Kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte laupäevast, 14.-st veebruarist ja mina olen toimetaja Reene Leas. Ukrainas on relvarahu kehtestamise eel peetud ägedaid lahinguid. Läti ja Leedu on otsustanud Ukraina kriisi valguses tõsta aastaks 2020 oma kaitsekulud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Nii nagu NATO-s kokku lepitud. Läti tahab suurendada oma palgaga armeed. Viljandisse kogunesid täna tuhanded kalamehed, et osa saada Euroopa suurimast kalapüügivõistlusest hiiu keele sõnaraamatu esitlus. Kärdlas oli Eesti üks rahvarohkemaid. Raamatut tuli kaema ligi 300 inimest. Narva raekoja platsil algas barokkstiilis lumelinna ehitus. Lumelinna kingib Narvale vabariigi sünnipäevaks Eesti kaitsevägi. Ott Tänak hoiab hooaja teisel MM-rallil viimase võistluse päeva eel viiendat kohta. Ilmateenistus lubab ööseks kohati vähest lumesadu. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus, Kirde-Eestis kohati kuni miinus üheksa kraadi. Homne päev on sajuta, külma on üks kuni viis kraadi. Ja alustame sõnumitega Ukrainast, sõjategevus Ida-Ukrainas on ägenenud ning separatistid on korraldanud ligi 120 rünnakut. Julgeolekujõudude esindaja Andrei Lõssenko sõnul püüavad mässulised enne keskööl kehtima hakkavat relva Rahu oma taktikalised plaanid ellu viia ja võtta enda kontrolli alla võimalikult suure territooriumi USAga. Suursaadik Ukrainas edastas Twitteris satelliidipildi, mis tema sõnul näitab Vene suurtükke Debaltseves välismaa ajakirjanikke. Meil ei ole märke lahingute vaibumisest ning jätkuvalt tulistatakse elamurajoone ja tsiviilehitisi. Ukraina president Petro Porošenko ütles, et räägib täna telefonitsi USA presidendi Barack Obama, Saksa liidukantsleri Angela Merkeli ja prantsuse riigipea Francois Hollande'iga, kuna relvarahu kehtima hakkamise eel on Ukrainas puhkenud eriti ägedad lahingud. Porošenko sõnul kehtestab Kiiev sõjaseisukorra kogu Ukrainas, kui riigis ei õnnestu rahu jalule seada, korrates niimoodi juba enne Minski rahukõnelusi välja öeldud hoiatust. Presidendi sõnul esitab ta sellisel juhul ülemlaadale viivitamatult eelnõu sõjaseisukorra kehtestamise eest võimaldab tõhusamalt riigi kaitseks mobiliseerida. Donetski. Separatistide juht Aleksandr Zahhartšenko aga teatas, et tulistamine on lõpetatud kogu isehakanud rahvavabariigi territooriumil, välja arvatud Debaltseves. Zahhartšenko väitel ei ole Minski lepetes Debaltseve kohta midagi öeldud. Lisaks tead, kuidas ta rahvamiilitsa ja piirivalve loomisest. Zahhartšenko sõnul peab isehakanud vabariik enda omaks kogu donetski oblasti territooriumi ning võib laiendada oma soove ka Ukraina kontrolli all olevatele aladele, kui ei täideta nõudmisi rahvavabariigi de facto. Iseseisvuse osas. Eesti on üks väheseid NATO liikmesriik, kus eraldatakse kaitsekulutusteks kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust, nii nagu kokku lepitud. Meie naaberriigid Läti ja Leedu on olnud kaitsekulutuste siiani pigem NATO riikide pingerea lõpus, kuid Ukraina kriisi valguses plaanivad nüüd mõlemad Balti riigid oma kaitse-eelarvet järk-järgult suurendada. Kristi Sobak jätkab. Naaberriik Läti on võtnud eesmärgiks jõuda kahe protsendini viie aasta pärast. Praegu moodustavad kaitsekulutused Lätis ühe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Läti kaitseminister Raimonds Vejonis. Läti parlament võttis eelmisel aastal kaitsekulutuste osas vastu eraldi seaduse, mille kohaselt tõusevad need tuleval aastal 1,1 protsendini SKT-st 2000 seitsmeteistkümnendaks aastaks 1,3 protsendini ning 2020.