Pissima poisi väike kujuke Brüsseli vanalinnas asub sealse raekoja platsi lähistel. Siin on kas või hetkeks peatunud vist enamik selle linna külalisi mis võlujõud muutis esimesel pilgul mitte just eriti tähelepanuväärse pronksi valatud poisikese sedavõrd populaarseks. Isegi briti entsüklopeedia kirjutab, et tuhanded 619. aastal paika pandud kujuke on muutunud iidse kaubanduslinna enim tuntud sümboliks. Arvatavasti on poiss kuulsust kogunud kahel põhjusel. Põnev legend ja võimas lobi. Tänases keskööprogrammis jutustame legende tungimine brüsseli lobitöö saladustesse. Tutvustame Belgiat kui õllemaad. Uurime linna koondunud regionaalsete esinduste tegevuse põhimõtteid. Nende teemade avamisel aitavad mind Belgias kaks aastat elanud Arvi Karotamm ja korduvalt Belgiat külastanud Toivo Rima. Riigikogu kantselei asedirektor Arvi Karotamm töötas Brüsselis aastatel 2001 kuni 2003 majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi atašee na Euroopa liidu juures olevas Eesti esinduses Linnade Liidu asedirektor Toivo viima viimased sõidud Brüsselisse on olnud seotud Eesti omavalitsusjuhtide delegatsiooni viibimisega Euroopa lobitöö pealinnas. Möödunud aasta detsembri algul. Eesti omavalitsusjuhtide delegatsioonis olid esindatud Tartumaa ja Põlvamaa, Viljandi ja Lääne-Viru maakonnad. Pärnumaa ja Harjumaa. Tegin huvitava ja õpetliku reisi kaasa Vihula vallavolikogu esimehena. Tänase saatemuusikaminutitel kõlab üksnes saksofon. Tegi niisuguse valiku just seepärast, et kiiresti väga populaarseks muutunud instrumendi leiutaja Adolf saks sündis kuuendal novembril 1814 Belgias. Esimese instrumendi valmistas Adolf oma isa Charles Josephi töökojas. Noormehe silmapaistvad leiduri anded ilmnesid juba brüsseli konservatooriumis, õppides. Esimese saksofoni patenteeris Adolf saks. 1846. aastal Pariisis. Alustame tänast saadet põgusa vaatega aastasse 2010. Küsime missuguseks riikide ühenduseks, peaks Euroopa liit 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks kujunema. Palusin sellele küsimusele vastata valitsuse nõunikud. Euroopa Liidu asjade direktoril Hendrik Hololeile. See protsess, mis peaks muutma Euroopa Liidu maailma kõige konkurentsivõimelisemaks teaduspõhisemaks majanduseks aastast 2010 mida tuntakse koondnimetuse all Lissaboni protsess, kui ta omal ajal see portugali eesistumise ajal Lissabonis vastu võeti see, mis on meie jaoks äärmiselt tähtis, siis ka Eestis on käivitatud mitmed sellised algatused, mis on just nimelt suunatud meie majanduse muutmiseks rohkem teadmispõhisemaks ja samuti meie konkurentsivõime tõstmiseks. Noh, kas või näiteks Eesti edu 2014, mille peaminister siin eelmise aastaga välja käis ja mis on kahtlemata praegusel hetkel meie selle protsessi üksegi tähtsamaid alusdokumente, et siis just nimelt Euroopa tasandil nende meetmete leidmine ja siin on kahepoolne see asi, üks pool on see, et mida Eesti ise tahab ja suudab Euroopa tasemel kaasa rääkida, kus meie võime oma teadmisi, oskusi rakendada, olgu need näiteks siin infotehnoloogia teenuste kasutamine avalike teenustena, kasvõi näiteks asjaolu, et meil nii palju tuur deklaratsioone täidetakse interneti vahendusel, on juba selline hea praktika, mida ka teised liikmesriigid saavad õppida ja kogu Euroopaga seonduv. Ja teiselt poolt loomulikult see, et kuidas Eesti saab kasutada Euroopa tasemel välja töötatud põhimõtted ja meetmed just nimelt selleks, et ise vajalikke samme teha, et oma konkurentsivõimet tõsta, sellepärast et riigi konkurentsivõimele asi iseeneses, mida kõrgem on riigi konkurentsivõimelised, jõukam on riik, seda jõukamad kodanikud ja loomulikult kõik need tegevused ostsime, et otseselt seotud selleks, et kodanike jahutus. Mida kujutavad endast täna Euroopa Liidu liikmesriikide regionaalsed esindused Brüsselis? Regionaalsete esinduste arv on ääretult suur, loendasin need kokku ja neid on 204. Regionaalsete esinduste alla kuuluvad ka liikmesriikide omavalitsusliitude esindused siis nende liikmesriikide mitmete regioonide esindused, mitmete ühenduste esindused, samuti ka regioonidevahelised. Ja kui sinna juurde liita veel 11 esindust, mis siis hõlmavad juba kogu Euroopa liikmesriike ja veel 17 ütleme, liituvate riikide bürood esindust, siis arv on 232 ja teatud mõttes on neil ühiseid jooni, aga on ka väga erinevad jooned väga erinevad töösuunad. Aga üks on ühine lobi tegemine. Möödunud aastal, teisel detsembril kohtus Eesti omavalitsusjuhtide delegatsioon Samuli Puhja muga. Ta on üks 16-st Soome saadikust europarlamendis. Muuhulgas selgus, et Soome regionaalselt