Eesti luterlik tund. Tere, hea klassikaraadiokuulaja. Järgnevad 60 minutit eetriaega on Eesti luterliku tunni päralt ja me alustame järjekordset saadet uut testamenti käsitlevas sarjast sõnadest sõnumeni. Mina olen Tallinna praostkonna vikaarõpetaja, Marko Tiitus ja saate tehniline teostus on Külli tüli poolt. Head kuulamist. Matteuse evangeeliumi üheksandas peatükis jutustatakse kuidas Jeesus kutsub jüngriks tõlgneri ehk maksuametniku Leevi Matteuse. Ta näeb teda tollihoone juures istuvat, ütleb talle. Järgne mulle. Ning Mateusz tõuseb ja järgneb talle. Pärast on Jeesus külaliseks Matteuse kodus. Ja evangelist kirjeldab toda võõrus, pidu nõnda. Vaata palju tõlgnereid ja muid patuseid tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Variserid aga nurisevad. Miks teie õpetaja sööb koos tõlgnerite ja patustega? Jeesus vastab, ei vaja arsti terved, vaid haiged. Aga minge ning õppige, mis see on. Ma ei taha ohvrit, vaid halastust. Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid. Õiged ja patused, õiged või patused. See sõnapaar peaks tabavalt kokku võtma ka tänase saate teema. Teisel sajandil elas Rooma riigis filosoof Celsus kes oli olulisimaid ja ägedamaid omaaegsete ristiusuvastaste seas. Oma kaheksa köitelises teoses logos Alec ees. Kata ristianoon. Tõesõna, kristlaste vastu püüab Celsus ristiusu väiteid kummutada platonistliku filosoofia ja maailmavaate positsioonidelt lähtudes. Too teos ise ei ole säilinud kuid mingil määral tunneme seal sisaldunud ideid kirikuisa koriigenese poolt mõnikümmend aastat hiljem kirjutatud vastu teose kata Gelson või Celsuse vastu põhjal. Celsuse meelest on kristlus kohane lihtsameelse eile madalaile mõistmatuile, orjadele, heitedele ja lapsukestele. Säärane lootus on nii omane roomajaile ussikestele, ütleb ta. Ja Celsuse mõttekäikude kohta ei saa öelda, et need oleksid puhas demagoogia või teadmatusest lahmimine. On ilmne, et mees on püüdnud evangeeliumides sisusse Jeesuse õpetusse süveneda sest tegelikult tabab ta oma kriitikaga otse naelapea pihta. Tabab kesksemaid osi ristiusu kuulutuses. Jõks kaalukamaid keelsuse rünnakuid ongi suunatud sellesama dilemma õiged või patused vastu. Celsus ütleb need, see tähendab kristlased aga kuulutavad patustele mõistmatutele lühidalt hädavares eile on jumala riik avatud patustele see tähendab üle kohtustele, varastele sisse murdjatele, mürgisegajatele, templiröövlitele kalmistu rüvetajatele hemiks, mitte patututele. Kas see on midagi kurja, mitte patu teha? Nõnda siis ülekohtuse, kes oma süüteadvuses end alandab, võtab jumal vastu. Aga õiget, kes oma voorusele toetudes algusest peale tema poole üles vaatab ei võta ta vastu. See tähendab, et jumal ei mõista kohut tõe järgi vaid meelituse klipitsemise järgi. Kuigi Celsus siin muidugi ilmselgelt liialdab on ta siiski tabavalt sõnastanud ühe vanima ja veenvaima ristiusuvastase etteheite. Näete, jumalale on armsad patukotid, mitte aga korralikud ja tublid inimesed. Ka 20. sajandil arvatakse tihtilugu, et kirikus käivad jumalat palumas hädavaresed ja nõrgukesed Need, kes oma eluga ise toime ei tule. Või siis endised pätid, vargad ja joodikud, kes püüavad nõnda mineviku taagast vabaneda. Normaalne, tugev ja edukas inimene, aga