Lood ja laulud on kutsunud endale külla järjekordse külalise muusiku laulja, selleks, et küsida tema käest, millised on just tema enese meelest tema senise muusikutee jooksul need kõige armsamad ja olulisimad lood. Külaliseks on täna Liisi Koikson, saatejuhiks Maian Kärmas. Tere tulemast sadesse. Tervist tahaks teha sellise väikse vahekokkuvõtte, enne kui me üldse sinu lemmiklugusid. Siin reastame, hakkame. Kui palju on sul üldse tänaseks plaate albumeid? Ma ei oska täpselt tegelikult õelda, võib-olla neid on. Äkki ma oleks pidanud neid nummerdama niimoodi nagu Vaiko seda teeb, et number-is nimi? Ma ei tea, äkki on viis, kuus. Kuivõrd tagasi vaadates sa tunned, et see häda on sellises arengus toimunud, mis sulle meeldib või oleksite tänaseks juba tahtnud olla kuskil või areneda mingis suunas juba rohkem juba saavutada enam? Ma ei tea, iga kindlasti oleks võinud rohkem rohkem tööd teha ja rohkem veel kuulata erinevaid asju ja mõelda sundida ennast tegema, mingid. Ma ei tea mingeid otsuseid, et et vahepeal oli kindlasti selline väga mugav aeg, kus kus ei pidanud Ongi ise otsustama kuidagi nagu töö tuli sinu juurde ja läksid seal seda rada pidi, mis ette sattus. Aga ei ole mõtet kahetseda midagi ja siiani on kõik läinud hästi ja nüüd, kui on vaja mingisugused teistsugused sammud teha, siis siis tuleb need nüüd teha. Lauljatee algus oli sul üsna varakult. Kuivõrd oli sul enesel tol hetkel sõna sekka öelda või oli see pigem täiskasvanute, sinu vanemate või sinu õpetajate valik? Ja pigem õpetaja valik, vanemad küll ei sekkunud, laulud osas aga, aga õpetaja kindlasti oli see, kes otsustas lasta ja siis mul oli üks õpetaja, kellega ma käisin ka lauluvõistlusel Tallinnas laulumaias. Aga siis see õpetaja, kes minuga pikemalt töötas, oli Toomas Voll. Kuna ta ise suhtus väga tõsiselt sellesse laulmisesse, sellesse esteetikat ja kultuuri, siis sisse nagu kandus minusse ka üle ja ja, ja ta oli väga konkreetne küll lugude osas ja ta ta ka väga panustas sellele, et noh, me lähme konkursidele ja see on kuidagi selline lauluõpetajad, siht alati minna oma õpilastega konkursidel, saada seda, seda tagasisidet, et kas siis on hästi, väga hästi. Eks see oli ka meie eesmärk päris pikad aastad. Aga, ja ma pean ütlema, et ma ise vist ei öelnud sõna sekka. Toomas Volli puhul, mis olid need sellised esinemiskultuuri, võib-olla alustalad, kas neid saab kuidagi märksõnadena üles loetleda või mida ta teisse üritas süstida? Meil oli terve laulustuudio tüdrukuid. Mingi hetk oli emeid äkki isegi kusagil 12 või midagi ja siis oli järjest vähem. Ja siis me ikka meenutama seda, kuidas ta ütles meile, et et lavale tuleb osata minna seal olla sealt ära tulla. Et selline laser, noh, mingi aeg saatis meid päris tugevalt, et me olime sellised. Ma ei tea, kas see on nagu päris nihuke rividrill oli, aga aga ta nõudis meilt palju ja võib-olla sellepärast ta sai meilt palju. Ma arvan, et eestlaste teadvusesse oled sa jõudnud tõesti väga pisikesest peast juba just ühe väga kindlalooga, mis sind lõpuks lausa Itaaliasse viis, kui, kui minu mälu ei peta, minia. No selle loo jälle toomas valis, sõit, pilvelaeval on siis loo nimi. Valter Ojakäär ja leelo tungal on autorid. Kas mäki käisin laulukarussellis ka selle looga? Kui me läksime võistlustele, siis olid nagu alati mul praegu meenub, et mis olid nagu alati siuksed kaks lugu, et üks on nagu sihuke kõvem lugu on ju ja teine okei, võib-olla mitte nii. Näitan kõike välja ja siis eelvoor alati panid nagu selle veits nõrgema loo nii-öelda ja siis, et oleks finaalis nagu anda välja see suurem luga, minu meelest sõit pilvelaeval oli pigem see eelvooru lugu tavaliselt. Aga siis see oli kuidagi sihuke hästi mõnusa valsi tempoga ja oli sihukese kelmika maid, lugusid, mis ma tol ajal laulsin siis tegelikult ma olin pigem niisugune niisugune nutulaulu laulja või või noh, sellised tädid ikka nutsid, kui ma laulsin midagi siukest ilusat hästi kõrgelt ja et pigem see oli mu leivanumber ja aga sõit pilvelaeval, sellega me ka kõigepealt käisime Soomes, kus muga võitsin veel mingi konkursi sellega, mis oli päris uhke tunne ja siis sealt äkki tuli see Itaaliasse sõit, nii et Eve Viilup