Täna kell 12 avati paides Eesti linnade päev ja praegu on telefonil Eesti Linnade Liidu büroo direktor Jaak Aab. Tere päevast. Eesti linnade liit on ainus üleriigiline omavalitsusliit, kes sinna kuuluvad ja mis sellest organisatsioonist kasu on. Ma pean küll natukene parandama ei ole õnneks ja ütleksin niimoodi, ainukene üleriigiline omavalitsuste liit. Nimelt on uue seaduse järgi organ reorganiseeritud ka Eestimaa omavalitsuste liit. Linnade liitu kuuluvad 39 Eesti linna seitse valda, üks olev põhiline eesmärk, mis on meie põhikirjas fikseeritud ja mis on tegelikult ka siis üleriigiliste omavalitsusüksuste liitude seaduses fikseeritud, seal. Seda mitmel tasandil, ühest küljest siis läbirääkimistel riigivõimudega, teisest küljest, rahvusvahelisel tasandil, täna on teatud mõttes küll ka linnade päeval niisugune ajalooline üldkoosolek. Linnade päev on siis linnade liidu liikmete üldkoosolek vastavalt põhikirjale ja seadusele ja otsustab siis põhimõttelisi küsimusi. Ja täna ühe sellise põhimõttelise alusküsimusena arutles arutelul uus põhikirja redaktsioon selle eelnõu. Ja loodame, et see tänase päeva jooksul ka vastu võetakse. Milles see muudatus seisneb, mida te täna teete? Põhiline on see, et liidu organisatsioonis juhtimisstruktuuris soovitakse teha teatud muudatusi ja uue redaktsiooni järgi on plaanitud tuua siis ühe juhtimis organina juurde. Linnade Liidu volikogu. Siiamaani oli siis linnade päev üldkoosolek ja vahepealsel ajal siis toimetas juhtimist juhatus. Nüüdseks peaks tulema ka volikogu ja milleks seda volikogu siis vaja on? On leitud, et kuna meil ei ole siiski väga palju liikmeid, nimelt 47 liiget siis oleks igal juhul põhjendatud demokraatlike õige, kui kõik liikmed saaksid kõik need omavalitsused, nende esindajad saaksid osaleda ka jooksvas juhtimisprotsessis ja volikogu ongi siis selline organ, kuhu siis kõik meie liikmesomavalitsused nimetavad oma esindajad ja sellisel juhul on ta ka üldkoosolekuõigustes annab ka juhtimisel teatud paindlikkust ja siis olgu, volikogu omakorda peaks valima siis juba juhatuse, mis oleks ka praegusest tunduvalt väiksem, mis annab siis omakorda võimaluse paindlikumalt otsustada niisuguseid jooksvaid igapäevaküsimusi. Mis on kõige põletavamad probleemid, millega linnajuhid praegu silmitsi seisavad? Eks probleemid on mõnes mõttes küll aastast aastasse samad. No ütleme siis üks, kui välja tuua aktuaalsem probleem, siis on üles kerkinud just viimase aasta jooksul või õigemini just viimase poole aasta jooksul. Maade küsimus omavalitsustes ehk omavalitsustele arenguks teatud kohustuste täitmiseks, mis neile on pandud, on vajalik ka maa ja, ja omavalitsused taotlevad seaduse järgi on seda võimalik taotleda siis munitsipaalomandisse, et rajada vastavaid objekte nendele maadele teid, tänavaid, sotsiaalobjekte haljasalasid parke ja nii edasi. Aga viimasel ajal on nagu riigiametite poolt see protsess põhimõtteliselt seisatud ehk omandisse nagu maad ei ole antud. Ja tihtipeale siis on pööratud sama maa, mis on siis ühe või teise omavalitsuse poolt munitsipaalomandisse taotletud. Hoopis, ja vastupidi, ehk siis riigivõimu esindajad on taotlenud seda riigireservi jätmiseks, kusjuures ei ole tihtipeale need otsused või taotlused põhjendatud. Ja omavalitsused on sunnitud tulenevalt oma kohustustest arengukavades üldplaneeringutes läbi mõtlema kogu oma territooriumi maakasutuse. Ja neil on kindlasti