Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, maksalanna Anna Vintšakova ja aitäh laulu eest. Tere. Nii kõlas siis maksa keel. Jah ei maksa näol millest seal jutt? Ta oli ja miks just see laul teile tähtis on? Teate ju teisigi, aga just see Laulan maksalannast, maksa tüdrukust nimega aktsia, annerlikeldaksite annaksin ja ja maksa, päriselt annaks ja ja laulus on räägitud sellest, et kui osav ta on käsitöös, kuid dub ja ta kodutöödes. Ma unistan, oskab tal nii laulda üldse tubli naine. See on väga vana rahvalaul pärast, mulle ta väga ei meeldi siis, kui me kodus õdedega emaga koos oleme, siis me laulame seda laulu. Ja noh, võib-olla see on mingi vihje meile, tänapäeva naistele, et milline võiks olla üks kena naisterahvas, maksan naisterahvas, niiet. Kui olete olnud kodus ema ja õdedega, siis noh, ükskõik mingi nagu seejuures pole üldse pruukinud olla mingi pidu või mingi tähtpäev lihtsalt näiteks olete kartuleid koorinud või tainas sõtkunud ja laulnud koos ikka ikka. No rahvusest ja moksa inimestest ei kuule siin Eestis just igapäevaselt, ometi oleme hõimlased. Olete pärit Mordvast nagu ersatki, kellega te seal kõrvuti elate, aga moksasid on seal arvuliselt vähem, väidetavalt lausa kaks korda vähem, kui ersasid. Vastab tõele. Jah, seni olnud kahjuks on viimane rahvaloendus. Kuidagi oli koostatud ebakorrektselt ja me ei näe seda tegelikult pilti, et kes on kes, et meie puhul oleks kindlasti vajaks täpsustada, et mõned inimesed ütlesid, et nad on mordvalased osad kindlasti täpsustas, et maksate äärsed. Aga kes siis ülejäänud rahvused on, kes seal murdvas elavad? Maksasid elab ka mujal maailmas, eks ole, Tatarimaal Siberis. Kauge, ja kui ma ei eksi, siis Venemaa soome-ugri rahvastesse mordvalased on kõige rohkem on hajutatult elavad igal pool, et mitte ainult oma vabariigis. Oma vabariigis on neid vaateid vähegi veel, et mujal on neid palju rohkem kaasa arvatud Austraalias ja Ameerikaski. Jah, arvatavasti jah. No see laulja mind kummitama, palun viige meid nüüd koos kuulajatega veidikeseks oma lapsepõlve koju. Kus oli, milline see oli, kuidas teie elu seal välja nägi? Ma sündisin Mordva Vabariigist Siršaiga külas siis et see on ilus vaikne koht. Sündisin suures perekonnas. Mul on kaks õde ja kaks venda, vanemad ja vanaema elas tookord ka meiega. Mul olid parimad mälestused oma lapsepõlvest, et suures peres on kõik koos, tehakse ja vanemad olid väga töökad, käisid tööl ja kodu juures muidugi. Ja majapidamises on teetegi päris palju tööd ja lapsed olid kaasatud ja vati aitasime oma vanemaid. Ja niimoodi kasvasime keet, vanemad vaatasid väikeste järele ja väiksed kasvasid vaadates vanemate peale. Ja nii see ongi. Majapidamine oli teil suur? Tookord oli päris suur, et suur see aed ja suur, kuidas üleni kapsamaaga, seal oli sammas. Ja vanemat on Nende pealt vist veres on see, niiet et ei saa niisama istuda, et kogu aeg käed-jalad ees ja ja me kogu aeg seda nägime ja ei olnud niimoodi, et on vaja öelda, et seda on vaja sul teha ja kui näed, et ei olnud vaja teha, siis siis lähete keetke sellised lapsed, olite kõik viiekesi ja aga missugune. Teie siireshaiguva küla ja selle elanikud käisite tihedalt läbi ja kuidas see külaelu välja nägi? Küla oli niimoodi, et