Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljapäevast, 12.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Ukraina rahukõnelustel lepiti kokku, et relva rahu Ukraina idaosas hakkab kehtima 15. veebruaril. Brüsselisse saabunud Euroopa liidrid suhtusid Minski rahuleppesse ettevaatlikult. Moskva hinnangul ei tee rahulepe sõjale täielikku lõppu seetõttu, et kõnelustel ei osalenud USA, mis Venemaa sõnul on Ukraina sõja peamine õhutaja. Eesti välisminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Riigikogus toimunud välispoliitika arutelul, et diplomaatilised jõupingutused rahu leidmiseks Ukrainas väärivad tunnustust. Ent nagu varasemad kogemused kinnitavad, on otsustava tähtsusega siiski kokkulepitu ellurakendamine. Kaks nädalat pole Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklust. Läti raudteefirma pidas Valga ja Valmiera vahelist reisijate arvu ebapiisavaks ja asendas rongid bussidega. Riikliku kultuuri elutööpreemia saavad seekord Ene Mihkelson, Kalju Komissarov ja Raul Meel. Teaduspreemia pälvivad akadeemikud Jüri Engelbrecht ning Anto Raukas. Spordi elutöö preemia Laural saalid on Enn Tasalain ja olümpiavõitja Jaak Uudmäe Spordist. Kadri Lehtla sai laskesuusatamise maailmakarikaetapil Oslo hooaja parima, 18. koha. Ilmateenistus lubab kohati vähest lörtsi ja vihma. Õhutemperatuur on öösel miinus kahest pluss kahepäeval nullist pluss kolme kraadini. Kõigest lähemalt Ukraina rahukõnelustel Minskis lepiti kokku, et relvarahu Ukraina idaosas hakkab kehtima 15. veebruaril. Kõnelused vältasid 17 tundi. Ukraina, Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid kinnitasid ühisdeklaratsioonis, et austavad täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning annavad oma panuse kokkulepitu jõustamisse jätkab Mall Mälberg. Saksamaa ja Prantsusmaa lubavad tehnilist toetust konfliktipiirkonna pangandussüsteemi taastamiseks ning aitavad luua rahvusvahelise mehhanismi sotsiaaltoetuste maksmiseks. Ühtlasi toetatakse Euroopa Liidu-Ukraina ja Venemaa kolmepoolsete energiakõneluste jätkamist. Teda lubatakse ka samade osapoolte praktilise lahenduse otsinguid kõigele, mis on seotud Ukraina ja Euroopa Liidu assotsiatsioonileppe jõustamisega. Samuti pooldavad liidrid endiselt ideed luua rahvusvahelise õiguse põhimõtteid igati austades Atlandi Pianist vaikse ookeanini ulatuv ühtne humanitaar- ja majandusruum. Liidrid kohustuvad täitma Minski leppeid. Selleks on lepitud kokku luua Normandia formaadis kontrollmehhanism, mis organiseerib kõrgete ametnike tasemel regulaarseid kohtumisi. Nüüd lepetest, mida täitma kohustutakse Üldine ja tingimusteta relva Ukraina idaosas hakkab kehtima 15. veebruaril. Kaks päeva hiljem hakkab kehtima kokkulepe raskerelvastuse äraviimiseks demarkatsioonijoonelt ning selleks on aega kaks nädalat. Ukraina väed peavad viima kõik raskerelvad tagasi praeguselt kontaktjoonelt ja separatistide üksused Donetski ja Luhanski oblasti teatud piirkondades. 