Eesti luterlik tund. Tere, õhtune kuulaja, MINA, OLEN Ene Pilliroog. Tänases saates, mille pealkiri on mine ja kuuluta. Tahame rääkida meediakeskusest Eesti luterlik tund mis alustas oma programme kolm aastat tagasi. Tean, et on väga palju inimesi, kes tunnevad meie tööd hästi kuid samas leidub neidki, kes alles esmakordselt lausa nii-öelda juhuslikult on Eesti raadios ja Eesti Televisioonis meie signatuuri kuulnud. Või ajalehes Postimees logu silmitsema jäänud. Kes me oleme? Millist sõnumit me kanname? Kuidas meid leida võib? Need on tänase saate märksõnad. Ja nende teemade lahtirääkimisel on mulle abiks meediakeskuse Eesti luterlik tund juhatuse liikmed Marje Põder, Toivo Jürgenson, Jüri Ehasalu, Ülo Liivamägi ning teoloogilised konsultandid Mihkel Kukk ja rändartasmat kes kõik on oma igapäevatöös seotud rohkete töö ja ühiskondlike kohustustega mille sekka kuulub ka Eesti luterliku tunni toetamine. Sõna ja teoga. Tule looja vaim. Selline kutsung kõlas esmakordselt kolm aastat tagasi nii vikerraadios kui ka klassikaraadios. Need on Gustav Mahleri kaheksanda sümfoonia algushelid, mis kõlasid. Muusikateadlased, on öelnud, et see on sümfoonia 1000-le osavõtjale. Sest esituskoosseis on tõesti eriliselt võimas. Ja see suurteos kõlas Estonia kontserdisaalis Neeme Järvi juhatusel meie parimate muusikute esituses kuulamas saalitäis inimesi. Kui too meie esimene signatuur kõlas jõulise palve Hüüruna siis praegune signatuur on justkui enesesse süüviv. Vaikne palve mille aluseks on Eesti vaimulik rahvaviis Pühalepa kihelkonnast. Mu süda, ärka üles. Kuidas inimkonna tõrksas ja ennast täis maailmas täita seda Jeesuse poolt antud misjonikäsku? Mine ja kuuluta. Kuulutamine ei tähenda juhuslikku ja mööduvat. See tähendab kuulutada lepitust, õigeksmõistmist, andeksandmist ja pöördumist, mis on igavikulised mõisted. Kuid kuidas seda teha tänases maailmas, kus sõnamulin võib summutada sõnumi informatsioonitulv koormata meid üle otsekui põle koormatud arvutid kus sõnu, mõisteid, inimsuhteid ja väärtusi on kahjustanud justkui inflatsioon. Ja seepärast võib kuuldu tekitada meis vastupanu, tõrksust, suletust, mittemõistmist. Lihtne elutõde on see, et kui soovid midagi joonistada, tuleb esmalt leida valge aluspaber. Ja kui soovid midagi kuulda, tuleb enne vaikseks jääda. Et selles vaikuses ära tunda kasvõi Jeesuse mäejutluses öeldud õpetussõnu. Õndsad on need, kes vaimus abi järele pühad sest nende päralt on taevariik. Meediakeskuse Eesti luterlik tund väljundid on väga erinevates suurtes ilmalikes meediasüsteemides. Eks ikka selleks, et sõnum oleks kõigile teile käepäraselt üles leitav. Kõige enam vastukajasid ja seega kõige soojem ja lähedasem suhe on meil Viker raadiokuulajatega. Vastavate uurimuste kohaselt kuulab igal neljapäeva õhtul meie saateid 24000 inimest. See number näitab kasvavat liikumist. Seejuures kuulajate suur enamik on väljaspool Tallinna ja jaotuvad ühtlaselt üle Eestimaad. Numbrid näitavad muide veel sedagi, et sellel kellaajal kell üheksa õhtul kuulavad iga viies Elmarit iga kuues Eesti luterliku tunnisaadet. Klassikaraadios on kuulajate arv suhteliselt väiksem 2000 kuid need on väga sihiteadlikud inimesed, kes meie saateid ootavad ja mainitud number 2000 on kasvanud eelmise aastaga võrreldes koguni poole võrra. Ajalehes Postimees on iga kuu kolmandal laupäeval Eesti luterliku tunni lehekülg. Tegu on Eesti suurima päevalehega millel arvatakse olevat 276000 lugejat. Sari 12-st tund Eesti Televisioonis on osa oma vaatajaskonnast kaotanud kindlasti väga hilise saateaja tõttu. Kuid püüame omalt poolt teha kõik, et uus hooaeg tooks selles osas põhimõttelisi pöördeid. Luterliku tunni kodulehekülg internetis on üks aastat vana. Külastajaid on olnud üle 3000. Piiblikool posti teel on aga üks kõige värskem ettevõtmine. Alustasime jaanuaris, kuid selles osaleb juba 46 inimest. See on tõesti väga käepärane vorm piibliõppeks sest suhtlus on individuaalne ja toimub posti teel. Nii et soovitan kõigil