Raadio kahe stuudios on Aivar Riisalu kunagi ansambli Meie mees liik mena eesti inimeste südamesse läinud ja tänasel päeval kõige tähtsam vist oleks välja tuua tiitlina riigikogu liige, eks. Nii on läinud jah, et selles suhtes olen ma õnnelik inimene, et mul on õnnestunud oma elu planeerida täpselt nii, nagu ma olen teda planeerida tahtnud. Peaaegu kõik unistused on täitunud, kaasa arvatud riigikogu liikmeks saamine, see oli, oli plaan, mis töötas ja olid algusest peale kindel ja see ei saanud olla, eks ole ju lapsepõlveunistus. Et aga ütleme, lapsepõlveunistus sai kindlasti olla poliitikas osalemine ja ja kui see lahti mõtestada lühidalt, siis tegelikult ma olen elus tegelenud erinevate asjadega, ma olen minu esimene töökoht oli õpetaja. Sealt edasi sain ma veel mõnda aega eelmises riigis mingeid inseneri nagu leiba maitsta ja nii edasi, ja nii edasi, siis tuli eraettevõtlus seal, ma arvan, et ma realiseerisin ennast just täpselt sinna, kuhu ma ennast ette kujutasin. Siis ma tegin mõnda aega bändi ehk kihk kunagi konservatooriumisse mitte vastu võetud inimesena lavalt üle käia. See sai rahuldatud ja, ja siis jäigi minu jaoks viimane selline või suund, millega ma tahtsin elus tegeleda selle poliitika, nüüd on see ka tehtud ja ja ma arvan, kui see nüüd ka ühele poole saab, siis mal oma eluga selles mõttes jõudnud faasi, kus ma võiks öelda, tegemist on noore Aga toimeka pensionäriga, sest kõik suunad, mida ma teha tahtsin, on tehtud, järgneb mõnus, ma arvan, väga viljakas pensionipuhkus. Aivar, ma usun, sa oled oma pensionisammaste eest ise jõudnud hoolitseda ja sai vaja kõrvalist abi. Jah, ütleme nii, et mis puudutab nagu majanduspoolt, siis selle üle oleks patt kurta küll. Miks ansambel Meie mees, mis on kõige rohkem avalikkusele näha olnud, sinuga seonduv projekt nimetame niimoodi. Lõpetas lihtsalt sinu tahtmine sai otsa, ülejäänud meestel ei olnud midagi teha, kui käsi laiutada, toda ja laiali minna. Äriprojektina toimis ta minu meelest kuni viimase hetkeni väga hästi või seest oli aimdus, et hakkab vaikselt kumm tühjaks jooksma. Siin on mitmeid põhjuseid, et rohkem hämada, siis võiks öelda, et selles on süüdi raadioga. Ja põhjus väga lihtne, ega bänd ei saa eksisteerida edukalt sellel hetkel, kui raadiojaamad teda enam eriti ei mängi. Ja meie ümber oli üsna palju levinud, sellist ma ei tea. Põhjendatud, põhjendamata vahet pole mingisugust, ma ei tea halva maitse sünonüümi oreooli ja sellel hetkel, kui raadio kaks muutus ka selleks mõttes päkapiku raadiokse, ehk ehk eks uued jõulised suunad üritasid noortele suunatud kanalit saneerima hakata, siis meditsiin enam ei mängitud ja see kindlasti oli üks arvestatav faktor. Sest et raadio kaks oli meie hea koostööpartner ja bändi raadiojaamades enam ei mängita, siis bänd tegelikult võetakse ära ja eks seal oli kõiki asju kokku, ise ei tahtnud enam, aeg oli ümber, oluline on see, et sa lähed ära siis, kui, kui sa oled veel tipus, see lõputuur, mis me tegime Smilersi ja saniga koos, see, ma arvan, oli vähemalt minu jaoks selline ilus punkt ja, ja hästi-hästi heade tunnetega sai nagu lavalt ära astuda. Kui sellest halvast mandist juttu bändi seest, ise ka seda asja mõnikord nagu vaagisitegaalselt, et kas te käite nii-öelda halva maitse piiri peale, olete halb maitse või ise arvasite, et kõik on väga kvaliteetne, kõnelda hea supermaid. Kindlasti olime me helipildi poolest Eestis üks paremaid bände, sellepärast et me sellele tehnilisele poolele pöörasime päris palju