esinduste töö üheks konkreetseks tulemuseks on riiki saabuvate turistide arvu märgatav tõus. Enne Soome astumist Euroopa liitu ei teatud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ka meie põhjanaabritest just ülearu palju. Nüüdseks on aga Euroopa Liidu ametiasutustes tegutsemise aastate ja regioone esindavate keskuste lobi tulemusena pilt muutunud. Soomest teatakse rohkem, sinna sõidetakse sagedamini. Riigi turismibisnis töötab täistuuridel ka tal. Brüsseli vanalinnas turistide ligi meelitama kujukese sünniloost pajatab vähemalt kaks legendi. Esimese kohaselt olevat kunagi üks jõukas linnakodanik rahvasummas kaotanud oma ainsa poja. Viis päeva hiljem leidis ta poisi tänava nurgal tegelema sellesamaga mida teeb kuju juba mitu sajandit. Teist legendi tutvustan teile pisut hiljem. Ja kui mina seda esimest korda nägin, siis ma olin tõeliselt üllatunud, et seda kuju õieti pole nagu ollagi. Ta on nii pagana väike ja esimesel pilgul on raske aru saada missugustel asjaoludel. Seal on ühest niisugusest pronksi valatud kujust saanud selline tõmbenumber. Niisugune legend peaaegu et kogu riigi kõige paremini teadaolev tunnus. Arvi, missugune on sinu seletus, miks see nii on? Ega mina ei oska seda seletada, aga, aga minu meelest siin tuleb nagu Brüsselile au anda, et et on leitud üks, üks üks asi, antud juhul see püssipoisi kuju, millele on välja mõeldud legend ja seda räägitakse nagu üle maailma. Nii et. Ma olen ise, kui ma esimest korda läksin seda pessivad poissi otsima, siis, siis ma kõndisin kvartalis üsna pesad pikalt ringi ja ma läksin sellest poisist mööda, sest ta oli minu minu ettekujutuses pidid olema noh, niuke inimese suurune, eks ole, aga tegelikult on ta seal mõnikümmend sentimeetrit kõrge, ainult nii et ma läksin tast mööda korduvalt ja siis, kui ma nägin, et seal on üks terve grupp jaapani turiste, kes pildistavad ühe tänava nurga peal, siis ma sain aru, et vot see on see koht, kus pissipoiss on, nii et need, minu jaoks on see eelkõige hea legend ja, ja miks mitte ühel linnal ei, võiks selline legend olla ühel mingil kujul, et nii nagu meil vana Toomasel on ju mingi legend, eks ole, et seda legendi lihtsalt müüakse ja see läheb hästi peale. Teine legend jutustab, kuidas üks väike poiss päästis linna pissides brüsseli vaenlaste poolt põlema pandud lõhkekeha süütenöörile. Pinna päästja pronksi valamiseks andsid raha brüsseli tolliametnikud. Seitsmeteistkümnenda sajandi lõpul sai alguse traditsioon, mis kestab tänaseni. Püsivale poisile rahvasõbrale hakati annetama kostüüme. Tänaseks on mannekeen piis kõigi aegade ühe rikkalikuma garderoobi omanik. Selles on üle 600 ülikute, sõjaväelaste ja karnevalikostüüme erinevate elukutsete juurde kuuluvaid vormirõivaid ja rahvariideid. Pissima. Poisi kollektsioonis olevat ka Eestist pärit rahvarõivad. Südantliigutav legend ja võimas lobi on pissi pahast poisist Brüsseli vanalinnas teinud erilise tõmbenumbri. Seda võiks nimetada koguni suveniiride näol töötavaks rahamasinaks millest unistatakse paljudes Euroopa linnades. Kes on Brüsselis käinud, ma arvan, see peab alati sattuma brüsseli raekoja platsil olles ka maailmas palju ringi käinud, aga nii ilusat raekoja platsi ma ei tea kuskil mujal maailmas. Nii et külalised, kes meil Brüsselis käisid alati. Me viisime õhtul raekoja platsile belgia head õlut jooma ja ja seal on ka väga huvitavaid üritusi, nimelt iga õhtu toimub seal tuledemäng kella 10 ajal. Mis on siis muusika saatel ja kus siis need tuled on siis nii-öelda tuledemäng käib siis nende hoonete peal raekoja peal. See arhitektuur on tõesti seal väga romantiline ja väga-väga niiske. Õdus. Ja peale selle peaaegu igal majal mis raekoja platsi ümbritsevad, on oma nimi ja oma väga pika ajalugu ja nii edasi. Ja ei, see on tõesti hästi välja mõeldud ja ehitatud kompleks, sest et seal on erinevad arhitektuuristiilid ja ma ütleks, et väga head vaba aja veetmise kohad seal ümberringi, alates headest restoranidest lõpetades õllerestoranid suurlinnadel on kahtlemata Ta suuremad võimalused ennast müüa, aga minu arust üks väga huvitav brüsseli müügiartikkel on ka see, et nad üle kahe aasta korraldad augustikuus või teevad suure lillevaiba raekoja platsile. See see oli 2002, oli nüüd viimast korda ja 2004 tuleb nüüd järgmist nüüd üle kahe aasta. Ja see on selline lilleõitest kokku pandud vaip. Eelmises vaibas öeldi olevat 30000 roosiõit, erinevad värvid. Ja see, see värvigamma, mis seal on, on vapustav, niiet linn oskab ennast jällegi müüa. Missuguse legendi või traditsiooniga? See on lihtsalt eraettevõtjate