kõik peaaegu kõik sugulased elavad seal siiamaani. Et käisime tihedalt koos ja rahulik külaelu ja kui on mingid üritused, siis tullakse kokku seal selline päris suur küla, ütleme et see on päris ütleme niimoodi, väike Eesti linn, et koostada Nad elaniku tookord seal oli. Ja noh, inimesed, no mitte kõik, aga võib-olla paljud tundsid 11 ja elu käis, käis külas, räägiti moksa keelt. Kellas räägiti nii maksa kui ka vene keelt. Et enelasjalike seal, kuidas küla täna. On seal säilinud üht-teist sellest ajast, kui teie seal veel elasite ja teie majapidamine on ka kõik alles. Kahjuks mitte, et majapidamine jäi väikseks, sest ka vanemad on praegu sellises vanuses, et eriti ei jaksa ja aga nad ikkagi üritavad järgmistel korraldada. Aga ja küla ka, et meil on selline asi on hästi lähedal meil see suur ahvatlus täis Moskva linn, kuhu kõik noored praegu lähevad ja et viin kutsub ja kokku kuivanud kuidagi rahvas ka ja et kui ennem oli meil seal kolm kooli, praegu on ainult kaks ja samamoodi ka edasi, et rahvast on vähem jäänud elas. Küla noori võiks võrrelda Tšehhovi kolme õega, et tahan Moskvasse ja Timbudki see suurlinn sinna noori suurlinna tuled kutsuvad, aga Te käisite sealsamas külas ka koolis mitmenda klassi 11. klassi ja see õpe toimus siis vene keeles või õliga maksa keeles mingeid tunde. Algklassides õppisime maksab keeles ja saime rääkida moksa keelt alkvassi Esskoppides lõpuni ja, ja siis, kui me läksime viiendast klassist edasi, siis tulid õppeained vene keeles. Lõpetasite külas keskkooli ja läksitegi Saranskisse Ülikooli, Mordva riiklikusse, ülikooli ja soome-ugri filoloogiat õppima. Mida te näiteks sel ajal Eestist teadsite, kui te seal õppisid? Säranskis, kui ma õppisin, siis meil oli soome keelekursused ja soome keele õpetaja ja väga palju on veel rääkinud nii Soomest kui Eestist kui ka Ungarist. Et Eestist. Ma teadsin nii palju, et eestlased väga armastavad ja, ja hoiavad oma keelt ja kultuuri. Ja siis, kui ma hakkasin juba, kui ma teadsin juba, et ma lähen Eestisse õppima, siis ma uurisin edasi ja sain teada, et eestlastele on hõimurahvastega gramm olemas, mille järgi nagu ma tulingi siia ja näed igati toetavat oma sugurahvaid. Kas te saite sellest ülikoolis teada, et Me oleme hõimurahvad, eestlased, soomlased, moksad, ersad või teadsite juba enne? Teadsin juba enne, aga siis, kui ma algkoolis olen, siis lähemalt juba rääkisime sellest fennougristika aste üldse, nagu sellest võimalusest. Kuidas nägi välja see hetk, kui te saite teada, et teil on võimalus tulla Eestisse õppima, missugused emotsioonid teid siis valdasid? No ülikoolis ja pakuti sellist tublimatele lastele võimalust sõita Eestisse. Ma mõtlesin, et ma kindlasti tahan seda proovida, kuigi kahtlusid oli ikka, et et kuidas on, et Eesti on ikka päris kaugel ja kõige suurem küsimus ikka oli see, et kas ma saan hakkama teises keeles õppida, et et kas on üldse võimalik on. Ja siis ikkagi tulite, otsustasitleja tulite ja otsustasin, et ja tulin, aga enne seda käisin soome keele õpetaja juures, kysisin, et kas ma tõesti ikka saan hakkama ja kuidas seal üldse jälle on. Ja tema ütles, et jah, see on täiesti võimalik seal varemgi, tudengid on käinud ja Eesti on eriti Tartu on tudengite eluoluga