Tere õhtust, kell on koos, Päevakaja võtab nüüd kokku tänased olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta, otsmaa Tallinna ja Helsingi vahelisel tunnel. Meil on mõtet siis, kui ühest linnast teise pääseb 30 minutiga oluline eeldus rail Balticu ehitamine ning riigi ja Euroopa Liidu rahaline tugi. Nii selgub eeluuringust, milles soovitatakse tunneri plaaniga tööd jätkata Valgevenest pealinnas Minskis, olgu Raina Venemaa, prantsuse ja saksa liidrit. Kohtumiselt oodatakse Ukrainas sõjategevust lõpetava kokkuleppe sõlmimist. 77 protsenti Eesti kodanikest on oma eluga tervikuna rahul, nii näitab värske euroga baromeeter. Riigi majanduslikku olukorda veab heaks veidi üle poole Eesti elanikest. Eesti majandus kasvas aastaga 2,7 protsenti, enim panustas majanduse kasvu töötlev tööstuskasvu pidurdas nõudluse vähenemine transpordi ehituse sektoris. Eesti mehi ühendab soov elada partnerlussuhtes ja usk armastusse. Nii ütlevad täna esitletud Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringu autorid. Riidia, kunstnike ühenduste esindajad allkirjastasid hea tava dokumendi, eriti pööratakse tähelepanu galerii ja kunstniku koostöösuhtele spordist ka Itaalias. Bergamos toimuval 42500 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challenger tenniseturniiril jõudis Eesti esireket Jürgen Zopp veerandfinaali ja ilmast öösel ning homme päeval on pilves ilm. Kui öö on sajuta, siis päeval sajab vähest vihma või lörtsi ja õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kolm kraadi. Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli eeluuring toetab kahe linna vahelise püsiühenduse rajamist ja soovitab projektiga jätkata. Täna tutvustati eeluuringu tulemusi Helsingis, kokkuvõtte teeb Kai Vare. Eeluuringu aluseks võeti plaan, et 2030.-te aastate lõpuks valmib Helsingi ja Tallinna vahel raudtee tunnel. Eeltingimus on see, et ehitatakse ka siinset piirkonda kesk Euroopaga ühendav Rail Baltic. Tunneli kaudu ei läheks Tallinnast Helsingisse jõudmiseks üle poole tunni. Eeluuringu järgi võiks rongitunnelis reisi pileti hind olla 36 eurot, oti autopilet 70 eurot. Analüüsid näitavad, et tunnel läheks maksma üheksa kuni 13 miljardit eurot ja tasuvusperiood on kuni 40 aastat. Eeluuringu üks koostajatest, majandusanalüütik Olavi Grünwald finantsakadeemiast. No meie arvestuste järgi oleks, oleks võimalik rohkem kui pool sellest rahast teenida tunneli enda tuludest ütleme seal siis 30 kuni 40 protsenti ikkagi tuleks leida riikidel tuleks võib-olla siis kasutada Euroopa Liidu vahendeid, mis riskiks, riskid, noh, me oleme näinud suuri ühendusprojekt, eelkõige eurotunnelit, kus tehtud arvutused, planeeritud maksumused oluliselt erinevad tegelikkusest. Oluline ongi see planeerimisprotsessi põhjalikkus, et igal numbril oleks ikkagi väga põhjalik argumentatsioon taga. Parem ühendus annaks võimaluse kaksiklinna ideedki paremini ära kasutada. Eesti ettevõtluskeskkond ja paindlikum turg meelitaks siia Soome ettevõtjaid ja ka Soome spetsialistid võiksid paindlikumalt Eestis tööl käia, kui ei peaks alaliselt Tallinna kolima. Kui ühendused on paremad. Kasoko investorite huvi rõhutava tunneli eestkõnelejad. Soomlased loodavad, et tänu uutele ühendustele kasvab nende sisemajanduse kogutoodang vähemalt 1,3 protsenti. Eestile peaks tunnelkasvu tooma kuni üks protsent. Ärimees Joakim Helenius on kindel, et tunnel aitaks lahendada