initsiatiiv olnud ja see vaip on seal siis neli päeva nii-öelda maas vaadata ja pildistada, ajada ja pildistada ja. Kui nüüd tulla omavalitsuste esindatuse juurde tagasi selles üha olulisemaks muutuvas linnas siis Toivo, ütle, palun, millega need esindused tegelevad. Riikidel on omad valitsuste esindused, kontorid olemas, mida siis suudavad või saavad ära teha veel täiendavalt ühe või teise riigi erinevate piirkondade esindused. Jah, asi on selles, et valitsuse esindajad on küll kohal, aga Euroopa liidul läks 40 aastat aega enne kui saadi aru, et peale riigi valitsust on olemas ka veel omavalitsused. Üks asi on näha kogu riiki ja nii, nagu meil Eestis tihti on. Vaadates Eestile valitsuse tasandit alla, ei jõuta omavalitsuste tasemele ja, ja tihti ei teata ka seda, mis seal tegelikult toimub. Aga Euroopa direktiividest 70 protsenti puudutab ikkagi kohalikke omavalitsusi ja kohalikud omavalitsused teavad kõige paremini, mida neile vaja on. Ja, ja nende elu saab võib-olla kõige rohkem Euroopa Liidust mõjustatud olema. Seetõttu ongi vajalik Brüsselis kohalolek, on siis liitude esindused ühe-kahe inimese näol, sõltub, kuidas kuskil on korraldatud, mõnel pool on, roteerub personal, et kolm kuud on üks, siis tuleb järgmine. Ja niimoodi täidetakse aasta-aastalt see kohta ära, omavalitsusliidud põhiliselt töötavad siis ikkagi seaduste kallal. Uurivad, mis tulekul, milliseid, et meie enda soovid oleksid omavalitsusi puudutavalt Euroopa liidus näha nende selgitamine, promomine, endale mõttekaaslaste otsimine siis ühiselt, et ettepanekuga välja tulemine. Regioonide osakaal Euroopas on üldse väga palju kasvanud viimase 10 aasta jooksul. Ja Euroopa Liidu noorim institutsioon on regioonide komitee kui selline, mis loodi 92. aastal ja selle põhilise survestaja. Eks see aeg olid Saksamaa liidumaad, kes on harjunud väga suure autonoomia, aga ja, ja kes ei olnud sellega rahul, et, et ütleme, nende eest kostab ainult föderaalvalitsus ja kes tahtis just nimelt ise võimalust mõjutada ja võimalust rohkem võimalust kaasa rääkida Euroopa Liiduga seonduvates küsimustes. Ja eks see vajadus oli ka see, et anda kohalikele regionaalsetele omavalitsustele kanal Euroopa Liidu otsuste mõjutamiseks, sellepärast et kaks kolmandikku seadusandlusest rakendatakse nagunii Euroopas kohalikul, regionaalsel tasandil ja, ja eks see on selge, et loodeti, et valitud omavalitsuste kaasamine otsustusprotsessi tähendabki seda lõhet Euroopa Liidu tasandi ja kodaniku vahel. Nii et see lõhe on igal juhul olemas, tihtipeale nähakse, et need otsused tehakse väga-väga kaugel kuskil, eriti selle nendes paikades, kus on see regiooni roll väga tugev, jällegi Saksamaa on siin hea näide, ütleme, mingi Baieri liidumaa kodanikke identifitseerib ennast väga tugevalt just nimelt selle Baieri regiooniga, mitte nii palju kui isegi mitte, rääkimata nüüd siin Berliini keskvalitsusega või veel vähem Brüsseliga ja ta peab teadma seda, et see tema valitud mees või naine on selle otsuse tegemisel võimalikult lähedal ja ta ei eelda, et see delegeerida kuhugi võimalikult kaugele. Nii et, et see on selles mõttes täiesti loomulik protsess olnud ja ma arvan, et et see tulevikus veelgi suureneb siit ütleme, tulles kõrgemal tasemel ja ma arvan, et selline laienenud Euroop tähendab üha rohkem Regianaliseeruvat Euroopat. Muide, mäletame mihuke saksa liidumaa, see oli aga, aga kes seal seal Euroopa Parlamendis käinud Euroopa Parlamendi kõrvale nagu oleks äärmiselt kena maja, mis on nüüd renoveerimise läbi teinud ja tõesti võimas ja ja me siin arutasime, et huvitav, et mis võiks tulla nii magusale kohale ja tuli välja, et see oli saksa liidumaa esindus, ma ei mäleta, niisugune see oli tõesti ja aga, aga noh, nii et nad otsivad endale mitte ainult ka suhtlemistasandil oledki puht füüsiliselt asuvad täiesti keskmes Euroopas tehtavate otsuste juures Eestist on siis praegu Brüsselis ju tegelikult kaks võiks öelda esindust, et üks nendest on kõige tuntum on Tallinna linn ja teine on siis seitsme saare ühenduse esindus seitse Läänemeresaart Nende hulgas ka Saaremaa ja Hiiumaa, kes on seal samuti suhteliselt pikka aega kohal olnud läbi selle ühenduse ja saarte huve üritanud kaitsta. Ja nendel hakkab kindlasti nüüd täiesti, ma arvan, selline ka uus etapp ja kus saab väga jõuliselt, et oma huve esindada, nimelt selle tõttu, et peale Euroopa Liidu laienemist saab Läänemerest Euroopa Liidu sisemeri. Kui varasemalt on olnud siiski ilmselgelt kalle Vahemere suunas. Kuna Vahemere ääres on väga palju Euroopa Liidu riike olnud laadsed huvi sinna