paradiis või kuidas öelda tudengite paradiis, et parimad tingimused, et kõik on siin ained tudengite heaks. Ja siis sügisel tulite 98 ja augusti lõpus ja tulime, kuidas kodus sellesse suhtuti, mis pere ütles? Mis sugulased ütlesid? Sugulased ikkagi olid rohkem positiivsemalt arvanud, et õed-vennad, te olete väga õnnelikud selle üle, et ma saan nii-öelda välismaal õppida, et ma oleneb proovinud ka Murdomaal, et võib, võib proovidega moel. Vanaema on muidugi kohe hakkas küsima sellest majanduslikust poolest, et kas saab stipendiaat müüa, kas Apra kindlustust ja kas saab ühikas elada ja millised tingimused tema ikkagi seda kõigepealt küsis. Emad muretsevad. Ja, ja isa ütles, et kuule, et sa mõtled korralikult, et Eesti on päris kaugel, et kui midagi juhtub, et nii kiiresti meid sind aidata ja toetada ei saa. Et see üle piiri minek ikkagi päris päris kaugelt tundub nende jaoks. Teil läks isegi üsna ludinal, sellepärast et ma olen siin kuulnud teisi selle sarja esinejaid rääkimas, kuidas ikka mõnel pool ema oli täiesti risti vastu ja siis võib-olla siis seal isa lahendas olukorra või et sõnaga mitte sugugi mitte kõik sugulased. Kõigil inimestel, eriti lähedased, ei suhtunud asjasse suure hurraaga, vaid olid ikka väga mures, milline see esimene tunne oli, kuid ei, jalg puudutas Eestimaapinda ja kus see oli? Ja mäletate seda, seda kõige esimest hetkede polnud enne vist Eestimaal käinud. Ei ole käinud ja me tulime rongiga Moskvast kõigepealt Tallinna, palju teid oli seal? Meelali neljakesi viiekesi isegi jah. Kõik tulime õppima ja meid tulid vastu tookord eest tsi eilset, kes elasid ennem juba Tallinnas. Ja tulite rongi pealt maha ja kuidas siis oli? Et kohe olid väga rõõmsad meid nähes seletasid, et kes, kuidas on, need osad jäävad siis Tallinnasse õppima ja osad lähevad siis Tartu, Tartu Ülikooli ja meie natukese aja pärast läksimegi vussi peale. Ja siis bussiga jõudsime Tartusse. Aga kuidas teile meeldis või mida te nägite esimesena või mis, mis tunded teil olid? No nii nagu soome keele õpetaja Mordva maal ütles, et eestlased on sellised kohvikurahvas, et nemad armastavad kohvikutes käia, kohvi juua ja meiega pele rongist väljumist, kohe läksime kohvikusse ja kohvi ja rääkisime natukene. Seejärel sõitsite Tartusse ja sõitsime Tartusse. Ja ma saan nii aru, et eesti keele saite selgeks üsna sujuvalt. Kui ma praegu juba tagasi vaatan, võib-olla öelda niimoodi, aga alguses küll nii tundlad, aga meelelite parimad õpetaja, et ja me elasime ja keskkonnas, et see on, see on, andis väga palju eesti keelekeskkonnas. Ja selles mõttes läks teil nagu sujuvalt, et teil ei tekkinud kordagi sellist mõtet, et ei, ei, et ma ikka ei saa hakkama ja üldse tahan. Koju sellised mõtted käisid ikkagi ikkagi peas. Aga algul, kui me käisime, alguses käisid ja, aga kui me käisime keelekursustel, siis meie õpetajad, et nende eriline suhtumine meisse võib-olla andis meile rohkem usku endasse, et me ikkagi saime hakkama ja me nägime geneet enne meid tulnud õpilasi, kes elasid koos meiega samas ise lammas. Et me nägime, et nad päris rõõmsad käivad ülikoolis ja saavad hakkama, et mõtlesin, et võib-olla, aga mina saan hakkama. Oli see Tartu siis selline üliõpilaste paradiis või nii nagu teie