-ks aastaks jõuame kahe protsendini. Ka Leedu soovib aastaks 2020 oma kaitsekulud kahele protsendile tõsta. Praegu on need 1,11 protsenti SKT-st. Leedu kaitseminister Juozas hoolekas. Me jõudsime erinevate poliitiliste jõududega kokkuleppele ja kaitsekulud suurenevad paari aastaga rohkem kui poole võrra. Sellega on nõus nii poliitikud kui ka meie kodanikud. Ma loodan, et meie kaitsekulud suurenevad vaid mõne aastaga kahe protsendini, aga võib olla ka rohkem. Alates 2012.-st aastast on Eesti kaitsekulud olnud NATO riikide nõutaval tasemel ehk moodustanud kaks protsenti SKT-st. Meie kaitseministri Sven Mikseri sõnul jääb Eesti kindlaks kahe protsendi kaitsekulutuste hoidmisele kuid on valmis täiendavaid kulutusi täiendavalt rahastama. Me oleme võtnud vastu valitsuse tasemel otsuse, et kõik need kulud, mis seonduvad siis NATO täiendatud heidutushoiaku tagamisega Eesti territooriumil, et need kulud kantakse täiendavalt lisaks kahele protsendile, siis kaitse-eelarvele Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras toonitas balti riikide kaitsevõimet võrreldes väikeste maade ühiseks probleemiks on personaliküsimus. Inimeste saamine kaitseväkke on Eestis raske, ma tean, et see on Lätis ja Leedus veel raskem neil on ainult elukutseline, meil on kohustuslik ajateenistus, mistõttu see ikkagi tagab meile niukse tõsiseltvõetava kaitsevõime. Aga elukutseliste ka on see, et need peab värbama ja värbamine. Minu hinnangul ei lähe neil Lätis ja Leedus täna väga edukalt. Läti kaitseministri sõnul ei kaaluta neil üldise kaitseväekohustuse taaskehtestamist, kuid suurendada plaanitakse Läti armeed, kus on praegu 5000 sõdurit. Raimonds Vejonis. Meil on professionaalne sõjavägi, millega me ka jätkame. Ma olen lubanud, et sõdurite arv suureneb 2000 võrra. Aastaks 2018. Ja vahetame teemat, hiidlased said eile esimest korda lehitseda nende enda keele sõnaraamatut. Esitlusel käis kohal Ivar Soopan. Hiiu keele sõnaraamatu ilmumise tähtsust hiidlastele näitas eilne raamatu esitlus Kärdla kultuurikeskuses, kuhu tuli kohale ligi 300 inimest. Võimalik, et nii rahvarohket raamatuesitlust polegi varem Eestis olnud. Õhtu tähtsaim mees oli sõnaraamatu koostaja, hiiu juurtega keeleteadlane Paul Kokla, kellega vestlesime raamatu sünnist ja hiiu murraku omapärast. Hiiu murdesõnastiku saaks üldse keegi teine peale hiiglase kokku panna. Kindlasti sa selle võib kokku panna ükskõik kas või mõni Chicagost tulnu aga loomulik on muidugi see, et seda teeb hiidlane. Kui palju iimal sees need Hiiumaa eri kohtades erinevad keeles. Hiiumaal on ju ainult neli kihelkonda, aga nendes neljas kihelkonnas on oma erinev murrak ja Meie Kärdla poisid, kooli ajal naersime nende üle, kes oli treigist õppust tulnud ja rääkisid ö. Rääkisid, kuidas nad põõsaste vahel mängisid, aga meie ise tegutsesime põõsast vahel, see on Hiiu keele üks komplitseeritus väga täpne. Vokaalide kvaliteet peab tegema vahet. Öö vahel, samuti on ju mitmeid muud, näiteks. Hiiu keele sõnaraamatu koostamist lükkasid takka Aivar viidik, Jane Sinijärv mittetulundusühingust Hiiu öko jätkab Aivar viidik. Seda on vaja sellepärast, et seda rahvakultuuri, mis toimub, tegelikult on elus hoida ja, ja kindlasti on vaja teda ka sellepärast, et võib-olla kas mõista oma vanavanemate kõnepruuki paremini. Sõnaraamat ilmus tänu Eesti keele Instituudile ja Eesti keele sihtasutusele. Raamatu valmimist toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapitali rahvakultuuri keskus Enn Kunila ja Andrus Altrov. Ivar Soopan Kärdla. Tuhanded kalamehed ja naised võtsid täna reisi ette Viljandisse, et osaleda Euroopa suurimal