Tänase saate üksik täht on seto lauliku Anne Vabarna keda äsja kuulsite Ilo laulus teretamas aastast 1959. Tere õhtust, ütleb toimetaja maris Johannes. Tahame rääkida kanne Vabarna lauldud seto rahvuseeposest Peko. Ja uurida, kuidas seto paganlikust viljakus jumalast sai eepose kangelane. Paar sõna Peko sünniloost. Seegi oli omamoodi folklaristlik eksperiment. Nimelt noor rahvaluuleuurija Paulo Priit Voolaine oli mees, kes pani paika loo süžeekäigu panus Anne Vabarnale see epaseks laulda. Anne lauliski lugulaulu etteantud teemal oma lastele ette, kes siis teksti omakorda kirja panid. See kõik juhtus 1927. aastal. Eepos jutustab seto vägilasest talume Specost ja tema perekonnast, emast-isast naistest ja poegadest, mitmetest kosjaskäikudest, pulmadest, matustest, aga ka igapäevasest talurahva elust. Maagilise nuia vägi aitab kangelasel edendada saaki ja tappa lahingus vaenlasi. Jeesus kroonib Peko põllukuningaks. Selline on lugulaulu sisu linnulennult. Et seto eepos meid täna kõnetab. Selles on suuri teeneid ajaloolased ja folkloristid Paul Hagul. Tema jutustab meile eepose lugu aga juba setu keeles ja järgmises saates. Kuu aja pärast oleme kultuuriloolase Kristin Kuutma jutul ja katkendeid eeposest Peko loeb Merle Jääger. No heidema etis sulisti otsadele Umaristi Kago minna jummal, jõmmutan, armas essuaalital seedekirje, kirjuta alla selle laulu laaditel. No nakkama koonud kulatamma, Nesetajad, Leelutam jaam ju Ammar koolnu oma musta mulda länni. Eesti hari kilot olla taha laulollaaditel. Ecoljaks tuulane pik miis, Käega kõva vägimis. Ollige, nii usuline oli selge setukene, selle ta hädi meilot olla, tahanane naljata olla tine, tõi Jõks kui imeilmade hääli. Tõin mama maade hääli. Folklorist ja kultuuriloolane Christian Kuutma. Kui hakkame kõnelema Pekost, siis kõigepealt küsimus selles, et mis see on, kas see on eepos, kas see on ühe inimese looming, on see rahvalooming, kuidas te määratleksite? Peko on kindlasti eepos, kuna see on raamatuna avaldatud tekstina trükitud tekstina aastal 1995 aga samal ajal on see nii rahvalooming kui individuaalne looming, sellepärast selle lugulaulu autoriks ja esitajaks on, on Anne Vabarna seto rahvalaulik, kes on siis kasutades oma rahvapärimusliku pagasit oma rahvapärast luulekeelt, on loonud pikema narratiivi teatud määral etteantud teemadel. Nii et, et seal on nii seda rahva loomingulist poolt kui ka väga tugevat individuaalset intervjuud rotatsiooni, sest ta on ikkagi laulnud ühe kindla loo. Sellisena sellist lugu, sellist pikka narratiivi, mis nüüd selleks eepos, eks on muutunud ja nüüd ka trükitud tekstiks nii-öelda rahvapärimuses olemas ei ole. Aga samal ajal tuleb igal juhul rõhutada, et mitte ühtegi e-post sellisena rahva hulgas ei liigu, seda ei esita massid siin-seal kunagi. Eepos tekib ikka siis, kui ta on tekstualiseerid tud ja tekstualiseerid trükituna tantsis, trükituna ilmunud ja mis on ka väga oluline ühe eepose puhul eta eepusena kehtima hakkaks. Seal peab olema ka teatud ühiskondlik retseptsioon, tähendab, publik peab selle Epusega suhestuma see suhestumine võib-olla nii negatiivne kui ka muidugi eeldatavalt positiivne. See eepos peab iseenesest muutuma teatud märgiks. See märk peab antud kultuuris hakkama funktsioneerima ja siis omandab ta nii-öelda siis selle eepose kuju. Ja see, et ühe naise poolt lauldud lugu hakkaks toimima eeposena, mis tingib selle eepose loomise Jah, sotsiaalne tellimus põhimõtteliselt peab olemas olema alati, aga nüüd on ka teatud väga huvitav on just kultuurilooliselt diafolkloristid jälgida, kust see tellimus on tulnud