liituda. Kogu selle suure meediatöö kõrval. Anname välja erinevatel teemadel voldikuid raamatuid ja korraldame kohtumisõhtuid. Kolme aasta jooksul on meiega erineval kombel kontakteerunud ligi 7000 inimest. Ja temaatilisi voldikuid on palunud ligi 5000 inimest. Kui igapäevatööd teevad Eesti luterliku tunni toimetuses selle toimetuse kolmes väikeses katusekambris Toompeal kolm inimest siis saatejuhtidena osalevad inimesed pea igast Eesti maakonnast. Ja saadete külalised on samuti üle Eesti. Suur osa meie tööst sünnib armastustööna, millele annab oma osa meediakeskuse juhatus kelle iga liige täidab, nagu juba varemgi öeldud, sai oma igapäevaelus nii oma isikliku töökoha-ga seotud töiseid, kohustusi kui ka veel teisigi ühiskondlikke ülesandeid mille hulka kuulub siis ka Eesti luterliku tunni töö juhtimine. Ühel ilusal kevadeootuse päeval istus meie juhatus taas koos luterliku tunni toimetuses Toompeal ja sellest, mida rääkisime, kuulete valikut tänases saates. Küsimusele miks soovitakse toetada kristlikku meediatööd, kõlasid sellised vastused. Pärnu maakohtu kriminaalhooldusosakonna ametnik, Eesti Evangeelse luterliku kiriku juriidilise komisjoni sekretär, põhikirja komisjoni ja kirikukogu liige Marje Põder. No minu jaoks on olnud selle luterliku tunnisaadete juures ja nende väljundite juures, mis tal on nii meedias, raadios kui televisioonis alati tähtis see, et see sõnum on suunatud mitte ainult kitsalt mingi ühele grupile inimestele, vaid see on laialt kogu meie ühiskonnale tegelikult suunatud, et loomulikult ei võta seda, võib olla kõik vastu, aga ta on suunatud kõigile. Ja see sõnum on niisugune üldinimlik sõnum mis igas inimeses on ju ikkagi igatsus, headuse ja õnne ja missuguseid üldinimlik väärtuste järgi ja minu meelest on luterlik tund just selle sõnumi kandja üks võimalus kuulutamiseks. Ja ma tahan seda kuulutust toetada, sellepärast et see kuulutus on just läbi nende üldinimlikele väärtuste, aga see on ka Kristuse sõnumi kuulutamine kõigile. Ja ma olen seda meelt, et kuulutust on meie Eesti maleva vaja. Miks soovib toetada kristlikku meediatööd ajalehe maaleht suuromanik ja nõukogu esimees Jüri Ehasalu. Püsigem siis niimoodi vastuseks, et kui mitte täna, siis millal ja kui mitte meie, siis kes. Meediakeskuse Eesti luterlik tund juhatuse esimees Ülo Liivamägi Eks igas inimeses on olemas teatud maailma valu teatud tunne, et maailm peaks ju ometi parem olema, miks ta seda ei ole. Ja kui me oleme oma sisemusest tundnud, et meie tegevus natukenegi aitab inimestel leida leevendust elu siin maailmas siis ma arvan, et see on vajalik ja, ja oluline. Eesti vabariigi teede- ja sideminister Toivo Jürgenson Ma olen tegelikult eluaeg niisuguseid asju nagu enda jaoks tähtsaks pidanud, meie pere on, on olnud ka kirikuga seotud läbi aegade ka ütleme, sügaval nõukogude ajal tegelikult meie peres lapsed ristiti alati kohe peale sündimist, mina olen ja minu vend on ristitud õde ka Palamuse kirikus, vanemad ei julgenud siin linnas Tallinnas seda protseduuri läbi viia, meie esivanemad ongi sealtkandist pärit, nii et me Palamuse koguduse hingekirjas olime nagu kuni nõukogude aja lõpuni välja. Jaani kiriku kogudusse tulime üle, nüüd uuemal ajal juba koolipõlves käisin kunstiklassis kunstikoolis ja, ja olen nende asjade vastu nagu läbi aegade kuuga suurt huvi tundnud. Nii et minu jaoks isiklikult on see täiesti loomulik ja tavaline tegevus võib olla inimeste jaoks, kes nagu mind on jälginud kui avaliku elu tegelast, siis võib-olla jääb mulje jah, et teede- ja sideministeerium või majandus on niisugused tegevused, et kuidagi, et kirik peaks nagu väga kaugel sellest asjast olema, aga aga minu jaoks on see pigem vastupidi. Meediakeskuse Eesti luterlik tund, teoloogiline konsultant Rapla Maarja-Magdaleena koguduse õpetaja Mihkel Kukk Meediat nimetatakse neljandaks võimuks ühiskonnas või riigiks ja, ja ma arvan, et see võim, valitseja tegeleb kõige rohkem inimeste üle. Et kui muud võimu instantsid noh, nad on olemas