kalal kalapüügivõistlusel. Korraldajate hinnangul osales kala festile umbes 5000 piletiga külastajat. Kuigi vette oli lastud 300 märgistatud kala ja välja tõmmati ainult kuus, ei jäänud peaauhinnaks lubatud sõiduauto omanikuta. Olev Kenk käis Viljandi kala festile festivalimuljeid kogumas. Kala festile sõideti üksi ja sõpruskonnast õngitseda, seas oli nii mehi, naisi kui lapsi, igaühel oma taktika, kuidas udu vihmases ja kergete plusskraadidega ilmas tuju üleval hoida ning märgistatud kala välja tõmmata. Ivar Merisalu Raplamaalt oli kala festile esimest korda kuid ütles, et tuli ennekõike poeg Kaspari soovile. Te olete valinud sellise kavala koha teisel pool järve serva, mis teie taktika? Tänan. No servas on ikka kala rohkem roo ääres ja niimoodi, et on lootust suuremat saada. Saaki. Keili Kangur Tallinnast, hoides üldse esimest korda elus õnge käes. Suvite kelm on natuke, no kes teid siia ometi meelitas, minu elukaaslane? Talle meeldib kalastada varjan, siis teil tuleb sellega leppida ja võib-olla ka tulevikus veel temaga koos kalal käia. Huvitav, eriti ei olegi. Seevastu Paidelane Kalev Klettenberg on osalenud kõigil Viljandis peetud kalapidudel. Keele toob, ma arvan, et tegelikult see melu väga siin kala lootusiagno märgi kalaga saadakse kätte küll jah, aga no ei käi sellepärast. Viljandi abilinnapea Ardo, aga sild on seda meelt, et tuhandeid inimesi Viljandisse meelitav kala fest aitab elavdada talvist elu Mulgimaa pealinnas. Ning seda, et kalad järves otsa võiksid saada. Linnavõim ei karda. Oli reede lõunast juba näha tõsiseid kala fänne linnas, kes siin ka ööbivad, kes söövad, naudivad seda elu, järelikult melavdame meie oma turismi, eraldame kaubandust. Kindlasti avaldab nii suur hulk kalamehi ka mingit mõju järve kalastikule. Milline see mõju võiks olla? Ma arvan, et ei mõjuta, et inimesed on taktitundelised, püüavad nii palju, kui neil vaja on ja ülepüüki ei toimu. Et Viljandi kalastik on piisav, et ka järgnevatel aastatel selliseid suuri võistlusi korraldada. Narva raekoja platsil algas barokkstiilis lumelinna ehitus, ehitusplatsil käis Jüri Nikolajev. Lumelinnaehitusse on kaasatud kaheksa võistkonda, platsil toimetab üle 60 inimese. Lumelinna idee on võetud Narva ajaloost, räägib projekti kunstiline juht, skulptor Tiiu Kirsipuu. Nimetus on sellele lumelinnale minu Narva, nii et nad peaksid ehitama siia mingi hoone või hoonete detaili või oma fantaasia nägemuse varuks, sest Narvast meil on siin kaheksa suurt jääblokki, nii et tuleb kaheksa ehitist, tulevad trepid seestpoolt ülesse ja siis saab väljaspoole liugu lasta. Nii uhket lumelinna pole Narvas varem ehitatud ja see on esimene ka Tiiu Kirsipuu jaoks. Ma olen küll elus ise lumeskulptuure teinud ühe Eestis ja Ameerikas ja Kanadas ja Soomes palju kordi, aga see oli juba ammu-ammu. Aga sellist lumelinna nagu projekti juhtinud ma ei ole, nii et see on esimene kord. Võistlusele lubati need võistkonnad, kelle ideed sobisid kõige paremini barokse Narva fantaasia pilti räägib Narva Muuseumi võistkonna liige Marek Lill. Ehitame maja, kus on kasutatud vana raeapteeki motiivid ja ehitame Münchauseni printsiibi järgi, et seda poolik hobust on meil seda muinasjuutme, motiiv on meil kasutatud selles majas. Minu amet on Kivirähu kuraator ja lund on päris huvitav materjal ja see on see koht, kus sa saad tunne nagu laps ja selle eest ei saa karistada, et sa oled midagi valesti teed. Lumelinna kingib Narvale vabariigi sünnipäevaks Eesti kaitsevägi, kaitseväe esindaja lumelinna ehitusel, Viru jalaväepataljon ja reamees Mario Liiva. Ehitame oma hoonet, siis