ja seda mitte ainult muidugi Peko puhul seda ka meile kõigile väga tähtsate eestlaste puhul nii Kalevipoja kui Kalevala puhul see tellimus on ikkagi kusagil olnud sotsiaalne tellimus. Muidugi küsimus, milline sotsiaalne tellimus on, millist kultuuri see esindab ja see sotsiaalne tellimus ikkagi tavaliselt tuleb nii-öelda selle kirjakultuuri poolt, see tähendab siis teatud määral niisuguse haritlas kultuuri poolt teatud määral kindlasti urbaniseerunud moderniseerunud kultuuri poolt tuleb selline tellimus ja muidugi niisugune oli, oli see seis ka Peko puhul, kui siis Anne Vabarna poolt sai esitatud ja see muidugi ei toimunud mitte aastal 1995 vaid see oli aastal 1927 Anne Vabarna laulis Pekost Peko teatavasti on seto viljakusjumal arvatakse, et ega Hannes rest Decost ju ise suurt midagi enne teadnudki, kui ta laulma hakkas. Jah, ausalt öeldes, mina olen küll niisugusel seisukohal, ma usun, võib-olla teisi, kes selles kahtlevad, aga kuna ma olen lähenenud nii Pekole, tähendab pekule kui Jeeposele ja Anne Vabarna loomingule ning ka siis sellele eepose sünniloole nii-öelda kasutades uusistoristliku uurimismeetod, tordid ja siis ka interveritatiivset hermeneutilistes meetodid, see tähendab, et Ma olen vaadelnud seda teksti, seda loodud tekitatud teksti samal ajastul käibivate teiste tekstide kontekstis ja siis ka selles ajaloolises kontekstis sotsiaalpoliitilises kontekstis, kus epos loodi ja niisuguse nurga alt lähenedes vaadates siis sel ajal kirjutatud teatud selles protsessis oluliste inimeste poolt kirjutatud artikleid või mälestusi või siis mingi teisel moel kusagil tekstiliselt esinevaid muljeid antud situatsioonist või ka teiste asjaga seotud inimeste sõnavad lugedes võib teha järelduse, et Anne arvatavasti ei olnud begoga eriti tuttav. Sest kui mina loen seda epost, siis ma näen seal esile kerkivat hoopis üht teist tegelast nimelist tegelast. See pigem on SO Essuja Maarja Essusis tähenduses Jeesus. Kõiki Elle Darr taset Ühe Eli maja Ilos vähe Helleni pääle kasvu kats kolla kolm nüükest siis käivi essu ilma bitte maarjamarssemaatide siis Essujal tarre tagasi sai sadade tõbist läts terves tege mehe kulla iho kustutama. Tarredele Naanen ars, Kõlli iste kullakoti peale. Essuvaid koste kotista, kallid saiu karmanist essuaks ainult esi ütel maarjakallut, esikatset, süüsanane sütti ära hauka saia toonud, kui hallu, haige sei Aracity laanehaugas tunnes hallu oodud, noortan hulga naista pääle tarka tarre naist. Killo võta kese teki seest kõva Ladze kõrralitse Essulle kääni käed hääli, näile ainult hüske üli häste sisseks jummal naeras kõlli, kallis maarjakai peale essu keegid Esigiti maarjanõrgut nõisti üles esiHinele kõnely kattekas Katsatelli kolmellennoo päävel korgebast piirne häste pikedest. Kui nüüd arutada edasi seda, et Peko kui sügavalt paganlik nähtus ikkagi viljakusjumal ja sellest ürgpagandlusest pärit tegelane ja SO Jeesukene siis ristiusust tulnud, kes siis nagu peale jäi, kas nüüd voolaine oma paganliku jumala nii-öelda väljapakkumisega või siis Anne, kes siis laulma ja Leelatama hakkas ja, ja kellel siis essu peategelaseks jäi, mulle tundub, et siin on anne võitlist. Kui nüüd läheneda kahest aspektist, et kas nüüd seto poolt või siis nende linnastunud haritlaste poolt siis muidugi sellele haritlaskonnale oli sellel ajal väga oluline see kogu nii-öelda soomeugrilane aspekt hõimukultuur leida Eesti oma kultuur ja see oli ka väga tugev religioosne programm, sest öeldaksegi, et ka see rahvuslus on omaette religioon, tähendab, et kui siis kristlik maailmapilt taandus inimestega selle haritlaskonna, niisugusest sellest igapäevasest elust, kui see kõige suurem organiseeriv vorm, siis see asendus rahvuslusega kui teistsuguse, religioosse lähenemisega ja selle, selle rahvusluse kaudu oli siis samas ka vaja leida panteon oma jumalused ja see tähendab siis selles 20.