kyll? Jah, oli kyll, nägin kuidas tudengid Palialu sortsides Pirogovi pargist otse loengutesse jooksevad ja see oli, see oli alguses päris keerib ja kuivõrd ma olen ülikool, on viisakas ja ja selline tudengid alates sellest, et näiteks saab paljajalu joosta, et kui Eesti palava ja sellini velled, kas sa pead ise koostama oma tunniplaani, et kindlasti saaksid 50 punkti poole aastaga, et see ikkagi ma ei ole nagu harjunud ennem, et me käisime infotahvli kõrval valid oma ja et, et kus on sinna rühma number, näed, milline ja nii on poole aasta jooksul käidki siin väga kiiresti oli vaja selliseks saada ja aru saada kindlasti, et mis ainet, et millal ja, ja kuidas ja, ja mis on neil naine ja mis on siis järgneb sellele ainele, et et jah. Oli huvitav ja teile meeldis, kuigi natuke võõrastav töö ja väga meeldisin Tartus, elate te praeguseks juba 17 aastat ja ülikoolis kohtusite ka oma tulevase abikaasaga. Jah, et mu tulevane abikaasa oli samal aastal tulnud ka Eestisse Tartusse õppima. Taotlesime kujutamort, jah. Ja et me olime esimesel kursusel, kui meil oli see eesti keele kursused ka, olime sammas rühmas. Ja nimetatud bussimägi siin Tartus ja. No te ise ütlete oma pere kohta, et see on üks tõeline ugrimugri pere. Ja kokkumiksitud ugrimugri jah, et Nymanud murti ja mina olen maksnud nii ja see on kuidagi. Ma ei ütle, et me olime ainult moksa ja ainult udmurdi pere ja me räägime nii maksa keeles, laulame udmurdi laule ja, ja laps skebesti last ja tema räägib vahel ka eesti keelt. Kuid ta üritab midagi seletada, millest mees aru ja vot selline möll, ugrimugri pere on. Mis erialade Tartu Ülikoolis lõpetasite? Lõpetasin eesti ja soome-ugri keele erialapeaainena ja avalikkussuhted kõrvalainena. Ja saite natuke töölgi käia, aga praegu te olete nii-öelda täiskohaga ema ehk hetkel oma elu kõige tähtsamas ametis, nii et kõik muud tööd teevad ootama. Ja et meil on kodus praegu kahekuune samune Gret ja see aeg on nad väga palju oodatud ja planeeritud. Ja mulle väga meeldib see aeg, et saapa kodus olla ja pühitseda oma kogu aeg lastele ja kodule ja vaadata, kuidas need lapsed kasvavad, võib vaadata niite, asju, tavalisi asju, lapse pilguga kodu. Ja see teeb väga õnnelikuks, et, et just lapsed siiralt rõõmustavad tavaliste ja eluolu. Nad tunnevad seda tavaliste asjade pärast näkku, rõõmu ja erilist erilist õnne ise teebkaaenneligaks. Milline teie kodu võib-olla veel on, et rääkige mõne sõnaga oma kodust ka, et nii palju, kui me kuulsime, teil oma lapsepõlvekodus olid oma sellised laulutraditsioonid ja kindlad toidud ja no mis kõik veel, teie kodu oli traditsioone ja kombeid ja rituaale palle täis seal murdlasega, kas midagi olete kaasa võtnud ka siia oma eesti koju kohtusse ja teie mees ka omakorda? Ja võib öelda, et midagi kindlasti võtsime, et see on juba kuidagi endast sees, et kui me oleme kõik kodus ja üritame kuidagi pühitseda seda vaba aega, olles kõik koos. Et kui mingid pühad, siis ma kindlasti üritan midagi maitsvat ja, või murdepäraselt või udmurdi pärast toitu valmistada. Ja noh, nii nagu tavaliselt, et oleme koos ja mõnikord laulame ka oma peres laps ka laps ka, sest et mehel on udmurdi ansambel ja udmurdi ühinka tekkinud viimasel ajal ja kõiki ette ansambel teeb