunnista, et see mingit moodi see oleks, tähendab, annaks mingisugust õigust. Neid maid on ju üsna üsna palju, mille Ma võiks isegi vist öelda ekspert, sa oled oma töö kaudu. Kõigepealt muidugi Balti riigid, siis Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Kosovo, Moldova, Serbia, sa töötasid üsna pikka aega vist Kosovos oliseni. Bosnias olin ma pikemat aega Bosnias, elasin ma natuke üle kahe aasta ja sellest saadik oleme ka käinud peaaegu kord kuus Bosnias Kosovos olema ka olnud, aga mitte nii palju, kuidas sa said endale niisugused tööreisid? Voznega, see on lugu nii, et algas juba sellega, kui ma töötasin Stokkamis, olin rajal, ministeeriumis, tegelesin põgenikeküsimustega. Ta oli just siis, kui oli Bosnia sõda ja kui oli hästi palju põgenikke tuli Rootsi Bosniast ja mina, siis ma ei olnud veel Bosnias ise käinud, aga siis ma tegelesin sellega nende põgenikega ja käisin ka muuhulgas igal pool Rootsis, isegi kaugel põhjas on, pidas ettekandeid Bosnia olukorra kohta, et selgitada inimestele, et miks inimesed seal põgenesid ja et nad paremini aru saaks. Ja siis juhtus mu elus, nägi isiklik tragöödia, et minu abikaasa suri. Tal oli vähk ja ta suri väga noorelt. Ja siis mul oli niisugune tunne, et ma tahtsin lihtsalt mäluga midagi muud midagi teistmoodi teha. Ja ma olin siis välisministeeriumil töö ajal, aga ma olin sealt vaba, kuna ma kirjutasin oma doktoritööots oli 96. aastal, aga ma võtsin nendega ühendust ja ma ütlesin, et kui oleks midagi muud midagi nii-öelda huvitavat mulle pakkuda, mulle lihtsalt tunne, et tahaksin teha midagi täiesti uut. Ja siis nad pakkusid teist ja siis muuhulgas just küsisite, et kuna ma olen Bosnia enne sellega tegelenud ja nii, et kas tahaks sinna minna ja see oli alguses mõeldud just ainult kuueks kuuks või kaheksaks kuuks või midagi niisugust just põgenikeküsimustega siis seal nende põgenikeks siis tagasi hakkasid tulema postnasseni, sellega tegeleda seadusandlusega. Kui ma seal olin, siis inimesed seal kuulsid, et ma tegeleksin kosmosega ja muuhulgas nagu öeldud, telekommunikatsioonidega ja selle seal oli siis suur vajadusest kedagi, kes oskaks neid küsimusi seal loodi siis üks uus asutus tegeleb sellega, et anda luba raadio-TV ja telekommunikatsioonisaadustele küsiti, kas ma ei tahaks hoopis sinna sinna tööle hakata ja siis ma seda tegin, nii et ma nii-öelda muutsin oma töökohta Bosnias, jäin siis pikemaks ajaks sinna ja sellest tuli võib-olla käse ringi reisimine, sest just telekommunikatsiooniseadustega on praegu väga palju juhtub väga palju üleüldse Euroopas, Ida-Euroopas, ka Lääne-Euroopas ja mitmes kohas on vaja kirjutada uusi seadusi, kuna nüüd on nii-öelda vaba konkurents sellel alal, kus varem oli kõik riikide poolt, nii läänes kui idas muidugi teada Läänes oli enne riiklikud firmad. Ja siis jah, nii-öelda inimesed teavad, et kedagi on, kes sellega on tegelenud ja just seal Balkanimaid siis tunneb nende olukorda ja nii need selle kaudu ma sain, siis mulle pakuti nii särbjas kui Horvaatias ja Bulgaarias Ani vähemaid projekte Bosnias, ema, kus ma olen elanud ja kus ma olen ka nii-öelda, kus ma tihemini käin, kuidas Bosnia muutunud on, nüüd sellest ajast saadik