Eesti luterlik tund. Tere, hea kuulaja. Eesti luterliku tunni signatuur on kõlanud mõnevõrra tavatul päevale tavatul kellaajal. Nii või teisiti on mul hea meel alustada järjekordset saadet sarjast sõnadest sõnumini kus me oleme matkanud uue testamendi radadel. Ja tahaksime seda täna teha koos apostel Paulusega. Mina olen Marko Tiitus. Eesti Evangeelse luterliku kiriku Tallinna praostkonna vikaarõpetaja ja saate tehniline teostus on Külli tüli poolt. Head kuulamist. Nagu ütlesin, on tänane saatetund pühendatud apostel Paulusele. Mees on iseenda kohta sõnanud. Mina ju olen apostlite seast kõige väiksem. See, keda ei kõlba hüüdlagi apostliks. Sest ma olen taga kiusanud jumala kogudust. Aga jumala armust olen ma see, kes olen. Ja tema arm minu vastu ei ole läinud tühja vaid, ma olen neist kõigist palju rohkem vaeva näinud. Aga seda ei ole teinud mina, vaid jumala arm, mis on minuga? Kui Paulus tagantjärgi on nimetatud suurimaks Jeesuse Kristuse apostlite st ning risti kiriku esimeseks dialoogiks siis on sääraste hinnangutes alati paras annus meelevaldsust. Kus on mõõdupuud ja kriteeriumid, mille põhjal otsustada kellelegi suuruse või väiksuse, headuse või halbuse, tarkuse või rumaluse üle. Me ei pääse vist inimestena täielikult hindamisest väärtustamisest lahterdamisest. Aga selleski seoses maksab meenutada Pauluse enda sõnu. Aga see on mulle tähtsusetu, kui teie mõistate minu üle kohut või teeb seda mõni inimlik kohtupäev. Ka ma ise ei mõista enda üle kohut. Paulusele läks korda vaid see, mis jumalal tema kohta öelda või arvata oli. Kindlasti on Paulus neid mehi kelle suhtes on avaldatud väga vastukäivaid arvamusi. On vist alati nii, et inimestel, kel on palju sõpru, imetlejaid, austajaid. On ka palju vastaseid. Oma teises kirjas korintlastele, milles on üksjagu isiklikke ja intiimseidki lõike viitab Paulus oma halvustajatele. Jah, tema kirjad öeldakse. On küll kaalukad ja võimsad kui Tihulikult meie juures olles on ta nõder ja armetu. Ernest Hanaa möödunud sajandil elanud prantsuse filoloogia religioonikriitik kelle raamat Jeesuse elu on ka eesti keeles ilmunud nimetab Paulust rangis jalgseks pisikeseks, ühest silmast vigaseks juudi kääbuseks. Jumala surmakuulutaja, Friedrich Nietzsche räägib Paulusest kui rõõmusõnumitooja vastandtüübist, vihkamise, geeniusest, ajaloo võitsiast, võimu, ahnest preestrist ja masside türanni seeriast. Tegelikult on ka kristlike dioloogide hulgas olnud neid, kes süüdistavad Paulust Jeesuse kuulutuse moonutamises ning selleski, et ta on ristiusku koormanud vana testamendiga juudi ohvriteooria ja muu säärasega. Kuidas me ka ei püüaks? Ilmvõimatu oleks kujutleda risti kiriku ja teoloogia arengut Pauluse nime nimetamata. Uue testamendi 27-st raamatust on 13 peaaegu pooled Pauluse nime kandvat kirjad või pisklid. Ja vähemalt seitse neist on autentsed. See tähendab tõepoolest Pauluse enda poolt kirjutatud või dikteeritud. Kõige varajasem ja ehtsam tunnistus algristikoguduse elust, missionist, liturgiast ja probleemidest on meieni jõudnud just Pauluse kirjade kaudu ja Pauluse silmade läbi. Paulustan hüütud paganate apostliks. Ta ütleb ka iseenda kohta nõnda. Paganate, see tähendab mittejuutide apostel võttis ette kolm misjonireisi Väike-Aasias. Ning elu lõpus rändas impeeriumi pealinna Rooma. Piltlikult öeldes reisikett käes, kuulutas Paulus evangeeliumi rajas kogudusi. Korraldas nii kohal viibides kui eemal olles nende koguduste elu ja inimestevahelisi suhteid