ei, usujumalatega karda kuradit. Tema usub iseendasse, saab ise hakkama meie oma murede ja probleemidega kui kogu eluga. Ma olen kuulnud 80 aastaseid inimesi eluõhtul väitmas. Las kahetsevad ja paluvad jumalat, need, kes on tõepoolest eksinud ja pattu teinud. Mina aga olen elanud ausalt ja korralikult, teinud kogu elu ränka tööd ning kasvatanud lapsi. Mina ei vaja jumalat ja tema armu. Kuidas on siis tegelikult kas ristiinimesed on viletsamad, nõdremad, armetumad, halvemad, väiksemat eeldust ei annetega kui muud inimesed. Või on hoopis vastupidi? Kas kristlased on õiged või patused, õigemad või patusemad? Ega ühest vastust sellele küsimusele ei ole. Mõni ütleks, et jumal ja usk suunavad inimesi, headuse rõõmu ja hingerahu poole. Et need, kes kuuluvad kirikusse, on astunud muutuste teele. Ja seetõttu kaitstumat nii sees- kui välispidiste kiusatuste suhtes. Ja küllap on õigus sellel, kes nõnda väidab. Mõni teine viitaks tõsiasjale et kristlaste või end kristlasteks nimetajate hulgas on ära rääkimatul hulgal valskust, silmakirjalikkust, valelikust, õelust, karjerismi ja kõike muud negatiivses mõttes inimlikku. Ja ka nõnda väitel on vist õigus. Ei ole olemas üheseid mõõdupuid maailma ja inimeste mõõtmiseks kaalumiseks, jaladerdamiseks. Üks on aga päris selge. Jeesusele ei olnud ega ole midagi pakkuda õigetele see tähendab nendele, kes peavad end õigeks, kes iseendi meelest on sellistena, nagu nad parasjagu on tipul ja valmis kes ei taha või ei pea vajalikuks pääseda millestki ega kuhugi. Nood välistavad ise muutumise teiseks saamise võimaluse. Ja tõepoolest nad vist ei vaja jumalat, piiblit ega religiooni üldse. Budismi esimeseks õliseks tõeks on, et olemine on kannatus. Ei ole võimalik rahulduda ei maailma ega iseendaga. Et midagi peaks muutuma. Ristiusk algab ilmselt sealt, kus inimene pühaga kokku puutudes kogeb omaenesepoolikust ja patust kus ta valguse sähvatuses taipab pimeduse ulatust kus ta igatseb lunastuse muutumise võimaluse järele. Meelt saab parandada vaid see, kes ei ole enese arvates looduse kroon või tipptoodang. Kasvada saab see, kes ei ole veel täiskasvanud vaid on võimeline taas lapseks saama ja uuesti alustama. Jeesuse sõnum oli ja on suunatud patustele. Siis ei, peame patuste all mõtleme ainult riigi seadustest või seltskondlikke normidest, üleastujaid, kurjategijaid ja huligaane vaid neid, kes ei ole veel õiged ja valmis, vaid alles nälgivad ja janunevad õiguse järele. Ja küllap on see väga tihti kiriku ajaloos ka nõnda olnud et oma poolikust on kergem tunnistada nendel, kelle elu ja lootused on mõnes mõttes rappa jooksnud. Kelle kaardimajakene on kokku kukkunud, kellel on vähem seda oma õigust, teeneid saavutas dusi, millega jumala ja inimeste ees hoobelda. Ja teisalt on võib-olla nendel, kes inimlike kategooriate põhjal on edukad ja tublid ehk raskem või keerukam tunnistada oma puudujääke ja otsida abi väljastpoolt. Kui me aga ütleme, et jumal sirutab oma käe nõrkadele ja hülgab tugevad või et tugevad ei vajagi jumalat siis maksaks mõelda sellegi üle, mida üldse tähendavad tugevus ja nõrkus, millise sisu Me neile sõnadele anname. Võib-olla on just vajadus näida kõikjal ja alati tugev ning vankumatu sisemise nõrkuse märgiks. Võib-olla