tähelepanu. Ja seda olid sunnitud tunnistama üsna paljud meie oponendid. Nüüd, mis puudutab seda, et me väidetavalt ropendasime, mida iganes tegime siis ma ikka küsisin nagu inimeste käest, et palun leidke mõni lauludest mingi ropp sõna. Kahjuks keegi ei leidnud, jälle oli nagu mõistus, nagu ilusti öeldakse, millegagi riiki. Me võib-olla tegime ise alguses teatud mõttes vigu, et me mingeid keskpärase tasemega anekdoote oma plaatidel kasutasime. Mina olin selle asja vastu nagu kogu aeg, aga keegi arvas, et see nii on ja noh, kuna looming on kollegiaalne, siis võib-olla see tuli sealt. Sünnib perre väike väikemees ja no kõik tip-top, aga juba aasta möödas ei räägi ühtegi sõna. Lähevad arsti juurde vaatama, midagi vaatavad üle siis vaiksemalt ja noh, ikka vahest läheb aega ja. Okei. Lasteaed käes ikka ühtegi sõnadega ei räägi, mõtlevad, ei teab mingi pull. Üks päev õhtul ta postitab kodus Paabuska. Normann järgmine päev, maleva surnud. Mõtlesin, et jama. Aga rohkem sõnul, aga ütle poiss juba koolis ja. Äkki ütleb koduseks Teedusk. Papa ise mõtlesin, no selge minek, võttis valemeid Vena eide käest, rahad, kõik värgid. Kuku, seome, pani nädala valigaks, ei midagi ei kuku kuskile. Tuleb koju tagasivaatav naabrimees maha maetud. Kaks nädalat tagasi. Kuna meil oli suhteliselt lai kuulajaskond, Me müüsime suhteliselt hästi, on plaate Eesti mõistes, siis tuleb tunnistada, et see inimene, kes ütleb Eesti rahvas ongi nagu lollakas see, ma arvan, et võtab väga tõsise riski tänaval peksa saamisega, alustades kuni tegelikult põhjendamatu inimeste solvumisega lõpetades ja kuna meid kuulata, siis las ta jääb sinna, kus ta jääb. See asi on eilne päev. Kas ta nüüd oli mingi halva maitse sünonüüm, kas need kümned tuhanded inimesed, kes meid kuulamas käisid, olid nagu rumalad, sellest mina väga kindel ei ole ja las ta olla seal, kus ta on. Vähemalt oli meil tarkust õpetada siis, kui oli vina lõpetada, mitte nagu, et võib endale sünnipäevale kutsuda täna 3000 dollari eest ehk söögi eest nagu kuskil pubi nurgas, pilli taguda ei ole mõtet, siit loeb välja, et otseselt reinkarnatsiooni ei sünni, on ka juba ette langenud sellisel kujul, et me nüüd hakkamegi sel nädalavahetusel kuskil pubis nagu, nagu lugu taguma, seda kindlasti ei juhtu. Mulle meenub paar strateegilist lugu, võib-olla ma eksin, aga kuidagi on meelde jäänud tütreke, second händ ja settekaevu sultan. Kas Jüri mõisate ja teiste kodanikega, kes laulu sisse sai pandud, on tõsiselt või vähem tõsiselt sellest kunagi ka jutt on, ei lähe absoluutselt. Inimesed, kes on saavutanud sellise taseme, nagu Jüri Mõis on saavutanud, on kindlalt oma saatusest selles mõttes võttes teadlikud ja ja neil on oluliselt rohkem ka seda enesekriitilist meelt, et neid ei sega sellised asjad, sest neid pannakse laulu sisse ja ajalehtede, nii, mina mäele iga päev ja, ja täpselt nii seal ei olnud ju tema kohta ka selles suhtes midagi halvasti öeldud. Ehk mina leian, pigem võiks ta kõrvu liigutada, et näed, isegi laulusid, see pandi selle teema lõpetuseks. Aivar, kas meie mees oli mingil hetkel teie tegemise käigus nali? Hea nali või tõsine projekt või on ta kõik need olnud vähegi naljaga kokku puutunud inimene saab aru, et naljategemine on tegelikult väga tõsine asi? Seda esiteks. Teiseks kindlasti lähtusin põhimõttest, et parem vaikida kui nõrgalt esineda. Ehk kui see ei oleks sellisel kujul käima läinud, siis ta ei olekski olnud ilmselt sellise elu eaga ja minu enda põhimõte on see, et kui