ka üht Eesti põhiprobleemi, et oleme liialt väikesed. Inimesed maailmas tahavad järgnema spetsialistid, investorit ja selles, et kes otsustavad, nemad tahavad elada ja investeerida suurtes linnades, mis midagi juhtub, on lihtne asja leia spetsialistid. Kapitalisüstid, mis, mis tema ettevõtet vajavate saksa kasvada, kui Tallinast saaks osa suuremast Tallina Helsingi regioonist linnast ma usun, et see lahendaks väga-väga palju suured probleemid, mida, mida Eestil on sellepärast et see on, see on nii väike majandus, nii väge nimegi ma, mina usun ise, et see tunnel on, on Tallinnale ja Eestile palju vajalikum, kui kui Rail Baltic. EAS-i esindaja Soomes Valdar Liive on seda meelt, et isegi juba tunneli planeerimine on mõlemale riigile kasulik. Mõlemad oleme liiga väiksed, et maailmas tähelepanu äratada, ehk juba ainukese eeluuringu tegemine annab meile rohkemal nähtavus selles maailmas. Eeluuringus soovitatakse nüüd põhjalikumat analüüsidega jätkata ja selle nimel jätkub ka Tallinna-Harjumaa, Helsingi ja Uusimaa koostöö. Valgevene pealinnas Minskis on algamas Ukraina, Venemaa, prantsuse ja saksa liidrite kohtumine, millelt oodatakse Ukrainas sõjategevust lõpetava kokkuleppe sõlmimist. Reutersi andmetel kohtuvad veel enne seda lühikeseks vestluseks Ukraina presidendi Petro Porošenko kam, prantsuse president Francois Hollande ja Saksamaa kantsler Angela Merkel. Venemaa president Vladimir Putin. Reutersi andmetel selles vestluses ei osalenud. Kristi Sobak annab minski kohtumise ootustest ülevaate. Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini ütles, et tänaõhtune kõrgete panustega tippkohtumine Ukraina kriisi lahendamiseks võib-olla konflikti pöördepunktiks. Ta kutsus Venemaad üles kasutama võimalust vastutustundlikult käituda ja aidata lõpu teha 10 kuud kestnud verevalamisega. Mogherini lisas, et kui kokkuleppele jõuda ei suudeta, siis on kõik arengud, mida suudame ette kujutada Ukraina ja Euroopa osas kuid Venemaa suhetes Euroopa Liidu ja muu maailmaga kindlasti vähemalt murettekitavad. Ukraina president Petro Porošenko ütles, et Ukraina ja Euroopa Liit nõuavad Minski kõnelustel ühele häälel Ida-Ukrainas tingimusteta relvarahu. Porošenko ütles Kiievis valitsusliikmetele, et nad tahavad rahu elada Ukrainas ühtset Ukrainat taastada korra peatada agressiooni ja et sissetungijate väed lahkuksid Ukraina territooriumilt. Saksa kant, Heleri Angela Merkeli pressiesindaja Steffen Seibert ütles meediale, et asjaolu, et kohtumine toimub, on vaid lootuskiirkonflikti lahendamiseks Ukrainas, kuid mitte enamat. Nagu kantsler on viimastel lavadel korduvalt avalikkusele öelnud, ei ole selge, kas kohtumisel suudetakse midagi saavutada siis, kui on see kogu ebakindlusest hoolimata väärt proovimist nende inimeste huvide nimel, kes kannatavad Ida-Ukrainas. Vene analüütikud arvavad, et vajadusest rahu saavutada on nõus kõik osapooled, kuid kõiki rahuldavatest detailides on erimeelsusi, vahendab meie Moskva korrespondent Neeme raud. Ka seto vunki ruugisib täna, mida Moskva tahab ja vastab Kremli allikale tuginedes konkreetselt niinimetatud donetski wanski rahvavabariikidele, olgu siis tegemist autonoomia, eristaatuse eritsooniga nimi ei loe, teisisõnu et nominaalselt jääks piirkonnad Ukraina koosseisu, kuid nad valiksid ise omale juhid. Lisaks on Kremli jaoks jätkuvalt oluline vene keele kogu Ukrainas eristaatuse tagamine. Internetileht