Lood ja laulud on jälle teie ees, head kuulajad. Stuudios on saatejuhina Maian Kärmas ning kes on meie tänane järjekordne muusikust külaline, kes hakkab Teeess lahkama oma lemmiklaule oma lemmiklugusid oma senisest karjäärist. Selleks on Jaagup Kreem, tere tulemast. Tere. Tere. Tundub, et see ei olnud sugugi lihtne ülesanne sinu jaoks valida välja need mõningaid lood, mis sinu jaoks on siin senise muusiku. Teie jaoks on kõige armsamad. Aga üritame teha sihukese vahekokkuvõte, kas oskaksid üldse kokku rehkendada, kui palju plaate näiteks juba terminaatori ka sul on selja taga? Koos kogumikega on meil istuma, ma arvan, üks 12 albumit väljas, et et seda on päris suur hulk ja mis seal salata, see võib-olla kõlab natukene nagu klišee, aga kõik need lood tegelikult on mulle armsad. Et see nagu oma laste kohta öeldi, et kumb on armsam, et seda on päris raske teha ja mõni on ei ole nii hästi õnnestunud kui teine, aga, aga üldiselt ma ma ei kirjuta laule laulukirjutamise pärast ja seepärast on ka on ka see, et igas minu kirjutatud laulus on, on minu jaoks olemas teatud sõnum, teatud see algmõte, kust see on kõik tulnud ja hakanud lahti kooruma ja mulle hästi meeldib ka lugusid jutustada, et me mingisuguseid selliseid luua, neid olustike, kus ma olen ise olnud ja pärast meelde tuletanud, et ahah, see oli nii selline aed Maalide pilte ühesõnaga ja hakkame kibekiiresti siis selle asjaga pihta, millised lood sa täna oled endaga kaasa valinud ja millest me esimesena räägime? Alustuseks ma tahaks, ma tahaks mängida sellist lugu nagu ballaadžimmist ja ja see oli meie raketialbumi peal ja see on lugumis. Räägib tõesti siis terminaatori esimestest aastatest aastast 1987 kaheksa kaheksa 89, kuskil seal alguses, kui me olime tõesti, me olime, me olime varateismelised ja pilli mängida ei osanud ja kuidagi üritasime oma klassiõdedele klassivendadele lihtsalt, et teha midagi. Ja selle loo ma panin kirja aastal vist 2000. Ütleme, et üheksa või 10 mõeldes tagasi siis ja sellega oli üks tore naljakas lugu. Ma olin Saaremaal, me nimelt meil oli bändis verevahetus, tuli meile noor uljas kitarrist Taavile Ongi mängima. Esimest korda tegime bändilaagri meil Saaremaa suvilas, kutsusin tüübid sinna. Ja eelmine õhtu tulite järgmine päev järgi eelmine õhtu ma siis istusin maas ja kirjutasin ühe salmi valmis, mõtlesin vao jess võtatatata, nüüd tuleb juba muidugi ära ootamata, et kas terve lugu valmib ilusti, siis helistasin juba kõikidele, ütlesin, et nii, võtke kõik lindistus, salvestus asjad kaasa, et meil mul on kohe teile üks väga äge lugu ette mängida ja siis nagu noaga lõigatud. Loomulikult ei osanud ma enam sellele rohkem läheneda. Ja, ja nagu ma naljaga pooleks olen, on öelnud, et ja siis ma läksin kohalikku poodi salme kauplusesse Etli ammutada sealt kuskilt inspiratsiooni. Ja kui tollel päeval oleks Salme poes müüdud näiteks Jack Danielsi oleks võib-olla selle loo nimi olnud ballaad Jackist ja kui oleks see, ma ei tea pokkerit, siis oleks tõenäoliselt ballaad jonnist, aga Chim Pihkva. Siis sellest sai ballaadžimmist igaks juhuks mainime. Et kindlasti alkohoolsete jookidega ei tohi liialdada, lai absoluutselt, aga, aga nõnda see laulu sünnilugu oli päris tore. Kui näppimine Einalegi ringi Jõin kõverdunud nina ja me hakkasime bändid. Rokibänd, mis oleks pillanud? Tundub, et sinu jaoks Jaagup on laulu kirjutamisel Üheks selliseks alusvõtteks tavaliselt selline jutu Westmine, loo vestlemine, maalid mingisuguse väga värvika pildi ja on alati mingi