on palju muutunud, kui ma sinna läksin, siis väga palju näha sõja jälgi, siis oli terved külad olid täiesti lõhutud ja ka Sarajevo linna ääres oli. Mõnes kohas olid majad täiesti pommitatud, puruks lastud ja ja miini oli veel hästi palju igal pool. Minul ligidal isegi oli nii, et pidi käima absoluutselt ainult asfalti peale või mitte astuda teelt kõrvale, sest seal olid miinid. Niisuguseid asju enam ei ole, näeb ikka neid lõhutud ehitusega, palju vähem, ei paista mitte silmanis sõjajärgne olukord. Enne oli ka nii, et inimesed ei julgenud vabalt liikuda, tähendab üks muslim, julgen mitte sõita kuskile, kus ta teadis, elas peamiselt särblaseni, need inimesed liiguvad palju vabamalt, nüüd ei ole mitte märgata väga neid vahe seal enam nii kui ringi sõidab. Selles mõttes on ju hea ja linn on päris kena, nüüd on parandatud maju ja köök. Kui mõtleb, et on nüüd läinud kaheksa rohkem kui kaheksa aastat sõja lõpust, siis on ikka peab ütlema, et oleks pidanud veel võib-olla rohkem juhtuma, sest seal sõda tunned, et kõik probleemid oleks läinud ja nüüd et see on üks maa ja nii-öelda inimesed on kõik leppinud sellega, nii seda tunnet ei ole, seal on ikka niisugune tunne. Lõppes ära küll, muidugi see oli väga hea, aga see mingit moodi lõppes, ilma et keegi oleks võitnud ja mingit moodi. Need küsimused, mille üle sõditi, on ikka lahendamata, lahendamata ja mingit moodi. Kui nüüd need rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvaheline sõjavägi sealt ära kaoks, siis ma ei usu, et kohe jälle puhkeks, aga ei tea, kas areng läheks edasi? No kui me võtame Moldova näiteks, mis sind sinna viis? Ma tegelen peamiselt Euroopa liidu poolt finantseeritud projektidega just seadusandluse alal ja palju on siis mingit moodi, kas keelekommunikatsiooni meediaga seotud, aga vahest on ka niisugune üldine, kuidas ütelda organisatsioonide ehitamine ja üldse Euroopa Liidu seadused ja kuidas nüüd Moldova ei ole, mitte liikmesmaadel ei ole, ei saa veel mitte lähemas tulevikus kindlasti liikmeks, aga igal juhul nailon ju palju kaubandust siis soovivad seda rohkenduda Euroopa Liiduga peavad tundma neid seadus ja teatud määral harmoniseerima need seal oli. Neil oli vaja kedagi, kes õpetas Euroopa liidu õigusi, samuti Bulgaarias, Bulgaarias ma olin möödunud aasta päris palju, oli hoopis midagi muud, mul on nagu mitu, mitu eriala õieti ma ise tegelen hea meelega just telekommunikatsioonijääger, muidugi kosmosealal, aga kuna ma enne, nagu ma nimetasin, tegelesin põgenikeküsimustega, siis vahetevahel pakutakse mingitelt ka sellel alal. Mitte nii palju pole nüüd põgenik ta käest piirivalveküsimused ja, ja üldse inimeste vaba liikumine ja siis ka nendele maade nagu Bulgaaria, eks siis on ju kandidaat Euroopa Liidu kandidaat ma. Ja seal oli üks niisugune projekt, mis tegeles peamiselt Bulgaaria Rumeenia piiri küsimustega, et kuidas nad oma piiri peaks muutma neid, kui Euroopa nad Euroopa liitu astuvad ja, ja üleüldse, et kuidas seal piirivalveseadusi muuta, rohkem moodsaks teha, nii et seal ma olin nii Sofias kui ka just üks väike linn Russe, mis on Riia sõpruslinn, muide mis sa siis Doonau kaldal Rumeenia, Bulgaaria piirilinn, pidasime seminar