harjutusi ja me näeme seda, kuidas see on ja kui lemmikpalasid, laulame kaasaga Siis on teil kodus nagu öeldakse, hooti ikka päris lõbus. Aga olete mulle öelnud, et teil on ka selliseid toite, mis on täiesti rituaalsed, et neid valmistatakse matustel ja palvustel ja ja mälestus päevadel, et, et kas neil on ka mingid täiesti konkreetne selline rituaalne tähendus, et mitte ainult see, et vot selleks puhuks neid valmistatakse, vaid et noh, näiteks kui sa seda putru või seda suppi või mida iganes sööd, siis läheb nii ja siis läheb naa sinu elus, et kas on ka vot sellise täiesti konkreetse rituaalse tähendusega toitu. Ja praeguse säilinud need putrude traditsiooni, et on eriti matustel mälestuspäevadel ja kui lihtsalt inimene on läinud, siis mälestuspäevadel keedetakse kindlasti putru, hirsiputru, herneputru ja ja, ja otra putru ka. Ja need on sellised Eesti sümboolse tähendusega, näiteks. Hirsiputru vanasti keetis naine, kes varsti läheb mehele ja selle hirsipudruga käis ümber maja ja palus haldjate majahoidjate käest, et nad sooviksid edu ja õnne. Ja need esivanemad aitaksid tal kaasa selles uues majas või uues perekonnas nagu elada õnnelikult ja ütlen, et hästi traditsiooniliselt katnetapatšett EK, need apliinid, nendega on päris palju tingimuste keeruline teha, aga neid tehakse alati, et öeldakse, et kui suur pidu siis, kui asjad on, kindlasti on olemas. Ja ma mäletan, et vanaema tegi neid. Et siis me juba teadsime juba eelmise päeva õhtul kuidagi täpsetaput Tru ja kohe selline jah, et padjad ja lõhn juba õhtul oli tunda. Aga kas patsiendil oli ka mingi eriline tähendus, nii nagu sellel hirsipudrule, et kui sa seda padjad sööd, siis läheb vot nii ja naa. No ma ei ole nagu kuulnud midagi, et läheb nii ja naa, aga räägiti, et enne kunagi valmistati neid niimoodi. Et näiteks pandi sinna mingeid selliseid asju, näiteks Hunti ja mingit magusat, siis kellele milline satub, et siis ta saab sel aastal näiteks rikkaks või tal on magus elu või midagi noh, midagi sellist. Oot, te ütlesite, et pandi münt sisse, raha, mõtled? Mind see niimoodi, et enne kui sa võtad seda sai unusta kohe nagu võtad ampsuga, aga sa teed seda pooleks ja siis sa näed kindlasti. No see on kõik ju äärmiselt huvitav, kas ta seda oma Tartu kodus ka natukene niimoodi praktiseerita selliseid hästi rituaalseid toite, kui on mingisugune vastav juhus või? Praegu elame koos lastega ja me peame arvestama sellega, et midagi teha, süüa, et egaa lastele meeldiks kindlasti. Ja õnneks lastele meeldivad. Lapsele poisile meeldib see kurgen jätta või siis paki sain kätte, mis on ka udmurdi, teil on olemas, et selliseid kartulikorvid ja neid saab teha. Ja neid viimasele olen teinud vana-aasta õhtut. Ja siis me teeme selliseid pelmeene udmurdi moodi, ütleme niimoodi, murtidelse on rahvast aitaks ja õnneks ka lastele, see meeldib väga ja teeme kõik koos seda ja kui meil on väga kiire, siis on sügavkülmas alati olemas pelmeenid. Tood, kuidas see oli, et maksadel peab lihtsalt külmkapis mitte sügavkülmas olema alati hapukapsasupp ja kui seda ei ole, siis see tähendab seda, et kodus süüa ei ole. Ma ei oska täpsemalt, jätkas kõikidel moksadel, nii on, aga, ja me oleme ka maarahvas ja hapukapsas saad ka, maitseb meile, aga