-te 30.-te aastate konteksti üldse 20. sajandi alguse kontekstis võimalikult eelkristlike nähtusi leida, tuvastada sest see oleks siis nii-öelda see, see oma kultuur, oma usk, millest on siis ka nüüd lähtunud kõik need taarausuliikumised ja millest on siis tänapäevaseks kujunenud välja maausk. Aga sellel perioodil oli äärmiselt oluline rõhutada kõiki neid joonisel sama toimus ka muidugi Kalevala retseptsiooni puhul. Väga oluline oli leida sealt mittekristlikke jooni, tegelikult et kui ka Kalevala lugeda, siis kristlik substants on väga tugev, tuleb väga tugevalt esile, sest ka Kalevala esitajad olid pärit ortodoks, sest õigeusukeskkonnast ja õigeusu maailmas on see sünkratistlik usundiline lähenemine, kus on siis korraga koos nii Kristlikuid kui eelkristlikud hooned on muutunud täiesti omaettesüsteemiks, aga samal ajal Se religioossus õigeusklikud kultuuris oli kindlasti tunduvalt tugevam, kui see oli luterlikus protestantliku kultuuriruumis. Nii et seda tuleb arvestada nii setode puhul kui ka siis Karjala puhul. Nii et kui siis see haritlaskond, linna haritlaskond, tuli otsiva nimelt neid ürgseid paganlike juuri, püüdis neid leida ja, ja kui olid juba setod kuulutatud, eriti ürgse vana eesti kultuuri säilitatakse, siis oli ju seega äärmiselt oluline aspekt. Aga samal ajal anne elas igapäevases seto kogukonnas ja oli väga religioosne inimene, ei saa nüüd öelda, Talib usin kirikus käia, sellepärast et inimeste liikuvus oli, oli tunduvalt rohkem piiratud, siis määratle inimesed religioossest mitte selle usina kirikus käimise kaudu, vaid tema maailmapildi kaudu. Ja selles maailmapildis Anne jaoks oli Jeesus paar ja nad olid väga oluline igapäevase elu osa. Sest nemad elasid sihuke õigeuskliku rahvapärase õigeusu kombe kohaselt siis selles selles inimkeskkonnaga võrdses maailmas nad ka elasid nagu paralleelelu Nendel ka oli oma talumajapidamine ja ja oma teeniaskond ja, ja oma perekondlikud suhted täpselt samamoodi nagu siis sellesse ta igapäevases elus. Aga nüüd siis selle viljakusjumala Peko juurde tulles saab ikkagi suuresti need kirjapanekud, mis ka olemas on. See ei välista ka seal tegelikult seda sünkretistliku olukorda põimumist, selle teatud ortodokse rituaalsuse maailmapildiga ja siis selle eelkristliku maailmapildiga. Aga muidugi paraku tuleb öelda, et selles Pekost on tegelikult väga vähe kirjapanekuid, et see, see kirjapanekute areaal on suhteliselt väike selles setomaa kultuuriruumis. Aga ta on nii huvitav, intrigeeriv, eri särav ja oli juba 20. sajandi alguse Entele folkloristide le haritlastele, kes seto kultuurist huvitusid ja nemad muidugi tõstsid seda kindlasti esile. Essunakas nime Nimitsem kulla nime korjama kõvale panni nime, kõrrelidze peris nime Pekolase S1 banni igedest maarjakallut kaugust Essufeste hüpecelli, Maarja korgest kukutelli essu kukuti esikost, maarjahüpet, ütel žeste, Decomingu pede jääb jõust saagu korge ku kuus. Nii eks kõvastani Heste ningu julgest jobu mehest põtru maale põratagu Kahramaale kallutagu. Käen Tügah Rugaalade hääle, põdra toeku, turjade hääle, kandku Kodogu kannu nobe. Kui nurme tsirka. Essueks Kuitel Iisay ai juttu sai julge. Siis risti essoriste rästi pühe Maarja Maria Heste. Hõbe pandi risti rinnad hääle Kaitana Kalavutse Essüanssis Ladze ine käte kange käte kallutelli