organiseeris korjandusi Jeruusalemma ema koguduse heaks. Seda loetelu võiks jätkata, kui enne Paulust oli kristlus vaid üks pisike sekt või rühmitus juutluse varjus. Jeesuse järgijad olid Messiaanlikud juudid. Ehk siis need, kes uskusid, et messias on Naatsareti Jeesuses juba tulnud. Ka kõiges muus olid nad ikkagi juudid, mis juudid siis Tõnu Paulusele murdis kõigile rahvastele ja inimestele määrata rõõmusõnum juutlikuste raamistikust välja. Ning muutus selleks, millena me teda tänapäeval tunneme maailma usundiks või universaal usundiks mis ei ole seotud ühe kindla kultuuri või usundi poolt antud eelduste külge. Kõik, mida inimene rajab, ehitab, loob, saab kord otsa muutub, mõtestatakse ümber. Ja millelgi pole jäävat absoluutset väärtust, miski pole igavene. Ainult inimene võib olla igavene jumala armust. Ja kui keegi on suutnud teisi oma ligimese juhtida igavesse, valgusse ja igavesse ellu siis see on midagi, mis ei saa hävida. Kui keegi on innustanud, julgustanud, inspireerinud, hoiatanud, äratanud teisi aidanud neil tõepoolest pisutki inimese maks saada siis see on hea osa, mille jumal ise kord oma aitadesse kogub. Ja ehk on just selles Pauluse Suurus, et ta võis öelda. Mulle on elamine Kristus ja suremine kasu. Et tema kiri roomlastele, milles ta kõike võitma selgusega sõnastab oma dialoogilise põhiprintsiibi ning oma elu ja töö mõtte. Inimene mõistetakse õigeks jumala armust päris muidu lunastuse kaudu, mis on Kristuses Jeesuses. On olnud allikaks augu stiinase mõtetele, patust ja armust. Martin Luteri õigeksmõistva õpetusele. Aga see on olnud ajendiks metodisti kiriku rajaja John Wesley otsustavale pöördumiselamusele ja 20. sajandi niinimetatud dialektiliselt dioloogia isa karbarty esimesele avalikkuse ette jõudnud raamatule. Pauluse tööl on olnud tulemusi ja on jätkuvalt. Ta ise ütleb. Sest ehk ma küll olen sõltumatu, kõigist inimestest hakkasin ma kõikide orjaks, et võita võimalikult palju. Ma olen saanud juutidele juudiks, et võita juute. Seaduse allolijatele. Ehk ma ise küll ei ole seadusealune. Olen saanud seaduse aluseks, et võita seadusealuseid. Seaduseta olijatele ma olen saanud seadusetuks. Ehkki ma ise ei ole ilma jumala seaduseta, vaid Kristuse seaduses. Et võita neid, kes elavad seaduseta. Nõrkadele, ma olen saanud nõrgaks, et võita nõrku. Ma olen kõigile saanud kõigeks, et igal juhul mõned päästa. Aga seda kõike ma teen evangeeliumi pärast, et saada selle kaasosaliseks. Apostlite tegude raamatu üheksas peatükk. Aga Saulus, kes ikka veel paiskas tapmisähvardusi issanda jüngrite vastu läks ülempreestri juurde ning palus temalt kirja damaskuse sõnagoogidele. Et kui ta iial peaks leidma mõne usuteel käija ist olgu mehi või naisi võiks neid aheldatult tuua Jeruusalemma. Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus. Ja ta kukkus maa peale maha ja kuulis üht häält, mis talle ütles. Saul, Saul, miks sa mind taga kiusad? Aga tema ütles, isand, kes sa oled? Ja hääl vastas. Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad? Kuid tõuse püsti ja mine linna. Seal öeldakse sulle, mida sa pead tegema. Mehed, kes temaga koos käisid, teed, seisid sõnatult. Nad kuulsid küll, häält ei näinud, aga kedagi. Aga Saulus tõusis. Maast üles ja oma silmi avades ei näinud midagi. Ning ta viidi kättpidi talutades Damaskusesse. Ja kolm päeva oli ta pime, ei söönud ega joonud. Ent Damaskuses oli üks jünger Ananjas nimi ja issand ütles temale nägemuses Ananjas. Tema vastas, issand. Vaata siin ma olen. Issand ütles talle. Tõuse ja mine tänavale, mida kutsutakse sirgeks. Ja otsi jõuda kojas üles Tarslasest pärit Sauluse nimeline mees. Sest vaata, tema palvetab. On nägemuses näinud üht meest. Ananjas nimi sisse astuvat ja käed tema peale panevat et ta nägemise tagasi saaks. Hananyasaga vastas. Issand ma olen paljudelt kuulnud sellest mehest, kui palju kurja ta on teinud sinu pühadele Jeruusalemmas. Ja siingi on tal ülempreestrite käest meele vald aheldada kõiki, kes sinu nime appi hüüavad. Aga issand ütles talle, mine, sest tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette. Sest mina tahan talle näidata, mida kõik, keda peab kannatama minu nime pärast. Nonii asi läks ja astus sisse sinna kotta. Ja pannud oma käe Sauluse peale, ütles Saul, vend, issand, on mu läkitanud. Jeesus, kes end sulle näitas teel, mida mööda sa tulid. Et sa jälle näeksid ja saaksid täis püha vaimu. Ja kohe langes Sauluse silmadelt otsekui soomuseid. Ja ta nägi jälle. Ta tõusis püsti ja laskis enese ristida. Ja kui ta oli toitu võtnud, sõidad gaasi oma jõu. Saulus oli siis mõned päevad Damaskuses jüngrite juures ning hakkas üsna varsti kuulutama sõnagoogides Jeesusest et see on jumala poeg. Aga kõik kuulajad jahmusid ning ütlesid. Eks tema ole seesama, kes Jeruusalemmas hävitas selle nime, appihüüd jäid. Ja kes on siia tulnud selleks, et neid viia aheldatult ülempreestrite juurde? Saulus aga läks järjest vägevamaks ja ajas segadusse Damaskuses elavad juudid ning selgitas, et Jeesus ongi messias. Uue testamendi dioloogias niinimetatud tüübingeni koolkonna rajajana tuntud Ferdinand Christian Paur ja tema õpilased üritasid möödunud sajandi teisel poolel mõista kogu algkristluse arengut vastuolude ja pingete najal mis nende väitel valitsesid ühelt poolt Jeruusalemma juuda kristluse ja teiselt poolt Pauluse rajatud jutumärkides rajatud kristluse vahel. Loomulikult on säärane, mõnes mõttes üsna ühekülgne arusaam tugevalt mõjutatud heegeli dialektilisest ajaloofilosoofiast mis näeb kõiki ajaloolisi protsesse ja sündmusi teeside, antiteeside ja sünteesidena, milles vaim end alatasa väljendab ja materjaliseerib. Sellest on omakorda tekkinud küsimus. Kumba oli Pauluses endas rohkem kas teesi või antiteesi, kas juuti või kreeklast Hellenismi või rabiinliku seaduse usundit konnaga selge, et Paulus juba oma eelduste poolest ühendas endas mõlemad mis võib-olla tõesti väetas pinnast sootuks uue kvaliteedi tekkimiseks. Pauluse sünnipaigaks on taarsus Väike-Aasia keskmise tähtsusega kaubanduslinn ning rooma impeeriumi Kyliik ja provintsi pealinn. Pauluse vanemad olid juudid. Väljaspool palestiina elavad niinimetatud ajala juudid ehk diasporaa juudid. Ma olen ümber lõigatud kaheksandal päeval olen Iisraeli soost Benjamini suguharust heebrea rahvast sündinud heebrea mees seaduse järgi variser, kirjutab Paulus Filiplastele. Talle ümberlõikamisel antud nimi oli tegelikult Saul kreekapäraselt Saulus. Iisraeli kuninga nimi. Tauli rabi õpetaja, kes oli õppinud tundma Moosese seadust. Ta kuulus käsumeelsete vagade ehk variseride hulka. Sellest oli mõni aeg tagasi ühes saates ka juttu. Ja kes kõigest südamest ja hingest püüdsid toora ehk Moosese seaduse sätteid oma elus rakendada pöörates erilist tähelepanu hingamispäeva ehk sabati puudutavatele reeglitele aga samuti kultuslikele, toidu ja puhtuseeskirjadele. Variserid moodustasid tolleaegse usueliidi vagade seltskonna kellega Jeesus taas taas