siis ma arvan, et nad saatsid sinna mingeid kandidaate, arvatavasti et Eestist oleks siis keegi esindamas. Ja tegelikult ma olin liiga vana selleks ajaks juba selle konkursi jaoks, sest et nende vanuse piirang oli üks kuni üheksanda eluaastani, kui ma olin siis juba 11 saanud. Aga on ikka kindlalt, tahtsid mind, see oli nii armas, kuidas nad seal noh, lennupiletid, kõik tehti välja kogu aeg kingitustega kaeti sind üle ja kõik väga oluline oli see, et kõik lapsed said täpselt ühepalju kingitusi. Noh, kõigepealt me olime seal kaks nädalat, kus siis toimus harjutamise, ütlesid, et kõikide riikide lapsed pidid enamuse laulust laulma itaalia keeles plussis ühe salmi omaenda keeles. Ja siis alguses toimusidki siuksed, proovid ja kõigile kingiti mingisuguse firma poolt siis kõik riided, et kõik olid nagu ühte tooni ja ja mäletan, mina saan alguses mingisuguse punaseruudulise kott kleidi ja siis oli selle selge seal hotellitoas ja siis mu ema vaatas, et see on nii õudne. Kuulge, kas teil seal välja vahetama ja siis ta võttis, seal särab natukene tuba on ikka midagi muud saama. Aa siis mille kingiti väikesed diktofonid. Kuhu siis selle koori dirigent Mariele oli lugenud peale need sõnad, niimoodi? See polio, Siido prestiiž, Siimu, et ma tähtsal saaks aru, kuidas kuidas hääldus on, ja selle järgi ma õppisin, õppisin terve loo niimoodi, luges ette patsu suu, laavaliin, Cheinun, Timo. Sellepärast ei tekkinud seda himu hakkaski itaalia keelt õppima, sest praegu kõlab väga hästi, kui see hääl mul olid, nii kõrvus, seda küll, ma kuulasin teda nii palju. Jah, seal oligi, alguses oli see ja lõpetajatest antipaatiaid Marieled muusilmari järjest ja siis tuli see demofono ja siis sinna peale said aga ta harjutama ja siis said selle diktofoni endale veel. Ma olin kodus ikka nii kõva kooli, läksin sellega ja see oli päris kõva sõna. Nii et jah, selle sõit pilvelaeval selle pilvega ma sõitsin ikka päris pikalt ja päris kihvt oli. Albeevee toime antiikvili. Grammeebeedeeaa, medi, tuulipaania, oleni. Rentima. Selle saate üheks eesmärgiks ongi see, et me avastaksime nendest muusikutest, kes meil lood ja laulud saates külas käivad oma armsamaid lugusid tutvustamas. Avastaksime neist mõningaid selliseid tahkusid, mida võib-olla väga üldlevinud ei teatagi. Ja kui sa rääkisid mulle enne siia stuudiosse tulekut, et on olnud selline kooslus nagu amorada siis ma ei teadnud sellest midagi. Ole hea, harinud mind ja kuulajaid, mis loosa järgmiseks valisid ja miks. No kui ma kooliajal olin olnud alati selline klaveri saatel on kõik laulud või siis isegi fonoga vahel põhiosa on ikkagi sellel mina, mina laulan siis amoraada, oli esimene bänd, tehti bänd, kuhu kutsuti mind laulma solistiks ja noh, me tegime igasuguseid siukseid tantsumänge ja see oli tegelikult hea praktika kindlasti mulle alguses, kui vana sa siis olid? Ma olin keskkooli viimases klassis võib-olla 17, midagi 18 17 jah. Aga nojah, see andis selles mõttes praktikat või mingit teist kogemust laulmise osas, et et alati on ju olnud kontsert olukorda, et mina olen laval, inimesed saalis istuvad ja kuulavad, aga siis oli see, et ma olin bändis ja võib-olla kõigi kuulagi. Alguses ma natuke nagu solvusin ka, et mis mõttes, et laulan, siis te räägite, jutusin söötajasama. Harjumata lihtsalt. Aga see oli jälle omaette kogemus, mitte et ma nüüd õudsalt tahaksin seda teha siiamaani see on raske sellises olukorras laulda, aga nüüd ma juba võtan seda natukene teistmoodi. Aga siis mingi hetk. Me hakkasime salvestama mitte päris enda lugusid, aga tellisime tõlk ked ladinaameerika artistide lugudele, eestikeelsed tõlked, Sis Kaari sillamaa tõlkis seal midagi ja ja oli glooria Stefani lugu, mis tema originaali nimi oli, aga meie esituses sai see nimeks narr. Ja seal on natuke niisugune just siukest ladina ja asja oli seal ja et see bändi olukord pluss see, et ma olin stuudios ja ja mina pidin andma sellele tekstile nagu elu, keegi teine polnud seda veel teinud. Et noh, see on täiesti ikkagi nagu uus lugu või kuigi mul oli kõrusse kaver. Aga noh, ikkagi see tekst, laotus natukene teistmoodi ja siis et sinu vastutus on see juba, et sa teed mingeid arvutusi seal, et