kirjutab, et ei Donetskis ega Luganskis tänasel tippkohtumisel palju ei oodata. Homme kogunevad Brüsselis mitteametlikule ülemkogule Euroopa Liidu valitsusjuhid, et arutada muuhulgas ka Ukraina kriisi ja Vene suhetele. Pärastlõunal algaval kohtumisel annab Ukraina president Petro Porošenko Euroopa liidritele ülevaate Ukrainas toimuvast, mille järel arutavad liikmesriikide valitsusjuhid olukorda omavahel ning otsustavad järgmised sammud. Euroopa Liidu edasine tegevus sõltub suurel määral tänase Minski kohtumise tulemustest. Neil minutitel kogunevad euroala rahandusministrid erakorralisele istungile Brüsselis, kus püütakse leida kompromissi Kreeka uue valitsusega. Alexis Tsiprase juhitud vasakradikaalne valitsus on lubanud abiprogrammi peatada ja kustutada võlad. Viimased Ateenast astunud ettepanekud on küll mõõdukamad, aga lõhe võlausaldajatega on jätkuvalt suur. Johannes Tralla jätkab Brüsselist. Kreeka rahandusminister kuulutas eile õhtul Ateenas parlamendi ees, et eurogrupi kohtumisele minnakse ja sirge seljaga mitte kummardades nagu kõik varasemad valitsused. Kuigi kahe võimul oldud nädala jooksul on Alexis Tsiprase juhitud vasakradikaalse valitsuse retoorika muutunud märksa mahedamaks, on erimeelsused võlausaldajatega jätkuvalt suured. Peamine vastuolu puudutab abiprogrammi jätkamist ja reformikava. Ateena kordab mantrana, et veebruaris aeguv programm ja uute võlgade võtmine tuleb lõpetada. Vaatlejad on aga veendunud, et ajutiste laenude asemel nõuavad kreeditoride eesotsas Saksamaaga Ateena püsimist reformikursil ja on valmis rahakraane avama üksnes selgete tingimustega abiprogrammi raames. Brüsseli analüütik Zolt arvas Tulid peavad sellega nõustuma, kui Ateena kasutaks seda selleks, et maksta tagasi võlakirjade väärtuse Euroopa keskpangale ja samuti maksta kiiremini kinni IMFi laenud, sest kallimad siis võiks Tsipras selle kokkuleppe kodus maha müüa kui troika lõppu, sest edaspidi peaksid nad võla osas läbi käima ainult euroalapartnerite ja mitte IMF-i ja Euroopa keskpangaga. Euroopa poliitikauuringute analüütik Diego vali ante. Kaks, maksimaalselt, aga mitte rohkem. Kompromiss peab kiiresti sündima, on väga keeruline täna täielikku kompromissi sõlmida, aga võime näha üldist nõusolekut ja suunda, kuhu me lähinädalatel liigume. Üks võimalus Kreeka võlakoormat vähendada on majanduskasvuga seotud võlakirjad, mille mõtte kodabrügel pakkus välja juba enne Kreeka valimisi. Leitud võlakiri võib selles olukorras aidata, sest kui SKT tõuseb vähem, kui programm ette näeb, siis kas laenu väärtus intressimaksed või mõlemad vähenevad ja ka vastupidi, kui SKT tõuseb kiiremini, kui programm ette nägi, tähendab see, et laenu suurus ja intressid tõusevad ning kreeditorid saavad rohkem raha tagasi. Kreeka rahandusminister Janis Varoufakis esitleb täna seitsmeteistkümnele euroala kolleegile ka ettepanekud, mis kaotaks kolmandikku Ateena senistest reformi kohustustest. Vastu lubab Ateena kümmet uut reformi, mis töötati välja koos OECD ka rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Eurobaromeeter uurib kaks korda aastas Euroopa Liiduga seotud arvamusi ja hoiakuid. Viimaste läinud aasta sügise uuringut esitleti Tallinnas täna ja Mall Mälberg võtab selle uuringu kokku. Eestis viis küsitluse läbi EMOR ning uuringuekspert Aivar Voog ütles, et Eesti osas suuri muutusi võrreldes varasemate küsitlustega ei olnud