ja inimeste pas teadvustavad nende olemasolul avalikkus. Aga meedia on see, mis tegelikult juhib ja suunab vist küll kõiki inimesi, nii et see on üks selline kanaliseerimise võimalus, kus me tõesti oleme Kristuse misjonikäsutäitjad mitte kellelegi selles mõttes pealesurujad, et inimene peab tingimata nüüd minu küsimusele vastama või, või minu tegevuse tõttu nüüd oma elu kuidagimoodi suunama määrama. Aga kas on võimalus andmine inimesel leida, et on ka teisi võimalusi ja teisi vahendeid ja teisi teid kui need, mida võib-olla see olemasolev maailm Talle muidu pakuks, nii et selles mõttes on see üks, üks hea võimalus inimestega suhelda ja inimesi teenida. Eesti vaimulikke rahvalaule kuuleme tänases saates linnamuusikute esituses. Aga kuidas ikkagi järgida meie infoküllases maailmas teda Jeesuse käsku? Mine ja kuuluta. Mihkel Kukk. See ongi meie käesolev võimalus et me võimegi Jeesuse misjonikäsku seda paremini täita. Meil on nii mobiilsed võimalused ja vahendid praegu pääs, mida veel 50 või 100 aastat tagasi inimeste osanud unistadagi. Nii et ma arvan, et see on suur võimalus ja suur väljakutse, et meid õigesti ja, ja igal hetkel kasutaksime. Võimaluste paljusus on segavaid, aitab ilmselt mõlemat. Ja nii nagu kuulutaja, nii ka kuulajal on ju valikuvõimalus ja vabadus. Iseasi, kuidas seda osatakse kasutada ja milliseid kanaleid tuleks kasutada, milliseid, võib-olla vähem saan. Ma arvad, et ilmselt ka kristlik sõnum selles meediavõimaluste paljususes ehk peab otsima oma sellised püsikanalid ja kohad, kus ta saab ennast võib-olla kõige paremini avada ja, ja kus on see kontingent, kes just temale vajaliku kätte saab, aga, aga mina ei teeks või ei seaks küll piire et, et üks kanal oleks parem, teine, teine halvem. Kindlasti tuleks iga võimaluse juures leida ka oma vahendid, kuidas misjonikäsku viia edasi ja kuulutada. Sest me enam-vähem teame ka, et milline milline kontingent mingisuguse kanali taga tegelikult on, kes, kes tegelikult vajab seda sõnumit ja temale omases vastuvõtuvormis peaksime seda suutma teha. Enne kui läheme teemadega edasi, tahaksin sinu käest küsida niisugust asja. Kirikuõpetajana oled sa kokku puutunud igapäeva tööga inimestega, kes püdvision kirikust, teisalt võivad olla kirikukauged. Kuidas sulle tundub, kas sõna kristlik näiteks kristlik meedia, kristlik raadio, kristlik televisioon, kristlik ajakiri. Kas see sõna võib inimesele mõjuda kutsuvalt või tõukavalt? Nii ühte kui teist olen puutunud kokku mõlema mõlema arvamusega. On neid, kes ütlevad, et kui sa tahad minna tänasel päeval kuhugile kuulutama, siis kindlasti väldi sõna kristlik väldiga sõna kirik ja võib-olla kõik see, mis üldse teeb selle sõnumi just nimelt kristlikuks sõnumiks. Ma ise arvan, et me ei tohiks neid, neid nimesid ka ristiusk või stsenaristi vältida. Sest kui me ikkagi noh, nii põhimõtetest võib-olla ka võib-olla kutse vorm, kui me nendest võib-olla loobume, siis pahatihti võib-olla see sisu sisu jääb ähmaseks või kaob ära. Et me ei saa väga ümmarguseks seda, seda sõnumit või pall ikkagi teha, mida me jääme oma oma selliste kindlate raamide juurde. Religioonil on omad omad eripärad ja oma kuulutuse vahendeid. Aga ma arvan, et, et kristliku Kuulutuse sisu ongi rist koos ülestõusmise rõõmusõnumiga. Ja need peavad olema koos rist üksinda, ilma ülestõusmiset, ta ei ole veel kuulutus, mida me peame kuulutama. Meediakeskuse Eesti luterlik tund juhatusse kuulub härra Jüri Ehasalu kes on ajalehe maaleht suuromanik ja nõukogu esimees. Kuidas teie ajalehe valgusel mõjuks sõna kristlik ja kas te teete oma ajalehes kristlikku kuulutust? Ega korraliku eesti küla keskel on alati olnud kirik aegadest aega. Ja ma arvan, et kui vaadelda ajakirjandust niisugusena, nagu see meil täna Eestis kõigile lugeda ja mõtiskleda on siis näen ma siin kõige suuremat ohtu selles, et ajakirjanikule või vähemalt suuremale osale ajakirjanikest on halb uudis tegelikult hea uudis või oodata uudis ses mõttes, et halb uudis on tavaliselt