midagi teed, proovi seda teha võimalikult hästi ja kui sa seda võimalikult hästi teha ei saa, ei suuda, ei taha siis lõpeta ära. Ütle meile oma lemmik meie mehe repertuaarist, mille me siia vahele suurima rõõmuga mängiksime. Tuul on minu lemmik. Mängige, mida tahate, kui mul oleks miljon krooni? Isegi seda, eks see on selles mõttes, kui sellele loole nagu nagu tagasi vaadata, siis tegelikult oli meil ju üsna palju kahjuks tegemist ka tõlki asjadega, kasvõi sedasama paljukiidetud tütreke, second hand, paljulaidetud tütreke, second and. Me ju kõik teame, et see on alla Pugatšova lugu ja kuulake seda palun venekeelsena ja siis te saate aru, et me ei ole seal jalgratast leiutanud, selline laul on olemas, selline laul on maailmas ülipopulaarne olnud. Ja mis seal salata, sõnum selles loos on täiesti olemas ja kahjuks läks niimoodi, et et seoses erinevate autorikaitse seaduste arenguga muutus lääne artistide kaverdamine järjest keerulisemaks, siis jäid järele artistid idast. Mulle meenub üks väga hea intsident, kuidas me mängisime seal rattasse, astusime NATO päev siis üks mai 2004 Vabaduse platsil viimase bändina sellel rahvapeol siis tuli mingi naine minema, Niuke vanem naine üle kuuekümnene, ütleb, et nii. Teil on üle 80 protsendi vene lugusid sellisel päeval Eesti iseseisvuse jaoks olulisel päeval mängiti nii palju vene lugusid. Ma ütlesin, et vabandage, proua, mul on teile kaks küsimust, punkt üks, kust te teate seda kõik järelikult kuulata neid lugusid isegi. Ja punkt kaks, kas me peaksime Tšaikovski siis sellepärast nüüd maha lööma, et ta on venelane või ta läks ära ja ma arvan, et me lahkusime. Raadio kahes stuudios on Aivar Riisalul jätkata jutuajamist ja nüüd teistel teemadel. Aivar Erki Nool vist oli see, kes hiljuti ajalehes kiitis siin tahtejõu ülesnäitamise eest. Jutt käib kaalu langetamisest, vastab see tõele, või on see projekt tõesti käsil? Absoluutselt, vastab tõele naljatanud, et et tundub vägisi niimoodi, et ma vist varsti seksiga kaamerat. Mina olen nagu täna saavutanud selle õnnetu positsiooni, et noh, isegi raadio kaks helistab juba sulle, eks ju, see tähendab seda, et aeg-ajalt üritatakse ühte või teise saatesse kutsuda ja seal oli täpselt sama situatsioon, et ju ma siis näen nii paks välja, helistas mulle mingi kena projektijuht ühest produktsioonifirmast, ütles, et kuule. Et minu meelest oled sa paks, et kas sa ei taha, et kas sa ei tahaks osaleda, et noh, asi läheb muidu väga käest ära, kuna me iseendaga tegelemise jaoks alati täiendavaid motivatsioone leidma, siis ma mõtlesin, et noh, see kaamera võiks ju eksisteerida minu pingutustele, nii et tegelikult see on tõsija. Kas lavakoormus, mis oli ju bändi aegadel päris metsik, ei täitnud seda rolli? Kindlasti täitis, ega ega minu tragöödia hakkas peale seda, kui takso saad, ära lõppes ja suitsetamine maha jäeti tantsusaate lõpust kuni kaalujälgimise algame, siin olin ma suutnud teha pluss 12 kilo, seda on väga palju. Selle peale tasub mõelda, et ma soovitan seda muuseas kõigile. Et selleks ei pea muidugi minema kaalu jälgeks, vaid vaadake otsaainetele, mida te endale sisse ajate ja tehke mõõdukat trenni. Kõige mõnusam trend on sihuke kiirkäimine, näiteks paned seitse kilti õhtul rahulikus tempos, pulss 100 kahekümneid oleks vaja, tõuseks ja jõle mõnusam olla. Kõige mõnusam toiduaine, mille oma menüüst välja arvasid, oli Miss Aleksandri kookneid. See on riigikogu puhvetis selline roosa, mõnus, niisugune liivataignast tehtud, kõige mõnusam