ei ole tõeline tugevus mõeldav ilma suutlikkuseta tunnistada oma nõrkust, kust ja nõrkusi? Kas tugevus on muutumatus ja muutmatus või hoopiski paindlikkus ja valmisolek teisenemiseks. Õpetaja Toomas Paul on öelnud nõnda. Inimene ei saa iseennast teha tugevaks. Need, kes üritavad olla kindlameelsed, hoida kõvasti kinni, kord omaks võetud vaatepunktidest ja seisukohtadest peavad oma südame tegema kõvaks ja kalgiks. Tardunud tõekspidamised on jäigad nagu valumalmtaoline tugevus võib saata surmani, aga mitte kaugemale. Jeesus tahtis ja tahab ravida terveks ja vabastada säärasest valumalmi tugevusest jäikusest kutsudes teele, mis viib kaugemale läbi surmaväravate igaviku läbipoolikuse tõelisesse täiusesse. Luuka evangeeliumi 15. peatükk. Aga? Tõlgneride patused lähenesid Jeesusele teda kuulama. Ja variserid ja kirjatundjad nurisesid, öeldes. Tema võtab vastu patuseid ja sööb koos nendega. Siis ta rääkis neile selle tähendamissõna. Ühel inimesel oli kaks poega. Noorem neist ütles isale. Isa, anna mulle kätte see osa varandusest, mis saab minule. Ja isa jagaski varanduse nende vahel. Ja juba mõne päeva pärast kogus noorem poeg kõik kokku ning reisis kaugele maale. Ja seal pillas ta ära oma vara, elades ohjeldamatult. Aga kui ta oli kõike ära kulutanud, tuli sellele Maale kange nälg. Ja puudus hakkas temalegi kätte tulema. Ja ta läks ja poetas enda ühe sealt maa kodaniku juurde ning see saatis ta oma väljadele sigu hoidma. Ja ta püüdis oma kõhtu täita kõtradest, mida sead sõid. Ja ükski ei andnud talle. Kui ta mõttesse jäi, siis ta ütles. Kui palju palka nahalisi on mu isal ja neil on leiba küllalt. Aga mina suren siin nälga. Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle. Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Ma ei ole enam väärt. Et mind su pojaks süütaks pea mind nagu üht oma palgalistest. Ja ta tõusis ja asus teele oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale. Ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud. Aga poeg ütles isale. Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees. Ma ei ole enam väärt, et mind su pojaks süütaks. Ent isa ütles oma sulastele. Tooge kiiresti kõige kallim kuub ja pange talle selga. Ja andke talle sõrmus, sõrmejalatsid jalga. Ja tooge nuumvasikat. Kas tapke see ja söödem ning olgem rõõmsad. Sest see, mu poeg oli surnud ja on jälle saanud elavaks. Ta oli kadunud ja on leitud. Ja nad hakkasid rõõmsasti pidutsema. Aga tema vanem poeg oli väljal ja kui ta sealt tulles jõudis Maja lähedale kuulis seda pilli ja tantsimist. Ja ta kutsus ühe sulastest enda juurde ja päris mis võiks olla? See ütles temale. Sinu vend on tulnud ja suisa on tapnud nuumvasika sest ta on saanud tema tagasi täies tervises. Oma vihastas ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa õue ja palus teda. Temaga vastas isale. Vaata nii palju aastaid olen mina sind orjanud ega ole kunagi astunud tulnud üle sinu käsust. Ent sina ei ole mulle kunagi andnud ühtsikugi, et ma oleksin võinud rõõmsasti pidutseda oma sõpradega. Aga kui see su poeg, kes su vara on hooradega nahka pannud, tuli tagasi. Siis sa tapsid temale nuumvasika. Isa ütles talle. Poeg, oled alati minu juures ja kõik, mis on minu, on sinu