kuidas raseerida ja vältida toomas õpetaja salatseda välted peavad õiged olema, eks, et noh, et sõna peab olema arusaadav ja ja siis sain seda seal kõike rakendada, nii et et see oli, ma arvan, hea väljakutse alguses. Plaan täna ainult, et mul ei ole maailma pea. Kombunustraadilt vaja. Pille suredasid, mängi. Usaldan meie tunne, see on teineteise südamesse. Narriks lotole idel. Naerma. Tanenud kuhugi mujale maa kätte plaaninud olen täna mulliga. Kui kiirelt sa tundsid, et sinu üleminek sellisest veel õpilasest kasvõi näiteks Toomas Volli õpilasest või, või sellisest inimesest, kes kompab seda, mida ta tahab teha selliseks lauljaks, kes juba aimab, mida ta tahab teha lauljana. Et kui valuline see protsess sinu jaoks oli, see kasvamine selleks liisiks võib-olla, keda me täna tunneme? Ma arvan, et see protsess veel kestab just see noh, et kõhklused ja kahtlused kõik, et kui nüüd tõesti ainult mina otsustan, et kas need otsused on õiged ja kas ma julgen neil üldse näidata kellelegi ja kõik sellised asjad käivad peast läbi, et aga seal võib olla hea protsess, vast. Ma ikkagi usun, et peab olema enda suhtes kriitiline, kuigi vahel võib-olla olen liiga, aga aga ma tahan ikkagi ju teha head asja. Ja ma tahan, et mul oleks ka endal okei seda pärast kuulata. Nii et tuleb olla kriitiline ikka. Sest järgmine lugu, mille sa siia saatesse valisid, väike järv. Seda kuulates, mina tavaliselt olen juba mõelnud, et vot see on liisi, et sa nii sinulik. Miks sa selle loo siia saatesse välistatud? Väike järv ja sinu hääl olid kaks esimest lugu, mida me salvestasime Väikse järve plaadi jaoks. Siis ma olin sattunud juba sinna Tartu ringkonda kuidagi see viita, muusikal ja tegemised seal Tartus viisid mind kokku siis Alari Piispea ja Lauri Liiv akuga ja nemad pakkusid, et et kusagil siin oled, et siis hakkas stuudios siin meie juures käima, neil oli stuudio lihtsalt niimoodi seal võtta ja ja teeme midagi, teeme bändi ja teeme, teeme hea plaadi ja siis ma olin muidugi jube meelitatud, et kuidagi minu peale mõtlesid. Ja need lood olid jah, kaks esimest lugu ja nad olid väga head juhendanud tead siis, või? Nad üritasid minu siukseid ilulaulmise maha võtta või mida ma olen seni teinud, et et noh, et jutusta pigem vaata sõnu ja ja ütle, ütle meile sõnu, et pigem vähem kui rohkem. Ja siis justkui me kuulasime neid kahte lugu, ega ma ise ka ei teadnud, mida ma teen, kus on selline suur muutus, sa võitled, stuudios laulad, eks ole, ja võitled sellega, et et mingisugust õudset noodi teha, sest tavaliselt refleks on see, et aitad kuidagi ennast ja sellega siis võib-olla endale tundub nagu igav, et ei tea täpselt. Aga samas see protsess on see, et sa otsid seda saundi ja seda sosinad ja ja õige sõna peal mingi õige rõhk ja niisugused väiksed asjad, millega mängida. Ma mäletan, et esimene inimene, kellele ma saatsin need lood noh, lihtsalt tuleks väljastpoolt mingi arvamus, et et mis sina arvad. Ma saatsin Ewert Sundja lähtudes me käisime siis otsa koolis koos. Ja saatsin küll niimoodi, et ma ei tea, nad kuulad, mis tegime, mingi sihukesed asjad, see on jälle nagu aimu ka, kas on hea, halb. Esis Ewert ütles just selle väikse järve loo peale, et kuule, et nii kihvt ja see süstis minusse natukene usku ka, et okei, et kellelegi nagu veel läheb korda, et teeme siis edasi. Kuivõrd palju sa tundsid Liisi, et pärast pärast seda, kui väike järv ja sinu hääl ja kõik need lood olid jõudnud inimesteni, et siis tegelikult oli toimunud mingisugune plahvatuslik avastamine kuulajate seas, et sind oli justkui nagu leitud ja et sa said väga palju tähelepanu, tegelikult sinu hääl sai tohutu populaarseks näiteks läbi reklaami ja ja kuivõrd sa tunnetasid seda tollel ajal. Mingite inimeste jaoks ma olin olnud alati olemas see väike Liisi ja siis võib-olla ja oli tõesti on mingid inimesed, kes ütlesid, et noh, kes ei teadnud mitte midagi ja siis järsku oli mingi Liisi Koikson sellesama väikse järve plaadiga. Ma ei tea, kas ma seda nii väga tunnetasin, aga no see oli minu jaoks väga suur üllatus, et need plaadimüüginumbrid olid ikkagi päris suured ja ja tulid vist ka mingid auhinnad seal ja pigem hoidsin sellist. Sest ma tundsin, et