toonud, siis nüüd ikkagi Läänemeri, mille ümber on kaheksa tulevast Euroopa Liidu liikmesriiki esimesest maist kaheksanda täielikku liikmesriiki siis see tähendab hoopis teistsugust tähelepanu nendele probleemidele, mis Läänemerega on seotud ja loomulik nendele probleemidele, mis on veel spetsiifilisemalt seotud Läänemere saartega. Ma arvan, et selline esindus olemasolu on seal samuti äärmiselt Räägitakse, et Belgias toodetakse viis-kuussada sorti õlut vähemalt. Mega maitsesime seal mõningaid päris huvitava värvitooni ja väga erineva maitseskaalaga õllesid Toivo, mida sina arvad belgia õlledest? Seal pidi olema ka üks koht, kus isegi on nii kallid, kannud ja uhke väljanägemisega, et neid kaasa ei võetaks. Siis võetakse tarbijale ära jalast jalanõu, mis tõmmatakse üles lae alla. Võib-olla ma eksin, võib-olla see kuskil teises linnas Belgias, aga, aga nii ma olen kuulnud. Harry, kas see vastab tõele? Seda legendi ma kuulen ka esimest korda tõsiselt ilmselt seal kuskil olemas, sest belglased rääkisite tjah, belglaste võib täitsa olla. Aga Belgia õllede eest muidugi võib pikki lugusid rääkida, aga mina seal kuulsin lausa õlletootjate käest. Ma kohtusin nendega seal paaril korral. Belgias on üle 1000-le sordi, tegelikult. Nii, et need kloostriõlled on, on seal seal väga vanade traditsioonidega ja aga ma esitasin endale küsimuse ja püüdsin ka Eestis uurida, et miks Belgia õlut Eestis ei ole. Ja mis te arvate, mis on vastus? Vastus, et Belgiasse, Belgia õlled jagunevad kahte gruppi, esimesed on need niinimetatud ütleme, lahjad õlled, õlle kangus on seal alla alla viie protsendi või viie protsendi ringis ja siis on kanged õlled, mille protsendid hakkavad siis seitsmest ja ülespoole kuni 12-ni välja. Ja meie õlleaktsiisiseadus on nii seatud, et näiteks need head, ranged õlut, blond ja, ja löff brünn. Näiteks on väga huvitav õlu, mille, mille kann on selline nagu men, suur asub sellises puu nii-öelda vutlarist või kuidas seda nimetada, nii et inimesed teinekord kipuvad seda, seda taas oli seal puu seest välja võtma, seda klaasist jooma, kuigi seda juuakse nagu koos ja põhjus ongi selles, et meie aktsiisimaks põhjustab selle, et õlle hind siin müües oleks väga kõrge. Kuna need kogused oleks suhteliselt väiksed, mida siia tuua, siis Eesti ei ole belgia õlledele kõige parem turustamise koht. Minu muljete kohaselt siiski ei ole Brüssel kindlasti see linn, kus kõik toimub Euroopa Liidu seaduste kohaselt. Ma vaatasin suure huviga ühel laupäevase hommiku, noh niisugustel pealt varajastel tundidel, kuidas raudteejaama lähedale suure magistraali äärde kõnniteele tekkis niisugune telklinnak, mis kujutas endast kõige tavalisemat turgu ja see meenutas mulle väga seda kauplemist, mida me nägime siin kuskil kaheksakümnendatel aastatel Tallinna keskturul või, või kuskil mujal. Ja enne, kui me linna peale läksime, vaatasime veidi tähelepanelikumalt lähemalt, mis seal siis toimub ja no toimuski see, mis meil on nagu ammu ära keelatud. Kui ma europarlamendis küsisin ühelt ametnikult, kuidas siis Brüsselis lubatakse niimodi kaubelda, siis mulle vastati nii diplomaatiliselt ja veidi põiklevalt, et nojah, et meil on siin probleeme mõningate riikide linnadega, üks on kindlasti Brüssel ja Itaaliaga olevat ka probleeme ja nii edasi, Arvi, kas seda rida võiks jätkata, mis siis kirjeldab seda, et kõik ei toimu ka Euroopa Liidu pealinnas päris täpselt nii nagu võib-olla seadusesõna ja ja paber, ütleb. Osaiva natuke puudutasid seda kauplemist. Tõsi, mina ei ole ja meie pere ei olnud need inimesed, kes käisid kuskil seiklusi otsimas mingitel sugustel, kirbuturgudel ja ja türklaste turgudel ja Maroko lasteturgudel, sest et meile lihtsalt seal natukene võõras ja seda seiklust ei otsinud aga rääkida näiteks brüsseli toitlustuskohtadest, mida on ju tõesti lugematu arv, siis noh, meie, seal oma esinduse lähedal külastasime üsna üsna mitmeid selliseid restorane, mis kuulusid, no nähtavasti Põhja-Aafrika lastele või kellelegi, kuna seal oli selle kiirelt toitlustamine ja odavam ka siis olles nüüd kursis siin nii-öelda oma perekonna ei paista tegevusega siin Eestis, kuidas Eestis euronormidele vastavusse viimisega nõudmised on siis? Ma ütleks küll, et paljud restoranid võiks päevapealt kinni panna, sest nad ei vasta mitte mingitele sanitaarsetele nõudmistele. Nii et eks me siin oleme kõvasti üle pingutamas, aga, aga noh, eks alguses ongi vaja kord majja lüüa, ilmselt selleks, et pärast natuke jälle püksirihma lõdvaks lasta. Minu jaoks on kaks kohta, kuhu ma tahaksin kindlasti Brüsselisse