mille projekteeris kiiver, peaks ta ju välja barokne hoone, meil on erinevad sambad. Meenutab õrnalt seda raekodasid. Projekti kunstilise juhi Tiiu Kirsipuu sõnul on ilmastikuolud ja lumi ehituseks sobivad. Valmis saab lumelinn mõne päeva pärast. Täies hiilguses ma loodan, et see on valmis teisipäevaks, kui meil on selle lumelinna avamine vastlapäeval ja siis saavad lapsed tulla ja kohalikud elanikud ja liugu lasta ja nautida. Narva lumelinna ehituseks eraldas kaitseministeerium 13000 eurot Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Ilmast räägib meile nüüd sünoptik Helve Meitern, palun. Pühapäeva öösel pilvisus hõreneb, kuid kohati, peamiselt rannikul võib tulla ka hooglund. Tuul pöördub üle põhjakirdesse ja tugevneb hommikuks viie kuni 10, põhjarannikul puhanguti 14 meetrini sekundis. Ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis, Kirde-Eestis kohati kuni miinus kaheksa kraadi. Homme päeval päeval on päikesepaisteline sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 10, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Päeva jooksul tuul mandril nõrgeneb, saartel on tuuleendiselt puhanguline ja õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Tänased spordisõnumid võtab nüüd kokku, Taavi Libe, palun. Ott Tänak hoiab hooaja teisel MM-rallil viimase võistluspäeva eel viiendat kohta Fordi masinal kihutav Tänak sõitis hommikust õhtuni viiendal kohal. Hommikusel sessioonil olid tema katse tulemused seitsmes, seitsmes 905. õhtul viies, neljas, teine ja üheksas. Kõige lähemal katsevõidule oli ta eelviimasel katsel, kui 1,8 kilomeetrisel publikukatsel pidi ta 1,2 sekundiga alla vanduma poolakale Robert Kubitsele. Üldkokkuvõttes langes kohe kõrgemas konkurentsis norralane Mads Östberg, kes päeva esimesel katsel sõitis lumehang ja lõhkus rehvipäeva. Viimase katsega kerkis liidriks Citroeni piloot Thierry vill ja see tõstab 1,5 sekundiga norralast Andreas Mikkelseni. Tiitlikaitsja Sebastien mošee on kolmas. Pere on neljas ning kaotab 53 sekundit, Tänak kaotab poolteist minutit ja on viiendale kohale. Cramo sai korvpalli ühisliigas kolmanda järjestikuse võidu, kui alistas võõrsil Krasnojarski Jenissei 80 seitse-kaheksakümmend kolm. Kalev Cramo parim oli Frank Elegar 29 punkti ja 16 lauapalliga, Scott Machado lisas 28 punkti, andis üheksa korvisöötu. Kalev Cramol on ühisliigas nüüd kirjas kaheksa võitu ja 11 kaotust, nad on üheksandal kohal. Jenissei on viie võidu ja 14 kaotusega eelviimane ehk 15-st. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil. Oslo Solmenkollanist tegi Kalev Ermits karjääri parima sõidu, kui sai meeste sprindis 20. koha. Ermits eksis esimeses tiirus ühel lasul ja kaotas etapivõidu teeninud sakslasele Arnold Paypherile minutiga. Roland Lessing eksis mõlemas tiirus ühel lasul ja sai 64. koha, kaotust kogunes võitjale kaks. 19. Kauri Kõiv käis kolmel trahviringil ja sai 74. koha. Naiste sprindis teenis punktilisa Kadri Lehtla, kes sai 28. koha. Lehtla tabas 10-st märgist üheksa. Üks eksimus tuli püssitiirus. Etapivõidu võtnud valgevenelanna Darja tormatšovale kaotas ta minut 21. Johanna Talihärm lasi samuti ühe trahvi ja oli 48.. Darja Jurlova eksis mõlemas tiirus ühel lasul ja sai 75. koha. Murdmaasuusatamise viimasel MMi-eelsel maailmakarikaetapil Östersundis ükski Eesti sprinter klassikasprindi kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Naistest oli parim 49. koha saanud Heidi Raju, meestest 64. koha saanud Raido Ränkel. Aitäh sporditoimetusele sellega tänane 14. veebruari Päevakaja lõpetab rahulikku õhtut kõigile ja kuulmiseni.