väga samamoodi nagu eestlastele ka. Ja lihtsalt on. Meie peres on emal kuidagi kujunes välja, et teadagi, et suur perekond ja ema on väga tähtsaks pidanud seda, et siis kui ta ärkab, ärkab varem kui kogu perekond. Nädalane Läti, selline esimene, esimene samm, et tuleb süüa teha, et süüa teha kogu perele ja tihtipeale need on kas puder või siis supp hommikusöögiks ja, ja hapukapsasupp on üks lemmikumates lihtsalt on meil perekonnas ja isa oli ka väga maitseb ja ja siis, kui praegu mu mees ja lapsed ka kaasas, siis nendele ka tuleb välja, et nendega maitseb see väga hästi. Aga kohvi hakkasite Eestis jooma või? No seda ütleme seda päris maitsega, päris kohvi, ütleme ja Eestis. No tegelikult ma mõtlen, see on suurepärane, et lapsed saavad elada sõna otseses mõttes multikultuurses, kodus, multikultuurses, igas mõttes, alustades toidust või lõpetades toiduga, millest me praegu rääkisime ja kõik muu, kaasa arvatud keel ja kõik, mis sinna juurde kuulub. Aga öelge, on teil ka eestlaste hulgas lähedasi sõpru või üldse sõpru ja kui on, siis kuidas te kohtute ja kuidas nemad teie köögikunsti hindavad, kui on ka selliseid juhuseid olnud? Jah, et ütleme niimoodi, et sõpru on kell, aga, kuid siia lisada lähedased siis. Kuidas ma ütlen, et lähedased, sõprata maksum või mordva moodi midagi teistsugust kui lähedased sõbrad siin Eestis ja sõpru on ikka siis kui võimalik, kohtume siis, kas me lähme teineteisele külla või kutsutakse meid või pärast meie ja kuidas öelda, need on, kes teadlikut, et kes me oleme ja, ja teadvustavad endale, siis me lihtsalt ütle, et me midagi erilist kodus teeks selleks ajaks, aga me lihtsalt oleme koos, suhtleme ja, ja midagi erilist me ei tee niimoodi. Lihtsalt oleme koos ja häid sõpru on jäänud ka Mordvasse on kell ja et sõbrannad kindlasti on seal olemas need, kes, kellega me oleme kasvanud koos ja nent, kellega me olime koolis tutvunud ja. Paljudel on olnud need võimalust nende aastate jooksul sünnimaad külastada ja ja kuidas, kuidas nendel sõpradel ja teie lähedastel ja ja tuttavatel seal praegu läheb? Kõrda aastas Me üritame puhkuse ajal kindlasti käia kodus. Ja kuidas nendel seal läheb, et õed-vennad töötavad vanem õde, mul algklassiõpetaja ja siis vanem vend on ajaloo õpetaja. Järgmine näide on siis etapp administratsioon tunnis ja ta on majanduskuidas su enda majanduse alal direktor. Vigu tegid, finantsdirektor Viktor, selline neil läheb ju siis kenasti. Ja ma olen väga õnnelik, et nendel läheb seal kõik kenasti. Kas te teate midagi iga teistest Eestis elavatest maksadest, et mingeid moksa ersa ettevõtmisi toimub ja aeg-ajalt ka Tartus ja ei ole pidanud kohtunud ja? Ta praegu viimase rahvaloenduse järgi on täpsemalt, Eestis on 416 mordva last ja kes on kes jällegi ei ole täpsustatud, et et kokku on siis 416. Nojah, arvata võib, et rohkem Anersasid, ilmselt Olerdame. Et viimasel ajal eriti tihedalt, suhtleme eesti-mordva seltsiga. Natalja Jermakov. Me tulime samal aastal siia Eestisse. Tema on siis seltsi või selle ühingu juhataja, tema on ersa annerse rahvuselt ja kui midagi toimub ja kui toimub ka Tartus, siis ma olen alati valmis kaasa lööma. Et see on üks selline põhjus, et millal saab rahvariideid selga ja, ja võilille üldse