oma. Ka oli tarvis pidutseda ja rõõmud seda. Sest see su vend oli surnud ja on jälle saanud elavaks ning oli kadunud ja on leitud. Eesti luterlik tund. Too äsja kuuldud mõistujutt kadunud pojast on Jeesuse poolt kõneldud variseride ja kirjatundjatele kes nurisevad, et tema seltsid patuste inimestega veelgi enam sööb koos nendega mis on suurima nähtava osaduse märgiks. Igaüks, kes on pisutki lugenud uut testamenti ja evangeeliumi see teab, et Jeesusel on alatasakonfliktid variseridega, kes püüavad teda provotseerida, lõksu meelitada ja vangistada kes teda igasugu kurikavalate ja konksuga küsimustega pommitavad. Samuti on evangeeliumid lugedes ilmne, et Jeesus ise tarvitab variseridest kõneldes küllaltki ränki sõnu ja mõistab mitmel korral nende teguviisi ja mõttemaailma üsnagi üheselt hukka. Kes siis olid need variserid tänapäevases keelepruugis? Me mõistame variseri all silmakirjatsejad või Vagatsejat inimest, kelle sõnad ja teod ei lange kokku. Kelle südames on kurjus ja omakasupüüd. Aga kes välispidise käitumisega püüab endast hoopis teistsugust, paremate õilsamat muljet jätta. Alus niisuguseks suhtumiseks on juba uues testamendis eneses. Matteuse evangeeliumi 20 kolmandas peatükis nimetab Jeesus varisere ja kirjatundjaid silmakirjatsejad teks ja ütleb kõike nüüd, mida nad iganes teile ütlevad? Seda tehke ja pidage. Aga ärge tehke nende tegusid mööda, sest nad räägivad küll, aga ise idee. Tegelikult olid variserid tolleaegsed vagad lugupeetud inimesed kes moodustasid omamoodi usulise või religioosse eliidi. Vana testamenti juutide pühakirja läbib punase niidina arusaam sellest et jumal on iseend ja oma tahet ilmutanud seaduses ehk Tooras mille ta Iisraelile oma valitud lepingu rahvale on andnud. Tooraks nimetavad juudid nii vana testamenti tervikuna kui ka kitsamalt selle esimest kõige tähtsamat osa, mille moodustavad esimene, teine, kolmas, neljas ja viies Moosese raamat. Doora tähtsus Iisraeli usundis kasvas aegapidi eriti pärast eksiili aega ehk Paabeli vangipõlve. Jeesuse aegses juutluses oli Doora muutunud nii oluliseks et inimese suhe jumalaga sõltus täiel määral sellest, kui hästi või halvasti ta täitis. Moosese seaduse üksikuid sätteid. Kuigi Toorat ei võrdsustatud jumalaga, peeti teda preeksistentseks. See tähendab juutide arvates oli toora olemas juba enne maailma loomist. Ta oli igavese väärtusega käskude-keeldude kogum, mis sisaldas endas jumala tahet täielikul ja muutumatul kujul. Rabid juudi õpetajad või kirjatundjad tegelesid toora sätete tõlgendamise, kommenteerimise ja õpetamisega. Kokku loendati vanas testamendis 613 käsku ja keeldu. Variserid olid aga inimesed, kes püüdsid seadust võimalikult hoolikalt täita ja oma isiklikus elus rakendada. Nad püüdsid olla jumalale nii kuulekad ja meelepärased kui võimalik. Ja küllap olid nende püüdlused vähemasti osade variseride püüdlused siirad, innukad ja ausad ning mitte sugugi ajendatud näitlevast silma kirjalikkusest. Suur hulk varisere oli elukutse poolest ka rabi tehk, kirjatundjad. Kuid samuti oli suur hulk varisele, kes teenisid elatist tavapärastes elukutsetes. Rabid ja variserid olid niisiis kaks erinevat inimrühma mis osalt küll kattusid, aga mida ei tohiks omavahel ära