sündmusahel ja täitsa väga värvikalt, et, et kust see tuleb või, või miks sulist selline laulukirjutamise alus? Vaat ei oska öelda selles mõttes, et mulle meeldib tohutult vaadata filme, mulle meeldib tohutult lugeda ja just nimelt nii-öelda juturaamatuid, et mingisuguseid üldfilosoofilist kirjandust ma nagu naljalt kätte ei võta. Läheme lauljatega edasi, mis järgmiseks mängisid nagu teada on, et termikas on ju vana bänd ja, ja me oleme, me oleme teinud igasuguseid asju oma elus ja, ja aastal 2000, kui, kui mu hea sõber Meelis Pai kutsus, kutsus mind nukuteatrisse tööle siis tal tekkis mingil hetkel selline mõte, et, et kuna juba Jaagup on tööl ja termikas nagu varnast võtta, et siis miks mitte, me ei kirjutaks mõnd muusikali ja esimene muusikal, mille me kirjutasime, oli risk. Ja see oli selline ka väga märgilise tähendusega ja me meil ei olnud õrna aimu ka, milline üks muusikal peaks välja nägema. Ja, ja siis me läksime Londonisse, vaatasime ära viie päeva jooksul, seitse muusikalini tulime tagasi, meil oli täiesti selge, et me mitte mingil juhul mitte midagi tavaliselt ei suuda kirjutada. Ja kolm kuud hiljem oli see muusikal väljas ja sealt edasi, kuna kuna töö meeldis. Ja siis vahepeal me mängisime ju linnahallis kriisi pikalt. Ja siis me mõtlesime, et meil on nüüd aeg ühel hetkel, et meil on aeg teha üks, üks originaal taas kord originaalmuusika kirjutada ja kuidagi tundus väga loogiline ja, ja iseenesestmõistetav, et see tükk peaks olema roome juuli, mis on, mis on juba pedagoogikaülikooliajast minu? Minu üks selline kõige-kõigem armastuslugu, noh tegelikult ta ei ole midagi minu jaoks, vaid või tõenäoliselt tervele maailmale kõige märki, kui öeldakse armastuslugu, siis öeldakse, siis mõeldakse Romeo ja Julia ja nii ta tuli välja ja ausalt öelda, ise ka. Olin natukene üllatunud muidugi, geniaalne Elmar Liitmaa, kes seal, kes selle muusika kirjutas ja ja need tekstid tuli kõik nii loomulikult ja iseenesest ja Andres Dvinjaninov, kes kirjutas siis selle libreto kokku ja paras hobuse unenägu ka. Aga aga tegelikult ma olen lõpptulemusega siiamaani, kui ma võtan kätte ruume, jõulia, plaadi, näiteks siis vaatad ja mõtled, et vau et selle asjaga nüüd küll ei oleks isegi häbi nagu tegelikult, et seda võiks mängida ükskõik kus, sest ma olen igasuguseid muusikale tänapäevaks neid ja mõned on kindlasti küsitava väärtusega ette, et meil on seal iti otsas oli ja selle loo Romeo ja Julia selline põhiline Hiiumärgiga kõige suurem ja kõige kuulsam Hitali siis mida esitasid tola hele Kõre, Kristjan Kasearu ja siis, kui maailm magab veel. Ja tundub, et rokimehel Jaagup kreemil on, on tegelikult täiesti olemas hellem pool, et nii, nii nendes tekstides kui ka endagi poolt ma saan aru, selle pala muusika autor oli Elmar Liit. Ja Elmar tegi selle muusika ja siis ta siis ta tuli ja tõi selle talvel plaadi näol, tõi, tõi minu kätte, ma panin selle autos peale, hakkasin teda kuulama ja ma teadsin täpselt, millest see lugu räägib kohe algusest peale, et muusika kõnetas mind. Ja üldiselt Elmar Liitmaa lood on enamasti nii põhjalikult läbimõeldud läbikomponeeritud, et nendele tekste kirjutada oli lausa lust, et ma mäletan midagi ebamäärast öiei öösel öösel helistasin talle, kuule mis sa tahad, et ma magan praegu vaata-kuula nüüd seda, et vaata, seee koht läheks nüüd nii väga hea koledat edasi. Üldiselt ma arvan, et, et muidugi hea lugu saab olla olla ainult siis hea, kui võid muusika võib olla nii hea kui tahes, aga kui tekst seda ei toeta ja vastupidi