seotud tsensatsiooniga kusagil midagi juhtus. Keegi tegi kurja, miski plahvatas, lendas õhku, see on põnev, son, sensatsiooniline. Aga samas on see ka siiski selgelt elu pahupoolele pöördma. Arvan, et niisugust hingerahu ja vaimset toetust, punkt vaimset kindlus, punkti oma hinges vajavad meie lugejad kõige rohkem ja taolise vaoshoitud erinevatele arvamustele, avatud ja kõlbelisi väärtusi tunnustavad stiili. Maaleht viljelenud kõigi oma 12 aasta jooksul ning küllap seda, et me oleme siin õiget teed astunud, kinnitab kasvõi see, et me lugejat arv on stabiilne. Et ta on Eesti suurtest ajalehtedest, aga suureks ajaleheks pean ma Eesti meediamaastikul need, mille trükiarv algab 30-st 1000-st suurtest ajalehtedest, on tal teine kuni kolmas tiraaž. Ja oma. Nagu ma just ütlesin, kindel lugejate ring, kes on lehtede uskunud ja usaldanud. Ja seetõttu ma arvan, et iga hea sõnumiga me teeme ka kristlikku propagandat. Maalehe lugejad teavad, et meie veerud on olnud Eesti luterliku kiriku vaimulikele alati avatud ja nad on meie autorite hulgas olnud teretulnud. Jäävad kannata. Miks just olete soovinud oma mõtet oma kaasosalust anda ka näiteks meediakeskuse Eesti luterlik tund toetuseks? Jüri Ehasalu. Küllap on see iga kristlase kohus minna ja kuulutada sõnumit ja aidata neid, kes abi vajavad ning julgustada ja toetada neid, kes on elus võib-olla täna mitte kõige paremas seisus või mitte kõige tugevamalt oma jalgadel ja ma usun, et luterlik tund on siin suutnud toetava sõnaga ja selgitava sõnaga nii mõnelegi anda hingekosutust, kes seda vajavad. Eesti luterlik tund. Juhatuse liige teede- ja sideminister härra Toivo Jürgenson, kui ma küsin, et milliseid programme te näiteks meiegi väljunditest kõige sagedamini jälgite kodanikuna on see raadio kirjutav press või televisioon? Jooksvalt töönädala jooksul muidugi on kõige tähtsamal kohal kirjutada presslehed, ajalehed, neid päevalehte, kahjuks on meil ainult kaks. Ma loodan, et need ka kaks jääb, et areng ei lähe selles suunas, et Eestis on ainult üks iga päev ilmuv päevaleht. Ja muidugi õhtuti. Minu tööpäev lõpeb tavaliselt niimoodi, et televiisorid lahti Aktuaalse kaamera ajal ja, ja vaatan uudiseid. Ja kui on peale seda mõni niisugune niisugune saade, mida tasub veel enne magamaminekut vaadata, siis saab seda ka mõnikord vaadatud, kui aega on. Aga nädalavahetustel tuleb kah raadio kuulamise ette ja televiisori vaatamist, aga seda rohkem nädalavahetustel. Ma olen jälginud ka koostööpartnerina Eesti televisiooni programmipoliitikat ja püüdnud mõistatada, miks kultuurisaated on nii südaöö paiku sätitud, et kas see ei ole kuidagi nagu eesti rahva kui terviku alahindamine, sest eesti rahvas oma kultuuriga just nimelt on ju ammu Euroopas. Just täpselt, kasvõi see 12-st tundki on niivõrd hilja, et inimesed, kes tööl käivad, vaevalt ratsivad nii kaua üleval olla ja, ja mitte ainult kultuuris sattuda ka üldse niisugused harivad saated, neid võiks avalik-õiguslikus televisioonis rohkem olla. Masin. Pidasin läbirääkimisi ka nüüd uue televisiooni juhtkonnaga, mul on väga hea meel näiteks vaadata minu ministeeriumi mätta otsast, siis nüüd liiklussaadetele pannakse nüüd veidikene rõhku jälle ja ja nii edasi ja nii edasi. Korralikke häid kultuurisaateid võiks tõepoolest rohkem olla. Mäletan, kunagi ma vaatasin, oli niisugune kultuurisaade pilk, mul ei ole isegi meeles, mis päevale, mis ajal ta oli, aga ta oli kuidagi niisugusel ajal, mina sattusin teda alati vaatama. Aga, aga viimasel ajal on, on küll niimoodi nisugune mulje jäänud, et niisuguseid harivaid ja huvitavaid kultuurisaateid on, jääb nagu väheks või nad on siis niisugusel ajal, et kuidagi niisugune keskmine tööl käiv inimene ilmselt nende peale ei satu. Väga tihti. Miks peaks olema kristlik sõnum ilmalikus meedias? Tegelikult on nüüd asi ju selles, et, et need harivad või hinge harjuvad saated või siis ka kultuurisaated ka nüüd need saated, mis tegelevad niisuguse kristliku sõnumi või, või muu hinge, hariva