19. septembri minski memorandumiga määratud kontaktjoonelt. Osapoolte raskerelvastus peab jääma võrdsele kaugusele kontaktjoonest. Seda hakkab kontrollima Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon. Kokkuleppe kohaselt tuleb Ukraina territooriumilt välja viia kõik välismaa relvaüksused, sõjatehnika ja palgasõdurid ning ka seda protsessi hakkab jälgima Euroopa julgeoleku ja koostööorganisatsioon. Ja konflikti osapooled peavad vahetama kõik vangid, mitte hiljem kui viiendal päeval. Pärast raskerelvastuse tagasitõmbamist. Brüsselisse saabunud Euroopa liidrid suhtusid Minski rahuleppesse ettevaatlikult. Kõige olulisem on tegevus koha peal, mitte sõnad paberil, ütles Suurbritannia peaminister David Cameron. Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė nimetas kokkulepet nõrgaks. Johannes Tralla vahendab värskeid kommentaare Brüsselist. Kell üks pärastlõunal algama pidanud ülemkogu sai pihta hakata alles kell neli, sest Brüsselisse oodati Minskist Angela Merkelit Francois Hollande'i ja Ukraina riigipead Petro Porošenkot, et nad Euroopa liidritele Minskis allkirjastatud kokkuleppe tegelikust sisust ja sellest, mis toimus, kuluaarides ülevaate annaksid. Kogule saabunud riigipead ja valitsusjuhid jäid minski edusammude kommenteerimisel ettevaatlikuks. Saksamaa kantsler Angela Merkel. On liimiga see kokkulepe on lootusekiir, ei midagi rohkemat, ei midagi vähemat, nüüd peavad sõnadele järgnema teod, ütles Merkel. Prantsusmaa riigipea Francois Hollande'i ja ju ei püüa. Me saavutasime kokkuleppe ja see oleks võinud ka ebaõnnestuda, aga kokkulepe ei garanteeri, et järgnevad päevad toovad kestva edu. Me peame olema jätkuvalt valvsad jätkama surveavaldustega. Nüüd on ka need vastutavad, kes kokkuleppele alla kirjutasid. Need riigid, kes olid viimastel tundidel seotud, ütles Francois Hollande'i. Kui see on tõeline vaherahu, siis oleks muidugi teretulnud, ütles Suurbritannia peaminister David Cameron. Mälestades mõistubu, Sacheli action. Sure. Sa oled piisavalt häipa, aga kõige olulisem on tegevus koha peal, mitte sõnad paberil, toonitas Cameron. Me peame ütlema selgelt, et Vladimir Putin peab teadma, et kui tema käitumine muutu, ei juhtu midagi ka sanktsioonidega, ütles Cameron. Leedu riigipea Dalia Grybauskaitė sõnul ei lahendatud peamist kriisipõhjust, milleks on puudulik piirikontroll Venemaa ja Ukraina vahel. Näed, näed, panin kaheni, milleta see tähendab, et piir on lahti igasugustele sõjalistele jõududele üle piiri võib tulla igasugune sõjatehnika, ütles Grybauskaitė. Ülemkogu president Donald Tusk andis uksel mõista, millise fooni ta tänasele nõupidamisele omalt poolt loob ja see on kremli-kriitiline. Siis Venemaa agressioon ja võitlus Ida-Ukrainas on selgeks ohuks rahule Euroopas, ütles tusk. Tänane Minski lepe on teretulnud uudis ja annab lootust. Lootus on hea, isegi hädavajalik, aga lootusest ei piisa. Esimest Minski kokkulepet, nagu te mäletate, ei järgitud Ta ütles tusk. Sarnase mõttega esines ka ülemkogule saabunud peaminister Taavi Rõivas. Ma ei tahaks olla optimist, enne kui ma tõesti näen, et olukord reaalselt rahuneb, kui ma tõesti näen, et tsiviilelanikke ei tapeta, kui ma tõesti näen, et Venemaa poolelt ei saadeta enam tanke ja raketisüsteeme sisse. Lisaks Minski rahuleppele arutavad Euroopa liidrid täna ka Kreeka tuleviku üle euroalas. Kreeka peaminister Alexis Tsipras ütles oma esimesele ülemkogule sisenedes, et loodab leida lahenduse, mis aitaks ravida kasinuspoliitika haavu. Aga pankrotist tuleb samuti