tekst võib olla julmalt hea, aga, aga kui on mingisugune noh, ei ole õnnestunud meloodia, et siis siis see kõik läheb kaduma, et see on ikkagi muusika, on üks tervik. Ja see romantik sinus mulle tundub, ei ole üldsegi kunagi kaduma läinud, vaatamata sellele, et, et juba mitukümmend aastat oled sa laule kirjutanud, aga nüüd valitseja meile välja sootuks käredamalt. Ausalt öelda, eks, eks ma olen kirjutanud igasuguseid asju ja ikka selliste hetkeimpulsside ajendil. Ja kogu eesti rahvas tõenäoliselt mäletab ikka veel. Oli üks kiilakas mees Tallinna volikogus, minu meelest oli see, kes kelle käest küsiti igasuguseid küsimusi ja ainukene, mida ta suutis vastata, oli ei, kommentaar paari. Ja see on, see on ka tõenäoliselt ainukene sellise poliitilise alatooniga või selline lugu, mis ma kunagi olen kirjutanud, aga aga ma mõtlesin, et nende, kui ma, kui ma neid lugusid vaatasin, et mis, mis lugusid ma täna siin tahaksin lasta, siis ma mõtlesin, et midagi võiks ju olla natukene karmimad ka siia vahele, et et jah, lollust ja laiskust ei salli silmaotsaski eriti lollust muidugi. Ja kui sa juhid meie riiki või meie pealinna või midagi, et siis sa peaksid ikkagi natukenegi aru saama, et miks sa seal oled ja mida sa seal teed? Sellesse lugu ka ei kommentaari. Seal ei kommentaari, lõpetuseks võiks veel rääkida sellest, et me käisime stuudios siis jämeda häälega mees oli Andres Dvinjaninov, kes laulis. Samal ajal lindistasime roome Juulia plaatija, lindistasime meie oma plaati ja siis siis sealt. Tõite siis kõrvalt haarasite kohe paar näitlejad endale. Aga nüüd läheme edasi ikkagi selle teadmisega ka, et, et ei ole mitte ainult loominguliselt, et sellised mehed, kes kirjutavad ise, kes tahavad lugusid jutustada, kellel on mingi sõnum edastada nagu selle looga ei kommentaarigi. Et siis teisalt olete te ka kindlasti live bänd, see side publikuga on nii oluline. Ja see ongi kõige olulisem asi üldse mul tegelikult ma, ma nagu ikkagi vähemalt mina tunnen ennast paremini rahva ees laval kui, kui stuudiote seinte vahel, et ma seda stuudiotööd eriti ei salli. Ja see järgmine lugu, mis kannab pealkirja ebaõiglane on ainukene võib-olla siis tänases saates ainukene selline hittlugu või see, mis, mis raadiotes ka kõvasti mängukordi sai ja ma valisin välja 2005 aasta Go Live selle lindistuse salvestuse. See oli just niiviisi, et see lugu oli välja tulnud, et mõnda aega tagasi ja, ja seal kõhul hajevil oli umbes umbes 15000 inimest ja kui see lugu tuli, siis isegi kuulasin, tulid need kananahk tuli peale, et, et see, see, mida rahvas tegi, see oli täiesti meeletu. Aga lugu iseenesest on, on ka selline jutustava stiilis. Et me keegi ju ei taha, et meile tehtaks seda, mida me teistele inimestele teinekord teeme. DocPlaul Polari toondunud. Ükski täie heategu ei jää karistamata. Kas teile on kunagi tundunud, et elu veab viltu? Kas teile kunagi on tundunud, et teile tehakse ülekohut? Kas teil on kunagi tundunud, et see maailm, kus me elame on ebaõiglane? Nii väidab tooli mujal. Lood ja laulud stuudios on külaliseks täna Jaagup Kreem ja reastame tema jaoks armsaid lugusid, mis tema senist muusikuteed palistavad. Kui nii poeetiliselt võib ütelda. Nii on aga see järgmine lugu meie viimase plaadi pealt kannab pealkirja metsik orhidee. Ja on taas kord selline maalitud pilt, pigem see lugu valmis, mul tükk aega. Kirjutasin jälle esimese salmi, noh, mul oli see meloodia nagu valmis. Ja siis kuidagi ta jäi riiulisse riiulisse riiulisse teised lood peale ja. Ühel