ja siis kirjutasime, seadusetekste kooskõlastas me Euroopa Liidu seadustega, nende piirivalve seaduses. Sa oled ka ekspert, nagu ma varem nimetasin balti riikide alal Eesti, Läti ja Leedu alal. Mida sa ütleksid, ütleme näiteks Eesti kohta? Eesti on fantastiliselt hästi arenenud ja ma olen käinud ka staable siiamaani veel nimetanud, aga ma vahest et mitte nii tihti, aga käin ka hoopis kaugemal näiteks Peruus ja Colombias olnud ja ma olin nüüd möödunud sügisel Peruus ja ma nimetan seda nyyd, kuna, mis oli tore, sealt me rääkisime seal siseministeeriumis, nendega, kes tegelevad nende politseireformiga Peruus ja nad tundsid Eestit, olid vaadanud Eesti politseid reformi kui huvitavat näidet, kuidas peale sattusid, siis lihtsalt olid kuulnud, vaadanud, et kus maal on tehtud politseireform ja nii hästi läinud ja siis kui ma rääkisin, et ma olen eestlane, tõid kohe väga vaimustatud ja ütles, et oi, et see on niisugune tubli maa ja nad küsisid, et kuidas kuidas on üldse võimalik, et ainult natuke üle 10 aasta on iseseisev, et nüüd juba saab Euroopa liitu liimas endas on ju 10 miljonit inimest ainult pealinna seda niisugust väikest täpimaakaardi peal teavad, aga vaata, kui võrdlen näiteks Lätiga siis justkui võtab korruptsiooni näitena siis Eestis on teda muidugi ikka veel võib-olla just niisugusel madalal tasemel või nii, võib-olla seda väga suurte kõrget, kindlasti on ka altkäemaksu natuke maksta, midagi kiiremini teha ja niisuguseid asju, aga igal juhul ta ei ole enam igal pool nii Lätis näiteks seal veel suurem probleem just politseiga ütelda, et kui seal politseis peatab, on tihti lihtsalt nii niisama mingi väikse asja pärast, et loodavad, et see annab meile lihtsalt natuke raha kätte ja siis seda ära ei pruugi. Eestis mul on niisugune tunne, et see on väga ebatavaline neid, kui politsei peatab, siis on ikka mingi asja pärast ja siis antakse sul see panga sissemaksukaart, ma olen ise paar korda liiga kiiresti äge, siis väga korrektne ja see traphia siis tähendab, ma sõitsin liiga kiiresti ja nad annavad mulle selle sisse maksnud kaardi, tähendab, kõik käib väga ilusti ja korrektselt. Nüüd. Sest maist saab ju Eesti ametlikult Euroopa Liidu liikmeks ja praegu on hirmus aktuaalne siin Rootsis ja üldse Euroopa liidus vaba tööjõu liikumise küsimus. Ainukene liikmesmaa on Iirimaa, kes ei ole mitte mingisuguseid piiranguid vähemalt praegusel hetkel kehtestanud ja Rootsi oli ju ka alguses koos teiste liikmesmaadega väga positiivne, selle suhteliselt tulevad uued liikmed, 10 uut maad ja te olete teretulnud ja teretulnud ja kõik oli ilus lillepidu ja nüüd ilmnes, et, et Rootsi on võtnud ka sellise hoiaku, et tulevad inimesed lihtsalt ära kasutada. Rootsi sotsiaalabi. Neid nimetatakse sotsiaalturistideks. Mida sina selle kohta arvad? Üleüldse ma olen selle vastu, et teha nüüd erandit, sest minu meelest vaba tööjõu liikumine on Euroopa liidus üks väga tähtis osa sellest ja nüüd need endised sotsialistlikud maade kommunistlikud maad on pidanud igatpidi harmoniseerumine seadustega ja ette valmistama palju rohkem näiteks Rootsi ja Soome pidi tegema, kuna liikmeks astusid, on nii-öelda 10 aastat juba vähemalt ütelda ju ette