ma olin ikkagi tiimi liige. Mitte et see nüüd tohutu mingi minu teos. Et noh, just need sõnad kõik, kes sinna kõik sõnu kirjutasid, Jaan Pehk ja Rein fuksi lood olid seal ja Robert Jürjendal, et kõikide nende sihuke helikeel ka ju vormis seda ja noh, kõige minu nimi on seal plaadi peal, eks, ja siis kõik see au ja kuulsust oled minu peal, aga, aga see oli ikkagi hästi, palju inimesi oli seal seotud sellega, nii et aga noh, selles mõttes järgmist plaati teha oli väga keeruline. Et sellele siis järgneks midagi esimest plaati, keegi ei osanud oodata. Ja nüüd kõik ootasid, et mis siis nüüd edasi. Siis tuli väikeste asjade võlu just mis natukene ka tegelikult kadus ära, kuna sellega ei kaasnenud sarnast. Seal ei olnud nagu sellist ühte lugu, mis sealt oleks välja tulnud või. Bändisiseselt ka hakkasime vaikselt tegelikult lahku kasvama, arvamused hakkasid erinema ja nemad võib-olla ei tegelenud selle promo ka enam nii väga, et see plaat saaks mingit tunnustus, pigem oli see, et teeme valmis ja siis. Nüüd on valmis. Tehtud aga selle plaadi pealt on sul ometi oma lemmik olemas. Ja see on üks lemmik, sest ma mäletan seda salvestamishetke jube hästi. Kell oli vist mingi? Ma ei tea, kas on, vastab tõele, aga mulle praegu meenub, et kellel hästi palju või seal isegi mingi üks või kaks öösel ja ja oli veel umbes, et noh, teeme selle loo ka, lindid on ühtelugu veel vaja. Ja siis Jaan Pehk oli just need sõnad saatnud, et sihuke virmalised nahk ei. Ja noh, kuna seal muusikalist materjali suht vähe, siis tegime sellise maastikulise virmalisi sõnast lähtuva soundi pildi, siis mulle väga meeldis, kuidas kõik seal mängisid ja see intro on juba nii lahti ja siuke. Ühesõnaga ma panin silmad kinni ja laulsin selle loo lõpuni. Ja siis ta jäi niimoodi sinna õhku rippuma, see viimane kord ja eeslaulja Lauri Liivak ütles teistpoolt pulli tagant. Nii jääb autega jah vähevõttega. Ja tõesti, see tunne oli hästi õige, kuidagi. Olime samal lainel. Et võib-olla mäe seal inimestena elame, ei olnud samal lainel, sellel hetkel aga aga muusikaliselt ikkagi. Me ajasime ühte asja, seal hea tunne. Jätkub saade, lood ja laulud, täna on külas Peil Liisi Koikson ning oleme jõudnud enam-vähem poole peale. Read on järgmine lugu, mille sa, Liisi oled välja valinud ja ma mäletan, et son plaadilt, mille nimeks ettepoole ja ma väga hästi mäletan seda aega. Sest ma mäletan kuidagi sinu seda olekut ka, et vot see on nüüd niisugune plaan, mida ma teen ise. Ja ma ise otsustada on ja ma ise valin, kes mängivad, ise valin lood ja sellesama loo, mis sa selle plaadi pealt välja valisid, sa oled ka ise kirjutanud. See oli, oli tegelikult kihvt aeg ja hirmutav ka, eks just see muidugi kusagil intervjuus ma ütlen, et ei noh, nüüd on kõik õige, kõik on õige ja nüüd mina olen boss. Aga siis noh, tegelikult prooviruumis ju ikkagi nagu natukene sõltud pillimeestest ja küsida, et mis sina arvad, mis sina arvad ja et ikkagi selline kõhklus oli endiselt sees. Aga kuna bänd oli nii kihvt ja Me tegime bändilaagreid ja ikkagi võtsime asja tõsiselt ja siiamaani ma mängin nende muusikutega ja nad on, noh, ma ei suuda neid ära kiita. Seal on Erki Pärnoja marti tärn, Marek Talts, Tiit kevad, Raun Juurikas, et me mängime hästi Narva selle bändiga koos, aga aga kui me mängime, siis on lihtsalt no lähedki nimodi tunnikeseks lähed niimoodi ära, et umbes sellisel pehmel saundi padjal lihtsalt hõljud ja siis ükskõik mis noodi sinna peale. Paredaga kõik kõlab nii hästi, see on tohutu nauding. Aga selle read looga oli jah, mõtlesin kurje küll, et ma pean ikka endale panema vähemalt üheks sinna plaadi peale. Ja siis paar poissi olid minu juures külas oligi vist Maarek ja Erki või Mart marti äkki ja. Ja siis ma mõtlesin, et okei, ma olin ise endale ogadele ette. Ma panin nad niimoodi enda selja taha istuma diivani peale ja siis ise vaatasin seina, mängisin klaverit, laulsin et käed värisesid, aga, aga ära tegin ja see oli suur hetk minu jaoks, et sa mängid selle loo neile ette, siis tähendab kõike, sa loed mingisuguse märgina, mis sealt pärast tuleb, eks, kui nad vaikivad, siis hakkad seda tõlgendama, miks nad vaikivad on ja kui nad ütlevad, et isa