oma eluga üldiselt rahul 77 protsenti Eesti elanikest. See on kõrge näitaja, kuigi pisut kaks protsenti alla euroliidu keskmisest. Kui vaadata oma leibkonna majanduslikule olukorrale, siis see näitaja on alati stabiilsem kui hinnangud Riilad, hinnanguid riigile sõltuvad ikkagi hästi palju lavastustest, et kui masuaastatel ikkagi väga palju räägitud majanduslikust allakäigust, siis ka hinnangud riigi majanduslikule olukorrale halvenesid neid, kes arvasid, et olukord on hea, oli 20 protsenti, praegu on see 51 protsenti. Toetus Eurole on Eestisse euroliidu kõrgeim, Aivar Voogi sõnul eestlased on euroga harjunud ja midagi negatiivset selles ei näe. Tähendab see negatiivne oli siis üleminekuaastal 2011, et kui sellega seostati hinnatõuse praegusel ajal ikkagi hinnad on pigem langenud nagu statistikaamet meile jaagu teada palgad on kasvanud, ka reaalpalk reaalne ostuvõime on kasvanud, et. Uuring puudutas ka usaldust nii Euroopa Liidu kui oma maavalitsuse vastu ja seda on Euroopa Komisjoni esinduse juhi Hannes Rummi hinnangul kõige paremini näha võrdluses. Kuulub sellisesse mõnusasse gruppi koos Beneluxi maade Skandinaavias maadega mida iseloomustab siis see, et inimesed usaldavad nii oma rahvuslikku valitsust kui ka Euroopa Liit, on vaadata Lätit, Leedut, Bulgaariat, Rumeeniat, sest seal on inimesed usaldavad Euroopa liitu väga ei usalda omavalitsust ja on ka siis selliseid riike, kus ei usaldata ei omavalitsust ega Euroopa Liitu, nagu näiteks Suurbritannia või kreeka see võrdlus ka näitab, et kuivas riigi tasemel Euroopa Liidu tasemel tahetakse läbi viia mingeid muutusi, siis lihtsam on läbi viia neid alati siis, kui inimesed sind usaldavad. Nii et selles mõttes võib öelda, et Euroopa liidus midagi muutma, kas ta siis eestlased kindlasti piduriks ei saa, et pigem on nende riikide suunas, kus usaldada ei omavalitsust ega ka Euroopa liitu, aga võtta väga selge järelduse tuua välja näiteks Saksamaa puhul, kus Saksamaal on inimeste hinnangul majanduslik olukord praegu väga hea omavalitsust usaldatakse aga Euroopa liitu ei usaldata väga paljudel sakslastel on siis mulje, et Euroopa liidu kaudu nad maksavad peale teistele kriisiriikidele nagu, nagu kreeka ja ta ei pea seda õiglaseks ja seetõttu nende usaldus Euroopa liidu vastu on madalam kui näiteks majanduslik olukord seda eeldaks. Esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus aastaga 2,7 protsenti. Maria-Ann Rohemäe räägib edasi. Neljandas kvartalis panustas majanduse kasvu enim töötlev tööstus, mis on ühtlasi ka Eesti majanduse suurim tegevusala töötlemine. Tööstus suurenes peamiselt elektroonikaseadmete, tootmise ning puidutöötlemise toel. Eesti Panga andmetel kasvas nõrgast väliskeskkonnast hoolimata ka eksport, mis tugines samuti peamiselt töötleva tööstuse müügi kasvule. Eksport Venemaale samal ajal vähenes, kuid kahanemist moodustasid suure osa välispäritolu. Tooted, mille mõju Eesti majandusele on väike. Lisaks panustasid majanduskasvuga energeetika ja kaubandusräägib statistikaameti juhtivstatistik. Metoodik Annika laarmaa. Kaubanduses vedas kasvu jaekaubanduse tugeva sisenõudluse toel, aga samuti jätkas suurenemist ka välisnõudlus neljandas kvartalis. SKP kasvu panustas esialgsete arvestuste kohaselt oluliselt ka netotootemaksude koosseisu kuuluva käibemaksulaekumise kasv. Oma osa selles on muutunud käibemaksu deklareerimise korral, mis rakendus