sõnumi lahtimõtestamisega, kõike seda on ju tegelikult vaja selleks, et et inimesed oma suure rabelemise ajal istuks nagu aeg-ajalt ikkagi maha ja mõtleks nende asjadele järele, milleks me siin üldse oleme, kust me tuleme, kuhu me läheme ja, ja mis on need need elu põhiväärtused. Et ei juhtuks, juhtuks niimoodi, et inimesed elavad oma elu ära ja siis oma maise elu viimastel tundidel hakkavad nagu järgi mõtlema, mis nüüd siis elu jooksul on toimunud ja siis nad järsku avastavad, et võib-olla need väärtused, millele nad elu jooksul rõhku panid ei olnudki see kõige tähtsam, mis elu loojangul nagu meenutada tasub. Ja et inimesed niisuguse lõhkise küna ees ei oleks, oleks väga hea, kui nad iseendasse natukene süüviksid, vaataks, mis nende ümber toimub ka natuke teise pilguga. Ja kui kristlik sõnum on üks niisugune võimalus selleks, siis igal juhul maa. Ma ma tahaks küll näha nüüd, et niisuguseid mõtisklevaid saateid nii televisioonis, raadios kui ka kirjutavas pressis oleks rohkem. Samas on inimesed üsna tõrksad olema, täheldanud saateid tehes et kui on tegu selliste mõistete sõnadega nagu kirik, kristlus usk, siis see oleks üsna sageli justkui härjale punane rätik, et nagu põgenetakse selle eest samas Need väärtused, kui meid jäädakse kuulama, need väärtused võetakse omaks. Et mis on see kummasus? Tõrksus, eks? Inimene noh, meil meie kultuuriruumis on nagu siis lutelus põhiliselt kõige levinumaks vormiks aga ükstapuha, kuidas ühte või teist niisugust kofessioonimega ei nimetaks, eks need arenevad ju vastavalt sellele, kuidas ühe või teise rahva temperament on ja eestlane on niisugune rohkem endasse sulgunud ja, ja häbeneb tihtipeale ka iseennast ja mõningaid ka oma mõtteid. Ja sellepärast on, on minu arust ka vaata nüüd, kuidas me seda asja ei nimeta, eks iga inimese jaoks on kas, kas rohkem avatud või vähem avatuna. Kõik need probleemid on tal hinges tegelikult üleval ja, ja võib-olla tihtipeale isegi põgenetakse selle probleemipüstituse eest. Võib-olla ka sellepärast, et see küsimus ongi, ütleme, suhteliselt Taavi ja lihtsam on, on selle keerulise raske asja peale mitte mõelda, vaid lükata see mõtlemine nagu järgmise päeva peale edasi ja niimoodi ta liigubki edasi ja edasi ja siis võib olla juba hilja, on, siis tuleb meelde nagu see asi, et oleks võinud nagu varem maha istuda ja mõelda nende asjade peale. Nüüd tõrksus nüüd selles suhtes, et kirik, kirikus käimine noh, see tuleneb Eesti inimese niukses temperamendist või, või niimoodi, aga vaatame ikkagi, et tegelikult see asi nii hull ikkagi ei ole, et inimesed tunnevad nende asjade vastu piisavalt palju huvi vaatamegi kas või seda, et et kui siin ülemineku perioodil käidi ka kirikus ja rohkem nagu poosi pärast või väga palju ka siis nüüd on nagu see, see hoog nagu mööda läinud, aga, aga ma ei ütleks, et kogudused nagu väga väikese väikesteks on jäänud ja ja kaasalööjaid ja, ja on ikka täiesti täiesti näha ja olemas. Ja võib-olla no võib-olla see niisugune hingeline, ava avanemine, võib-olla see periood hakkabki nüüd kätte jõudma, vaatame kas või soomlasega võib-olla see, et väga palju sellest kirikust usust nii väga palju räägi, aga samas loetakse soomlasi ikkagi sügavalt usklikuks rahvaks ja ja kirik ja kõik sellega seonduv on seal ikkagi väga tugevalt ühiskonnas juurdunud, aga noh, seltskonnas sellest nii palju ei räägita, võib-olla kui katoliiklikest riikidest, kus kogu see kiriku ümber toimuv on rohkem reaalne. Nii et ma küll ma arvaks, et eestlane nii nii väga pinnapealne on ja, ja võib-olla isegi isegi eestlase tüüp tihtipeale on liigani mõne raskemeelne tihtipeale, et siis tulenevad siin teised teised probleemid veel, et võib-olla jällegi liiga palju sülitatakse endasse ja samas jagatava muret kellegi teisega ja arutleb ta neid asju ja, ja vot sellepärast ütleme neid hinge harivaid saateid ja neid arutelusid võikski nagu, nagu rohkem olla, et aidata inimestel nagu ennast avada ja siis inimene näeb, et need mured ja need mõtted, mis ta