jah, okei. Okei, ta ei olnud peaaegu mitte midagi, tähendab, et ta ei julge välja, siis oli nii halb. Ta hakkab kõike tõlgendama pigem halvasti kui et noh, neil ei ole ju näod nii naeru peas praegu nagu ma tahaksin, et meil oleks, aga nende reaktsioon oli siis tegelikult oli suht selline vaoshoitud, aga mida rohkem noh, õnneks jäin sellega kindlasti ei, me teeme siis tal ei olnud ka, et ma ei tea ja tegelikult seal juba okei. Erki oli küll selline, kes ütles, et kiht ja see andis natukene sellist kindlust juurde. Me hakkasime bändiga alguses on ikka rabedal täpselt ja lugu on uus ja ei tea mida teha, aga aga praeguseks bändiga on saanud sellest selline võimas võimas lugu alati, tal on mitu osa ja ta kuidagi areneb ja lõpp on selline võidurõõmus, nii et jah, ma olen, ma olen väga õnnelik selle loojale. Kirjutan. Ükski huvi on Kirjuta need mõneks hetkeks tühi oleks. Käisin ja toolide kuube maak, tuuma. On val Paavee ja nii seede. Ise olen veidi Haale. Vaadata täistööpäev. Et kui ta on nii ta kaaneta Sul on ta oleks sisu liialt kihtede. Tundeid ise olen veidi meeletu. Olen veidi hooletu. Udukuulide. Tundeid. Üle Jaanele. Ena meid. Jällegi lood ja laulud saade teeb oma eesmärki seeläbi, et tutvustab, võib olla selliseid peidetud pärle sinu senises lauljakarjääris. Liisi, mis asi on kros hädsust? Krahhist on tulem karbis sellele, et on selline saksa päritolu kontrabassimängija nagu Manfred bründel kes siis 2000. Ma ei tea, kas viis, kuus, seitse hakkas käima siin Eestis ja ma sain arutamistandis akadeemias õpitubasid ja tal hakkas väga eesti keel meeldima. Ja üldse Eestis olemine ja siis ta hakkas otsima tekste, et teha eestikeelset muusikat. Ja ta leidis Kristiina Ehini tekstid ja siis kirjutaski neile. Üks oli siis öölinn, snaipreid. Ühesõnaga see protsessist oligi nii, et vaatad seda teksti ja siis tegi selle peale meloodia. Aga noh, inimene, kes tegelikult ei räägi eesti keelt kuskilt, ta kuulis minu, minu häält ka mingi plaadi peal ta midagi võttis minuga ühendust ja saatis mulle siis selle teema, kus oli meloodia, oli niimoodi mingisuguse MIDI-klahviga sisse mängitud, eks. Ja siis ma vaatasin teksti ja kuulasin seda meloodiat. Ja no need üldse kokku ei läinud omavahel, sest noh, välted on nagu valed või hakata neid sõnu sinna peale panema, rõhud on kuskil. Vaata, eesti keel on nii keeruline, et sa ei saa seda niimoodi võib-olla mätsida nagu inglise keelt. Et ja sellepärast see protsess oli just see, minu ülesanne oli jälle võib-olla mõnda nooti hoida, siis pikemalt, et välde oleks just õige tekst, oleks arusaadav. Ja no need teemad, mis ta saatis. Ma pidin nii palju ketrama seda MIDI demovat üldse saada aru nagu, mis seal toimub või lihtsalt tampisid selle meloodia endale pähe. Põhimõtteliselt tegelikult sellega ei läinud kaua aega, mul on ikkagi kuule mingit asja, millest mul kohe hammas peale ei hakka, siis mul tekib siuke hasart. Nii ma pean selle äratama kohe praegu. Ja siis ma kuulan ja kuulan ja kuulan ja kuulan, kuidas see saab nii olla, et ma ei saa sellest aru, ei saa nii olla teelt. Ja siis Ma kuulangi niikaua kui tegelikult ma saan päevaga selgeks, me tegime neid kontserte, siin laivis ka paar tükki ja eks see oli ikkagi veidi hirmutav, ütleme, et see harmoonia on nii keeruline. Ja, aga sa ei tunne ennast ikkagi vabalt selle peale, et hästi hästi hoidsin sellest meloodiajoonest ikkagi kinni. Ja võib-olla noh, mingi paari kontserdi pärast veits oli kindlam see, mis toimub, et siis kõrged variatsioonid said juhtuma, aga aga mitte eriti, et noh, see oli ikkagi selline padu, džäss. Ja need, need inimesed, kes seal mängisid, olid tippmuusikud ja ja selle nende jaoks ka niisugune matemaatika. Aga noh, mingist, et et ma sain sellise kogemuse ja ma olin ikka tohutult tohutult nagu närvis, sest et nad olid. Ma tundsin, et ma ei ole nendega ühel levelil tegelikult. Aga minu trump oli siis ju ta mind siis tahtis sinna, kui ta mind kutsus. Minu trump oligi see minu kas siis minu tämber või see, mis ma pidin selle selle peale panustama, et ju ta siis tahtis seda, mis mul on ja siis kuidagi endasse seda kindlust sellega tekitavad. Tegelikult ma täpselt ei saa aru, mida te siin