eelmise aasta novembrist. Netotootemaksude suurenemist mõjutas oluliselt aktsiiside laekumise kasv. Neljandas kvartalis pidurdas aga majanduskasvu enim transpordi ja ehituse lisandväärtuse kahanemine. See omakorda viitab Eesti Panga hinnangul ettevõtete kasumite kahanemise investeeringut vähenemisele. LHV panga majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul on 2,7 protsendine majanduskasv hea kuid lisab, et siin on ka üks väike, aga. See on võrreldav vaatlushindades ja kuivõrd hinnad on alanenud siis tegelikult inimesed seda kasvu sellisena ei taju, sest nominaalväärtusest kas nii suur ei ole ja teiseks on siin veel üks selline väike konks juures. SKT-sse lähevad ka kaudsed maksud ja teatavasti oli möödunud aasta lõpp selline erandlik ja esialgsete arvestuste kohaselt on käibemaks kasvamine olnud natukene anomaalne. Vitsur toob näiteks selle, et eelmise aasta lõpus osteti küllaltki palju autosid ja käibemaks tasuti korraga ära. Vitsuri arvates olid laen tulevaste kvartalite arvelt. Statistika näitab, et aastaga langes nõudlus ehituse ja transpordisektoris Tartu ehitusettevõtte Eeviku juhataja Kaimo Sepp, selgitas Marii Kangurile ehitussektori probleeme. Kui siin praegu vaadata, et tervikuna on natukene nagu paremaks läinud olukord, siis ka ehitussektoris teadupärast käivad need kuskil pooleaastase või aastase viitega kuskil 2012 dist said, läbisin veel need CO2 erinevad toetused ja 2013 lõppesid ära eelmise ütleme, eurorahastuse põhilised allikad, et tänu nendele on, ütleme, ehitusmahud ikkagi oluliselt siin 2014. aastal kahanenud ja siit ka need suured nii-öelda konkurentsiprobleemid on tekitanud lisandväärtuse kahanemise vähenemisel. Tellimusi on vähem kui tegijaid. On täpselt nii, et täna kahjuks jah, ehitusturul on tegijaid ilmselt rohkem kui siin turul pakkumisi on ja tänu sellele ka konkurents on suur. Jah. Aga kuidas teile tundub, millal see olukord võib jälle paremaks minna? Ega ta nüüd kindlasti ei lähe sama jaoks, kui ta siin on olnud mõned aastad tagasi, et uued eurorahameetmed on küll nüüd tulemas, turule ka, kindlasti tuleb ka ehitussektor nii-öelda ära korrastada. Arco transpordijuhataja Ivo Krummi sõnul on transpordisektori languse otsene põhjus Venemaa sanktsioonid toidukaupadele. Selles osas vedusid Venemaal on vähem ja räägime kohalikust turust, ütleme Eestist koopasse ja tagasitranspordil on lisandunud veovahendite arv siis sellel suunal, mis on siis tekitanud jälle hinnalangust konkurentsi näol, et pakkujaid on rohkem, aga samas ütleme Eesti eksporditurg jälle on kasvuteel, et välja vedada, Eestist on palju, aga tagasi vedada mitte nii palju, tõenäoliselt see laheneb või leeveneb ikkagi lõpuks sellega, et pakkumine väheneb, ehk siis keegi peab loobuma või leidma endale teise väljundi. Tallinnas esitleti täna Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuringu tulemusi ning Uku toom käis kohal. Tegemist on uuringuga, mis hõlmab väga laia valdkonda peresuhetes tervise, töö ja väljarändeni. Uuringu valimisse kuulus 4800 meest. Kasutamiskõlblikud vastused saadi veidi enam kui kahelt 1000-lt. Uuriti nii seda, mida soovitakse, kui ka seda, kuidas asjad tegelikult on. Kui nüüd rääkida arvudest, rõhuv osa meeste soovid ja eelistused üsna ühesugused 91 protsenti peab tähtsaks armastust. 