sattudes tagasi minna ja need on Mini-Euroopa ja loodusmuuseum, loodusmuuseum, oma dinosauruste skeletid teede- ja, ja kui ma ei eksi, siis sinivaala skeletiga ning Mini-Euroopa oma väga huvitava arhidele tekstuuriga, kui võiks öelda miniatuurset vormis euroop, papp kokku, tooduna väiksele territooriumile on ka midagi niisugust, mida tasuks, nagu ikka jälle nautida. Muidugi tahaks ma veel minna muusikamuuseumis, õigemini muusikainstrumentide Muuseumis kus ma veetsin tervelt neli tundi neli korrust pille täis, kõrvaklapid peas, seisad vitriini ette, kus on siis teatud grupil välja pandud, automaatselt hakkavad siis kõrvaklappides need pillid mängima. Ja minnes järgmise vitriini juurde tuleb juba järgmine muusika hoopis erinev eelnevast. See oli elamus, mida, mida ma tahaksin veel ja veel kord kuulata. Brüsselis on kaks kogukonda või üldse Belgias kaks kogukonda prantsuskeelne kogukond, flaamikeelne kogukond, nii et see on täiesti omaette. Teeme seal ise veel on omaette nähtusi. Nii et sellest flaami ja ja ballooni kogukonnast, nendevahelistest suhetest võiks, võiks teha täiesti omaette saate. Kuidas nad saavad omavahel läbi, kuidas nende tänane seis on? Minule on üllatav, et ta nii hästi läbi saavad. Niimoodi väliselt tundub, et nad saavad tegelikult ju väga hästi läbi, aga eraelus see piirkond, näiteks, kus meie elasime, oli, oli Vallooni piirkond ehk prantsuskeelsed. Noh, ütleme nii, et mingid vanad aristokraadid ja nende järglased olid selles selles nagu elamupiirkonnas. Selles piirkonnas ei tohtinud raami edusammudest sõnakestki rääkida, aga samal ajal läksid kilomeeter maad edasi ja seal ei, ei olnud ühtegi prantsuskeelset silte enam, vaid ainult olid flaamikeelsed sildid. Nii et. Ma arvan, et eestlasele niisuke parem suhtleja kahtlemata. Kellega sa saad, nagu jutule on, on flamlane, sest et flaami räägib reeglina inglise keelt. Prantsuskeelne balloon ei, ei räägi reeglina inglise keelt. Ärimaailmas kui sa sattusid klaamlase juurde, siis sa said temaga kindlasti diili teha. Ja ta helistas sulle isegi tagasi, kas sa otsustasid nüüd selle auto üle või, või selle mööbli asja üle? Valloonidelt seda väga oodata ei olnud, aga balloonide puhul ei ole nende minu meelest kiituseks, võib-olla tal endal on väga tugevad peretraditsioonid näiteks meie naabri majas oli üks noor perekond ja igal laupäeval pühapäeval oli kaks põlvkonda omavahel koos, tähendab reeglina laupäeviti, siis tulid vanemad külla. Laupäeva õhtul mindi välja, kasvõi tehti pühapäeval lõunasöök, ühine lõunasöök, see nii-öelda väljast lõunatamine jällegi ka Euroopas rohkem omane, kui ta meil siin on, aga Brüsselis torkas eriti silma, et näiteks õhtul heasse restorani kohta oli peaaegu võimatu saada. Ja pühapäeval olid kõik lõunasöögikohad rahvast täis, nii et üldiselt käiakse palju väljas söömas. Aga tervikuna Ühe kogukonna kohta öelda, tähendab meil küll ei olnud mitte mingisuguseid niisuguseid negatiivseid emotsioone. Suhtlemisel nendega, nii et toredad inimesed, mõlemad, aga, aga erinevad. Mina panin üllatusega tähele seda, mida ma olin kuulnud, aga ma ei kujutanud ette, et siiski need kuuldused nii täpselt tõele vastavad või vastavad v rohkem tõele, kui ma oleksin osanud oletada ja nimelt, et et inglise keelega saab loomulikult Brüsselis hakkama, kuid inglise keelt nii-öelda väljaspool ametiasutusi nii väga palju ei pruugita peale selle. Üks Suurbritannia esindaja, kes meile on väga huvitava ettekande esitas, ütles pärast loengut toimunud vestluse käigus, et, et ta võtab prantsuse keele tunde. Sest et väljaspool niimoodi ametlikku suhtlemist on tingimata tarvis Brüsselis olles ka vähemalt teatud määral osata prantsuse keelt. Jah, tegemist oli ministriga detsembri ehk kohalike ja regionaalsete omavalitsuste nõukogu peasekretäriga kes elab Londonis ja igal esmaspäeval sõidab Brüsselisse tööle ja reede õhtul läheb koju tagasi, nii et need vahemaad, mida seal läbitakse, tööle minnes, on ikkagi tunduvalt suuremad, kui siin. Meil imestame, et mõnikord mõni käib näiteks igatahes Pärnust Tallinna tööle ja tagasi. Minu niuke, väga positiivne kogemus Brüsselist on see, kui paljusid keeli Brüsseli ametnikud räägivad. Ma mäletan ühte töögruppi, kus, kus me osalesime teedeehituse ja üldise transpordiprojektide ettevalmistamisel, mida juhtis vandan mirt. Endine Hollandi minister ja kuidas mees täiesti viies keeles vabalt suhtles, kõik, kes seal laua taga istusid, olid itaallased, prantslased, sakslased, inglased flaamast hollandlased, kuna tal isoleda sellele mehele nagu otsa vaadates ja temaga