mängite, aga noh, nii palju kui ma oskan, ma annan, annan kõik. Kes käib märtsikuudel? Maata. So. Juure. Süüdanud. Jätkuvalt on lood ja laulud saates külas Liisi Koikson ja ja võtab ette neid lugusid, mis just sinu jaoks on tähendusrikkad või armsad sinu senise muusikutee jooksul. Helletused on üks selline põnev projekt, ansambel, mis, kui minu rehkendus ei peta mind, on on kaks plaati tänaseks välja andnud kaks plaati. Kuidas üldse sellisesse seltskonda ja, ja sellise nii-öelda pärimusliku muusikasfääri sattusid. Paul Daniel kutsus mind. Ma ei tea täpselt, kuidas tema, kuidas tema sellele laine regilaululainele sattus aga tema tahtis hakata tegema siis regilauluseadeid, Churchill sõitmise, tegelikult see seltskond ei olnud folgi seltskond, sest et peale Pauli oli seal ara järel Jan Alexandra Anstal kremenetskined grimetskaja siis kes meil veel oli? Folgi poole pealt olid siis Marko Mägi ja tollane Kätlin Jaago. Aga Paul ja küsis, et kas ma tahan tulla ja ja mul ei olnud kunagi varem regilauluga mingit kokkupuudet olnud. Ja sellepärast oli ka nii kihvt, et ta mind kutsus, et ta nagu kuidagi arvas, et ma võiks sobida. Esialgu ei tundnud, see regilaul on selline töö R ja see on kõik, seda laulad kuus minutit. Ja siis noh, mis siin ikka siis on, eks ole, lihtsalt loed sõnu maha, jah. Aga see lugu mehetapja soligi laivis võis kesta mingi, ma ei tea, kuus-seitse minutit. Ja ma laulsin sellest enamuse aja ja siis ma sain aru, et kuidagi hääleliselt ka kurat noodid istuvad kogu aeg ühe koha peal. See kurnab su hääle nii ära, et ma pidin hakkama nagu suruma lõpus. Mul läks hääl lihtsalt ära ja selle loo lõpus kui sa laulad mingit tavalist poplaul või midagi, siis natukene olnud Altkorra, käid üleval ära ja siis see tegelikult ei kurna häält nii palju, aga seal on, paned puiselt kogu aeg raiud ühest kohast ja siis nagu ühest kohast kriibi niimoodi sügavamaks ja sügavamaks seda auku. Ja just seda, et hoida seda energiat lõpuni välja. Sest et seal ju stoori käib, terve see aeg, et meeli läks, läks mehele ja, ja ta ei tahtnud ja siis ta hakkas ära jooksma, kelle juurde jooksis ja jooksis, ühe teile ei võtnud ja kolmas ei võtnud ja siis lõpuks ta siis uputas ennast. Järv. Noh, selline selline tohutu stoori ja mulle nii meeldivad Pauli seaded, kuidas? Ma ei tea, kas te seda alateadlikult või teadlikult alati ta arvestab tekstiga, ta arvestab selles tooriga ja see muusika kasvab sellega koos või panustab ka sellesse, et see stoori oleks, et sõna oleks võimsam. Ja need kontserdid on olnud ühed minu raskemad, sellepärast seal ka seadete mõttes toimu saarelt hästi palju ja kõigil oli mingi oma väikefunktsioon, et noh, ma teadsin, et kui ma tulen õiges kohas sisse, siis on kõik okei, et ma raiun seda oma oma asja ja ja taktimõõtudega mul probleeme ei ole. Et peaasi, et kui ma tahan õiges kohas sisse siis on kõik okei. Ja see oli hästi-hästi arendav aeg, seletuste aeg ma täpselt ei tea, kas läbi või ei ole, sest et me natuke oleme koosseisu muutnud ja ja Paul muutis bändi nime hell ütlustest. Nüüd on bändi nimi Elletuse veega, aga ma loodan, et et me teeme veel seda, et see on niisugune tore asi, mille juurde tagasi minna. Niimoodi naerda aga udu. Udu uraaniga. Ta. Teetoode aga udukoodi? Peedi Mäeli Uudaa Tuinud ei meeli. Kas ta luu ka kaalu? Kuulu ka öödame veer. Miks ma ei saa söödaarmeeks ja kui sa jooda Peeezzdeedeebee juudi? Kaer juurde. Ta saab arendada ja ta Igat saadar võimeid arendada ja nii ta nii Aga kuldaväärt ta targa ja ta Teina minna venda ja ta ta, ta, ta ja ta. Ei veega targa ja ta EV näitaja. Ei aga seisma juurde. Paari juuksejärve. Ka ja ta laar ja ta käskis. Nuud uurija peale ja harja laseri Nola paa lumi peale. Kes näeb soo taas? Tuleb välja vist, et, et sul on selliseid ansambli kogemusi pea, et rohkemgi kui sooloalbumi kogemusi, sellepärast et lisaks just kõlanud Helletustelevi Elletusele, nagu need nimevariatsioonid on, oled sa teinud ka koostööd väga põneva seltskonnaga, mis lõpuks koondus nime alla, vaikne esmaspäev või siis nagu plaadi peal on kirjas Liisi Koikson ja vaikne esmaspäev. Kuidas sai selline seltskond kokku, sest et seal on ühe mehe väga tugev visioon mängus? Ja