valmistunud. Ja eks siis nüüd, kui ometi leitakse, et on igatpidi valmis astuda liikmeks siis ühe selle suure osa sellest, mille kohta Euroopa Liit õieti on tänaste vaba tööjõu liikumise seda üldse piirata, ma leian, et see on vale. Ma leian ka, et seda pole vaja, kui vaatab, nüüd kui astusid Hispaania ja Portugal ja Kreeka ja kõik olid vaesemad maadeni, siis räägiti ka ja siis tehti ka niisuguseid erandeid, mida võib ütelda, et mis on positiivne. Et igal Nendel kolmel kolmel juhul kolme maa kohta, siis need erandid lõpetati ära üsna varsti, nii et see võib ka juhtuda. Nüüd ma usun ja võib ka ütelda seda, et Euroopa liidus praegu on ainult 1,4 protsenti elanikkonnast, kes on kuskile mujale kolinud, nagu mina olen üks sisse kirjutatud igatpidi Austrias, kuigi ma olen siis Rootsi mehed, Eesti, aga ka Rootsi kodanik. Et seda vaba tööjõu liikumist ei ole nii palju, tähendab, on rohkem neid, kes ajutiselt võtavad ja nii, aga need, kes neid koliks kuskile, ei ole mitte nii palju esse, nüüd oleks mingisugune suur probleem ühe, kelle maale kuna eeldab see, et inimene saab seal maal midagi tehasest seda vabadust tähendab ringi reisida, sõita ükskõik seda tohid teha, kuidas soovid, aga kui tahad asuda mujale, siis peab sul ikka olema kas töö või peab olema oma raha või pension või midagi niisugust, need ei ole mitte nüüd nii, et mingisugused asotsiaalid saaks ükskõik kuhu minna. Need tähendab seda, erandit ei ole üldse ja ma võib-olla tuleks küll muidugi neid, eriti just ajutisi, tõelisi kuskile, aga kui nad tulevad ja kui nad tööd saavad, siis on neid nähtavasti vaja on ja siis pole ju midagi halba. Rootsil on see muidugi on üks probleem Rootsis sotsiaalseadused, täid kuritarvitatakse väga palju, muidugi peamiselt rootslased, sest ma lugesin just hiljuti ma loen ja siis mitte nii palju Rootsi ajakirjandust, aga rahvusvahelist ja seal natuke naljatoonis öeldi, et ei tea küll, mis neil rootslastel viga on, et nad nii haiged on, sest rootslased on rohkem haiged kui ükski muumaalane Euroopasse. Rootsis on ju päris hea elu, inimestel on head soojad majad ja saavad head sööki ja nii, nii et see ei vasta tõele. Tõesti, oleksid haigemad, vaid see on lihtsalt, et inimesed jäävad koju, ükskõik mis põhjustele võtavad seda abi läheni. Need on ju üks süsteem, mida saab liiga kergesti kuritarvitada ja muidugi siis on ju probleem, kui need, kes tahavad seda teha muudelt maadelt, väga lihtsalt saaks siia tulla ja igasuguseid abirahasi välja. Nathani ega Sony süsteemi viga, see ei ole nüüd mitte nii, et need oleks ainult need ida-eurooplased, kes seda teeksid, vaid see on ju, et nad rootsi peaks oma seadus üle vaatama, et tõesti tähendab, ei raisata nii palju seda raha täpselt. Minul oli see ka üllatus. Ma olen elanud 25 aastat Rootsis ja töötanud täisajaga ja kui ma kuulsin, et, et näiteks võib nädalas töötada ainult 10 tundi ja siis sul on garanteeritud korteri abi ja sotsiaalabi ja lastetoetus ja kõik niimoodi siis nüüd ma hakkan mõte, et aga miks ma siis nüüd nii hirmsasti töötas. Eesti peaminister Juhan Parts oli just hiljaaegu ju visiidil Rootsis kohtusse oma kolleegi Jeran pääshoniga ja ja ma vaatasin seda Intervjuud televisioonist, kus