Kõige vanem prohvet kellestki räägitakse, vanas testamendis on Piile on. Temast on räägitud neljanda Moosese raamatu 22.-st 23.-st 24.-st päädiat. Õieti ei ole siin Numi õieti loet. Nimi on kirja pandud siis, kui heebrea keelt ei osatud lugeda. See e on seal ülearune, selles selle mehe nimi oli pill amm. Väike peatus L-i järgi, nagu Lõuna-Eestis esineb ka see häälik nisugune häälikusulgpill. Tema arvutaja, see, mis on põhjasoomlastel veel praegugi saamidel arvutaja Tema küsib jumala tahet. Ja esitab jumala tahet. Tan tõeütleja. Asi toimus teisel pool Jordanit kusjuures ajal veel Kui Iisrael pidi läbi tulema Araabia ammuni ja meediani rahva hulgast oma tõotuse maa poole Need kutsusid piinami ja tahtsid, et piilam ninaks ära Iisraeli rahva. Kuid toimub imelik asi, piilam õnnistab Iisraeli rahvast. Ongi nii ammu-ammu olnud puunenud Maap, ammun ja meedia neist ei ole midagi järel jää. Nad ei ole mitte ainult sulanud teistesse rahvastesse, vaid nad on hävitatud ja nad on ka iseendaga halvasti ümber käinud, ise hävinud oma ebajumalate usus. Tuleb ikka tõsiselt, kui teda kutsutakse Iisraeli rahvast need siis ta tuleb tõsiselt, ta sõidab eesli seljas. Pikk paan. Ja korraga ees hakkab temaga rääkima, ta tõrgub ja hakkab rääkima. Ja ütleb sina, piila ei tohi Iisraeli rahvast needa. ESS. Eisen ütleb veel, et jumala ingel mõõgaga Talee, siis ta ei saa edasi minna. Muidu kaotuvat, kaotab eesel ja pihlaelu. Ei ole nali, kui jumal mõõgaga ees on. Tee kinni, paneb seal teisigi seiku. Eesel pigistab nad peod kaljusendi vahelt läbi minema kitsast kohast. Eesel pigistab piila mingi ala vastu kaljut. Ja piiram lööb eeslit kõvastile. Siis seal hakkab rääki. Nii saab siis piilam teada, kuidas asi on. Ja tõeütleja piilam Ein ja Iisraeli rahvast äravaid õnnistab teda. Meil on säilinud kirjakoht, kus on püütud kirja panna asja väga vanas keeles. Uurijat on kahevahel, kas see on meelega vana keel valitud. Et näidata mussi, asjaga on tegemist. Või on tal tõesti vana geel? Usume siiski, et see on väga vana keel rahvasuus liikunud lugu ja selle piilamy, loo tuum. 24. peatükk. Ja ta alustas oma loitsu ja söönuks piilamy bioori, poja sundtoiming. Nii et ta teeb nüüd sunduse ajal toimingu jumala sundiuse tonni. Nõnda ütleb mees, kelle silmad on suletud. Ta paneb oma silmad kinni, et keskendud eder sisemiselt selgesti näeks. Selle toiming, kes kuulab jumala ütlusi teab jumala teadmist. Mitte ei, mitte tahtmist, vaik. Jumal on andnud talle kõik teadmised, nüüd kui ta on valmis Iisraeli õnnistama, kõik teadmised, mis jumalal enda on. Et siin julgevad juba usuteadlased ütelda, juba piilam kuulutas ette Jeesust ristiusku. Laul läheb edasi, keskaeg jumala Kaimist. Louesse langenud, ta langeb Flowers ja nii nagu saamide juures esineb niisus nägijate puhul dalamat maas. Ja kelle sisemine nägemine On ekstaasi tõttu seisiski. Ta nagu langetõbine maas aga tema sisemine nägemine on nüüd selge. Diilamil. Nüüd piilam räägib. Näen teda, kuid mitte veel nüüd. Macilman teda, kuid mitte veel lähedal. Tõuseb taevatäht, Jakobist. Tõuseb valitsuses au Iisraelist seee Moabi oimukooki. Ja kõigisse Etti poegade lagi, väed tähendab, kõik paganad saavad lüüa. Imelik on. Egiptlased hetki on suured. Suur-Egiptuse riik on hiljuti jõud Iisraeli Egiptuse sõjas. Iisraellased peksid ta läbi. See on tõesti nii midagi niisugust, nagu eestlased peksaks läbi. Venemaa. Me oleme seda ka teinud, vabadussõja, sellepärast on meil nagu õigus seda meelde tuletada. Siin. Seda taevatähte. Seda valitsuses haua on arvatud, et see on On Joosua Aade, Omri, Maccabi, Jeesus ja tänapäeva piibliteadlased ütlevad, et seon nüüd vaim, ettekuulutus Jeesusest. Kui mitte arvestada, ütleme Aabrahami aegsete ettekuulutustega, mis ei ole otseselt suunatud Jeesusele Kokkuvõtlikult tuleb ütelda, piirang pöörab halva hääks jätab lahtiseks aga tegija isiku, kelle ta tõotab. Ja sellisena oleme piilamile selle paganausu prohveti-ile, kes seal toimub, toimib jumala Iisraeli, jumala, meie, jumala kogu maailma jumala ülesandel. Me peame ta tänulikult olema. Seee häädigijaid isiku lahtiseks jätmine on meile julguse andnud viidata Jeesusele. Võib ütelda, et see, kes kurjuse taltsutab ja