päästa Ukraina. Täna hommikul teatas rahvusvahelise valuutafondi juht Christine Lagarde Brüsselis, et Ukrainaga sõlmiti kokkulepe 17,5 miljardi dollarise laenu osas. Laenumaksed jaotatakse nelja aasta peale ja Kiievil on sellega seoses kohustus läbi viia ulatuslikke reforme. Rahvusringhäälingu raadiouudistele. Johannes Tralla, Brüssel. Moskvas tervitati Minskis saavutatud leppeid, kuid väljendati kartust, et sõjale need täielikku lõppu ei tee. Osalt seepärast, et läbirääkimistel ei osalenud Ameerika ühendriigid, mida Venemaal nimetatakse selle sõja peamiseks õhutajaks. Neeme raud jätkab. Kõige huvitavam arvamus minski läbirääkimiste kohta, mida täna Moskvas kuulsin, oli selline kõnelused toimusid läbi öö, kuna Washingtonis oli siis päev ja nii sai pidevalt ameeriklastega konsulteerida. Arvamusi, et kuna Washington kõnelustel ei osalenud, ei too need lepped sõjale lõppu, kõlas Moskvas täna üsna mitmeid, kõneleb Georgi Fjodorov, sotsiaalsete ja poliitiliste uuringute keskuse aspekt, president ja vene ühiskondliku koja liige, jäävam nõgovskipsilskijat, Massuisk. Kriitiliselt paljudesse lepetesse, mis Minskis saavutati, kuna me ei näinud neil läbirääkimistel üht tõsist mängurit, nimelt Ameerika Ühendriike, ütles Fjodorov, lisades, mäletame, kuidas Ukrainas toimunud riigipöörde ajal väga tuntud Euroopa liidrid ja diplomaadid kirjutasid alla väga tõsistele dokumentidele, milles lubati mitmesuguseid garantiisid, kuid riigipöörde lõppedes visati kõik need dokumendid prügikasti edasi, räägib Alexander. Moskva Inimõiguste keskuse direktor ja Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu liige. Tõsi, nende lepete järgimise suhtes alla oleks neile pidanud kirjutama koos Ameerikaga, keda loetakse Ukraina konflikti peamiseks õhutajaks ideoloogiks ja režissööriks. Kuid sellele vaatamata olen optimistlik, et lõppeb see verine sõda, mis toimub kogu maailma silme all, ütles Brod. Kremlile lojaalsed eksperdid leidsid täna siiski häid sõnu ka minski kõneluste initsiaatorite Euroopa liidrite aadressil. Igor Borissov, Venemaa presidendi inimõiguste nõukogu liiget. Räägi, mis seal laua taga ja leiame, et vaid läbirääkimiste teel, eriti kui need toimuvad Euroopa Liidu esindajate initsiatiivil, kes mõistsid oma varasemaid vigu, saab konflikti lahendada rahumeelsel teel, läbirääkimiste laua taga, kuid kindlasti Novorossija esindajate osalusel, rõhutas Borissov rahvusringhäälingu raadiouudistele. Neeme raud Moskva Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, põhiettekande tegi välisminister Keit Pentus-Rosimannus. Arutelu jälgis Uku Toom. Kõige rohkem tähelepanu pälvis loomulikult Ukraina sõda ning Venemaa osa selles. Välisminister Keit Pentus-Rosimannus nentis. Meie hinnang Venemaa agressioonile Ukraina suhtes on ühene, see on rahvusvaheliste suhete aluseks printsiipide rahvusvahelise õiguse ränk rikkumine mis on toonud tänaseks endaga kaasa juba üle 5000 hukkunu. Piire on muudetud jõuga. Poolteist miljonit inimest on olnud sunnitud kodudest lahkuma. Sellisel tegevusel peab olema hind ja seda hinda peab tasuma see, kes vastutab. Arutelu käigus räägiti sellest, kuidas Ukrainat abistada ja kas on tarvilik teha seda ka relvadega. Ministri arvamus. Ukraina ise on see, kes