Parts kinnitas pühalikul häälel peaaegu et, et rootsi ärgu kartku, et Eestist ei tule suurt töötajate voolu. Et eestlased tahavad töötada samuti omal maal nagu rootslasedki, nii et ma ei tea, kas seejärel päästionile mõjus, seda ma ei tea. Sa pead loenguid Uppsala ülikoolis, seda ma tean. Ja sa töötasid ka pikka aega Riias. Ma olin Riias üks kolmi, Marie kõrgem õigusteaduslik kuuel son, eks nimetatakse siis maastes. Programmis on juristidele, Baltimaadelt mitte ainult Lätistage ka Eestist ja Leedust. Ja ma olin seal Euroopa. Ja siis ma lõpetasin selle pärast lihtsalt, et ma tegin nii palju muud, nii et mul oli see, et see nii-öelda seda osakonna juhataja täis täisaeg läks liiga paljuks, aga ma olen jätkuvalt seal palgatud, ma nii-öelda fakulteedi liige. Aga nüüd siis osaajaliselt, nii et ma käin vahetevahel Riias, Eestis saavad Concordia ülikoolis ka loenguid pidanud. Siiski, samal ajal, kui ma elasin Riias, siis ma käisin ka Concordjas. Kui ma elas Riias, ma käisin ka paar korda Tartus, aga see oli lihtsalt külalisloengut, siis seal pidas nii ka selles kaitsekolledžis Tartus. Sa oled kirjutanud ju ka raamatuid üheks raamatuks on sinu doktoritöö, see on ilusasti väga mahukas, kõvade kaante vahel. Aga sa oled ka tõlkinud eesti keelde muid rootsi keelest eesti keelde. See oli Loogia raamat, sissejuhatus ökoloogiaalustesse ja see tõlge oli kahasse Tõnu Ojaga ja Rootsi autoron, hookan, pleier. Jah, et ma tegin tõlketöid natuke lihtsalt kuna ma oskan palju keel ja siis, kui, kui järskust Rootsis oli enne, nii et eesti keel oli umbes nii, et seda polnudki kuskil ja siis järsku mingit moodi avastati seda väikest maad seal väga lähedal ja siis oli vaja tõlke tõlkija, nii suulise tõlkimist kui käekirja tõlkimisteni. Ja ma tegin seda lihtsalt, see oli siis, kui ma tegelesin doktoritööga ja nii ja siis minu abikaasa, kes oli inglane, tema tegeles tõlketöödega inglise, rootsi keele vahel. Ja siis selle kaudu vahest nagu küsiti, vaid keel ja ma lihtsalt tegin seda natuke. Nii, vahest teenis natuke ekstra raha või siis see oli päris huvitav just ökoloogia raamas, see on üldse raha, teenis alistada aga tänu aja veel tuttav ja ka olid muututavad, kes tegelesid ökoloogia küsimusi, kas roheline liikumine Eestis siis just väga varastel aastatel, kui see oli peaaegu esimene samm? Londonis on sinult ilmunud 1990. aastal ülevaade nimega Feraids individio in Estonia. Ja see oli väga huvitav, seal Inglismaale antakse välja iga aasta, ma usun, antakse ikka välja midagi, mille nimi on Ervin, nii skalesid. Eri niiv oli üks parlamendiliige, seda mõrvati IRA poolt. Mälestuseks alustati üks fond, kus antakse välja stipendiumid ja lihtsalt öeldud, et neile, kes midagi kirjutavad vabadusvõitluse kohta ja see on päris tuntud seesugune fond ja ajakirjanduses kuulutatakse välja, kui ma elasin Inglismaal, siis sellist 88, kui ma sain selle, siis ma lihtsalt nägin seda kuulutust ajalehes ja mõtlesin, et võib ju sisse saata. Ja ma siis rääkisin eesti kohta, muidugi siis juhtus just palju Eestis. Ütleme, et mu abikaasa ütles, et võib sisse saada küll, aga ega kindlasti ei saa Tšantagi kähku tuntud akadeemikute Leanis kliendium. Aga ma usun