kook maailmas, mis üldse olemas. Tantsusaade muide, stardib uuesti, mingis mõttes ju sinu jaoks läbitud etapp, aga on natukene kahju ka, et ei saa uuesti minna, ei ole, ei ole kõigile neile inimestele, kes kujutavad endale ette, et seal midagi toredat, ma julgeks väljas paistis küll nii jah, väljast võib olla küll, aga kui sa ikka kui sa tead, et sul on nagu kella peale vaja valmis saada, mingisugune tantsukavas on, teed selle nimel nagu hommikul ja õhtul A kaks tundi trenni siis tegelikult on see ikka väga keeruline. Ja kuna sa oled selles küsimuses diletantide, siis kui sa astud sellele parketile seal ja tegelikult enda jaoks selgeks, mõelnud, et parem vaikida kui nõrgalt esineda ja siis esineb nõrgalt noh siis tegelikult see ei ole mingi torena, kellel tänavuses saates osalejatest on suurim potentsiaal sinu eelmisest korrast tehtud meeldejäävad poognad ületada. Eks nad kõik ülesanne, neid ma arvan, aga selle asemel võitja on üsna keeruline prognoosida, aga ma arvan, Koit toomel on suured šansid. Ehk meesterahval on hea võita. Sellepärast et kui sul on prof naine kõrval, see naine on alati ilus, kui ta on proff. Ja kui mees on ise ka noh, ütleme eks nende, mina arvan, et nende muusikalionude sinna võtmine ei olegi väga põhjendatud sel lihtsal põhjusel, et muusikal oma olemuselt eeldab ka seda, et nad on päris korralikult koreograafia tunde saanud. Ehk see natukene niukse paksuga isaga võrreldes loob ikka parema olukorra. Nii et Rootsi suursaadik langeb esimesena välja. Ma ei tahaks nii-öelda, aga ma arvan, et suhteliselt suure tõenäosusega esimeste hulgas küll jah. Kahjuks kahjuks see ilmselt nii läheb. Ja Andrus Värnik, mis tema šansid on? Raske öelda. Andrus Värniku šansid, kui ta, kui ta asja tõsiselt suhtub, on täpselt sama suured nagu Erki Noolelt, sellepärast et mis seal salata, füüsiline ettevalmistus selle asja juures on üliolulise tähtsusega. Ehk neid asju, mida Erkki seal tegi ikka naljalt nagu ükski teine nendel võimeline tegema. Meil seal käis kõva diskussioon selle üle, kas partnerit seda või loopida. Tantsuspordireeglid ütlevad seda, et üks jalg peaks nagu kogu aeg maha. Eks see oli ka esialgu kokku lepitud, aga selgus, et kui nagu visata suudad, pole hullu midagi lennutada küll ja lennuta Gudruta kavalat juttu. Inimestele väga meeldib seda saadet vaadata ja ja mulle tundub, et meelelahutuse roll üldse on tänases ajahetkes inimeste jaoks hästi hästi tähtis, noh see on natuke, mis natuke tegelikult on see ajuvabana ega siis ka teie helistamise peale esimese hooga ma kujutasin endale ette, et kuramus, selt nüüd jälle tulema hakkab, et noh, nagunii läheb läheb sinna väravasse, et noh, et liigse bändiga laiali läks ja mis, kellega sa ikka elad ja kuule, sa oled ikka mõttetu mees ja ja noh, nii edasi ja nii edasi. Ei ole natukenegi. Te olete suutnud, mind ei ole tegelikult väga üllatada sellel põhjusel, et ma ei ole kindlasti see jumal, kes selle üle nagu otsustab, aga ma võiks tuua ühe näite, aitäh, ja ma arvan, et see näide on selles mõttes minu isiklikust seisukohast hästi tähtis. Kui me räägime seltskonnaajakirjandusest, siis näiteks ajakiri kroonika on täna muutunud ikkagi oluliselt tasakaalukamaks kui, kui nüüd näiteks just või naisteleht ja ma arvan, et tema müügiedu selle tagajärjel ei ole vähenenud. Ta on täielikult praktiliselt loobunud inimestele haiget tegemast, sest mul on oma kogemus, kuidas nendega on võimalik konstruktiivset koostööd teha, kui lugu teha tahetakse. Ja, ja kindlasti