konflikti sattus. Aga variserid eraldasid end selgelt ka lihtrahvast, kes juba oma igapäevaste töökohustuste ja eluviisi tõttu ei suutnud kõiki seaduse norme variseride ka sammu pidades järgida. Apostlite tegudes raamatu 20 teises peatükis sisalduva informatsiooni põhjal oli Paulus õppinud Jeruusalemmas ühe omaaegse kuulsaima rabi Kamaaliali juures. Nagu ta ise ütleb, oli ta õpetatud täpselt esiisade seadust mööda olles innukas jumalanõudja. Nii nagu teie kõik tänapäeval olete. Tol ajal tähendas hea hariduse omandamine väga paljude asjade sõnasõnalist päheõppimist. Talmudis öeldakse, et hea õpilane on nagu anum, millest piiskagi vett ei tohiks kaotsi minna. Ja nii nagu igal korralikul juudi rabil oli ka Paulusel ilmalik elukutse. Ta oli telgitegija. Ka hiljem kristlikku missionärina rändi Jutvustajana elatas Paulus end vastandina üldisele tavale omaenda kätetööst ega soovinud kogudustest mingisugust palka või tasu. Paulus ei unusta kunagi oma juutliku päritolu. Rooma kirja üheksandas peatükis ütleb ta üksjagu tuliselt. Ma sooviksin pigem ise olla neetud ja Kristusest lahutatud oma vendade heaks. Kes on mu veresugulased? Kes on iisraellased? Kelle päralt on lapse õigus ja kirkus ja lepingud ja seadused, jumalateenistus ja tõotused? Kelle päralt on esiisad ja kelle seast Kristus on ihu poolest. Nagu iga variser pidi Paulus tundma Moosese seadusele allumise tingimatut nõuet Ma tunnistan jälle igale inimesele, ütleb ta kes laseb end ümber lõigata, et tema kohus on täita kogu seadust. Paulus oli sügavuti, mine ja mitte vanadest amendi normidega flirti ja. Paremini kui Jeesuse teised jüngrid teadis variser Paulus omaenese kogemusest mida tähendab tõeliselt ja innukalt kõndida, seda teed muralismi ja legalismi enesejumala ees õigeks ja õndsaks tegemise teed seaduse teed. Ja ehk just tänu sellele sai Paulusest mees kes selgemini kui teised mõistis. Need kaks teed, need kaks seadust, uus ja vana, ei ole ühildatavad. Kristuse lunastus ja Moosese seadus ei ole lepitatavad. Nende vahel ei ole võimalik mitte mingisugune kompromiss. Paulus ka hajala juudina saanud ka korraliku kreekakeelse ja Helenistliku hariduse. Kreeka geograaf straabo, kes elas mõni aeg enne Paulust ütleb tema sünnilinna Tarsuse elanike kohta. Et nood olid hoolsad kultuuri harrastajad. Õppisid filosoofiat ja muid teadusi. Pauluse kirjad on heas kreeka keeles ning tõestavad autori teadmisi antiikkirjanduse ja filosoofia valdkonnas. Paulusel oli ka Rooma kodakondsus ning see tagas talle autoriteedi ja positsiooni, mis tegi temast tõelise maailmakodanikku. Arvestades muidugi, et maailm ehk koiku meene tähendas tollal Rooma impeeriumi. See kõik kokku andis Paulusele vajalikud eeldused saada rännumeheks saada paganate apostliks ning levitada ristiusku väljaspool Palestiina. Mitmetes impeeriumi suurlinnades Ateena ja roomani välja. Eesti luterlik tund. Enne pööret Damaskuse teel oli Paulus siis küll õieti veel Saul aktiivne kristlaste tagakiusaja apostlite tegudes. Raamatu seitsmendas peatükis jutustatakse diakon Stefanuse esimese märtrisurmast. Ja öeldakse. Saulus oli samuti tema hukkamise poolt. Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda ja Samaaria maad. Ent Saulus hakkas laastama kogudust täis mööda kodasid ning vedas kaasa mehi ja naisi ning andis need vangi. See ei ole eriti sümpaatne pilt mehest kes hiljem kirjutab uue testamendi armastuse ülemlauluks hüütud teksti. Me ei tohiks aga Paulust pidada mingiks sadistlikuks usufanaatikuteks. Jah, küllap ta oli iseloomu poolest keevaline ja mõnes asjas tuli päinegi. Kuid tema aktiivne kristluse vastane tegevus annab pigemini tunnistust sellest, kui tõsiselt ta võttis variserlik, kujutlust ja vana testamenti ühelt poolt Jeesuse kuulutust teiselt poolt ning nendevahelist ületamatut kuristikku. Saul koges juba siis, et Jeesuse armusõnum Jeesuse evangeelium on tõepoolest toora Moosese seaduse lõpp ja sellele surmahoobi andja. Ja ta tegi kõik endast oleneva, et kaitsta seda usku. Ja seda veendumust, milles ta oli kasvanud ja senini püsinud. Otsustav muutus. Otsustav läbimurre toimub teel Jeruusalemmast Damaskusesse. Saulusel on kaasas kirjad ülempreestrilt damaskuse sünagoogidele et ta võiks arreteerida iga kristlase, keda ta seal leiab ning tuua vangina Jeruusalemma. Sündmuse üksikasju Meile ei kirjeldata. Aga seal juhtus midagi, mis käristas Pauluse elu otsekui pooleks. Apostlite tegude raamatus on sama lugu jutustatud kolmel korral. Lisaks üheksandale peatükile, mida tänases saates ka lugesin veel ka 20 teises ja 20 kuuendas peatükis. Küllap rõhutab seegi Pauluse pöördumise tähtsust mitte ainult tema isiklikus elus, vaid ka kiriku ajaloos. Kõik me teame väljendit Saulusest sai Paulus. Tegelikult on see väljend küll pisut ekslik, sest nimevahetus ei järgnenud automaatselt pöördumisele. Aga ka seda mõistet pöördumine ei tohiks tõlgendada nii et nüüd sai atestist usklik või patukotist korralik inimene. See, mida Paulus varem on olnud, ei kao päriselt pärast damaskuse teed vaid saab uue suuna ja uue tähenduse. Talle ilmub Naatsareti Jeesus ning sellele järgnenud nägemiskaotus ütleb Paulusele vastavalt antiikaegsele usule ja arusaamale et ta on näinud midagi sootuks erilist. On näinud jumala ilmutust. Ja nii nagu mis tahes vana ja uue testamendi kutsumislugudes rõhutatakse siin issanda vaba voli valida enesele sulaseid ning Paulusele usaldatava ülesande suurust. Tema on mul valitud tööriist minu nime kandma rahvaste ja kuningate ja Iisraeli laste ette sest mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama. Meenu nime pärast. Paulus ristitakse ning üsna kohe hakata ristiusuteenriks käskjalaks kuulutades juudi sõnagoogides Jeesusest, et see ongi jumala poeg. Sõnum, mida Paulus nüüd kuulutama hakkab, on kardinaalselt erinev sellest usust ja sellest lootusest ning vabadusest mille jünger ja apostel ta oli olnud enne. Esimeses kirjas korintlastele ütleb ta tagasi vaadates. Kui ma teie juurde tulin, vennad ei tulnud ma eriti ülevad kõne või tarkusega kuulutama teile jumala saladust. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesusest, Kristusest ja temast kui risti löödust. Paulus pakub inimestele seda uut võimalust mille jumal on avanud mille aluseks on Jeesuse Kristuse rist, tema surm ja ülestõusmine, meite inimese oma pingutused või teod. Lunastus, mida pakutakse täiesti muidu, mis on kingitus ja arm ning sellisena võib inimese elu muuta nii, nagu ta muutis Pauluse enda elu. Pöördumisele järgnenud aastatest ei teame väga palju. Kirjas galaatlastele meenutab Paulus ise. Ma läksin haabjasse ja seejärel pöördusin jälle tagasi Damaskusesse. Seejärel kolme aasta pärast läksin ma üles Jeruusalemma keepasega siis Peetrusega kehvas on selle nime arameakeelne vaste kehvlasega tutvuma ning jäin tema juurde 15-ks päevaks. Sellele järgnes 13 aastat misjonitööd Süürias jõgi liikias Pauluse kunagise kodupaiga läheduses. Süüria on oluline sellegipoolest, et