just sellepärast, et siis oli niisugune teema, oli vastu, täpselt on ja see oli, ma käisin veel parlamendis. Luuets seal oli intervjuu, kus oli kolm Loordis eri parteidest, kes siis vanemad härrad, kes siis intervjueerisid ja nii ja ja siis anti välja, kas oli ka kaubanduses spiikri kamandas sisse, kes andis seda auhinda üle ja niimoodi kohtasin isegi siis Margaret Thatcheri seal kõik need väga niisugune põnev värk oli ja ma sain summa raha, et kirjutada raamatu. See on just see aeg, et ju nii väga palju juhtus, nii, sa sellepärast raamat pidi tõesti olema valmis juba 89. aasta kevadel, aga siis lihtsalt iga kord, kui ma midagi valmis keevitanud, siis oli hoopis olukord muutunud ja ja lõpuks välja käis natuke vähem ma mõtlen, et võib-olla natuke suuremat põhjalikumat raamatut kirjutada, aga lihtsalt nikun, kuidas ütelda, et neile, kes ei teadnud enne eriti midagi Eesti kohta ja siis inglise keeles just selle kohta lugeda ja nüüd ma vaatan seda muidugi rohkem kriitiliselt. Raamatut vahest vaatas, ta ei ole ju mitte mingisugune akadeemiline saamast üldse, vaid lihtsalt on niisugune sissejuhatus kus ma päris palju kirjeldasin seda esimese Eesti vabariigi aega. Kuna seda on inimestel, oli väga vähe sellest teada. Nüüd, kui sa oma koju Viini tagasi sõidad, millised projektid sul nüüd käsil on, ütleme lähema paari kuu jooksul. Eks ole ja esimene asi, mis juhtub, väga tore, minu vend ja vennanaine tulevad mul kellal. Käime linna linna vaatamas, euroopiliseni tõepoolest on. Ma just käisin möödunud nädalal Sarajevos ja mind paluti, et ma sel aastal käiks natuke tihemini seal. Nüüd ma olen olnud kogu aeg nendega kontakti, niisama teen palju emaili teel tööd ja nii, aga nüüd seal on just esimest korda on üks omamaalane, kes on selle ameti telekommunikatsiooniameti šeff Lennon, šeff olnud, välismaalt oleme. Nüüd on sisu šeff ja nad palusid, et seal on väga palju praegu eriküsimusi ka natuke keerulisi juriidilisi küsimusi. Et ma käiks seal natuke tihemini need, seda ma lähen nüüd märtsi algul jälle ja siis umbes nädal kuus sinna. Veebruaris ma lähen veel ka Riiga paar korda muna, liias kursus, just Euroopa liidu ja rahvusvaheliselt printsiibid Est korruptsioonivastane töö, niisugused küsimused ja mulla Riias ka, ma olen see üks. Rootsis Stockholmi handelsiga koostöös ja mul on seal ka ühed kursused ja sügisel ma tean ühte asja, et ma lähen Taylandi, sest me oleme saanud koos paari kolleegiga ühe stipendiumi, et kirjutada raamatud, õigus reformidest ja vaadata eesti õigusreforme rohkem teoreetiliselt jätkas reforme saab kolida ühelt maalt, ei seda, kui tähtis on, et siis tiga reforma selle maa kohta kujundatud, siis vaatame Ida-Euroopat ja Aasiat ja neid maid, kus on siis palju juhtunud ja juhtumas ja Tayland hullukesin tööpuuduse üle saa kurta ei saa. Tööd sul jätkub? Jah, vahest on, millele ma veel kuulutage, täitsa mu enda siia, et on natuke liiga palju, aga ma võin ju käia ütelda nii et ma pean lihtsalt Harjumaal ja see on see, et kõik on huvitav, nii et ma sellepärast tahan seda teha nii-öelda, keegi ei sunni mind. Aitäh sulle, Katrin, nüüd Metka toreda jututunni eest ja kuulajatele soovin kõike head ja kuulmiseni.