essu lätsinulgust nobe tarrest välja targaste. Essotjal kutsuti kolme paika. Viid paika veereteedi. Milline on see aeg, kus tegevus toimub, kui mütoloogiline ajalooline, see aeg on? Põhimõtteliselt on seal nii Se, mütoloogiline kui ajalooline aeg põimunud, see lähtub juba tegelikult kogu sellest vaata selle kasutusele Rutt Meerovi sõnadega eepose igatsuse projektist jõudes tagasi ka 19. sajandi algusesse, kui enne, kui kalevipoegi loodud sai, öeldi, et andke rahvale eepos ja te annate rahvale ajaloo. Ja see müüt, et iseenesest tegelikult väga produktiivne müüd toimis sama hästi, 100 aastat hiljem ka voolaine. Teatavasti oli taga see soov, et seto rahvas saaks oma mütoloogilise teksti, mis samal ajal oleks nende ajalooline kuju, kus seetõttu igasugused ajaloolised liinid, mida anne võiks sinna sisse panna, ma usun, et need vool ainel ei olnud nende vastu midagi. Muidugi siis Peko iseenesest oleks nagu pidanud kujutama seda mütoloogiliste aega, aga samal ajal kui ta pidi siis esindama kuningana seto rahva saatust kujundama seda selle rahva esindajana, rahva juhina, siis täiesti mõistetavalt muutus seesamamoodi ajalooliseks ajaksin muidugi ajalooliseks ajaks muutus ta eriti anne esituses, kus siis mütoloogiline pool Peko kuju, rahva juhiks saamine, põimus, Jeesusega, Jeesuse olulisusega kui seto elukorralduse, rituaalse elukorralduse ja samal ajal ka üldse omavahelise suhtlemise selles sotsiaalse eetilisuse määrajala, kes andis siis seto rahvale teatud reeglistiku, kuidas tuleb käituda Duda ja kuidas tuleb tegutseda. Seal tuli välja just see Jeesuse ja Peko põiming, et kui on rahvajuht, siis tema annab niisugused suunised ja samal ajal peab ta olema mütoloogilised siis selle rahva vaimses keskmes asuma. Ja samal ajal Nendest Jeesuse tegudest lauldes on siis anne esitanud ka nii-öelda niukene, et Jeesuse eluloolised legendid, mis siis tegelikult põhinevad piibli loolaga, piiblilooga otsest sisulist kokkulangevust on suhteliselt vähe, seal on ainult teatud pidepunktid, aga noh, need Jeesuse tegevuse kirjeldused on väga rahvapärased, mida on, esitab need on siis need niisugused nagu nimetatakse teaduslikult legendi laulud, kus siis põimub teatud määral nii seto elukorraldus kui siis ka piibliloost võetud näiteks Jeesuse surm, turisti surm ja niisugused asjad, need on, on seal sees. Aga Anne jaoks on Jeesus ikkagi täiesti elav inimene, kes tegutseb maa peal inimeste hulgas ja siis on täiesti loogiline, et sellest jutustades siis sellest vanast ajast tema jaoks siis see vanaaeg on see, kui Jeesus tegutses maa peal ja Ta kandub oma loos olevikku, kus ta kirjeldab, mis on õhtunud seto rahva jaoks murrangulist otseselt tema elu jooksul näiteks nagu esimene maailmasõda, näiteks nagu setode väljarändamine Siberisse, mis oli väga traumaatiline kogemus rahvale endale, nii mahajääjatele kui väljarändajatele. Või siis näiteks modernism, veerumine, rongide tulek, telegraafitulek. Nii et niisugused asjad on siis ka selles lugulaulus sees, nii et uues otseselt selle ajaloolise ajaanne oleviku Ieva. Peko tab põlbümmellüül õndsa hüül õdakodsel maa kõiki müres tai vastorras kõva üks Peko Pesmist, rauariista ragunist, kolm tapli päive kõvaste mito Tunn tuge, vahe, ecotapp, bar tõuseb vägimehe kõva kõrvale Pill, Peko siis võit viis riiki kulla, Nelly kuningat, mito tapell öödede otsani, Kikkainikeerotelli. Üks asi on see kristlik maailmapilt contra siis paganlik maailmapilt ja tuleb välja, et nad on väga kohanemisvõimelised, need loojad ja lauljad seal, aga teine asi on siis vastandused ühelt poolt. Eepos Peaks ju olema