lähtutakse ajakirjanduslikust põhimõttest heast tavast, et mõlemad pooled saavad sõna ja nii edasi, nii edasi. Olemas muidugi jah, need, need eelpool nimetatud ülejäänud ajakirjad on täiesti mõttetud. Vahur Kersna juhtum erutab sind, kahjuks ei tunne teda isiklikult ilgelt tahaks tunda, aga ei tunne. Aga ma arvan küll, et siin on lihtsalt. Siin on lihtsalt, et ta millegi millegis ei suutnud ilmselt alguses kokku leppida, siis läks teema käest ära. Ja, ja ma isegi ei tea, millest see probleem on, ma kahjuks või õnneks olen ajalehtedega täna jah, minu isiklik hinnang neile on see, et mul on pealkirjad ära. Mul on üsna mitmed koju tellitud, aga aga noh, ja viimane intervjuu, mis ma andsin ühele seltskonnaajakirjale, kus küsiti midagi umbes edukate naiste üksikuks jäämise kohta, siis Tiina mõisast oli suudetud tiina õis. Ehk siis ma mõtlesin küll, et külge päkapikud, no minge pange ennast põlema hingekoolina. Ehk ehk nad ei viitsi isegi nii palju mõelda, no mida ma siis seda loen veel vähem? Ehk ehk see on absurdne. Ja noh, Kersnaga, ma ei tea, mis, mis tal häda oli seal põhiliselt noh ei tea, meiegi ütleme nii, kehitame õlgu, jah, ega meie isa palgaga tahtis alguses koju jääda, siis kael haige, noh jah ja nii edasi. No ilmselt on ikka keskea kriisiga tegemist, aga ta kindlalt leiab ennast, ma olen selles veendunud, ta on tegelikult fantastiliselt tubli inimene, mulle ta mulle ta saatejuhi ajakirjanikuna tegelikult väga meeldib ja mulle õudselt piinlik ja kahju sellest ta ei ole nagu Läheme nüüd uue temaatika kallale, mis on sinu militaarsete huvide tõttu ka igati loogiline, mille me tõstatame, kui palju seal kodus sõjamasinaid on, mõned, mõned kümned, kümned, just iga angaaritäit juba kaks neid oli angaaritäis oma kunagi mäletan, ei, neid on ikka rohkem ja kaks angaari. Ja põllu peal veel. Nemad seisavad seal niisama või on sul palgatud keegi, kes ikka käib ja lükkab tolmu maha ja paneb õli kuhugi, kui vajan selle, see on tavalise kollektsionäärina maailm selles mõttes, et eks need on selgelt liiga palju. On olemas entusiastid, kes sellega tegelevad ja kui sul on sellised toredad tütred nagu mul, siis ma arvan, et väimehed on ju tulekul ja üks neist on olemas ja eks tema põhiliselt tegeleb sinu väimees, olla on lihtne ülesanne või keeruline, algul on keeruline, pärast on lihtne. Kui oled nagu usalduse võitnud, siis ei ole küsimus, aga ma olen naernud alati tütar talle öelnud, et mingi kuti toote siis kõigepealt laseme ta tsentrifuugi läbi, vaatame, mis järele jääb ja kui jääb järele, siis on okei. Peeter kuulub sellesse kogusse või kolm, kolm sõidab neist ka mõni. Me oleme kuulnud, et omal ajal, et sa BTR-iga Tallinna südalinnas sõitnud kaasas mingisugune alkoholi, ei ole alkoholi kindlasti mitte ja politseinikele sõna otseses mõttes tillikat teinud. Ei ütleme nii, et see meie liikumine Tallinna südalinnas on ikka täiesti seaduslik, see oli vastavalt reeglitele toime pandud, see fakt on toimunud, aga selles oli muidugi intsident, aga aga sellega nagu ei järgnenud isegi mingeid sanktsioone, sest neid sanktsioon ei saanud rakendada, sest saatemasinad olid olemas. Marsruut oli kooskõlastatud, tagalale kindlasti tagalale kindlustatud. Okei, need linnalegend sellest, kuidas Riisalu sõitis oma Peteriga mööda linna ringi lõpuks politsei ajas taga ajastada dekoltee klubi ette ummikusse ja Riisalo, et pudel soola olnud ja ennast sinna sisse lukku keeranud poisina tehke minuga midagi, tehke minuga midagi. Ei, ei. See