segada. Variseride liikumise juured ulatuvad tagasi teise eelkristlikku sajandisse. Juutide vabadussõja ehk niinimetatud Macabite sõjaperioodi. Macabite ülestõus oligi suurel määral tingitud variseride eelkäijate rahvuslik usulistest pretensioonidest kes teravalt arvustasid üldist Helleni seerumist ning juutide ülikonna mugandumist kreekalike kommete ja eluviisidega. Meenutagem, et Macabite sõja otseseks ajendiks sai Anti ohus neljas epifaanesse poolt Jeruusalemma templisse paigutatud Zeusi kuju. Opositsionäärid aga seevastu sidusid juutide identiteedi üks-üheselt Tooraga Moosese seadusega mis pidi olema normiks kõigis eluvaldkondades. Noid opositsioone kääre nimetati tollal Macabite sõja aegu. Koondnimega Hassi tiim, vagad ehk assiidid. Nood olid siis inimesed, kes otsustavalt astusid välja rahvusliku ja religioonipoliitika Helleniseerumise vastu. Nendest assiididest kasvas mõnikümmend aastat hiljem välja variseride liikumine. Variserid pärinesid mitte preesterlikest ringkondadest. Erinevalt sadu seridest, kes moodustasid aadlike, preestrite ja teiste kõrgemate perekondade seisuslikku rühma. Variserid kutsusid 11 seltsimeesteks Haber Nende partei heebreakeelne nimetus põrufiimaga, kus muide tuleb ka eestikeelne sõna variserid tähendab sõna-sõnalt eraldujad või eraldunud. Nad püüdsid eralduda massist, moodustada vagade hulgakest, kes unustavalt kogunenud toora ümber. Variseride liikumisel olid ka omad poliitilised püüdlused või pretensioonid. Toonases juutluses olid nii poliitika kui rahvuslik identiteet üldse tihedalt seotud usu ja dioloogiaga. Neid ei olnud võimalik teineteisest lahutada. Variseride otsene poliitiline mõjuvõim oli aga eri aegadel erinev. Aleksander ja Naius Jeruusalemma kuningas aastatel 103 kuni 76 enne Kristust nägi variserides oma sisepoliitilisi peavaenlasi ja ühe teate põhjal lasknud ta kord 800 variseri risti lüüa. Tema naine Salumäe Aleksandraga, kes valitses pärast abikaasa surma valis variseri oma nõuandjaks. Samuti hakati tema ajal varisere valima juutide seitsmekümneliikmelisse suur kohtusse ehk Sanhedriini. Jeesuse ajal oli varisere Palestiinas umbes 6000 ja nende liikumine moodustas omapärase partei või rahvusliku organisatsiooni oma kindlakskujunenud struktuuridega. See koosnes kõikjal palestiina linnades ja külades tegutsevatest kohalikest variseride rühmitustest. Kusjuures igal rühmal oli ka oma juht ja omad kindlad reeglid. Kuigi mõned variseride ülematest olid suurkohtu ehk Sanhedriini liikmetena küllaltki mõjukatel positsioonidel ei etendanud variseride liikumine laiemas mõttes Jeesuse aegsel poliitilisel maastikul kuigi olulist rolli. Kuningas Heroodes Suur, kes suri mõni aasta pärast Jeesuse sündi koli Jeruusalemma templiväravale üles seadnud rooma kotkakujutise, mille tagajärjel puhkes fanaatiliste juutide mäss. Heroodes Suur surus mäsu julmalt ja veriselt maha ning muutus siitpeale variseride surmavaenlaseks. Ka Jeesuse avaliku tegevuse ajal oli variseride poliitiline mõju märksa pisem, kui evangeeliumit põhjal võiks arvata. Mõnes mõttes saabus variseride tähetund alles esimese pärast kristliku sajandi lõpus. Pärast juudiriigi lõplikku kokkuvarisemist ja Jeruusalemma vallutamist roomlaste poolt aastal 70. Siis kutsuti