hetkel helistas mulle Ott Leplandi manager, kes ütles, et kuule, kas sul on mõni riiulis mõni lugu. Ma ütlesin, mul üks on üks poolik, et et ma katsun selle nüüd valmis kirjutada, sest et ott kindlasti laulaks seda väga süngelt. Ja siis ma siis tuli juba oti plaat välja. Mul oli ikka lugu veel poolik. Ja siis korra käis mul külas Koit Toome, kes ütles, et mis on sul mingeid lugusid, ma ütlesin, et mul selline on, et miks poolik lugu ja oi vaata, kui kihvt selline. See sellest saaks väga ilusa looja. Kui ta valmis sai, siis ta oli jälle nii oma, et siis nagu oli ele. Kahju, et ma mul on, mul on mitu korda niiviisi läinud, mängi legi. Olen mingisuguse loo valmis kirjutanud isegi, ma küll ei, see ei ole kunagi olnud nagu tellimuse peale kirjutatud, sest neid ma ei oska teha, aga sain loo valmis. Mõtlesin, et äkki pakuks seda, seda võiks, mis see siis ma ütlesin. Aga siis, kuidas ma siis Annaliselt räägib minust ja minu tunne, sest minu asjadest ja siis kuidagi jäänud need asjad nii jah, et ma väga palju teistel ei ole kirjutanud ja ausalt öelda, laula mu laulusaate ajal avardus kõvasti, mu maailm. Ses mõttes. Tuleb välja, et kui teised inimesed laulavad minu tekste minu viis ja siis siis tegelikult päris äge ausalt öelda, et kohe varsti siin sõbrapäeva paiku me läheme, teeme Eesti neljas kontserdimajas, teeme, teeme. Ja kui kontserttuuri, kus, kus veel. Kutsusime kaasa Kristjan Kasearu, kes, kes roomes Julias laulis ja laulis siis kui maailm magab veel ja ja kutsusime ka kaasa Inese sellepärast et see ei olnud minu jaoks mingi saladus, et Ines on superhea laulja, aga ta ta nii huvitavalt oskab läheneda. Noh, igasugusele materjalile, et see, mida ta meie tormis tegi, oli niiviisi, et meil oli kõigil seal saates ka klomp kurgus ja seal seal tuuri peal kuuleb ka. Tõenäoliselt mängime põhiliselt selliseid ilusaid ballaade ja. Ja mul klassil ei tihti üle. Et aeg jääb seisma, siis siin ümber. Üks väga eriline plaat tegelikult, mis sinu senises karjääris kindlasti selles saates vähemalt minu mätta otsast. Ma loodan, ka sinu mätta otsast. Tasub rääkimist lahtirääkimist, on see, kuidas sa oled suhestunud viidingusse. Räägi palun nüüd sellest, kuidas sai alguse see projekt, et lausa meelest kaks plaaditäit sai neid lugusid. Ja me lindistasime Juhan Viidingu lugusid kaks plaaditäit. Esimesel plaadil oli 16 lugu ja teisel oli tal, eks tal oli palju ka neid. No alustame sellest, et vereside on olemas, aga see sõna side, et mis, mis sind haakis ta külge. Ütleme niiviisi, et kui teiste laste kokkupuude esimeses teises klassis oli, oli mingite laste teerull teerull, mis sa teed siis minul oli juba väga täpselt selge. Või tähendab, ma olin, ma olin juba tolleks ajaks väga kursis onu luulega ja mitte, et ma oleks sellest kõigest aru saanud. Ja ma siiamaani on, mul on mul Juhan Viidingu ja see paks must raamat, kus on tal kõik koos, et seal mul kabinetis minu töötoas on, on mul selja taga riiulis täpselt selles kohas, kus ma sirutan käe välja alati, kui mul on. Kui ma ise midagi kirjutan ja jooksen kuidagi kokku, siis ma võtan stopp aeg maha. Ja siin ma loen, kas Viidingut, Alliksaart või Karevat, mul on kolm sellist väga suurt lemmikut ja juhi Luika muidugi tema super lihtsalt, et mul on need kõik neli on, on mul lapsepõlvest peale väga suured lemmikud olnud ja üldiselt ma loen suhteliselt palju luulet. Aga ma valisin siit onu Johani plaadi pealt välja, tegime seda koos Taavi Langi ja Tiit Kikasega. Sellepärast, et nad oskasid ka kuidagi väga