suhelda, sest ma tunnen, et see on ikka tõeline eurooplane, kes, kes on kodus kõikide nende Euroopa suur rahvasteasjades just läbi oma keelekeeli, soovitan ka meil väikerahval õppida, kui ei ole veel hilja. Ja samas on Brüssel niisugune linn, kus keeltest rääkides võib tuua väga erinevaid ja ka vastandlikke näiteid. Me kuulsime näiteks seda, et Prantsusmaalt pärit ametit hetkel on keelatud töö ajal rääkida mingis muus keeles kui prantsuse keeles vabal ajal nad võivad pruukida mis tahes keeli. Töö ajal tohivad nad ainult prantsuse keelt rääkida. No see on ilmselt seotud prantslaste suure murega, et inglise keel pressib kõvasti peale ja võib-olla prantsuse keel ei ole nii oluline, nii tähtis. Kuid see tundub ele meie poolt vaadatuna noh, niisugusi väärmusliku abinõuna. Aga loomulikult iga riik ja rahvas ise teab, missuguse korra või, või eeskirjana kehtestavad. Brüsselis käia ja rääkida sellest lobitööst, mis lobi on, et võib-olla siin mõtestame lahti, et see, siis on see informatsiooni hankimine ja enda seisukohtade selgeks tegemine ja ja räägi Brüsselist saavutada, selleks tuleb ju kõigepealt endale mõttekaaslased leida ja siis nendega ühiselt midagi läbi viia. Nüüd kui tõmbame paralleeli Moskvale, no et seal läbi lüüa, seal pidi midagi viima materiaalsed. Vana Tallinnat ja Brüsseli ametnikud just nendega suheldes naudivad väga hästi ka eesti valget viina ja suitsuvorsti ja kilu. Nii et kõik on inimesed, ainult et see käib tsiviliseeritud vormis. Ja, ja mis ma veel tähele olen pannud, et nüüd on meil, eestlastel, eesti ametnikel, kes meie elu siin väga palju suunavad ja sätivad maru hea näidata ja öelda, et Euroopa Liit, Euroopa liit soovitab, Euroopa Liit nõuab. Euroopa liit käsib tegelikult see on see meie enda ametnike väljamõeldis, et mis meil tuleb siin tihti üle elada. Eks tol ajal usinad eestlased vihjasid ühele teisele paikkonnale, kui nad midagi rumalat ja lolli korda saatsid. Ja nii, et kui keegi saab teada näiteks talupidaja, et, et tema sealaudas peaksid olema ka notsudele mänguasjad mingisuguse Euroopa Liidu direktiivi kohaselt, siis tal võib-olla tasuks ikkagi põhjalikumalt uurida, kas ikka on selline direktiiv ja ja kas ikka, kas ikka tõepoolest niisugused nõudmised on keegi välja mõelnud, enne kui joosta mänguasjade, poodi ja notsudele neid igasuguseid ilusaid asju muretsema hakata? Kui meil käis siin suur suur jaht kooli sööklat pärast ja oht, et enamik koolisööklaid jäävad kinni olid ju ju nõuded, kaldus, aknalauad ja ilma vuugi, vaheta plaadid seintel ja, ja kraanid nii pidi ja naapidi avamisvõimalustega ja ja ma olin siis samal ajal Brüsselis ja, ja kohtusin seal inimestega, kes Eesti peatükke sulgesid ja rääkisin ka nendele asjadest, mis meil toimub ja neil oli naermiseks väga palju põhjust. Nii et tihti juhtub meil Eesti vabariigis see, et mis Brüsselist on soovitusliku iseloomuga, see meil usinasti kohustuslikuks viiakse. Nüüd, tõsi küll, on ka koolisööklat osas järeleandmisi tehtud. Kella 12-ni ja kella kolme vahel ei ole mõtet euroametniku otsida, sest ta on kohtumistel, mis tähendab, et lõunat, mis tähendab, et lõunat. Aga, aga see ongi üks viljakam osa diplomaatilisest tööst. Just need kohtumised ja vastu võetud, sest et seal tavaliselt lepitakse kokku, milles homme kokku lepitakse. Meil Riiaseks seminar, kus esinejad olid mitmest Euroopa Liidu riigist ja üheks teemaks oli ka lobi Brüsselis ja esines hollandlane. Ütles, et meie algul kui me hakkasime Brüsselis käima, siis kuna vahemaad on mitte väga pikad, siis meie istusime hommikul esimese rongi peale. Jõudsime nõupidamiskohta kella 10-ks, kas kell 10 pidi üritus algama? Inimesi ei olnud, läks pool tundi aega, siis ilmusid juba inimesed kohale nägudes peegeldus see, et eelmine õhtu ei ole olnud kõige kergemate killast. Naks naks naks võeti otsused vastu, mindi laiali, siis me vaatasime suu lahti pealt ja nii me käisime aasta aega seal kuskil ei saanud kaasa rääkida, otsustamisel, kõik on kuskil nagu tehtud, pidevalt sõidame kohale, osalema osa võtta ei saa. Eelmisel õhtul tuleb kohale tulla siis, kui on teistsugused üritused, siis otsustati ja pandi kõik paika, mida järgmine päev teha. Absoluutselt kinnitan fakti, sest ma istusin kõrvuti Euroopa nõukoguga, transporditöögrupis Hollaldastega ja teisel pool oli Luksemburg kes mõlemad olid selles situatsioonis, et nad peavad hommikul vara välja tulema ja õhtul tagasi minema. Ja hollandlased just nimelt, et mõned aastad tagasi tegid sellise otsuse, et teatud ametnikud peavad saabuma päev varem ja minema päev hiljem. Sellepärast