kangelase lugu ja ühe mehe teekond ja sinna teekonda kuuluvad kindlasti kõikvõimalikud sõjapidamised ja vallutused ja, ja teisalt siis Anne, kes ju oli ikkagi maanaine ja toimetas oma naiselikke toimetusi, kuidas nüüd seevastu oluse, mehe, maailma kirjeldamine naise suu läbi, et kuidas sellega anne hakkama sai. Ma pean tunnistama, et ma püüan läheneda ka eeposele kui sellisele mitte eepose kaanoni seisukohast, nii nagu ta on teatud määral ette kujutatud teaduslikus kirjanduses, millised on eepose põhijooned vaid tahaks vaadata just seda konkreetset teost, nii nagu see loodud on. Sest tegelikult, kui võtta ka esile Kalevala, siis ega Kalevala ei vasta ka nendele kaloniseeritud eepose nõuet. TeleKalevala on tegelikult ka üks suur pulmaeepos kosjaeepos, see on äärmiselt oluline aspekt, millega tegeldakse. Muidugi on seal ka palju teisi liine, kõik see mütoloogiline pool, see tegelikult ei vasta ka sugugi sellele kaluniseeritud ettekujutusele euroopalikus Deepusest, mis siis sellel antiikeeskujule tugineb ja tõtt-öelda kõiki neid, mis on kuulutatud niisukese etalon eposteks, kui neid hakata neid rahvapärasemaid variante vaatlema, siis see etalon iseenesest ei ole üldse oluline. Ja seetõttu ka nüüd selle Anne loodud Peko puhul on tegelikult palju huvitavam vaadata, just kuidas tema selle ülesande täidab. Nad on, sest et nii-öelda selle meeste maailmakirjelduse andis talle nüüd arvatavasti küll ette voolaine. Paraku ei ole säilinud see kiri, mille voolaine Annele olevat saatnud, kus ta olnud siis ette pannud need teatud teemad, mida anne laulda võiks, seda kirja otseselt säilinud ei ole, aga voolaine on ise sellest protsessist kirjutanud artikli, kuidas ta Annele oma loo esitas ja samas on ka olemas voolaine enda looming, luulelooming, kus ta siis on püüdnud jäljendada seto leelovormi ja on püüdnud siis ise komponeerida. Niisugust narratiivi sees toimus muidugi enne Annega sellist sihipärast kohtumist, nii et vool ainel mitte niisuguse eepose võimalikkusest oli juba juba mõnda aega peas. Aga see ei ole kadunud vool ainest endast. See niinimetatud eepose igatsus, nagu seda on nimetanud folklorist Rutt meelov oli folkloristide ja rahvaluulest huvitunud kirjanikel väga tugev 20. sajandi alguses. Ja nii, et siis võib öelda, et voolaine andis teada tud niisukese skeemi Annele ette, aga ma eeldan, et nad siiski arutasid omavahel, millest anne laulda tahaks, kui nad omavahel kokku astusid, enne kui siis päris lugulaulu sisujuht esitatud sai. Ja muidugi rõhutada tuleb, et Anne ise neid ei lugenud, neid kirju need eeldatavasti loeti talle laste poolt ette. Nii et see suhtlemine kõik on olnud niisugune ikkagi nagu Anne, kui looja jaoks suusõnaline, see on ikkagi suulise kultuuriruumis ja kui siis Anne sai need voolaine tehtud ettepanekut, siis need ju ka talle esitati kellegi poolt ette loetuna. Võimalik, et ta kuulis ka võib-olla Paulo Priit voolane näiteks luges talle ette oma selle lugulaulu kuningas sätto, mille Taali siis enda sõnade kohaselt seto legendide põhjal muistendite põhjal loonud. Ja, ja nüüd, kui siis Anne asus komponeerima oma lugu, siis see on teatud määral nagu dialoogis nendega, mida ta siis enne kuulnud oli, milline narratiiv talle esitati ja milline oli ettekujutus heast narratiivist temas endas ja samal ajal seega nii-öelda lülitas sisse teatud teemad on selles selles looja isikus, mis teda kõnetasid, mille kohta tal oli midagi öelda ja mida ta tahtis kindlasti väljendada, mida tema kujutas ette, et selles narratiivis olema peaks. Üks asi oli siis nüüd ettekujutus sellest kuningas Pekost