usklikke kaitseb on Jeesus kond jumal. Järgmine prohvet, kes halva hääks pöörab. Pun, kohtumõistja. Üks kohtumõistja. Tan vaimuga varustatud naine Debora. Ta võidab kallaletungijat põhja poolt, nimelt tahetakse Iisraeli hävitada põhjariikide poolt. Ta võidab paganate pühendatud sõjale. Siin on ka nimedel oma tähtsus. Debora on mesilane. CTA tähendabki mesilane. Kõik need, kes oma lapsele nimeks pannud Debora. Need on oma lapsele nimeks pannud mesilane. Aga mitte sellepärast, et amet korjab, vaid sellepärast titab, pistab valusast. Tema kohta öeldakse. Issa lappi toot. Heebrea keeles. Ja seda tuleks tõlkida ja me peame seda kontrollima kohtumõistjate raamatu neljandast ja viiendast päädib ihhaa lapitood tähendab tõrvikute naine. Ta ei ole mitte proua tõrvik kellelegi tõrvikuni, imelise mehena aine. Tõrvikute naine aunimi. Teda võeti vastu ja saadeti tõrvikutega. See on usu teadlastelgi praegu veel tume. Peetakse nagu nagu halvaks näiteks komi paganate poolt, kui me kirikud kiriku jõulupühadeks valgustame, viimne kui lamp põleb, viimaniku küünal põleb. Mäletan seda aegamööda, on ju nõukogude ajal ei olnud suust, kuna jõulupühade puhul ei oleks maakirikus Galina kirikus Pärnus elektrivool katkestatud. Ka küünlaid veel ära ei keelatud, ainult et neid ei müüdud jõuluajal. Neid tuli heinaajal valmis vorst. Või kustutatud Moskvastu. Ja see naine, sett, tõrvikute naine võidab kallaletungijat. Veel, ega teda nii nagu Jeesust joont, kedagi on püütud vähendada. Jah, see ta tõrvikute naine oli, on kasutatud või pehmendatud, nii et don proua tõrvik, lihtsalt. Mees on mehel olnud tõrvikutega tegemist. Ja teine asi usna siin on kirjutatud deta, laulis laulu niisuguse laulu laulis kohtumõistjate raamatu viienda peatüki algus on. Siis laulis Debora. Nende sõnadega. Ja nii on siia siiski ema vähendamiseks pulkadele riigis nii-öelda president vähendamiseks kirjutatud Debora Abinuami poja Paaratiga koos. Paraku oli lihtsalt tema esimene ohvitser, reisija ei läinud sõtta, ta saatis oma esimese ohvitseri. Ma usun, et Elisa, et teine ka ei elaseta ise ta saadab esimese ohvitser ütles, et aga nii. Aga siin on selle häälekirjutaja, kes ja abino oma poja Paarati vahele kirjutas. Figa tulnud jumal on säilitanud selle Debora alandamisega ja nurja, ajanud nimelt sõnana kuulma. Kui naine laulab, on teine grammatiline vorm. Kui mees laulab ja kui nad koos laulavad, siis kasutatakse alati meessoost vormi. See on lihtsalt nagu üldis, tavad. Heebrea keeles kõik asjad mis on tavalised, on meessoost ja väga head asjad ja väga halvad asjad. Niisugune on see Lelle prohveti lugu, Debora kohta öeldakse ka prohvet. Need ma selle lühikese märkuse pidin tegema, nüüd kus me näeme ka Iisraeli prohvetid, on hilisemad põlvkonnad püüdnud vähendada nagu vähemaks teha. See on ikkagi meil ka nõnda. Iseasi on määrade prohvetit, ega aga need paljastab jumal siis nälg. Isegi meil vaja paljastada, mitte meie ei vali prohvet teid ja meie tunnustamisest ei olene, kes polnud prohvet. See on jumala ja selle isiku omavaheline asi. Neile ja piiblis, aga ka me ei leia väljaspool piiblit kiilkirjades juba sumeri keeles egiptuse vanas vanades hieroglüüfides. Et kunagi oleks Prohvet sõltunud inimesel tunnustus. Tuleb selles prohvetis kahelda, kes nõuab või taotled, et inimesed teda tunnustaksid. Jeesus näiteks ei nõua seda. Jumal ei nõua kunagi, keda tunnustatakse. Keda kas kuulatakse, täidetakse või mitte. Ja tulemus on muidugi. Sõltub sellest, aga jumal, oma autoriteeti ei ta kuidagi ei taha. Et seda inimesed kaitseksid ja kinnitaksid. Veel on praegu tänapäevalgi ülikooli, kes dogmaatika ja eetika, kõrvalõpetuse ja kõlbluse kõrval kolmas õpetus paljudes ülikoolides. Seon Sumala kaitsmise õpetus. Tartu ülikool 1919, kui ta asutati eestikeelsena ei võtnud seda õppekavva mingisust. Jumala kaitsmist, usu kaitsmist ei tohi ülikoolis õpetada. Jumal kaitseb usku. Ainult selgitame. Ja see teene on kahel mehel kes ka Eesti kultuuriloos väga tugevat mõjuna avaldanud Peeter põllul ja Juhan Kõpul tõmbasid kaitsmise maha. Ja ja küll oleks hea, kui praegused ülikooli tegelased ka sellega ikkagi nõustuksid ja ei võtaks seda õpetust enam meie häbiks ülikooliga õppega.