nagu arenenumad pes, selgem pilt nendest maadest kui riigivõimul, keda siis kohapeal esindab maavalitsus ja maavanem ja kes siis kooskõlastab ka need üldplaneeringud ja arengukavad, aga, aga tihtipeale siis kui on see üldplaneering ka kooskõlastatud, siis maa-amet, kes, kes, mis jagab riigi poolt maa asju, ei anna oma nõusolekut munitsipaliseerimisega, maade munitsipaliseerimise ja täna on siis kutsutud meil esinema linnade päevale keskkonnaminister Villu Reiljan, kelle haldusalas siis maaküsimused on ja Reiljani käest me sooviksime saada nagu veidi ehk selgemat pilti ja põhimõtteid, milline siis on edaspidi riigi maapoliitika just nimelt niinimetatud vaba maa suhtes, mis on reformidest ülejäänud ja millistel tingimustel ja kuidas siis on võimalik ka teatud, et maad, mis on omavalitsuste arenguks vaja munitsipaliseerida? Mis on veel linnapeade mured, kas valdade linnade ühinemine, kas üüri piirmäärade vabaks andmine? Eks neid probleeme on aastast aastasse, nad korduvad tihtipeale ja samad, aga probleeme võiks nimetada haldusreformist või palju rääkida ja eks sellega tegeleb ka praegune valitsuskoalitsioon kui rääkida riigihaldusest ja samas ka kohaliku omavalitsuse haldusest. Ja eks see on niisugune küsimus, mis on enamuses ka Euroopa demokraatlikes riikides kestnud aastakümneid ja ma arvan, et see jääb ülesse ja täna otseselt päevakorras seda küsimust küll ei ole. Küll on Euroopa Liidu temaatikat puudutav päevakorras, sest eks ka omavalitsuste jaoks tähendab see, et Eesti saab Euroopa Liidu liikmeks. Väga suuri ja põhimõttelisi muudatusi. Millest veel räägite? Noh, põhimõtteliselt on ka vaja määratleda ära see, millega konkreetsemalt detailsemalt tegeletakse sellel aastal, kuna linnade päev on ju meie organisatsiooni üldkoosolek siis võetakse seda, mida on tehtud, milliseid tulemusi on saavutatud ja mida siis tullakse, mis edasi teha ja tegevussuundades on, on ka küsimused, mis on tegelikult aastaid juba tihtipeale arutlusel olnud, on, on seesama omavalitsuste tulubaas mis omavalitsuste arvates ei ole piisav kvaliteetset teenuseid pakkuda, oma funktsioone täita ja milles, mille suhtes me siis oleme aastaid ka riigi valitsusega vaielnud? On see maade küsimus, on üles kerkinud ju üldhariduse reformi küsimus, kus haridusministeerium on välja tulnud teatud kontseptsiooniga, kahjuks ei ole ka meieni jõudnud veel küll detailsemate lähemalt informatsiooni, aga me oleme kokku leppinud, et sellel teemal me haridusministeeriumiga kindlasti räägime ja oma seisukohad edastame. Nii et tegelikult on pidevalt töös kõik need valdkonnad, millega kohaliku omavalitsuse kokku puutub ja kohalikul omavalitsusel on siiski väga lai spekter kohustusi, millega ta peab tegelema. Tema on kõige lähemal inimesele, ta peab pakkuma inimesele teenust, peab võimaldama Talle sellele inimesele korraliku elukeskkonda haridusteenust, sotsiaalteenust, teid, tänavaid ja kõike, nii et see spekter on väga lai. Nii et ma saan aru, et 39-l linna ja seitsmel vallajuhil on, mida täna linnade päeval paides arutada Jah, kindlasti, ja eks eks siin ei saa ju ette, ennustadaki, on küll peatud eelnõud otsuste suhtes ja ka näiteks tegevussuundade suhtes, siis alati on olnud küll linnade päeval ka niimoodi, et on ka kohapeal tõstatatud teatud aktuaalseid probleeme, mis vajavad siis läbirääkimisi ja lahendamist. Loodame, et ka täna kindlasti siin ühte teist sellist üles kerkima.