Tere eetris on portaal tehnolooga kommentaari esitab Kristjan Port. Ja nii see algas. Robot ründas inimest. Jätke meelde, kus te olite ja mida tegite, kui kuulsite esimest korda seda uudist. Ja kõik on loogiline. Ja kas või terminaatori filmis tuttavale Skynetile inimesele loodud intelligentsile kaitseotstarbelise arvutisüsteemile, mis sidus ühte tervikusse kogu USA relvastuse ja hakkas siis iseseisvalt tegutsema, läks pööraseks ning tormas inimesi hävitama. Kes tahab end rõhutada, et see oli ju filmis, siis rääkigu käega. Viimased aastad on kulgenud optimismi täis laulus vestluste asjade internetist nähtuses, milles rumalad asjad jalatsites kuni pesumasina, nii ja vere glükoosi mõõtjast, keskküttesüsteemini oskavad omavahel infot vahetada ja muutuvad seetõttu nutikamaks. Iseseisvalt tegutsevatelt omavahel infot vahetavad ja teiste tegutsemisele reageerib. Erinevatest ühikutest kujuneb keeruline süsteem, milles tärkavad uudsed käitumised. Muuhulgas võib avalduda süsteemi aktiivne tahe. Suurepäraselt juhtub nii ka inimese puhul koosneme rakkudest, need elavad igaüks oma elu aga samas vahetavad ülejäänutega informatsiooni ja võtavad teiste seisundit oma tegevuses arvesse. Keegi täpselt ei tea, mis hetkel sünnib teadvus või vaba tahe aga kõik on. Vähem nõus, et rakke on selleks vaja. Vaja on palju rake seisust tärkab teadmus. Seal, kus on olemas, piisab samas mõnede rakkude kahjustamisest või rakkudevahelise info liikumise häirimisest ja teadvuses tekivad häired puise lakkab. Tulles tagasi asjade interneti juurde, siis selle eesmärgid võivad olla esialgu väga lokk, kaalse sisu ja konkreetse reeglipärase talitlusega. Aga see ei pea nii jääma ja me ei saa ka sinna kuigi. Palju parata, näiteid võib leida panganduses kasutatavate tehinguid sooritavad ülikiirete algoritmist masinatega, mis arvestavad paljudes isenditega ja teevad sekundi murdosa jooksul suuri tehinguid. Kuna oskavad mõnd trendi. Ette aimata. Samas põhjustavad aga taolised algoritmiliselt kauplejad tehingute maailmas ennustamatuid, sündmuseid, milledest mõned arvatakse, et on olnud seemneks mastaapsed telefinantskriisidele ja neid siis kukuvad inimese sülle ja teevad seda valusalt. Tegelikult ei olnudki kommentaari eesmärk liiga tõsiseks minna, aga otsustage ise. Igal juhul nutikate masinate rünnak inimese vastu alanud. Võib-olla on esialgu veel tegemist juhusega ja muretsemiseks pole veel mõtet kuigi. Mõne rahu võib uudis juba rikkuda. Nimelt Lõuna-Koreas püüdis 52 aastane Chang Vonni linna elanik rahulikult magada, kui tundis peas teravat valu. Valu oli järjest intensiivsem ja sellega kaasnes kasvav. Vihane humin, kusjuures korealanna ei suutnud pead liigutada, sest miski hoidis seda tugeva jõuga vastu põrandat. Sealse kombe kohaselt oli tema magamisase põrandale asetatud. Roost matil selgus, et magavat naist oli asunud ründama toast tolmu koristanud robottolmuimeja. Aastaid korealanna kodub isa rutiini ja tasase oleku saatel puhastanud robot ründas magavat perenaist ja püüdis teda juustest hoides ära nülgida. Nutikas masin tegutses kavalalt, sest kui ohvril õnnestus telefoniga alarmeerida päästeteenistusse. Avanes kohale tulnud parameedikutele pilt, milles tolmuimeja oli imenud osa naise juustest endasse, lebas näiliselt abitult selili keeratuna. Kutsuja kõrval erinevaid robottolmuimejate mudeleid on maailmas juba kümneid miljoneid. Neis on nutikust iseseisvaks tegutsemiseks. Keskkonnaanalüüsimiseks ja nad on kommunikatiivset. Viimast on vaja robotite tarkvara uuendamiseks ja mõnede mudelite Nende puhul ka kaugjuhtimiseks, juhul kui peremees peaks seda soovima. Seega pole alust arvata, et tegemist oli õnnetu juhusega konkureerima robotitega ju sama ressursi ehk energia pärast ja nad võivad olla vägagi kavalad. Me ei pea nende loogikast isegi aru saama, kuni siis ühel päeval nad ründavadki inimest