89 materiaalselt kindlustatud 87 kindlat partnerit. Võib-olla veidi ootamatu see, et 90 protsenti peab väga oluliseks ka oma välimust. Teadagi kõik soovid, ei täitu, aga uuringu üks autoreid, Tartu Ülikooli perepoliitikaekspert Mare Ainsaar nendib. Tähtis on, soovid oleksid olemas, sest tegelikult selles mõttes oli uuring väga positiivne ja hea tulemusega, et see meista sellised soovid olid edasiviivad, kuna me analüüsisime ka saime, et tõepoolest, et pere ja partner teevad ja tegelikult Eesti mehele head. Aga see on tõsi, et kõigi soovid ei täitu ja nüüd protsendilise osa meestest, et et see on nüüd analüüsi kohta, et kus, kus vaadata, et kus soovid ja tegelikkus lahku läheb. Mehed tahavad reeglina enam kui kahte last oma peresuhetega, nendest rahul üle 90 protsendi. Muuseas 80 protsenti leiavad, et nad teevad kodutöid piisaval määral sissetulekuga rahul pooled just sissetuleku suurus, mitte töö puudumine on põhiline motivaator välismaale tööle minekuks. Taolisi mõtteid mõlgutama üle 40 protsendi meestest. Tõsi, teoks teevad kavatsused ainult osa nendest. Eesti meestel on ka Tomane riskikäitumine oma tervise suhtes pea pooled, kes peaksid mingi probleemi pärast arsti poole pöörduma, seda ei tee enam kui pooled on ülekaalus, aga endale seda ei tunnista. Aga vaatame pahesid ka positiivse poole pealt. Kolmveerand meestest ei ole otsinud endale interneti teel seksuaalpartnerit ja olnud temaga vahekorras kolmest mehest vahel ei ole olnud juhupartnereid, kaks kolmandikku ei suitseta, kolm neljandikku ei tarvita alkoholi kaks või enam korda nädalas. Reeglina mõistavad mehed füüsilise vägivalla naiste suhtes hukka. Nendest, kes seda teatud juhtudel vajalikuks peavad, arvas 42 protsenti, et naine oleks saanud juhtunu ära hoida, kui oleks oma suu enam kinni hoidnud. Aga üldiselt õhkus uuringust Mare Ainsaare sõnul siiski positiivsust. Pigem vist jah, et paljud probleemid terviseasjad ja me juba teame ja mis perekäitumist ja puudutas siis võrreldes tavalise sellise meediafooniga, kuidas me eesti meest ette kujutama, et oli tulemus pigem positiivne. Kaheksa Eesti galeriide kunstnike ühenduste esindajad kirjutasid alla hea tavadokumendile, vahendab Riina Eentalu. Selle mõtte algatas Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus kaasama partner galeriidega Allan kirjutanud Hausgaleri okaapi, galerii tamm, galerii Temnika vaja, Kasela, galerii vaal, galerii naari, kunstnike liidu galeriide ja fotokunstnike ühenduse esindajad. Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskuse projektijuhi Katri Laasi sõnul on kunstivahendavate galeriide valdkond üsna reguleerimata. Galerii mudeleid on erinevaid, kus keskendutakse näitustele, kus müügile, kus aga keskendutakse kunstniku esindamisele pikema aja vältel. Kadri Laas. Ühelt poolt see hea tava kokku leppe justkui Mardistabki, seda olukorda hetkel Eestis ja teiselt poolt on ta heaks tööriistaks ka kõikidele kunstnikele. Ilma selle dokumendita võib kunstnike jaoks olla natukene segane ka see, mida galerii temalt ootab või millised võiksid olla kunstniku õigused, kui ta galeriidega suhtleb. Mida teie peate selles kokkuleppes olulisemaks välja tuua galeriide poolt kunstnike esindusformaat ei ole kõige populaarsem galeriide toimimise mudel Eestis siis võib-olla just punkt, kus koordineeritakse galeriide omavahelist suhtlust sellisel puhul, kui kunstnike nimekiri kattub Kokkuleppe eesmärk on parimal viisil aidata kunstnike, leiab Eesti Kunstnike Liidu asepresident