hästi suhestuda sellega ja ma rääkisin neile enne ju enne kui me stuudias stuudiosse läksime, et enne seda ma rääkisin nendega mitmeid lugusid oma onust ja, ja maalis neile pildi, et milline ta oli ja, ja miks ta just selline oli ja nii palju, kui mina teda siis mäletan ja tundsin. Ja selle loo valisime välja sellepärast, et loo nimi on pojaga restoranis, eks tekstist kuulete, ise oli nii, et üks neli aastat tagasi ma läksin mootorrattamatkale, kus oli siis maad, olid Süüria, Liibanon, Jordaania, Iisrael, ehk siis käisime surnumere kusjuures ära. Ja, ja enne seda me tegime proovi, meil olid, olid mõned kontserdid, kus me esitasime siis onu Ivani laule et asi hästi meeles oleks ja et ei tekiks kontserdi ajal mingisuguseid mingisuguseid mälulünk, kes siis minul on tavaks, et ma mängin hästi mitu korda lood läbi, et nad oleks, tuleks nii-öelda ka lihalihasmällu jäävad. Ja ma istusin köögilaua taga ja minu poeg tol ajal kaheksa aastane tuli ja Eestis ka köögilaua taha ja ma teadsin, et ma olin surnumere äärde minekul. Siis ma mängisin talle seda, siis ta siis ta hakkas nutma. Ja ise tuli ka endal klomp kurku ja pisar silma. Et. Et see kuidagi puudutas mind nii väga see, et see lugu puudutas teda, isa laulab pojale nagu päriselt ka köögilaua taga, et meil oli mõlemal nagu natuke imelik. Me oleme alfa alfaisased, et et mis, mis värk on. Aga jah, see oli üks neist hetkedest tõenäoliselt, mis jääb mulle surmatunnini meelde. Mida keller linnutiivul? Idakelner linnutiivul. Kuskil kaugel mõrtsuk laseb err. Kallis poeg, seal ruttu suureks kasva. Näed, Pariisi Kairot sur, lume err. Näed Pariisi Kairot surnumerre. Pole tarvis, tänan. Kallis poe saab, pole enam päike. Nüüd pead nagu ennast müü. Nüüd pead teadma, kuhu ennast. Ära solva kodanikke sigu. Sul hästi käivad käewara. Sinu järgmine valik viib meid Soome muusikavaiku juurde. Just mina olen soome muusika suurtarbija, ei, ei häbene seda öelda, soome muusika on mul praktiliselt rinnapiimaga kaasa tulnud. Soome muusikat ma armastan, ma kuulan seda endiselt autos ja kui ma lähen näiteks oma sõbra Kristjan Jõekalda juurde, siis me kuulame läbi kõik epu normaali plaadid ja tunneme ennast tahes-tahtmata 16 aastane. Ja, ja see on nii imelik, kui see ka ei ole, et ma elasin aastal 76 kuni 80, elasin Soomes esimesi bände, mida ma mäletan või mida ma endale teadvustasin, üks oli Welle miljana ükseli, Hassisin kone. Ja sellest tassisin, Konest tuli siis tulevikus välja seerum veljed. Ja seal on välja, et laulja vihma, alangu maailma nii imelik, tema on praegu mul hea sõber ja tema vend tilka alang on mul veel parem sõber, sest temaga suhtlen rohkem. Ja, ja see on nii huvitav, kuidas kunagi sai padjapüürid Natskeks nutetud mingisuguse hingevalu pärast vara teismelises eas, kuulates dingo ka Neumaniga olema tuttav täna ja üldiselt nende soome muusikutega me ikka aeg-ajalt mõnegagi neist suhtleme ja, ja muide, tegelikult kui, kui hakata mõtlema, et siis ma ei leidnud paraku ma fonoteegist üles lugu nimega, kuidas sust puudust tunneme, mis on epu normaali või kui hingame sinuga kaevad on meiega ütlus. Aga võin öelda, et näiteks ajateenija, mis oli, oli ka 97. aastal suur hitt et ka see on ju tegelikult kirjutatud jussi Hagulise poolt aastal 1985. Ja temal, vaesel mehel juhtus see õnnetus, et tema lasi välja samas kuus oma sooloalbumi, kui tuli Tinga audio plaatimis ette, et noh, seal see, mis tegi soomes absoluutpuhta töö seda müüdi rekordid, rekordid ja vist on Soome müüduim plaat minu meelest siiamaani. Jus Jaagulisel nii hästi ei läinud. Väga hea album on see ka, paraku mul on kasseti peal ja see on kuskil tänaseks. Aga, aga selleks, mida, mida täna teile mängida valisime plekktrummi ehk siis peldi Rumbu, mida me meil oli ka suur au, seda lugu koos Ismaalango, kes ei olnud seda lugu teinud. 