tema elukäigust ja tema kangelaslike tegudest. Aga samal ajal oli see anne jaoks igal juhul representatsioon seto kultuurist, tema tahtis nüüd esitada oma ettekujutust, missugune on seto elu ja kuna ta ise oli ju seto naine, siis on täiesti loomulik, et kõiges selles loos esiplaanile tuleb just see naise narratiiv, naise elukuju. Ja seetõttu on Anne loodud lugulaulus esiplaanil lapsepõlv, kosjad, pulmad, sünd, surm, Need on need niisugused elu sõlmpunktid, mis naise elu kujundavad, aga samal ajal muidugi ka seto elu seto kultuuri raamistavad. Ja seda edasi kannavad. Ecoletsku niite, niit, mehe suur, nii suu pääle kange niiskaari pääle. Pekololi vigahti viis süld rõnga, Ravasta, Raadu, Arsoli vasesta valet paktinastadet. Nii palju Peko, päevel, niit, kange niiskaaray. Vilenud sai kummel kobanda viiekümneil Kokkolite viletsaid sülle, juttikil ristik Hainoreerikille ette 100. aastagast. Ristik pannine Haino redelehe Peko viidi kokku palju vilja. Pain Rõuka rõõmsahe, viletsaid suvestasime, sai talvest tarre tuua. Peko kuulus süle, Kolga veeris kõva üleveere koheda toll kõma tunte mano julgus minna julgahe kõvale Annigi kõrvalisse nägi mehele väega häste. Ühest asjast, mida ma kindlasti peaksin rääkima, veel on see Jeesuse Peku seos ka Petseri kloostriga, see on niisugune kontekst, kus siis põimub ka teatud määral see mütoloogiline ettekujutus ja ajalooline aeg sest need legendid, mida siis taustaks on kasutatud ja mis ka annet kindlasti kõnen tasid. Need muistendid on Petseri kloostri saamise loost ja Petseri klooster oli muidugi Annele tuttav märk oma laulus ütleb seda, et ta on seal vähe käinud, sest ta lihtsalt elab nii kaugel, aga see on tema jaoks oluline märk. Ta teab, missugune on Petseri klooster, ta arvatavasti tunneb ka neid muistendeid ja seetõttu, kui Peko on üks oluline seto rahvajuht, siis tema üks tähtsamaid tegusid on kloostriasukad tamine. Kõigepealt on see tema ennustustes on see sees, kuidas klooster ehitatakse ja see toimub siis nende Petseri liivakoobaste peale ja siis need liivakoopad on nagu siis ühtepidi ka seostub Peko hauaga. Ja sealt on samamoodi väga loogiline edasiminek Jeesuse juurde ja ühendada siis Pekoja, Jeesus, Anne, Anne teadvuses on ettekujutuses. Ja muidugi peab ütlema, et, et nii-öelda selle kloostri ehitamine, kloostri rajamine on anne repertuaaris olnud ka teistes lauludes. Tõtt-öelda väga paljud, kõik need kosja sünni ja igasugused seto elu puudutavad pulmad muidugi, pulmad kui sellised, need on niisugused teemad, mida Anne on laulnud väga palju. Nii et see on igal juhul tema pärimuslik materjal. Nii et ka selles nii-öelda välja mõeldud Peko kujus kasutab ta väga-väga palju pärimusliku materjali. Sotsiaalne tellimus eposele oli olemas, eepos sündis. Milline on eepose Peko koht seto eneseteadvuses ja kas ta on lülitunud sellesse rahva omakultuuri või oma mällu? See on väga huvitav, kui on võimalus ise kõrvalt jälgida, mismoodi siis nüüd üks teatud teos, folkloor, teos hakkab siis omandama iseseisvat elu ja teatud määral kultuuri mõjutama. Oluline on kindlasti selle eepose loomise juures rääkides puudutada ka publikuteemat. Muidugi kui anne seda epost lõi, kui ta seda laulu laulis, siis siis oli tema publikuks arvatavasti vaid üks inimene, see oli üks tema lastest, kes seda lugu üles kirjutas. Ja samal ajal eeldatavasti on ka seda laulu ei laulnud, mitte nii, nagu me tänapäeval kujutame ette, missugune seto leelo on. Et laulab ees laule ja siis koor ja kord kordab värssi ja, ja seal on pikk kooribart tee. Kindlasti see niisugune ei olnud, sest et tegelikult neid