saab ja peab täpselt defineerima, millist abi tal vaja on. Praeguse teadmise kohaselt saan ma öelda seda, et sellist abi ka relvastuslikku abi, mida Ukraina hetkel vajab, Eestil üleliigselt ei ole. Meil ei ole võimalus sellist abi neile pakkuda ja loomulikult me loodame, et see olukord laheneb nii, et selle vajaduse aktuaalsus kaoks päevakorrast ära. Sisuliselt välispoliitilise arutelu ajal lõppenud minski kohtumise tulemuste valguses kõlas aktuaalsena väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni tõdemus. Vaba maailma piiririigile Eestile on oluline, et rahu hinnaks Ukrainas poleks viimase lõhestamine või veelgi halvem vaba Ukraina häving. Seepärast saab Venemaa agressiivse välispoliitika ohjeldamiseks rakendatud sanktsioone lõdvendada üksnes siis, kui Moskvas tajutakse kavatsetu tupiklikkust. Seega peab lääs olema valmis pikemaajaliseks suhete madalseisuks Venemaaga. See nõuab kannatlikkust enda põhimõtetele, kindlaksjäämist ja tugevat liidrimeelt poliitikutelt, kas Euroopa on selleks valmis? Mida meie saame teha, et Euroopa Liit ja Nato püsiksid ühtsetena? Isamaa ja Res Publica liidu poolt esinenud Juhan Parts ütles, et Venemaa ja Lääne vastasseis on pikaajaline ja seejuures on Venemaa käitumine irratsionaalne. Partsu arvates peab Ukrainat sõjaliselt toetama ja selleks on mitu põhjust. Tegemist on väärtuskonfliktiga ja me peame astuma ebaõigluse vastu. Teiseks see on otseselt Eesti julgeolekuhuvi. Ukraina peab suutma end kaitsta. Kui Ukraina suudab end kaitsta, siis kaitseb ta sellega ka Euroopat, sealhulgas Eestit. Eesti maksumaksjate liit kuulutas maksumaksja vaenlaseks teist aastat järjest endise rahandusministri Jürgen Ligi. Seekord jagas ta tiitlit Reformierakonnaga. Maksumaksja tiitli pälvis vabaerakond. Möödunud aasta oli majutusettevõtetele edukas, esimest korda kerkis ööbinud turistide arv üle kolme miljoni piiri. Seda oli nelja protsendi ehk 106000 inimese võrra rohkem kui ülemöödunud aastal. Ettevõtluse arendamise sihtasutus tegi täna möödunud turismiaastast. Kokkuvõtteid jätkab Margitta otsmaa. Eestis on turism hooajaline, sellegipoolest oli möödunud aasta meie majutusettevõtetele edukas. EAS-i turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on vilja kandnud nii riigi kui erainvesteeringud turismisektorisse. Heade tulemuste taga on siiski sisse töötatud põhiturud, eriti Soome. Soome turg on täna olnud kasvav, kuigi tema osakaal on väga suur. Teine turg, mis on seda mõjutanud, on kindlasti Eesti siseturism, mis on kasvanud juba tegelikult kolmas aasta. Saksa turg on hästi kasvanud, tuleb tunnistada, et ka Aasia turistide osakaal numbriliselt on täna see, kes aitab meil majutusstatistikat parandada. Et kui võrrelda näiteks saksa turistide arvu kasvu, mis on sellel möödunud aastal, oli 11000 siis näiteks Jaapani turistide arv on kuus, 6000. Aasia turist satub siia tänu Helsingile, kust on hea lennuühendus Aasiaga. Märkimisväärselt on aga kokku kuivanud Venemaa turistide vool. Selle põhjus ei ole Mutso kinnitusel poliitiline, pigem majanduslik. Kui rubla kurss on täna olnud jätkuvalt languses, kui vene inimese jaoks on sõit välisriiki muutunud nii palju kallimaks ja elu Venemaal on natukene muutunud kallimaks ja see on inimese jaoks