sisimas on, et need ei olegi tema mingid spetsiifilised ainulaadsed mured, et, et see on niisugune üldisem probleem ja püüame neid asju siis tagada omavahel ja ka koos lahendada. Et eesmärgiks on ikkagi elamise viis, mis on teie jaoks inimesena elus need liiklusmärgid ja märksõnad mis aitavad elada ja tunda ennast hoituna ja kaitstuna. No inimesel peavad olema mingisugused põhiväärtused, mis tema jaoks on nagu tähtsad ja mis ei oleks nagu ainult poos ja, ja siis on inimesel hing rahul, ta tunneb ennast tugevalt, ta on kahe jalaga tugevalt maa peal ja selles mõttes siis niisugused elu hetkelise, niisugused keeristormid, nende probleemide lahendamine on ka siis tunduvalt lihtsam ja konstruktiivsemalt tehtavad, kui sa tunned ennast rahulikult ja tead, kes sa oled, kust sa tuled? Ja kuhu sa lähed, eks need, need elu põhiväärtused on ikka need need 10 käsku, mis, mis on ka piiblis kirjas ja, ja ma arvan, et, et sellega on nagu nagu lühidalt kokkuvõttes kõik ära öeldud ja tähtis on ikka inimestevahelised suhted nii perekonnas kui ka enda ümber. Ei tohi unustada ära seda, et, et me kõik oleme lihast ja luust inimesed, kelle sees on, on, on väga ainulaadne hing. Te kuulate saadet mine ja kuuluta. Ja täna õhtul me räägime meediakeskuse Eesti luterlik tund töödest ja tegemistest. Sõna saavad need inimesed, kes juhatuse liikmetena kui ideoloogiliste konsultanti. Täna on meie tööga igapäevaselt tihedalt seotud randardasmat meediakeskuse, Eesti luterlik tund teoloogiline konsultant saatis meile Soomest e-postiga oma mõtteid meie töökohta. Jaa, randar tas nutt kirjutas meile niiviisi. Eesti rahval peab olema võimalus infomüra keskel teatud häälel mis meenutab ajatut ja pakub teed rahu ja lepituse leidmiseks jumalaga iseendaga ühiskonnaga ja vaimulik sõna peab olema rahvale harjumuspäraseks valikuvõimaluseks. Ilmalikus meedias on kristlik sõnum korraga aktuaalne ja muutmatu. Ning selle sõnumi roll on täidetud sellisel juhul, kui edastamise vorm ei tekita võõristust. Kuid samas pole labaselt mugandatud. Sisul on elu edendav inimeste aitav, nõustav ja juhatav mõju. Sõnumi edastamine on igavene, tõlkimise ja tõlgendamise protsess. Pühakirja sõnumi tundmine, tema olustikus ja selle selgitamine meie olustikus. On hea kui traditsioonilist väärtust. Emoraali saab esitada ihaldusväärsena ja eeskujuna mis aitaks muuta meie elu. Meie töö lõppeesmärk on aidata inimestel leida rahu jumalaga iseendaga liigimesega. Selleks suuta anda teeviitu esimeste ja ka järgnevate sammude astumiseks. Niiviisi kirjutas meile oma mõtteid Helsingi ülikoolist. Meie teoloogiline konsultant randar tasumata ja meediakeskus Eesti luterlik tund ongi soovinud oma vahenditega võimendada kiriku häält. Mis on see, mida kirikul on riigile anda. Mikrofoni ringis jätkavad Mihkel Kukk, Jüri ehasalu ja Ülo Liivamägi. Ka sedasama, mida tal on kogu 2000 aasta jooksul anda olnud rõõmusõnumit, et jumala inimest tõsiselt võtnud. On tulnud Jeesuses Kristuses langenud inimest ja inimkonda lunastama. Ja kõik, kes selle lunastus on vastu võtnud kõigile nendele antakse meelevald olla jumalariigi kodanikud, nii et seal võib olla selline üldsõnaline, aga klassikaline klassikaline reegel sama asja inimestele mõistetavas keeles selgeks tegemine. Ma kujutan ette, et kui kirik seda suudab, kui ta tahab ja oskab seda teha, vorm on palju. Noh, see on juba, see on juba rohkem kui, kui inimlik, võime seda üldse luba ühe inimese või ka või ka terve kiriku poolt ja see on selline aegumatu ülesanne minna ja kuulutada ja kes selles kuulutuse vastu võtnud ristida tähendab, et inimesed saavad lunastatud, eks. Aga muidugi kiriku põhiülesanne, kui me räägime siin Eestimaal ja, ja nii nagu sa ütlesid, et, et ka luterliku tunni ülesanne kuulutada just neile kes ei kuulu kirikusse, tähendab, kes ei ole võib-olla noh, kiriku tegevusega aktiivselt seotud kes tõesti satuvad jõuluõhtul sinna ja võib-olla veel mõningatel puhkudel ja, ja kes võib-olla tõesti just siis saavad selle osa