sealses suurlinnas Antiookias oli tekkinud juba enne Paulust esimene pagan, kristlik mitte juutlik kogudus. Ning Antiookia kogudus sai ka nii-öelda ema koguduseks järgnevale paganate missionile. Just selle paganate missioniga seoses tekivad aga vääritimõistmised ja lahkhelid Pauluse ja teiste apostlite vahel. Tema misjoni meetodeid kritiseeritakse. Ja nii palju, kui meil on võimalik algkiriku ajalugu rekonstrueerida on kindel, et 16 aastat pärast Jeruusalemmast lahkumist pöördus Paulus sinna tagasi niinimetatud apostlite koosolekule või kontsiilile mis toimus umbes aastal 43 pärast Kristust. Paulus ise ütleb galate kirjas aga sisse pugenud valevendade pärast, kes olid kõrvalt tulnud varitsema meie vabadust, mis meil on Kristuses Jeesuses, et meid orjastada, ei andnud me hetkekski järele ega alistunud neile, et teile jääks evangeeliumi tõde. Paulus tunneb, et midagi väga olulist nende vabadus Kristuses Jeesuses on kaalul. Et neid tahetakse orjastada. Apostlite tegudes raamatu viieteistkümnendas peatükis kõneldakse samast asjast. Siis tulid mõned juudamaalt alla, jõpetasid vendi, siis pagan, kristlasi, mitte juudi päritolu kristlasi. Kui te ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata siis te ei või pääseda. Lühidalt öeldes see kristluse tuleviku seisukohalt väga oluline küsimus seisnes selles, kas paganad, kes on jumala armu Jeesuses Kristuses vastu võtnud ja tahavad saada kristliku koguduse liikmeks peavad enne saama juudiks. Kas nad peavad end siduma judaismi seaduse ja tavadega näiteks laskma end ümber lõigata nagu need, keda Paulus valevendadeks hüüab, õpetavad, kui ei lase endid Moosese kombe järgi ümber lõigata siis te ei või pääseda. Küllap ühele osale. Juudi päritolu apostlitest võis olla mingil kombel iseenesest mõistetav. Eks olnud ju vana testament ka Jeesuse päritolu. Eks täitnud ka tema ise mingi piirini Moosese seadust. Pauluse jaoks aga kes oli erilise selgusega mõistnud ja kogenud nende kahe tee vahelist lepitamatuid vastuolu oleks säärane arusaam tähendanud uuesti legalismi, vana seaduse aega tagasipöördumist. Sest tema argument oli. Kui te lasete ennast ümber lõigata, siis olete te kohustatud täitma kogu Moosese seadust. Ja siis on kristus teie jaoks asjata surnud. Selles küsimuses peeti Jeruusalemmas apostlite nõupidamine ehk konsiil ja võeti vastu kompromissotsus. Apostlite tegude raamatu 15. peatüki põhjal kõneleb Jeruusalemma koguduse juht Apostel Jaakobus. Nõnda. Sest püha vaim ja meie oleme arvanud heaks, et teie peale see tähendab pagankristlaste peale ei tohi panna ühtegi muud koormat, kui need hädavajalikud. Hoiduda ebajumalate ohvriliha ja vere ja lämbunu söömisest. Ning pilastusest teete hästi, kui te neist hoiduda. Jääge terveks. Teisisõnu ühise otsuse põhjal ei nõuta pagan Kristlastelt ümberlõikamist või muid Moosese seaduse sätete pidamist. Kui nad hoiduvad ebajumalatele ohverdatud liha söömisest ning vere pilastuseks hüütud seksuaalvahekordadest siis on see piisav, et juudi päritolu kristlased võiksid pidada neid vendadeks ja olla nendega armulauaosaduses. Galate kirja põhjal saame aga aimu apostlite konsiili veel ühest tagajärjest. Paulus ütleb. Jaakobus ja kehvas Johannes, keda peetakse sambaiks, tundsid ära mulle antud armu. Nad sirutasid parema käe osaduseks mulle ja Barna Basele, et meie mingu paganate juurde, nemad aga ümberlõigatud juurde. See oli tööpõllu jagamine. Jeruusalemma sambad, Jaakobus, kee vas Johannes, kes ulatavad käe Paulusele ja Barna pale tunnistavad ja tunnustavad sellega neid, kui paganate apostlid. Pauluse teine kiri korintlastele 11. ja 12. peadega Nemad on heebrea mehed. Mina ka, nemad on Iisraeli lapsed, mina ka. Nemad on Aabrahami sugu. Mina ka. Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt, mina olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis olnud, saanud palju enam hoope. Tihti olnud surmasuus. Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui 40. Hind on kolm korda keppidega pekstud üks kord püütud kividega surnuks, kas visata? Kolm korda olen üle elanud laevahukku. Terve öö ja päeva olen olnud. Veevoogudes tihti olen olnud teekonda del ohus, jõgedel ohus, teeröövlite käes, ohus oma rahva seas. Ohus paganate seas ohus linnades ohus kõrbes ohus, merel ohus valevendade käes. Töös. Vaevas tihti valvamises näljase janu. Tihti paastumises külmas ja alasti peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde. Mure kõigi koguduste pärast kes on nõder ja mina ei oleks nõder keda kiusatakse, ja mina ei süttiks. Kui tuleb kiidelda. Siis ma kiitlema oma Nutruse üle. Jumal ja meie issanda Jeesuse Kristuse isa kes olgu kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta. Damaskuses valvas kuningas aretuse ametimees Damasklaste linna ehk mind kinni võtta. Ta ja mind lasti korviga läbi müüri akna alla ning ma pääsesin tema käest. Seepärast, et ma ei läheks kõrgiks, on mulle liha sisse antud vai saatana ingel mind rusikatega peksma. Et ma ei läheks kõrgiks. Ma olen selle pärast kolm korda issandat palunud, et see minust lahkuks. Kuid tema ütles mulle, sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks. Nii ma siis kiitlen meelsamini oma nõtrusest, et Kristuse vägi laskuks elama minu peale. Seepärast mul ongi hea meel Natruses vägivalla all hädades taga, kiusamistes ja ahistustes Kristuse pärast. Sest kui ma olen nõder, siis ma olen vägev. Üsna samasuguse innuga, millega Paulus varem kristlasi ja kristlikku usku taga kiusas, asub ta nüüd sedasama usku levitama. Esimeses Korintose kirjas ütleb Paulus oma misjonistrateegiale viidates. Mulle antud jumala armu järgi olen ma kui tark hoone ehitaja rajanud aluse aga teine ehitab sellele. See tähendab Paulus oli rändmisjonär, kes ei jäänud kuhugi liiga kauaks pidama. Kui ta oli kuulutanud jumala sõna. Kui kogudusele oli alus või vundament pandud, siis läks ta jälle edasi. Et teine võiks tulla ja ehitada sellele tema poolt rajatud alusele. Pauluse elutööga seoses räägitakse tema kolmest misjonireisist. Neist esimene toimus juba enne apostlite konsiili Jeruusalemmas alates Süüria Antiookia ost, paganate misjoni ema linnast ja ema kogudusest ning suundudes Küprose kaudu Väike-Aasia lõunaosas asuvasse pisiidjaja lükaunja maakonda. Pauluse teine misjonireis, milles räägitakse apostlite tegudes raamatu peatükkides 15 kuni 18 kulgeb nüüd läbi Väike-Aasia Euroopa poolele. Kõigepealt Tilipi linna seejärel läbi Balkani poolsaare Ateenasse ja edasi suuresse vilkasse sadamalinna korintosesse, kuhu Paulus pea pooleteistkümneks aastaks pidama jäi. Kolmanda misjonireisi käigus külastab ta kalaati Fröge kogudusi. Peatub kaks-kolm aastat effesuses matkab siis edasi Makedooniasse, Kreekasse, veedab talve korintuses ja asub kevadel koduteele Palestiina poole. Nüüd on Paulusel kaasas üksjagu märkimisväärne rahaline toetussumma. Kogutud annetused Jeruusalemma ema koguduse tarvis. Kui Paulusega jõuab Jeruusalemma külastab