süneedrium variseride initsiatiivil taas kokku. Jamnias sätestati pühakirja ehk vana testamendi lõplik ja normatiivne kaanon ning kehtestati toora jumala ilmutusena juudi rahva elu keskmena. Kuid Jeesuse ja uue testamendi ajal olid variserid eriti lugupeetud ja austatud, just lihtrahva seas. Usuküsimustes olid nad vaieldamatud liidrid, autoriteedid ja mõõduandjad. Variseride vaateviisi kohaselt ei tähendanud juudi rahva liikmena sündimine veel tõelist seisraeli kuulumist. Üksikisik pidi saama õigeks juudiks käsule kuuletumise teel. Nõnda pidasid variserid just iseend tõeliseks Iisraeliks jäägiks, kelle suhtes on kehtivad jumala muistset tõotused. On paradoksaalne, et lihtrahva poolt lugupeetud variserid suhtusid ise küllaltki põlglikult mitte ainult paganates ehk mittejuutidesse vaid ka juutide enamikku lihtrahvasse või maarahvasse. Heebrea keeli Hamm haaretz kes juba oma eluviisi ja töö iseloomu tõttu ei olnud võimelised variserliku pedantsusega toora sätteid täitma. Variseride jaoks tähendas ustavust Toorale ka minevikus fikseeritud normide seletamist ja kaasaja nõuetele kohandamist. Toora enda kõrval oli võrdselt tähtis seda seletav ja avandav pidevalt arenev suuline pärimus mis muide, sajandeid hiljem samuti kirjalikult fikseeriti ja on tuntud Talmudina. Nõnda oskasid variserid kellest suur osa olid elukutselt ka rabid, kirjatundjad, leida Toorast eeskirju kõigi elu üksikasjade jaoks. Võtame näitena hingamispäeva või sabati dekalogis ehk 10. käsus, öeldakse, sina pead hingamispäeva ehk sabatuid pühitsema. Jeesuse ajaks oli aga ja suuresti just tänu variseridele tekkinud arvutu hulk meile üsnagi absurdse heina näivaid hingamispäeva reegleid. Oli kindlaks määratud, kui palju tohtis sabatipäeval käia. See oli niinimetatud sabati teekond, umbes kilomeeter maad, meie mõõdustikus. Hingamispäeval ei tohtinud toitu keeta. Ja üks Jeesuse kaasaegseid kuulsamaid varisere ja rabisid Hillel vaidles oma kolleegi rivaali shammai ka selle üle, kas ja kuidas tohib eelmisel õhtul valmis keedetud toite soojendada. Kas tohib näiteks süüa muna, mille kana on hingamispäeval munenud? Hilleli vastus oli jah, sammai vastus ei. Nii sai hingamispäevast, mis algselt oli mõeldud jumalale, pühitsetud puhkepäevana ja mida vana testament põhjendab muuhulgas ka humanistlikud positsioonilt lähtudes. Et kõigil, ka teenija, rahval, sulastel ja loomadelgi oleks üks päev nädalas võimalus puhata ja hingata. Selles samas hingamispäevast oli aga Jeesuse aegses juutluses saanud lihtinimese jaoks tegelikult koorem koos arvutute käskude ja keeldudega. Inimene pidi kogu aeg mõtlema, kas ta hingamispäeval ometi mõnda reeglit ei riku. Nii viis variseride tee paratamatult muralismi käskude-keeldude rägastikku kus inimese meelsus kippus sootuks tahaplaanile jääma. Ilusasti iseloomustavad seda Jeesuse sõnad Markuse evangeeliumi kolmandas peatükis. Seal räägitakse, kuidas Jeesus läheb hingamispäeval sünagoogi ja teeb terveks kuivanud käega mehe. Seal sünagoogis on aga ka varisere, kes on tulnud Jeesust nuhkima ja varitsema. Kas too peaks ometi hingamispäeval tervendama? Ja siis oleks võimalik tema vastu süüdistusmaterjali koguda. Näe, ta rikub vana testamendi käsku. Jeesus aga ütleb nüüd neile