et selleks, et, et saada just nimelt seda lobitööd teha. Need 13, ohvisid seal Luksemburgil, meil ei ole ühtegi. Veel käib endiselt hommikuks kohale. Tal on 200 kilomeetrit, talle ei ole probleem. Ma küsisin turu regiooni esindajalt, milles siis sinu peamine tööülesanne seisneb, mida sa pead tagama, mis on sinu igahommikune põhiprobleem, mille sa pead lahendama. Kokkuvõtvalt ütles seda niimoodi, et sa pead täna teadma, millest kirjutavad homsed ajalehed mis tähendab seda, et sa pead õigeaegselt ja võimalikult varakult saama kätte õige informatsiooni. Sa pead teadma, kus see informatsioon on, kes seda infot liigutab, nende inimestega suhtlema. Ja tõepoolest, siin jõuamegi selle tõeni välja, mida te siin nii värvikalt täna kirjeldasite. Et ei ole vaja mitte olla hommikul kell 10, kohal, kui nõupidamine algab. Vaidlen, vajan kohal olla eelmisel õhtul, kui otsustatakse ära see, mida, mida nõupidamisel otsustatakse. Seda ma võin küll oma kogemustest öelda, et Euroopa Liidu institutsioonides töötavatel ametnikel on väga suur mõjuvõim, emme mõjuvõim just meie tulevase elu korraldamisel, mitte tippametnikud, otsustavad teatud asju ja olulisi asju, aga aga suurtööst tehakse ära just seal all see, kes selle tippametnikule selle ettepaneku või või direktiivi lauale paneb. Nii et istudes seal kõrvuti nende liikmesriikide transpordi ja side ja kommunikatsiooniala inimestega. Mulle tundus küll nii. Me oleks võinud seal otsustada, et kas Euroopa raudtee tuleb nii lai või nii lai. See oli see koht, kus me võisime ettepanekuid teha ja otsustada ja ministrite kohtumisele laua peale panna, nii et tuleb igal tasandil kohal olla. Kuna me prouaga oleme mõlemad Lions klubi liikmed, siis, siis meie soov oli seal Brüsselis elades liituda mõne Lions klubi tegevusega. Tõsise esimese poole aasta jooksul ei õnnestunud, sest et lihtsalt omale elamisega oli nii palju probleeme ja siis me ühel hetkel leidsime ühe ingliskeelse Lions klubi mille töökeel on inglise keel, sest noh, kuna prantsuskeelt me ikkagi valdanud aru, üht-teist saime, aga Ivalla seal. Me nägime tõelisi eurooplasi, need olid inimesed, härrasmehed erinevatest maadest, kes olid tulnud Brüsselis ühel või teisel põhjusel elama ja seda mitte aasta tagasi ka kaks tagasi, vaid 20 aastat ja 30 aastat tagasi, nii et terve briti kogukond oli seal šotlased, Velslased ja inglased ja, ja seal oli ka Aafrikast Kongost, kuna Kongo on, eks ole, Belgia endine asuma? Jaa, jaa Rumeeniast ja noh, rääkimata plaan lastest ja nii edasi. Väga väga niisugune huvitav kirju seltskond, nii et see kogemus nende inimestega suheldes on nagu hindamatu ja, ja tulemus on, et me väga hästi nendega läbi saime, on see, et juba täna on kaks, et juba siin käinud ja järgmine suvi vist ma ei tea, vist tulevad peaaegu kõik kõik sealt. Jällegi oma kogemustest ütlen, et et Eesti tuntuks tegemine oleneb, oleneb väga palju sellest, kuivõrd me ikkagi ise otsima neid võimalusi ja kontakte ja Eestist positiivset räägime, mulle ei meeldi see üldse, kui me hakkame oma hädadest kurtma välismaal oma oma sõpradele-tuttavatele neid hädasid ainult kõikidel. Me pigem räägime, kui, kui hästi meil läheb. Ja siin kõik, kes käivad, ka veenduvad sellest, et okei, probleemid, aga teie olete rõõmsad inimesed, te olete väga positiivsed, te olete väga edasipüüdlikud, töökad ja nii edasi, nii et meie sealoleku ajal me saime Eesti jaoks endale väga palju uusi sõpru, kes, kes neid noh, nii-öelda ka läbi Lions klubi näiteks äriringkondades Eestist positiivsetest, räägi. Sa ütlesid selle mõttearenduse algul, et et sinna klubisse olid koondunud nõnda öelda tõelised eurooplased, kuidas defineeriksid, kes siis on sinu arusaamise järgi niisugune tõeline parimas mõttes eurooplane. Kui ta oli inglane või kui ta oli šotlane, siis ta olles selles keskkonnas, kus ta elab, Ta jäi selleks oma kommetelt oma oma, oma oma käitumisplaneeridelt ja oma hoiakutelt, tal on seal sünnist saati veres, kuid mida ma hindan, ta oli seal elades muutunud äärmiselt tolerantseteks arusaamaks oma selle ümbritseva suhtes ja vot see ongi see, et mida me mida, mida meile eestlastele alati ei ole nagu kaasa antud, et kui me satume teise keskkonda, siis me hakkame kohe oma reegleid seal, nagu öeldakse, looma teinekord, et meil on ikka nii, meile parem, liigume sattumusena ida poole, eks ole. Aga lääne poole olles nemad aktsepteerivad seda, seda ümbrust ja seda keskkonda äärmiselt noh, enda jaoks nagu positiivselt. Ja, ja kuna tegemist oli väga paljude segaabieludega, kes oli prantslanna, abielus, kes olid inglased, just kes olid plaanlannaga, siis nad olid, jah, ma ei tea, kas äärmiselt. Käesoleva aasta esimesel poolaastal on Euroopa Liidu eesistujamaaks Iiri Vabariik. 