templit, siis tuntakse ta ära. Nihvangistatakse õieti fanaatikutest. Juudi palverändurid kavatsevad Pauluse maha lüüa. Kuid Rooma ametivõimud võtavad ta kaitsevangistusse. Pärast seda veedab Paulus kaks aastat kaisa reas tolleaegse Rooma maavalitseja Antonius Felixi vangina. Tema järglane, portsius, festus tahab kohtuasja viia läbivaatamiseks Jeruusalemma. Kuid Paulus, kes on oma julgeoleku pärast enam kui hirmul apelleerib rooma kodakondsusele ja nõuab keisri kohtuotsust, milleks tal Rooma kodanikuna on õigus. Ja seejärel toimetatakse ta merd mööda Itaaliasse impeeriumi pealinna Rooma. See võis toimuda aastail 58 või 59. Seal saab Paulus veel oodata rahastat oma kohtuasja käsitlemist. Siis ta hukatakse. Me ei tea täpselt Pauluse surmadaatumit, aga tõenäoliselt hukati ta mõõgaga keiser Nero poolt korraldatud kristlaste tagakiusamise laine käigus ajavahemikus 61 kuni 64. Apostlite tegudes, Raamat lõpeb Pauluse saabumisega Rooma. Siin öeldakse, et ta jäi kaheks täis aastaks oma üürielamusse ja võttis vastu kõiki, kes tema juurde tulid kuulutades jumala riiki, õpetades tõde issandas Jeesusest Kristusest. Täiesti avalik, kurt ja ilma takistamata. See on sümboolne lõpp, sest ta on teistpidi algus. Ristiusk on jõudnud impeeriumi pealinna tolleaegsesse, maailma keskpunkti igavesse linna. Rooma Paulus on asetanud oma kivi sellesse katedraali mida me hüüame ristikirikuks. Paulus on inimlikes kategooriates mõõdetuna teinud rohkem kui teised apostlid. Ja küllap teadis ta seda isegi. Ja samas on talle oluline miski hoopis muu see, mille ta võtab kokku kirjas Filiplastele öeldes. Ma unustan kõik, mis on taga ja sirutunees oleva poole. Ma püüdlen sihtmärgi poole, jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses. Seesama Jeesus ütles kord, et ükski, kes on pannud käe adra külge, siis vaatab tagasi. Ei kõlba jumala riigile. Pauluse silmad olid aga suunatud ettepoole Jeesusele ja sellele, mille pärast ta tema Damaskuse teel kätte oli saanud. Aitäh sulle, hea kuulaja, kes veetsid selle tunni koos minuga, mõtlesid kaasa, vaatasid kaasa, rändasid kaasa. Mina olen Tallinna praostkonna vikaarõpetaja. Marko Tiitus. Saata eitas kokku seada Külli tüli kuulmiseni. Head raadiokuulajad. Kuna alates aprillikuust muutub Eesti Raadio saatekava siis puudutab see ka meediakeskuse Eesti luterlik tund saateid. Juhime teie tähelepanu sellele, et alates aprillikuust algab meie saade vikerraadios neljapäeviti kell 21, null viis klassikaraadios pühapäeviti kell 17. Keskööprogrammi sarisaade ristteel läheb aga eetrisse tavapärasel ajal iga kuu viimasel reedel kell 23, null viis. Endiselt tahame teid julgustada osa võtma piiblikoolist posti teel. See on väga paindlik ja igat isikut individuaalselt arvestab õppevorm teie teatate telefoni või kirja teel meile oma soovist ja annate aadressi. Meie saadame teile posti teel vajaliku materjali ja nii need kirjad vastastikku liikuma hakkavad. Meediakeskuse Eesti luterlik tund toimetuse telefoninumber Tallinnas on kuus 314 311. Kordan telefoninumbrit kuus 314 319 ja meie aadress Eesti luterlik tund, kiriku plats kolm, 10 130 Tallinn. Sellel telefoninumbril ja sellel aadressil. Ootame teie kirju küsimusi ja mõtteid kõikide meie väljundite kohta. Need on siis saated vikerraadios, klassikaraadios, sari Kaheteistkümnes, tund eesti televisioonis iga kuu kolmandal laupäeval lehekülg ajalehes Postimees ja kodulehekülg internetis. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.