tegelikult tekitanud ebakindlust tuleviku suhtes, siis puhkus alati esimene, mida hakatakse kokku tõmbama, on rusikareegel. Öeldakse, et kui majandus langeb üks protsent, siis puhkajate arv kukub kaks protsenti ja me ei saa ka liiga kiiresti seda Vene turgu asendada teiste turgudega. Küll me jääme Vene turul toimetama. Hotellide ja restoranide liidu juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul on kõvasti vaeva nähtud, et leida turiste teistest sihtkohtadest. Ja kui me räägime igapäevasest turismist, kui me räägime mahust, siis ei ole meil ikkagi parimaid valikuid, kui seda on lähiriigid, Soome, seda on Läti ja seda on ka Venemaa. Me oleme, mõtlesin ettevõtjatega nõu ja me oleme kõik tegelikult sellel arusaamal. Et meil ei ole mõtet kiiresti oma lähenemisi muuta, siis ta ei ole ka Venemaalt kadunud need inimesed, kellel tegelikult on huvi siia tulla, kõik Euroopa riigid vaatavad ikkagi sinnapoole, et ka Aasiast. Et Hiinast, seal on tegelikult potentsiaali palju. Selle aasta eesmärk on hoida, et turismisektoris ei tuleks tagasilööke ja et see oleks üle Eesti tervikuna ühtlasemalt kaetud. Suuri lootusi paneb EAS ka äriturismile. Verni loodmaa tunnistas, et alanud aasta suhtes ollakse äraootaval seisukohal. Võib minna nii ja naa, aga ega püssi põõsasse visatud. Juba kaks nädalat pole Eesti ja Läti vahel reisirongiliiklust. Läti raudteefirma pidas Valga ja Valmiera vahelist reisijate arvu ebapiisavaks ja asendas rongid. Bussidega jätkab Mirko ojakivi. Kuni augusti alguseni on nii, et kui Tartust rongiga Riiga sõita, tuleb Valga jaamas istuda bussile, sõita Valmierasse ja asuda siis taas rongi. Seejärel võib alles jätkuda sõit Riia suunal. Selline võiks siis olla mugav ja sujuv rongiliiklus lätlaste arvates Tartu ja Riia vahel. Tartu kandi ja Kagu-Eesti inimesed on korduvalt avaldanud nördimust, et Rail Balticu kiirrong on plaanis käima panna Tallinn-Pärnu-Riia suunal. Aastaid on lubatud, et tartlased saavad kindlasti tolleks ajaks kiire ligipääsu raudteed pidi Riiga, et sealt edasi oleks siis võimalik astuda rail Balticu rongi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi arengu ja investeeringute osakonna juht Toomas Haidak lisab, et praegu sellist kindlust pole ja erinevalt Eestist pole Läti riik oma raudteeliini Riia suunal korda teinud. Samuti kasutatakse Lätis riigisiseses reisirongiliikluses vanu rongi koosseise, mis pole võrreldavad Elroni moodsate rongidega. Toomas Haidak. Rongiühendus reeglina on ikkagi kallis, eks, aga tema eelis peabki siis olema vähemalt see, et ta oleks kiire ja, ja kui noh, meie Eesti poolelt on need ära tehtud, et ta seda olla saaks, niikaua kuni Läti poolelt seda ei ole, ei ole tõesti mõtet ka dotatsiooni maksta, sest isegi dotatsiooniga koos ei oleks ühendus konkurentsivõimeline või noh, ei oleks kasutajale mõistlik Riia noh, selgelt on tugevam tõmbekeskus, eks, kui Tartu ja meie aktiivsus peabki olema suur suurem, et lätlastega suhelda, et noh, vaevalt et see initsiatiiv tuleb nüüd Läti poolelt. Senised eeluuringud ütlevad, et Tartu-Riia vahele rongireisijaid jaguks, samas ilma dotatsioonita liin end kommertsalusel ära ei tasuks. Valgamaa omavalitsuste liidu juht ja Valgamaa arenguagentuuri juht Rein Org