20 aastat mänginud, kuidas ma nüüd tulen Soome senati torile, oli, oli see Eesti Väärsi, viron, päive oli ja siis me koos viilutasime seda, nii et nii et ka soomlastel oli vesi, kõik kratsisid kukalt. Kas tõesti, kuidas need mehed said nagu sellise, sest siis ma on Soomest täielik ikoon pooljumal selline, et et meil on vedanud ja maailm on väike, aina väiksemaks jääb ja see on plekktrumm. Ja nii kiiresti need saated onnid siin looda, laulud saates alati mööduvad, järsku ongi viimane lugu ette jõudnud ja kindlasti oleks neid lugusid ja laulusid sul Jaagup veel mängida lõputult, sest et loomingupagas ja nende lugude pagas, mida sa oled oma karjääri jooksul esitanud, on suur. Räägi, ole hea nüüd, millise lauluga me tänase saate? Täpne lõpetame üsna sellise depressiivse noodiga. Aga, aga üldiselt meie looming ongi selline natukene natuke nukravõitu aeg-ajalt. Et selle loo nimi on alkeemik. Ma ei teagi, kuidas mul see pilt hakkas ketrama, ma tean, et Elmar Liitmaa taaskord tõi plaadi peal Ühe loo, millele oli siis mängitud kitarriga mingi meloodia. Ja mina kuulasin seda ja mõtlesin, et issand, et, aga ta ju jutustab sellisest puudu Mambutšampo, nõidade kusest ja, ja kõigest sellest nagu ikka, hakkasin lugu kirjutama, lõpuks tuli ta ikkagi välja armastusloona või tähendab et, et see on üks, üks päris minu meelest päris õnnestunult maalitud pilt. Kuidas üks tüdruk tahab endale üht tüüpi, kellel, kellel on keegi muu keegi teine. Ja siis ta teeb igasuguseid nagu tekstis nõidade tarkust õppis, jõi kaarna verd. Ma ei tea miks. Aga mulle tundus sellel hetkel see hea mõte panna sinna. Ja noh, see üks hea armastus on selline lootusetu armastus. Ma arvan, et ma, selles mõttes olen ma natukese depressiiv romantiline. Et seal ongi see, et rauast Võnni Hulda kulda osata teha. Et sa võid teha võimatuid asju, aga kui sul ei ole määratud see, et sa teise inimese endale saad, siis ikka ikka ei saa. Kuidagi mulle tundus see lihtsalt hea mõttena, aga miks ma, miks ma selle loo nagu selle versiooni valisin, siis see on seal akustiline versioon ja ja see on lugu, mida me, mida me väga muidu mängijad sellepärast on seda armsam mul on. Hästi loob, lõhub saalis sellise hästi kergelt õõvastava ja kergelt. Selliseid inglise keeles kriibi, ma ei teagi, mis ongi õõvastavat sellise atmosfääri, klaver, viiul noh, ühesõnaga inimesed peavad tulema ja ise kuulama, mis, mis värk sellega on, aga, aga see on üks minu kindlasti vaieldamatult lemmikuid. Jaagup Kreem, suur aitäh, lood ja laulud saatesse tulemast Omalt poolt, soovime sulle siis veel palju vägevaid laululoomeelamusi ja et neid lugusid tuleks siis veel ja veel oleks põhjust uuesti. No ikka ikka, ma mõtlen nii palju häid lugusid jäi ju, tegelikult keerutan siin näppude vahel plaate ja mõtlen, et issand, aga selle meie põhilise esimese CD pealt, kus on igasuguseid toredaid lugu, siit ei saanudki midagi valitud, järgmise pealt ei saanud, siit ei saanud. Ühesõnaga, et kui aga sul on vaja, et keegi su eetrit reostaks, siis seal on tule tulekutsuja, ma tulen meeleldi. Aitäh, aitäh. Õiga. Inta ootased koor, taltsuta tormi, err suuta. Viidad tarkust õppis Õiga RNA-d r. Endale tõotuse, et kaard taltsuta. Aga lase vaim.