sellesama ühe mehe tugev algatus ka samamoodi Ardo Ran Varres, sest on siis jutt ja tema me esimest korda kohtusime detsembrikuumuse võtetel. Ta mängis seal mingit reameest sõdurit. Ja siis me tegime aega parajaks seal kuskil, kuna meil oli palju öiseid võtteid ja siis pidime tihtipeale ennast mahutama kas kuskile väiksesse treilerisse või kuskile külmakambrisse või siis nagu esimest korda rääkisime. Jaa. Jaa, ja sealt tegelikult ühtegi mõtet ei tekkinud. Aga siis kunagi hiljem isegi äkki paar aastat hiljem kohtusime mingil kohviku avamise üritusel ja tuli minuga rääkima lihtsalt, et siin kunagi kedagi testist ei tundnud seal kuidagi tuttav nägu, et räägime natuke juttu. Ja siis ta nagu mainis, et äkki äkki võiks teha midagi koos, et ta Tal tekkis selline kihkunendan, kirjutanud hästi palju filmimuusikat vist etendustele teinud muusikalisi illustratsioone, et tal tekkis soov teha lihtsalt lauludega plaat eestikeelsete eestikeelsele luulele, siis näiteks. Ja, aga noh, tal konkreetsemat mõtet ei olnud, et mida või või üldse kelle tekstidele ja siis me otsustasime, et saame lihtsalt kokku ja vaatama, et plaane ei teegi. Ütles, et mõtleme, kui, kui meil tekib mingi idee või kui me sobime, siis siis teeme ja olime hästi sellised, et vaatame, mis saab avatud olemisega. Ja hakkasime siis kokku saama, seal ta töötas siis veel draamateatris ja tal oli seal helistuudio ja tekkisid sellised regulaarsed. Tule ja mul on mingi väike põhjet, salvestame midagi sisse. Ja me mõlemad samal ajal leidsime transuuri parkalaja luulekogu. Selle lohelausuja äkki oli selle nimi on suurilisele mulle just toonud. Ja Ordogaa luges seda ja mulle väga-väga meeldisid need tekstid seal nad olid nii. Nii kuidagi arenevad ja kaunid ja lauldavad tundusid ka. Ja me hakkasime tegema nendele tekstidele muusikat ja sellist toimis jube hästi just see, et ma sain kohe salvestada, laulsin mingeid hääli sinna peale. Et Hardo suhtumine oli see, et noh, go crazy tee, mis sa tahad, et et laulan kõrgelt laule madalalt ja laulu valjusti halvasti vaikselt ja ja vaatame, mis toimib, mis, kui ei toimi, siis selle cancel dame ära, onju. See oli hästi sihuke, kuna ei olnud mingit tähtaega. Õhkkond, aeg läks alati hästi kiiresti stuudios. Mulle meeldis, et me koos loome, hakkas mängima midagi, mina hakkasin ümisema midagi ja et see sihuke uus kogemus, mis hästi Läksid, usinad hingasid teistmoodi, kui läksid seal stuudiost välja. Kohentslike reibas oli olla, et issand, et nüüd tegimegi praegu midagi. Ja selle uneluse looga oli just see, et tal oli tehtud, valmis meloodia olemas ja kas äkki kitarri, põhiyaliga, kitarri, klaver, äriühesõnaga mingi tema põhi oli, ma laulsin selle teema sinna peale ja siis tundus, et see võiks massiivselt lõppeda. Laulsin kõik harmoonia hääled sinna peale, mis mul vähegi pähe tulid ja huilgas undasin ülevalt ja alt. Ja siis ma mäletan, kui ma tulin sealt lauluboksist välja ja kuulasime seda, siis mõlemad kuidagi saime aru, et issand toimibki. Nii et kohe said aru, et see on hea. Ja nende. Piisa. Teades liisimise järgmiseks looks oled valinud, siis ma pean tunnistama, et see mõte, mis mul saate alguses peast läbi käis, et sa nii väikesest peale juba laulsid ja sai ikka väga palju tegelikult tähelepanu ja võitsid väikesest peast erinevaid konkursse. Et see ei läinud pähe ja et, et sa oled ikkagi selline väga, ennast jälgiv, pidevalt ennast kritiseeriv küsiv, arutleb, mismoodi ma tohin teha või saan teha ja ei ole üldsegi sinu jaoks mingi probleem olla ka tegelikult tavaline taustalaulja. Ja tegelikult ma naudin seda väga ja paar aastat tagasi oli super võimalus selleks sest et Jaan Tätte läks tuurile ja kutsus mind kaasa ja kutsus kaasa ka Maarja, Maarja-Liis Ilusa. Ja mõtlesime, et kuna me tegelikult pidime vist laulma seal soolona, ma ei tea, kaks kolm laulu või ja noh, me oleme seal nagunii. Nii et mis me siis ikka lava taga passime, lihtsalt istume seal laval midagi ei tee. Ja me mõlemad Maarjaga olime nõus, et tegelikult me võime bäkki laulda. Ja noh, Jaan tegi seal laval nalja ka, et noh, et. Kallimad tähti, kõige vanemad Aga? Aga tõesti, me ei ole Maarjaga väga palju koos teinud, tegelikult