3,9 miljoni elanikuga riik liitus Euroopa majandusühendusega juba kolm aastakümmet tagasi. Elatustasemelt kuulub Iirimaa väga kõrgete riikide gruppi. Eriti märkimisväärselt on iirlaste sissetulekud kasvanud viimase kümnendi jooksul. Eesti kuulub praegu elatustasemelt keskmiste riikide hulka. Loodetavasti suudame eeloleval kümnendil teha sedasama, mida suutsid Iiri vabariigi elanikud tõusta elatustasemelt keskmiste riikide grupist väga kõrge elamisstandardiga riikide hulka. Iirimaa kelli tiiger, nii nagu tema kohta tihtipeale ka kasutatakse terminit on tõusnud Euroopa ühest tolleaegsest suhteliselt vaesest perifeerias, mille keskmine sissetulek ulatus pooleni Euroopa juhtivate riikide keskmisest 30 aastat tagasi on tõusnud täna sinna, kus tema sissetulek ühe inimese kohta on kõrgem kui näiteks tema vanal naabril ja, ja alati nii-öelda suuremal vennal ehk Suurbritannial, rääkimata keskmisest, kus on Iirimaa samuti märgatavalt kõrgemale oma sissetulekutega. Kodanike elujärg on märgatavalt paranenud ja võib-olla tõesti täna seda, et hiinlased elavad väga hästi, mis on selleks olnud tegureid kahtlemata erinevate tegurite koosmõju. Ja üks väga oluline faktor on Iirimaal olnud ka Euroopa Liiduga liitumine väga kõrgelt omaenda identiteedi läbi selle suurem väärtustamine, läbi selle ka väga oskuslik Euroopa Liidu võimaluste ärakasutamine, rahade suunamine just nimelt pikas perspektiivis lisaväärtust loovatele tegevustesse. Ehk kui me vaatame, ütleme niimoodi, et Iirimaal seda raha näiteks suunati oluliselt vähem igasugusteks infrastruktuuri investeeringuteks võrreldes sellega, mida sa muuta nii-öelda ajudesse suunati selleks et parandada haridust, et suurendada ülikoolide võimalusi, et luua reaalne side ka selleks teadmistepõhise majanduse tekkimiseks, mis siis tähendab nii ettevõtluse kui ka ülikoolide vahelist sümbioosi ja koostööd. Ja seda oskas väga edukalt teha. Ja teiselt poolt ka maailma konjunktuuri tol hetkel soodne momente, kus Siiri Moskvas nimelt selle infotehnoloogia tulemisega enda strateegilist positsiooni ära kasutada nimelt Ameerika Ühendriikide firmade Euroopa turule tulemine tihtipeale on olnud läbi Iirimaa, kuna see on selline hea vahepunkte ja, ja sealt on muidugi ka Iirimaa suur eelis, mida meil ei ole enam üldse on Nende ajalooliselt väga tugev side Ameerika Ühendriikidega. Iri kogukond Ameerika Ühendriikides ulatub kümnetesse miljonitesse üle 40 miljoni inimese, kes elavad Ameerika Ühendriikides, võivad rääkida mingis mõttes Iirimaa juurtest samuti väga suur diasporaa mujal inglise keelt kõnelevatest immigratsioonikeskkondades, eelkõige Austraalia Uus-Meremaaga, Kanadas, aga eelkõige Ameerika Ühendriikide maailma võimsam majandusse. Selles mõttes on olnud Iirimaale väga heaks partneriks, aga eelkõige ikkagi oskuslik riigi valitsemine bürokraatia vähendamine, kulude vähendamine riigi valitsemises ja, ja kõik need on andnud selle efekti, miks Iirimaa tõus on olnud selline kiire ja võimas. Arvatavasti soovivad ka vikerraadio kuulajad, et Eestimaa tõus Euroopa Liidu täisliikmena oleks niisama kiire ja võimas, nagu see on olnud veidi vähem kui nelja miljoni elanikuga Iiri Vabariigis millest meie loodetav tähelend sõltub. Esimesel mail 2004 ühineb Eesti riikide liiduga, mille elanikkond enne laienemist ulatub ligemale 380 miljonini. Mil viisil oleks võimalik seesuguses suures ja kirjus seltskonnas mitte ainult tee peale jääda, vaid ka edu saavutada? Peaksime täna teadma, millest kirjutavad homsed ajalehed. Euroopa lobi pealinnas Brüsselis peaksime olema alati õigel ajal õiges kohas. Peaksime olema kohal juba siis, kui lepitakse kokku selles, milles järgmisel päeval kokku lepitakse. Euroopa Liidus olles loodi Iiri Vabariigist positiivne kujutlus eeskätt seeläbi et riigi esindajad lähtusid mitte ainult koduma huvidest. Nendele läksid korda ka Euroopa Liidu arengu üldised probleemid. Iirlasi on aidanud ka nende vaimukas ja sõnaosavus. Saareriigi elanike silmis olevat väga vähe asju, mis on nii pühad, et selle kulul nalja teha ei tohi. Hea suuvärgiga iirlased püüavad võõra kohta võimalikult palju välja uurida. Oleks väga oluline, et Eesti omavalitsusliitude tulevase brüsseli esinduse kaudu näeks Euroopa lobi pealinn tiivset oma ninast kaugemale, vaatavad koostööks avatud Eestimaa valdu, linnu ja maakondi. Tänase keskööprogrammi autor on Juhan Aare. Muusikaline kujundus on Silja Vahurit.