ütles, et Valga inimeste jaoks on Riia rong sama tähtis kui Tallinna. Rongorg usub, et lätlased saavad siiski oma raudtee investeeringud tehtud ja Valga ja Riia vaheline rongiliiklus hakkab taas toimima. Rein Org. Seda juttu räägiti vist meil ka mingi kümmekond või rohkem aastat tagasi, et ronge pole tarvis ja inimesed istuvad bussidesse ümber, et et pärast seda, kui see toimus meil see arenguhüpe Elroni näol, siis on näha, kuidas tegelikult inimesed on ikkagi mugavamasse ja mõistlikum seda liiki tagasi kolinud. Läti raudteefirma baseeruv Vilsas on teatanud, et langetavad otsuse, kas rongiliiklus Valga-Valmiera vahel taastada või mitte. Juulikuuks. Mirko Ojakivi, Tartu. Valitsus kiitis heaks riigi kultuuripreemiate komisjoni ettepaneku ning määras riiklikud kultuuri elutöö preemiad Ene Mihkelsonile, Kalju Komissarovile ja Raul Meelele. Teaduspreemiad saavad akadeemikud Jüri Engelbrecht ning Anto Raukas. Spordi elutöö preemia laureaadid on Enn Tasalain ja olümpiavõitja Jaak Uudmäe. Wiedemanni keeleauhinna pälvib kirjanik leelo, tungal jätkab Riina Eentalu. Valitsus otsustas määrata Wiedemanni keeleauhinna leelo tunglale oskusliku sõnaseadmise eest luules ja proosas eesti keele, õpperaamatute hea lapse toimetamise, laulupeo identiteedi kujundamise ja seltsimees lapse meenutuste eest. Lapsed suhtlevad verbaalsel moel praegu just nimelt interneti kaudu ja seal arvatakse, et mingisugused smailid või irw ja terv ajavad asja ja minu meelest on kurb ka see paeluv internet lahutab tihti põlvkondi, igaüks istub oma arvuti juures ja ei tea, mis ümber toimub ja ja põlvkonnad omavahel ei kõnele. Keel on ka see, mis loob kontakte inimeste vahel. Kultuuri elutööpreemia saavad kirjanik Ene Mihkelson, lavastaja ja näitleja Kalju Komissarov ja kunstnik Raul Meel. Ene Mihkelson. Kui see mulle kätte nüüd jõudis, siis ma mõtlesin midagi taolist, et kas ma olen kõik teinud, et mulle antud võimalusi olen maksimaalselt kasutanud. Kirjanik peab iga teost kirjutama kui viimast ja püüdma seda teha oma võimete maksimumil. Andekamaks ei saa meist keegi ennast teha, aga see sisenõue peab tal olema tema, see sisetahtmine, sest ta kõigepealt kirjutab enese pärast. Eesti sõjajärgse avangardi suurkuju, rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik Raul Meel ütles napilt aasta tagasi oma näituse dialoogid lõpmatusega puhul nii. Ega mul ei ole valikut, kui inimene ükskõik millise andega ta sünnib. Kui see anne on küllalt tugev ja kui tal on piisavalt enese teostamise kirge, piisavalt valu, kannatamise võimet, siis ta peab leidma oma andele rakenduse. Kui ta saab ande, saab ta ka kohustuse seda annet rakendada. Elutöö preemia laureaat Kalju Komissarov. Kui ütleme elu esimesel poolel oli põhifookus lavastamisel, sinna vahele tulid ka näitlejatööd, siis viimased aastakümned on põhifookus olnud pedagoogitöö ja selle tunnustamise eest olen ma eriti tänulik ja, ja mul ei ole midagi selle vastu, et see seisund püsiks, kus mul on veel uudishimu, vajadust töötada, sekkuda, kedagi õpetada, utsitada. Preemiad antakse kätte 23. veebruaril Tartu Ülikooli aulas. Ilmast räägib nüüd sünoptik, taimi, paljak. Tere õhtust. Täna avaldas tugevat survet madalrõhkkond ja lõõtsus tugev edelatuul, nüüd juba keeris