näiteks külas käia või koos olla. Ja siis on alati, et seal toimub ka, nendel on ka olemas Sansambel vastav. Et nendega saab ka laulda. Ja et, et viimasel ajal me esinesime näiteks Eesti Rahva Muuseumis, mis oli maikuus mokša keele päev korraldatud või siis Fenno-Ugria poolt korraldatud üritustel või hõimupäevadel kohtume ikka. No teie rahvariided on loomulikult võrratult ilusad ja meie vikerraadio kodulehel on selle saate tutvustuse juures ka teie perepilt teie, teie mees ja poeg ja kõik on rahvariietes, mees on siis udmurdi rahvariietes. Ja, ja need on need riided, mis on mehel ja lapsel on eriti eriti tähtsad meie jaoks, sest tema ema ise nii õmblescoikaatikist neid ja ta võttis oma oma vanaisa sellest riidekirstust seda mustrit nagu leidis sealt, et see on hästi-hästi, vana ja traditsiooniline. Aga mina olen natukene juba kaasaegsem kleid tegelikult, et meil on natukene teised rahvariided, aga see on selline kleidi moodi, et saab niuke nendega esineda. Aga jah, rahvariided, meil olemas, praegu kiigele. Igal juhul on see seal suurepärane pilt, teist kõigist jäeno, teie anna troonite seal tõelise kuningannana oma imeilusates rahvariietes, nii et ma tõesti südamest soovitan kõigil kuulajatel heita pilk vikerraadio kodulehele, kus see suurepärane foto teist seal on nendes ilusates värvilistes ja võrratutes rahvariietes. Tegelikult ma praegu mõtlesin ja mul tuli meelde, et Tartus kindlasti veel üks maksa olemas. Hästi intelligentne ja tark mees. Juuli Juškin, kes töötas eluaeg kui ma ei eksi Tartu Ülikoolis prantsuse ja ladina keele lektorina. Ja siis ülikooli ajal me olime kohtunud ja, ja rääkinud ka. Praegu te nüüd ei ole enam kohtunud, et praegu kahjuks ei ole kohtunud, jäigi äkki, kuidas läheb ja lähete ikka aeg-ajalt Tartust kaugemale ka, et mööda Eestimaad ringi rännata, näiteks. Muidugi, kui ma olen natukenegi vaba aega, siis üritame siin Eestis ringi sõita ja algusest peale, kui me Eestisse üldse jõudsime. Muidugi mulle väga meeldis eestiloodus. Kuidas eestlased suhtuvad sellesse, et, et see on nagu samamoodi nagu pärimuskultuur, et see seal loodus et säilitatakse ja ma väga kaova imestasin, kuidas keset metsa ja sood on matkarajad. Ja kui ma esimest korda nägin seda, see oli nii puhas ja ilus tundus nagu keegi enne, mitte tolmuimejaga või lapiga, kõik koristas seal ja ja see väga austust väärt, kuidas inimesed suhtuvad oma oma loodusesse või näiteks linnaski, et ma näen, et on olemas keset linna vanum aed, neid ei võeta halastamatult ära ja pannakse mingeid hiilgavaid, uhkeid kaasaegseid maju. Ta on muinsuskaitse all ja neid ei saa maha võtta, vaid ainult restaureerida. See on seal ka väga auväärt jah, et kui veel oleks niimoodi, siis võib-olla meie linnad ei oleks sarnased teineteisega, et ei saa aru, kas on see praegu ükskõik milline linn, et võetakse kõik vane halastamatult ära ja pannakse hiilgavaid suureid mõju ja ja see, see võtab nagu seda oma hõngu või erilist ära, et ei tunnegi ära, et mis linn on seal. Kas siis Saranskis ei olegi eriti vanalinna või? Praegu ütleme niimoodi, et kui ma näiteks aasta aega ei ole käinud, Ma tulen Ooest ja kõik on uus ja ümber ehitatud ja on uhke ja ilus, aga sellist erilist hõngu ma ei tunne, et Eesti ette ja