Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimesed elavad kauem ehki, sure haigustesse, vaid elavad koos haigustega. Ja samal ajal ühiskond vananeb, iive langeb. Avalikus vestluses tulevad üha rõhutatumalt esile tervisega seotud teemad, mis omakorda kujundab inforuumi sisu. Ja see toob meid raske küsimuse juurde. Ehk kui kerge on saada näiteks ajukasvajat? Tajud näiteks ühel päeval oimukohal lõikavalt valu. Mäletamist mööda pole varem midagi sellist juhtunud. Sündmuse põhjustatud kõrgenenud tähelepanule tajud veel lisaks, et üleüldse võiks parem olla ja võib-olla pole ka ja ka vist kõik korras. Mida teha. Suure tõenäosusega avad arvuti või muu nutiseadme ja uurid internetist midagi peavalude kohta. Peagi leiad lehekülje, milles keegi kirjeldab umbes sarnast kogemust ning võib-olla viitab veel paarile sümptomile. Kuigi neid sul ei esinenud, pole sa enam päris kindel, sest ei osanud ju kõigele. Tähelepanu pöörata ja nii saadki teada, et sul on ajukasvaja. On need tahtmist, saab analoogselt endalegi ajukasvaja diagnoosi panna ilma peavalu deta said internet on enesediagnoosimiseks sama lahke kui horoskoobid millede sõnastus võimaldab Igalühel lugeda välja seda, mida ta lugeda oskab. Õnneks pole sul küll midagi viga, aga kahjuks sa seda enam ei tea. Peavaludele on lugematuid põhjuseid, aga hõlpsalt otsustatud. Diagnoos muudab inimese pimedaks alternatiivide suhtes. Nähtusele lisab energiat alguses mainitud demograafiline muutus ja päevateemades tervisega seotud hirmude võimendumine. Unustamata haiguseid, reklaamivad kaubandust ja lugematuid kasuahneid, küünikuid, isegi õelaid esitajaid, kes. Terviseteemadest erinevaid hüvesid, kõrgenenud hirm koos eksliku sümptomite tõlgendamisega võib sünnitada reaalselt haigusliku seisundi isegi arvatud põhjuse puudumisel. Selliste olukordade nimetatakse hüperkondajaks. Kuigi. Haiguse jaoks puudub orgaaniline põhjus, on need inimesed haiged, sest mõtlevad end haigeks koos valude ja hädadega. Paradoks. Tavaliselt on nad tihti isegi ravimatud sest nad ju ei usu arsti, kes väidab, et neil pole midagi viga. Taoliseid, liigse enesejälgimise tähelepanekuid diagnostilised üle hindavaid ja haiguse kinnisideedega inimesi on alati esinenud. Infoajastu paradoksina on need aga hakanud nüüd juurde tulema. Ja paradoks on selles, et tervishoius räägitakse tõenduspõhisest, meditsiinist ja infoajastu võimaldab rohkem kui eales inimajaloo jooksul koguda inimese kohta andmeid. Mille te naersis luua tegelikkusele vastavaid tõendeid. Paraku aga võimaldab info- ja sidetehnoloogia koguda ning levitada. Nädala või isegi negatiivse väärtusega informatsiooni, mille sisu on pidevas muutumises ja mille kogus ületab väärtusliku info hulka. Seetõttu võib üha rohkem rääkida. Tõenduspõhise meditsiini asemel või selle kõrval arvamuspõhisest tervisekäitumisest. Lisandunud on isegi uus mõiste küberkondria kui diagnoosi aluseks olevad andmed pärinevad internetist. Microsofti poolt 2008. aastal läbi viidud uuringust selgus, et 515-st vaatlusalusest iga neljas tundis pärast. Piss loetud meditsiinilise info lugemist end vähem tervena. Samuti pandi tähele tänu veebist leitud informatsioonis kasutatud tugevamatele väljendusi. Sõnade kasutamisele ei otsinud inimesed ängistuse vähendamiseks rahustavat või mõistlikku nõu eksperdi käest vaid nad lasid end täiendava informatsiooniga kanda. Hüsteeriat suurenevas suunas kuigi konsultatsioon arstiga mõjus Kolmveerandile muret vähendavalt, siis võis üle jäänutes arstikülastuse isegi suurendada ängistust, sest arst jäi ju oma töökohale, aga kodus oli partneriks uuesti internet. Ning tänu kantavatele tervisega seotud andmekogumise seadmetele ja nutiseadmete äppide arvu. Kusele on kasvav hulk inimesi üksi oma andmete kallal pusimas. Eksisteerib ka vastupidine probleem, sest unustatakse, et nimetatud seadmed ja äpid pole kuigi töökindlad täpsedega ka adekvaatsed ja võivad luua mulje, et kõik on korras. Olge siis ikka haiged edasi, aga pange mõnikord arvuti kinni ja vaadake, kas tunnete end tervemana.