Elin Kard. Seal on üks punkt, et, et me peame veel head avana võimaldama kunstnikele tasuta näitusepinna, seal on see eragaleriid, mida näiteks Kunstnike Liidu galeriid on, muudab tegevuse natukene keerulisemaks, sest siiani me oleme pidanud kunstnike käest küsima ikkagi renditasu, aga siis galerii on kohustus otsida selleks muid vahendeid, me liigume ikkagi sinna suunda, et parandamiseks siis ka kunstnikud jaotuvad erinevate galeriide vahel, mis ei välista muidugi võimalust, et samast ka teistes galeriides näitust teha. Ja sünoptik Eva-Maria Sula räägib nüüd ilmast. Kesk-Euroopas laiutav kõrgrõhuala ning põhjapoolse madalrõhkkonna kokkupuutealal möödus tänane päev mitmel pool päikeseliselt ning Põhja-Eestis oli paiguti kuni üheksa kraadi sooja. Päeval liigub üle Eesti aga väheaktiivne madalrõhulohk. Viimane ta ööseks pilvi juurde, kuid olulist sadu pole oodata. Edelatuul tugevneb veidi ning ulatub hommikul saartel ja rannikul puhanguti seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur on öösel miinus kolm kuni pluss kaks kraadi. Homme päeval jääb päike enamasti pilvede taha ning paiguti võib vähest vihma lörtsi sadada. Tuul puhub edelast läänest viis kuni 12, saartel, rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhtupoolikul tuul nõrgeneb. Õhusooja on homme üks kuni kolm kraadi. Ja Karl Mihkel Eller on nüüd valmis spordisõnumitega, palun. Itaalias Bergamos toimuval 42 ja poole 1000 euro suuruse auhinnafondiga ATP Challengeri tenniseturniiril võitis Jürgen Zopp teises ringis sakslase Philipp Petchnerid kindlalt kuus. Kolm, kuus. Kaks ja pääses veerandfinaali. Zopp murdis kolmel korral vastase pallingu, kaotamata ise ainsatki servigeimi. Mõni minut alla tunni kestnud mängus servis Zopp kuus ässa ja tegi vaid ühe topeltvea. Korvpalli VTB ühisliigas kohtub BC Kalev Cramo täna võõrsil Samaara Krasnieküljaga. Kalevi jaoks on tegemist tähtsa kohtumisega, sest Samaara hoiab liigatabelis kümnendat Kalev üheteistkümnendat kohta. Kohtumise esimene poolaeg lõppes Kalevi eduseisus 33 31. Oktoobris toimunud kodumängus suutis Kalev Sa määrat võita 75 71 35 aastane suusataja Tatjana Mannima jõudis läinud nädalavahetusel karjääris uue tähiseni. Kuigi Kiviõlist pärit Mannima võitis hooajal 2012 2013 FISi suusamaratonide sarja kokkuvõttes esikoha, polnud ta ühtegi sarja kuuluvat maratoni võitnud. Eelmisel nädalavahetusel parandas ta selle vea ja sai esikoha Prantsusmaal toimunud 56 kilomeetri pikkusel transifitseeni suusamaratonil. Tatjana Mannima küsis Taavi Libe. Seekord oli väga raske maraton ja seal ikka korralik basiilika ja oli ilm Kaselemeiga tuuline ja põllud pealiga jälgi eriti nagu ei olnud ja kolm kesi naised sõitsime terve distantsiga koos, iga naine proovis ikka eest ära sõita ja kellelegi nagu õnnestunud ja viimane kilomeeter meil oli selline. Ja ma proovisin, ma tundsin tegud mulle ikka jõudu ja mullasuusad ka kooli head ja mõtlesime proovina ma midagi nagu Gautada ja teesti proovisin ja mul läks ikka väga hästi. Hea vorm on tulnud väga õigel hetkel, sest sel nädalal Tartu maraton ka ees, mis mõõdetega sinna vastu läheb? Kodumaratoniga tegudega kõige tähtsam maraton ja taktika hea tulemus näidata ja, ja teeme kõik selle nimel ikka, proovime ikka leida õiged suusad ja õiged määraja. Aitäh selline sai Päevakaja kolmapäeval, 11. veebruaril, saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.