kätte või julgevad saada kätte, mida nad noh, võib-olla vajaksid pidevalt igal pühapäeval ikkagi meeleparandusele kutsumine. Minu meelest see on üks üks kõige olulisemaid asju nii praegusel Eestimaal kui, kui kavast igal ajal olnud. Et just see, et, et me ei oleks sellised leiged. Et tahame olla natuke nii ja natukene tähendab Johannese ilmutusraamatus laudikke ja kogudusele just öeldakse väga ilusasti, et oled sa siis külm või oled sa siis kuum, aga aga ära ole selline vahepealne, just sellised vahepealsed inimesi tegelikult jumal saab kõige vähem kasutada, need on kõige-kõige vähem usaldatavad. Ja nad on inimesed, kes arvavad, et nad võivad teenida siis erinevaid jumalaid samaaegselt ja ja ise veel valitseda enda üle ka. Tegelikult see päriselt nii ei ole. Nii et see meile parandused kutse ja, ja, ja, ja sellega seoses peab muidugi olema noh, rõõmusõnumi kuulutus ka meeleparandusele kutse on tegelikult eesmärk, et inimene võiks rõõmusõnumi astuvat. Minul oli kokkupuude äsja. Eelseisva rahvaloendusega, minule üllatuseks maakondliku rahvaloenduse korraldajad pöördusid palvega, et ma tingimata aitaksid omalt poolt kaasa võitleme, kirik aitaks kaasa ka selle üldriikliku aktsiooni õnnestumisele, läbiviimisele. Nad lausa palusid, et kuidagimoodi kirik võttas ka oma eestpalvesse need inimesed, kes lähevad seda tööd tegema, teadmata, kuidas näiteks neid vastu võetakse ja nii edasi, et kogu sellel üritusel oleks ka nagu, nagu oma seeneõnnistus õnnistuse kaitse peale, et vot selliseid isegi selliseid asju, mille peale nagu ise ei tuleks kirikutööd tehes oodatakse abi oodatakse näiteks noh, tõesti üllatavates kohtades kui kutsutakse näiteks valminud kohaliku politseihoonet pühitsema või, või kutsutakse vanglakomisjonidesse vastoritena osalema selliste küsimuste lahendamisel. Mis on noh, inimeste jaoks väga olulised-elulised. Nii et me näeme, tegelikult oodatakse kirikut võib-olla isegi rohkem, kui me ise oleme seda võimelised tegema või külm ei saa. Teadvustame endale. Et kui vajalik siiski kirik tegelikult meie praeguses ühiskonnas on, kuigi tundub võib-olla vahel, et me oleme jäänud härra aladele ja nii nagu vahel kostub mõnede inimestega kiriku sees olevate inimeste suust. Et kirik on nagu, nagu nišiks muutunud Vähestele vajaminevaks eksootiliseks nähtuseks ta päris vist nii ei ole. Nojah, ja kui me pidulikel puhkudel ka meie Eesti vabariigi riigihümni laulame, siis me leiame ka sealt salmid, mis tuletavad ilusasti kiriku ja riigi suhteid meelde ja aitavat meilgi meenutada seda, et meie suhted kirikuga võiksid olla aktiivsemad, sisukamad ja ja tõepoolest, et jumal meie Eestimaad on hoidnud, seni selles on, on tõesti suurim. Meie elu ei ole turvaline, on palju kriise nii ühiskonnas kui inimese enda mõttemaailmas, kuidas edasi minna, kust abi saada. Ja selles mõttes on läbi aegade kristlik sõnum ja kirik pakkunud just seda turvatunnet jumala kaitset. Ja need inimesed, kes on seda sõnumit kuulnud ja on sealt leidnud endale turvatunde, on väga tänulikud kindlasti musa. Missugune on teie vaade tänasele meediale? Nädalake tagasi tähistati Estonia kontserdisaalis Eesti komiteede 10. tegutsemisaasta tähtpäeva piduliku aktusega. Ja õhtul näiteks aktuaalses kaameras ei peetud uudisekünnise ületamist väärivaks seda, et selle piduliku aktus Estonia saalis, kuhu olid kogunenud siis paljud nendest, kes Eesti komiteede liikumist all alustasid ja seda tööd vedasid. Külalesid, ei peetud selle täiesti ilusa esindusliku ürituse puhul nimetamisväärseks Öelda, et avapalvuse pidas EELK peapiiskop Jaan kiibid, see oli nagu maha vaikitud, see oli nagu olematuks mõeldud. Nii et selles mõttes, ma arvan kalu Darlik tund oma sõnumites peab tasakaalustama sõda uudiste edastamise objektiivsust ja lähtuma siin kas või elementaarse inimliku korrektsuse ja sellesse õigluse ja faktitäpsuse põhimõtet. Eks viimastel aastatel ka lugejate kuulajate küsitlustest on selgunud, et inimesed vajavad rohkem analüüsivaid artikleid. Ja Ma