on nagu täielik väljamõeldis, niisugust asja ei olnud dekoltee ees on käinud, eks. Peter küll ei olnud minu Eesti poisid versus sõjavägi. Kas kaitseväe või selline sõjaline õpe peaks üldse näiteks kooliprogrammis sees olema, et hakkaks nii-öelda selle ajupesuga kui selle kohta nii heas mõttes võib öelda varakult, et äkki võtakski seda asja veel tõsisemalt? Ongi niimoodi. Ta on täna minu meelest vabaainena üsna paljude koolide programmides olemas, mul on üsna mitmed kaadrikaitseväelastest sõbrad, kes annavad täna riigikaitsetunde on olemas kindlasti riigikaitseõpik välja töötatud ja, ja see ei ole kohustuslik, kas ta nüüd on vaja kohustuslikuks teha või ei ole vajalik? Mina ei ole selle asja ütleja, minule muidugi meeldiks, kui ta oleks õppeainena ametlikult õppekavas. Sellel lihtsal põhjusel, et saage mehed aru. Aprillikuu näitas meile nagu väga selgelt, et meie arusaamad, et Me oleme kihvtid, toredad, iseseisvad eurooplased ja kes iganes on ikka väga habras. Ja kui eesti mees ei ole valmis oma kodu eest seisma, kui tal puuduvad selleks elementaarsed oskused, siis ei ole meil tulevikku, me oleks pidanud olema tänaval tol ööl. Ma arvan, et ei olnud välistatud võimalus, et kolmandal ööl oleksime pidanud olema tänaval. Sellel lihtsal põhjusel, et kui kaitseliidu Harju malevas on 1100 meest paberi järgi siis mitte kunagi ei ole me näinud neist nii paljusid inimesi füüsiliselt kohal olevatena. Ehk ma jätaksin selle numbri ütlemata, aga see number oli sarnaselt meelitavalt suur. Keda me suutsime mobiliseerida ja kes füüsiliselt meil olid olemas. Seitsmendal mai õhtul, kui järjekordne julgeolekuhinnang ütles, et rahutused võivad järgneda. Aga need mehed on kindlalt mehed, kes teavad, mida tähendab oma kodu kaitsta. Kui me ise mitte midagi ei tee, siis 40. aasta kordumine on suhteliselt realistlik. Ja mina olen selles mõttes pessimistlik. Et see gaasijuhe, kui see ükskord valmis peaks saama, võib kindlasti tekitada olukorra, et Euroopa energia, neljas Euroopa annab näiteks teatud riigile võimaluse meile taastada oma mereväebaasid, sellepärast et seda toru on vaja valvata ja nii edasi ja nii edasi. Ehk see võib tunduda paljudele võib-olla noilisena, aga kui me vaatame neid ajaloomärke, sest me oleme täna 34., kuidas meil natukene teatud jõud liiguvad niuksed diktatuuri poole, kujutavad endale ette et nad ongi jumalad ja kas siis see tähendabki seda, et kuue aasta pärast, kui on nagu ajamärgis 40. aasta ja torugi jõuaks juhuslikult valmis olema, kordub kõik nii nagu läks, või ma arvan, et seda me ei tohi lasta lubada ja me peame selleks valmis olema. Me ei tohi unustada, et 91. aastal ei olnud Euroopa selgelt valmis selleks, et et Euroopa südamest Balkani poolsaarel tapeti kümneid tuhandeid inimesi usulisel ja, ja mis seal salata, rahvuslikul pinnal kogu Euroopa vaatas pealt ei teinud esimesed aastad mitte midagi. Ehk see kõik on võimalik korrata ja ma olen kogu aeg öelnud, et aga miks mitte ei oleks võinud aprillisündmustele järgneda, see tuuakse siia sisse kõigepealt tankid ja öeldakse, et meil siin etniline vähemus on väga nagu kaitsmata ja alles siis oleks hakatud diskuteerima. Kõikide NATO ja Euroopa Liit on ka selle üle, et et kuulge, et need eestlased on ikka jubedad. No saage aru, need on kõik märgid, mida me peame arvestama. Ja maailm mõtleb niimoodi ja maailm ei kingi meile lõputult neid šansse, mida ta on meile siiamaani kinkinud. Ehk me peame ise ka mehed, oleme. Aivar Riisalu, aitäh tulemast. Palun.