kõik on ehitatud ümber ja tahaks jääta oleks midagi seda, kui sa tahad kindlasti mordva moksa veerge hõngu, siis on vaja kella sõita. Nii et teie külas on see veel täiesti alles sellest teie kodukülas. Ütleme nii, et mõnes mõnes osas ja et saab teatud kohtades vaadata, aga meie kõrvale Selteeriks marga, küla, kus on, ütleme niimoodi, et see on säilinud veel rohkem, see on veel väiksem küla. Ja seal on toimib Pocoor laulukoor, kus lauldakse vanu, traditsioonilisi laule, seal ka hiljuti ehitatud, aga ta on selline Mordva traditsioonides maja ja majapidamine seal ka, et saab vaadata ja seal saab ka ehtsaid Patšetud proovida. Jää seal anarhia keset maja ja sealt. Ja Eestis muidugi, kui on soovi veel vanemaid maju näha ja seda, kuidas meie talurahvas elas, siis saab minna vabaõhumuuseumisse, põleta seal juba käinud. Ja ma olen käinud, aga samas siis kui vabaõhumuuseumis käisin juba hiljuti, aga siis, kui ma esimesel kursusel olime, käisime ekskursioonidel ja ma nägin ka need talumuuseumi ja see oli jah, eriti imeline meie jaoks. Et seal talumuuseum nägi välja täpselt nii nagu just praegu, keegi, las seal ja ja see tõesti oli väga ilus ja kohe mõtlesin, et hea, et inimesed niimodi oskavad säilitada seda kõike ja hinnata seda. Ja no ja loomulikult teil on ju, tuletagem meelde Eesti Rahva muuseum sealsamas. Ja üldse mitte kaugel teist, sest et Eestis on kõik väike ja Tartu linnast rääkimata. Fenno-Ugria poolt korraldatud üritused tihtipeale toimuvad ka Eesti Rahva Muuseumis ja keemia seal päris tihti. Anna mul on jäänud siis mulje, et te olete selle eesti eluga siin rahul. Te olete rahul, et te olete siia jää jäänud. Kas te olete vahe leiutanud mingeid mõtteid, et kunagi läheks oma kodukülla ja sünnimaale tagasi või, või teil ei ole selliseid mõtteid ja leiate, et nüüd on see minu, Eesti kodu ja siia me jääme? Kuidas ma ütlen, et mõtet Teie peate, eriti siis, kui natukene kauem olla kodus siis Hargla on see, et, et ja et siis noh siis kui ma mõtlen sellele arutame seda puhkust, et mõnikord on väga raske siit ära sõita koos lastega ja ja siis, kui natukene kauem olla, siis on väga raske odavamalt ära sõita. Ja siis, kui sellised mõtted tekivad, et võib-olla tuleks tagasi ja siis vaatan, et minu ümber on minu kallid inimesed, et mees ja lapsed ja ma pean mõtlema nende peale, et lastel on, kindlasti on vaja seda stabiilsemat ja turvalisemat keskkonda ja tahaks, et lastel oleks parem haridus ja ja sellepärast, et ma olin Eestit kindlasti selle peale mõelda ja Et aga ma ütlen, et mul ka tore, kuidas selle jää väga, kuidas selts ennast tunda ja nii et selline väike dilemma ju on, aga, aga ilmselt see vaekauss kaldub ikka eesti poole. Iidee, nii, kui me saate alguses kuulasime teid laulmas, siis tõtt-öelda tahaks sedasama ka lõpus, et meie saatele punkti panemiseks, mis laul see võiks küll olla? See laul on sõprusest. Et seal räägitakse, et kui tõeline sõber end seal kõrval siis mure ei ole, mure enam ja valu ei ole valu. Teiega. Tot pooleks. Suur aitäh ja kuulame seda stuudios õlidega, lisaks moksa rahvusest anna Vintšakovale ka Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni. H diiselteljega. Voodisõnade nii äge jäätseeli, nii arseeni, lööge jalaga ta remini käia.