varem ja natuke oleme noh, mõnes mõttes nagu sarnast teed käinud, aga täitsa erinevateks kujunenud. Ja siis oli see nii tore üllatus, et tegelikult meid sidus ka samamoodi muse hasart leida harmooniat. Sest et kui mina käin ringi või küll raadioid istun taksos või kuskil poes olen, siis ma kuulan lugu ja automaalselt ma laulan nagu mingit hertsi. Noh, et, et seal on nagu see, et ma ei laula, viisilaulmine on, igav on ja siis ma üritan nagu otsida mingisuguste teist lahendust sinna. Aga see on automaatne juba kuidagi son sisse jäänud ja mu tulnud Maarja on sama siis. Meile väga meeldis, et me läksime, käivad sealt, mul on Alton ja ja tegelikult juba me jõudsime selleni juba piisas sellest, et et me leppisime kokku, et ema on alati üleval, mina alati all ja kuigi nagu eriti algus, noodi leppisime kokku ja siis me juba kõik käigud ja kõik oli okei. Et keegi juba toimis ja see oli jube mõnus tunne. Noh, teistmoodi, seal kuuleme mingit saundi ja ja sa oled, läki, laulja ja sa pead arvestama sellega, et solist on keegi teine ja sinu hääl tegelikult peab niisama lihtsalt väikest värvi väikest niidikest, mis täidaks seda üldist helimassi. Aga sa ei saa võidud sedasi üle teiste. Ja see, see funktsioon mulle meeldib ka. Jaanituuri peal. Noh, ta oli muidugi nii tore, Kaadub pakkus meile võimalus teha seal Wilson tema juures proovilaagrit ja sellel mõnus suvi ja siis vahepeal päevitasime väljas trepi peal ja siis läksime tuppa ja tegime jälle midagi, salvestasime ja siis läksime mere äärde sauna ja selle salvestasime. Ta väga hellitas, meid hoidis meid hästi. Et saadan Jaanile Vilsandile sooja sooja, tervisid. Ojakese vaim seal vuliseb ta m dal laulu laule, laula unisel Ta vahtu tekitab, on küll. Ta päikest peegeldab, on küll. Üle kivide ja mätaste Vessi vaikselt pehmelt voola. Ka väga rahulik. Ta väga rahulik küll. Täiesti ojakeses way vuliseb ta n dal laulu, laula, laula, bulisel tava tekitab on küll. Päll, kes peegeldab, on küll üle kivide ja mätaste vesi vaikset pehmelt olla ta väga rahulik, küll. Ta väga rahulik külm. Ordi õppelaen läheb ta tõkkepuid? Ei oi, aga. Veel üks lugu on jäänud sellesse saatesse. Ja Liisi Koikson ei ole sugugi mitte pelgalt laulja laulukirjutaja, vaid saatkava CVsse kirjutada näitleja sest korraks juba käis ka tänases saates läbi see, et sa oled mänginud filmis Detsembrikuumus ning laulnud sellele filmile ka tunnuslaulu tänasesse saatesse, valisid selle loo ka, miks? Valisin sellepärast, et salvestamisprotsess oli hoopis teine, mis mul on kunagi varem olnud, sest et loo autor siis Sven Grünberg istus ka stuudios ja ta kogu aeg katkestas mind. Sest et tal oli kogu aeg mingisuguseid nüansse nõuandeta, arvatasti tal endal peas, kõlas lugu kuidagi, noh, täpselt kuidagi sellisena. Ja siis ta tahtis seda minult saada. Uus roll oli siis täita tema juhtnööre ja noh, muidugi mingil hetkel ka, kui mulle tundus midagi, miski ikkagi toimi, siis siis ma üritasin ka sõna sekka öelda, aga aga see oli raske, Täita kellegi teise Niukest visiooni excuse tegelikult täpselt aru ei saa, lugu on hästi värske, see lugu tegelikult oli hästi raske, sest et seal kolm nihukest suurt osa ja samamoodi tuleb seda energiat ikkagi hoida, et lõpuni välja kuulaja viitsiks kuulata. Teatele tunduks, et noh, veel midagi juhtub, veel midagi juhtub. Ja see salvestus oli tegelikult jah, mulle mulle raske, aga ma kindlasti õppisin hästi palju selle käigus ja ja meil serniga on, on siiamaani head suhted, ta ikka kutsub mind vahel teed jooma enda juurde ja räägime. Kuidas, kui ma Londonis ka olin, siis siis ta kutsus mind vahelskis. No nihkub isa eesti keelt, teed seal Londonis. Androlys vajas. Ma ei tea, ma loodan, et me teeme koos veel midagi, tundub, et et tema tahaks ja mina, mina kindlasti ka tahan, et see lugu oli vastmast alles algus meie koostööle. Klesi, seda kõike on nii hea meel kuulata ja ma soovin sulle edaspidiseks veel palju sooloplaate, veel palju tähtsaid koostöid erinevaid kohta, eks on tähtis ja koostöid ilusate ja andekate Eesti kaasmuusikutega. Aitäh, et sa siia saatesse tulid, aitäh kutsumast. Ükskõik, mis siin teeluu Seida armastus, siis on too Suu on viinud Hui. Kunisme.