Tere hommikust. Pattulangemise loos on esimene asi, mida Aadam ja Eeva pärast keelatud puu vilja söömist tunnevad. Süü, häbi, äkiline taip, Bed, oled alasti ja loll kuidas tahes sellesse mõistesse mõistujuttu suhtuda. Peame leppima tõigaga. Just need tunded on spetsiifiliselt inimliigile omased. Kultuurisemiootik Mihkel Kunnus arutleb essees roheline süü, tsiteerin. Süü on see kategooria, mis lõikab inimesed teravalt ja järsult loodusest ära. Ei saa öelda, et elevandil on lont, kaelkirjaku pikk kael ja inimesel süü erinevad, aga võrdsed. Keele, kultuuri, Tööriistad, Kronnessteesia ja muu säärase. Saab kõik mingis vormis ka teistel loomadel leida, aga süü ei saa. Süüd lausa ei tohi. Nii loomaõiguslased kui ökofašistid omistavad inimesele kui liigile süü. See tähendab teavitavad sekulaarse sõnavaraga sünnipärasest süüst ehk pärispatust. Ent ühes asjas nad erinevad diametraalselt. Kui ökofašistid tahavad inimeste loomulikku ehk süüt tusse loodusesse tagasi suruda ja nende unistus on inimese kaotamine tema loodusesse lahustamise läbi, siis loomaõiguslased tahavad inimesest lahti saada teda loodusest välja lõigates toitumise ehk üksteise hõgimise ahelast välja ajades. Ent ometigi pole ideaaliks klorofülli sünteesivaks geen modifitseeritud inimene, kes kivil epite tallata roht putukaid istudes õhust ja päikesest söönuks saab. Vaid pigem midagi lunastaja sarnast, kes ka teisi elajaid olelusvõitlusest välja aitab. Tsitaadi lõpp. Mihkel Kunnus läheb loogilise lõpuni, tsiteerin taas. Leedukas Jonas kes viskas tema ema kanu murdnud koerasillalt alla, saavutas rahvusvahelise kurikuulsuse ja pandi kaheksaks kuuks vangi. Kui iga olev kiisuke Emanuel tsünterella suvatseb lõhefileed kese seedimist väikese linnu või hiire piinamisega ergutada siis käitub ta vastavuses oma loodusliku loomusega ja on täiesti süütu. Nagu on täiesti süütu ka maastiku ümberkujundav kobras. Kassi pole mõtet surnuks piinatud looma korjuse juures nuhelda. Inimest aga küll, sest ka iga ateist teab, et inimene kannab endas jumala kvaliteete. Ja seega tema ristilöömine lunastab. See, kas mõnda loomakest ka sellised inimestevahelised rituaalid ja žestid kuidagi aitavad või lohutavad ei puutu asjasse. Sest süüdlase karjed on sull nim. Unelaul. Tsitaadi lõpp. Just nii süütundega kaasneb süüdistamine kui Jehoova, jumal hüüdis Aadamat, kus sa oled? Vastas too. Ma kuulsin su häält rohuaias ja kartsin, sest ma olen alasti. Sellepärast peitsin enes ära. Siis ta küsis, kes on sulle teada antud, et sa alasti oled või oled sa söönud puust, millest ma sind keelasin söömast. Aadam vastas naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, tema andis mulle puust ja ma sõin. Jumal küsis naiselt, miks sa seda tegid ja naine vastas. Madu pettis mind ja ma sõin. Egas Aadam pole süüdi, vaid naine, kelle looja talle andis tema süüdi. Palvetagem. Issand, ole armuline, ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.