kaugeneb, pinge annab tasapisi järele ja tuul nõrgeneb. Tõusva õhurõhu foonil tugevneb homseks väike kõrgrõhuhari. Läänevoolus saabuv õhumass on jätkuvalt soe. Niiskust on piisavalt, pilvekihi püsimiseks aga suuremat sadu tulemas pole. Eeloleval ööl on ülekaalus pilves taevas, kohati võib veidi lörtsi, rannikul ka vihma sadada. Paiguti tekib udu. Lääne ja edelatuul nõrgeneb kahe kuni seitsme meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest pluss kahe kraadini. Päeval püsib enamasti pilves ilm, kohati sajab vähest vihma või lörtsi. Puhub edela ja lõunatuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nullist pluss kolme kraadini. Nüüd veel spordisõnumid Joosep Susi. Spordi elutöö preemia tänavused laureaadid on jõulumäe spordikeskuse rajaja Enn Tasalain ja Moskva olümpiavõitja kolmikhüppes Jaak Uudmäe. Riiklikud aastapreemiad said Euroopa meistrivõistluste hõbe tõkkejooksja Rasmus Mägi, tema treenerid Taivo ja Anne Mägi maailmameistrivõistlustel hõbeda võitnud epeenaiskonna liikmed Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu ja Kristiina Kuusk. Lisaks eesti veemotokoondise liikmed Rasmus Haugasmägi ja Gregor Eevardi kuldmedalite eest veemoto Euroopa ja maailmameistrivõistlustele. Aastapreemiad said ka Kaarel Zilmer liikumisharrastuse populariseerimise eest ja projekti liikumisaasta 2014 juht Aivo Normak. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil Oslos sai Kadri Lehtla 15 kilomeetri distantsil hooaja parima, 18. koha. Nelja tiiru peale vaid ühe möödalasu teinud lehtla kaotas võitnud puhtalt, lasknud soomlannale Kaisa Mäkäräinenile pisut vähem kui viie minutiga. Teine oli valgevenelanna Darja Domratševa. Kadri Lehtla. Sõit on väga hea ja, ja laskmine alguses oli ikka väga-väga korralik kahju sellest ühest möödalasust, et see nagu jääb ikkagi hinge kripeldama, et ma oleks soovinud teha täna puhta töö oleks lõpuks tulnud top 10 koht ja mul olid väga head suusad, jah, tunnen, et ma jõuan sõita ja mul on hea vorm. Et võib-olla noh, natuke see sõidukaotus ikkagi tuli, aga see tuli rohkem nagu sellest pehmest rajast, et siin ees eespool startijatel oli nagu kõvem rada ja kiirem. Et määrdemehed ütlesid, et vabalt kaotasin võib-olla siin kuni minut sellega. Meeste etapi võitis prantslane Martin Fourcade venelase Jevgeni Garanitševi ees. Teist korda jõudis maailmakarikasarjas punktidele Kalev Ermits, kes kahe möödalasuga kaotas võitnud Fourcade'ile pisut vähem kui viie minutiga. Mitmevõistleja Maicel Uibo alustas Ameerika ühendriikides kolmandat võistlushooaega. Mõne nädala eest kogus ta aasta esimesel seitsmevõistlusel 5847 punkti, isiklikust rekordist jäi lahutama pisut alla 200 punkti. Ainsa rekordi tegi Maicel Uibo kuulitõukes. No võistlustulemused veel miskit siukest suurt sähvatust näidanud ei ole, eks näha ole, kui väljas kümnevõistlus juba tuleb. Kas mõnes alas ka niisugune hüppeline areng on toimunud või, või on läinud pigem selles suunas, mis eelmine aasta toimus, et kõik läks nagu natukene veel stabiilsemaks, et kas on veel mingis alas niisugune suur hüppeline asi tulemas või või on pigem vähemalt siis kõik stabiilsemaks läinud? Aitäh Joosep Susile, te kuulsite Päevakaja, mille pani kokku Kai Vare kena õhtut ja kuulmiseni.