folkloristide ka suhtlemisel toimivaid seto leelo üleskirjutusi on arvatavasti alati tehtud ju dikteerimise järgi võis olla ka kirjutatud, niiet et kirjutati väga kiiresti, just selle korduse ajal oli võimalik siis laul üles kirjutada, aga Anne omandas küll väga osavalt nii-öelda selle dikteerimise või retsiteerimise. Et see värsskõne oli talle äärmiselt omane. Seda võib muide kuulda lindistustest, mis temaga hilisemal ajal on tehtud. Et kui tal oli midagi iseloomuliku või esile tõstetavat midagi olulist kuulajale öelda, siis tulise värskenes tähendab enne võis ta rääkida, täiesti tavaliselt vestelda, aga äkki, kui tal oli midagi olulist öelda, siis esitas ta selle värsskõnes. Aga ma pean ütlema, et ma olen seda kuulnud ka tänapäeva seto naiste juures, kes on sõnaosavad ja nii, et ma eeldan, et see ei ole seto kultuurile midagi võõrast ja seetõttu esitada nisukest kompositsiooni värsskõnes ongi omaette ka pärimuslike nähtus. Ja muidugi eepos, kui see siis kirja sai, pani siis kirja, üks on laps, tahab neid arvatavasti neid üles kirjutatud, kui käsikirja vaadates neid võib-olla isegi on mitu. Aga noh, nagu ajalooliselt on üles tähendatud, et see oli poeg, info, üheksateistaastane, kes siis selle kõik lõplikult vormistas või vähemasti tema oli see, kes selle saatis siis Paulod, Priit voolainele ja sel ajal ta paraku jäigi sinna käsikirja kaustikusse ilusti kaanest kaaneni täis kirjutatud täiesti täpselt ridade arv järgi, palju selles kaustikus lehti ja ridu on, kõik on ilusti lõpuni viimase reani täis kirjutatud. Selline kaustik jõudis Paulo Priit Voolaineni, kes sellest kirjutas, ta kirjutas seda ajakirjas Eesti kirjandus eeldata, nähtavasti püüdis ta seda ka rohkem propageerida, aga paraku omal ajal folkloristide poolt sai see väga õlgu kehitama vastuvõtu seda arvatavasti ei võetud tõsiselt, see niinimetatud eepose igatsuse suurim olulisim laine oli juba möödas ja teine asi muidugi, et kuna Paalo Priit voolainei varjanud absoluutselt oma panust kogu selles protsessis siis seda antud aja kriteeriumite põhjal ei peetud õigeks rahvaluuleks. Aga üheksakümnendatel aastatel, kui oli toimunud uus, väga oluline pööre seto rahva ajaloos eesti rahva hulgas, et kui oli siis piiriküsimus tuli väga päevakorrale seto rahva lahutamine selle piiri tõttu, kui kehtestati piir Eesti ja Venemaa vahel, siis seetõttu ka igasugune oma identiteedi tunnetus, oma kultuuri säilitamise vajadus oma kultuuri kui alternatiiv, tiivi esiletõstmine, see võimendus ja selle kogu selle protsessi käigus. Üheks saavutuseks oli ka selle eepose Peko uuesti väljatoomine arhiivist, mida tegi siis folklorist Paul hagu kes siis selle toimetada tas trükikoos Sepo Suhasega Soomest, nii et see trükitatum Kuopios, Soomes on küll trükitud Soomes muide, Kuopios samamoodi nagu kalevipoeg ja kui 130 aastat varem. Aga kuna ta on ikkagi niiviisi raamatuna välja antud, siis ta on füüsiliselt olemas, seda on Eestist saada, raamatupoodidest saab osta ja seto rahva hulgas, seda on ka levitatud ja see on tõesti kujunenud nii-öelda tüvitekstiks, täpselt umbes samamoodi kui Kalevipoeg, et ega seda eriti ei loeta. Ma ei usu, et seda, seda väga paljud inimesed lugenud on, aga samal ajal tamme märgina on oluline jaa, muidugi. Peko kui viljakusjumal on ka samamoodi selle uue soomu grilise ja üldse rahvausundiuurimise lainega kui oma, siis selle identsuse rõhud tamise programmi ühe osana just ka viimaste aastakümnete jooksul väga esile tõusnud. Nii et Peko kuju muidugi isenesest Peko kui sümbol on olnud vähemasti haritlaskonna vähemasti linnarahva hulgas teada