leian, et kristlik sõnum, mis edasi antakse meedias, on alati sügavalt analüüsiv arutlev. Nii et sellepärast ma usun, et see jõuab hästi inimesteni. Kogu piibli sõnum räägib, et me peamegi inimestena ka institutsioonidena kirikuna riigi rahvana, palvepäevgi, mis on iga aasta kannatuse alguses, ütleb, et me peame tegelikult terve rahvana meelt parandama ja see meile, palun, majandus ei ole mitte sugugi ainult nendele üksikutele, kes võib-olla kunagi on mingisuguste võõrvõimude ja nende organisatsioonidega koostööd teinud, aga, aga see meile parandus tegelikult on kogu rahvale vajalik. Tõepoolest, meie ajakirjandus peaks olema rohkem sallivam, rohkem avatum ja rohkem armastama inimest. Meeleparanduse mõiste juurde käib mõõdupuu mõista et on inimlik mõõdupuujaan, jumalik. Mõõdupuu on tõenäoliselt jumala mõõdupuud, ei saa inimene kunagi kätte. Väga suur kiusatus on paljudel inimestel ka teisi inimesi hinnata ja mõõta. Ja arvata, et minu käes on see jumalik mahlu, puu, mina saan teiste inimest mõõta, samuti ennast mõõta ikkagi läbi, võib-olla iseenda mõõdupuu läbi ma näen teist inimest, noh nagu öeldakse läbi iseenda rikutuse. Nii rikutud kui mina olen rikutuna omadega, näen ka teist inimest. Ja, ja selles mõttes on just ka võib-olla meie ametis väga meeldiv. Võib-olla isegi elust kõrvale jäänud kas mingisuguse haiguse hädapuudega inimene või juba vanadusnõrkusest koduseinte vahele jäänud inimene, kes teinekord kiirgab sellisest sisemisest rõõmuste tänulikkusest, ei näe seda maailma sugugi läbi sellise filtri, nagu me näeme võib-olla ajakirjanduses meedias, nii nagu enamik tugevaid terveid rikkaid vapraid inimesi meie ümber lähevad. Nii et, et minu meelest see minu mõõdupuu on, on tõepoolest üks selline asi, mida me näeme jumala mõõdupuu, tõepoolest, nagu ma ütlesin, keegi jätta ei saa. Jeesus Kristus on jumala mõõdupuu inimese hindamisel. Ja, ja miks me nüüd meelt vajame? Vajame meeleparandust Pauluse järgi inimene ka siis, kui ta head teha tahab, ta ei tee seda, vaid pigem ta teeb halba, mida ta teha ei taha, tähendab, inimeses on need need hea ja kurja pooled sees olemas, mis võitlevad omavahel. Nii et ega inimene ei saa ise päris päris noh, võib-olla oma oma väega oma jõuga teha kõige paremad, mida tema tahaks ta vajabki abi ja seda nimetataksegi püha vaimu juhtimiseks ja, ja kiriku kirikuvahendid armuvahendid ongi selleks, et aidata inimestel nüüd võtta vastu neid jumalike jõudude väärtustama Ell mille kaudu ta võib tõepoolest pisutki paremaks saada. Ma usun, et on palju neid inimesi, kelle kohta siis, kui nende maine tee käidud saab võib mitte formaalselt, vaid tõesti tegelikult ja siiralt öelda, et nad on head võitlemist võidelnud. Ja eks ole, kui ka koheselt me oma vilju immer ka siis jumalaveskit liiguvad just sellise kiirusega, nagu nemad parasjagu liiguvad. Ja me ei tea, millal on see hetk, millal kivi võib kusagilt eest ära minna. Kirikud läbi kahe aastatuhande on õpetanud meile seda tasakaalukat äraootavat. Ära ootamist. Jah, kahtlemata, võib-olla see, see kivi, nagu sa ütlesid, on, on tõesti suur ja raske ja paljude inimeste elus ongi nii nagu lähevad ülestõusmise hommikul naised ees hauale ju selle kartusega. Varsti ongi ülestõusmispühad ka tulemas, kes küll selle kivi ära veeretab ja nad ei teadnudki, et see kivi on ära veeretatud. Nii et võib-olla meie ülesanne ongi nendele inimestele, kelle elus on võib-olla tõesti see kivi alles olemas, nii tugevalt tema ja jumala ja tema kaasinimese vahel või võib-olla inimene ise on lõhestunud nii tugevalt neile öelda, et, et see kivi on juba ammu ära veeretatud. Ärge enam sellele seda kivi, uskuge, uskuge teda. Kes on selle kivide jaoks ära veeretanud ja, ja kes on teile ka vastamas siis, kui ta ise ei leiagi ühtegi vastust. Kuulsite saadet meediakeskusest. Eesti luterlik tund. Saatejuht oli Ene Pilliroog. Meediakeskuse Eesti luterlik tund, toimetuse telefonid ümber Tallinnas on kuus 314 311. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.