ja muidugi ka setode enda hulgas, sest et selge see, et tänapäeval ju nad on mõjutatud samamoodi loevad tekste, mis on avaldatud, eriti, kui nad on huvitatud oma tuurist, nad tahavad teadlased ajaloost, siis nad loevad selle kohta nii, et see, see iseenesest ei ole tundmatu ja samal ajal ka kogu selle viljakus jumaluse ümber olev aura on ka kultuuris nähtav, teada see on ka füüsilisel on olemas muuseumisse toodud Peko kuju, aga nüüd tänu sellele eeeeposele tänu sellele anne panusele, mida siis omakorda on väga huvitavalt esile tõstnud, ise seda folkloristlikuks eksperimendiks nimetades on seda on teinud Paul hagu, kes on siis toonud esile uuesti Peko kui kuninga. Ja nüüd see Peko, kui kuningas on muutunud oluliseks märgiks muidugi seostub teatud määral ka ühe teise uue nähtusega, mille priimus mootor on jällegi väga huvitav jaa, märkimisväärne seto kultuuri edendaja, Paul hagu, see on siis seto kuningriigi päev, mis tänaseks on juba täiesti omaette kinnistunud, oma vormi võtnud. Ta pidustus, mida tuntakse üle maa ja mis on kindlasti väga oluline tänapäeva seto kultuuris siis sees seob iseenesest ka rahva teadvusse kuninga Peko, samal ajal ka Anne, Vabarna Loomingu muidugi, Anne Vabarna on läbi aegade olnud oluline seto laulik, austatud seto laulik. Nii et selline omaettepõimik kõnetab tänapäeval ka seto laulikuid. Nii et kui kuulata neid esitatud improvisatsiooni, mida seto naised siis ette kannavad selle kuningriigi ajal siis seal on Peko väga oluline tegelane. Setorahval on oma eepos Peko mis sündinud ühe folkloristika ideest ja seto lauliku Anne Vabarna laulmisel. Kultuuriloolase Kristin Kuutma abiga on esmatutvus BKK tehtud. Katkendeid eeposest luges Vanemuise näitleja Merle Jääger. Ilo laul Anne Vabarna eeslaulmisel. 1959.-st aastast saatis meie tänast tundi. Saate, seadsid kokku rezhissöör Külli tülija toimetaja maris Johannes ja toetab meie tegemisi riiklik programm, Lõuna-Eesti keel ja kultuur. Kuu aja pärast, 10. märtsi keskel programmis jätk hakkame Peko juttu juba ajaloolase Paul Haguga, kes ise setu juurtega mees ja kelle roll Peko taastulemisel meie kultuuripilti on väga suur. Meenutagem veel kord, et see, kes annab rahvale eepose, annab rahvale Ajalooeepose raamat on Paul hagu käes. Tema jää Meie saatetundi lõpetama. See on mäejutluses kuskil keskpaigast 4000, katestada kuu. Kus või, või seitse päris Peko ütel pilke siia kuningas ütel kullal ka jutto umminakass kunni kõnelema, seletusi, seletame, käkk ülelast, Uunegi Guagasus tuugass makanale 10 Põlue sisse, kattekümne kasvosisse juttu tõuka 1000 siis saada mitmesaha sisse. No meil liivase tee kullaadi kolded sisse, ava sändžedi, raotase raudadi läbi, eks matsu läbi orga Pääle saabas, änts, hobuse luud musta Ruunakese kopsas taandsa, seal on tare Kohverst särab Vello tagasi hüüroka tuur, pruunkaar tuugalis Hopuenn hoppanis ööse tuld tullenani. Meelis Hüdsi Minneneni õgada Hairoka Tourul Kaarodugallis hopen tuud hütsiga, hoiatas ratsutossuga toidetas tulbaga saava Kõitiivirimite raadik Niirde veetes. Mõni elas kallis Kabande mari mitmemaad haka, tõene on Hoti tõuse ilma veere kullatõuse, kuningriigitööna tõeselt küttelles küsitele, Snavateles, Peko ütel, ega ma Pettai ega kõrvalda kõnelejaid. Tõenäosus, et ühesõnaga kõnelda saaja armujuttu, sõnasis juus, õhkobite Hellüü, tants, Taivast, Peko ütelda õistunud marjateist, maga uist, siis tuleva sajand säädvuse, Partsi plaanika pandmise, siis mindasine siberi tõugata Stomskyhe Peko jälitel pehmeheütel öko Õiga koidule. Neil kätte tuua haig nakkas sõitma sinnapaika. Sihiad, ahjuküte leib.