variseridele, kas hingamispäeval tohib teha head või halba hinge päästa või tappa. Teisisõnu, ütleb ta neile. Mina ravin inimest ja päästan ta vaevast. Teie aga olete hingamispäeval tulnud samuti tööd tegema. Aga nuhkimise tööd olete tulnud süüdistusmaterjali koguma, et mu peale kaevata? Kumb on siis olulisem, kas see, et käsk saaks välispidises mõttes täidetud ja kõik oleks korras? Või on tähtis hoopiski inimese meelsus? See, kas ta teeb hingamispäeval nii nagu kõigil teistelgi päevadel head või halba? Matteuse evangeeliumi 20 kolmandas peatükis hurjutab Jeesus Warhisele. Te sõgedad teejuhid kurnate välja, küll sääsed, aga kaamelid neelate alla. Häda teile, kirjatundjad ja variserid silmakirjatsejad. Sest te puhastate karika jõua väljastpoolt. Aga seest on need täis riisumist. Jaaplust sa sõge variser. Puhasta enne karikas seestpoolt, et segaväljast saaks puhtaks. Häda teile, kirjatundjad ja variserid silmakirjatsejad. Sest te sarnanete lubjatud haudade ka, mis väljastpoolt paistavad küll nägusad, aga seestpoolt on täis surnuluid ja kõiksugust roiskub nõnda paistatega teie inimestel õigetena, aga seestpoolt olete täis silma kirjatsemist ja ülekohut. Kui Jeesus kõneleb siin nii ränki sõnu siis ei taha ta ilmselt automaatselt välistada jumalariigist kõiki varisere evangeeliumis. Kõneldakse ka sõbralikest variseridest, sellest, kuidas mõned neist on Jeesust enda poole õhtusöögile kutsunud. Ja Jeesus on ka kutse vastu võtnud aga Jeesus välistab küllaltki üheselt käsu vagaduse ja moralismi tee, nimetades seda tupikuks. Võib-olla ei tohiks me olla variseride suhtes liiga ülekohtused ja arvata, et viimane kui üks neist tegeles vaid fassaadi lihvimise ja lupjamisega olles samaaegselt seestpoolt täis silma kirjatsemist ja ülekohut. Aga ometi kaasneb variserliku eluhoiaku ja eluviisiga paratamatult enese teenete ja tubliduse arvestamine, enese teistest paremaks pidamine. Me kuulsime seda ju selgelt kadunud poja loost, kus vanem vend, kes on isatalus päevast päeva ustavalt tööd teinud ei suudame mõista, kuidas isa võib korraldada rõõmupeo ja võtta vastu selle poja, kes on tema varanduse hooradega ära raisanud. Variserliku mõtteviisi ja eluhoiaku taustaks on kujutlus jumalast kui taevasest raamatupidajast, kes peab täpset arvestust inimese teenete ja üleastumiste kohta. Luuka evangeeliumi seitsmeteistkümnendas peatükis ütleb Jeesuse kannanda. Aga kes teie seast, kellel on sulane kündmas või karja hoidmas, ütleks temale, kui ta väljalt tuleb. Tule kohe siia ja istu lauda. Eks ta pigem ütle talle. Valmista mulle õhtusöök ning pane vöö vööle ja teeni mind, kuni ma saan söönud ja joonud ning pärast söja Josina. Kas ta seda sulast tänab, et see tegi, mida tal kästi. Nõnda ka teie, kui te olete teinud kõik, mida teil on kästud, siis öelge. Me oleme tühised sulased. Me oleme ju teinud, mis meie kohus oli teha. Teisisõnu kui inimene ka on objektiivses mõttes teinud teistest rohkem ei ole ta ikkagi teinud rohkem, kui on ta kohus. Jumala ees oleme tühised sulased. Ja ka siis, kui inimlike mõõdupuude järgi Meil on teeneid või saavutusi, millele toetuda ja millega hoobelda, siis igaviku perspektiivis on see kõik üpriski tühine. Jumala ees ei ole meil mingisugust õigust ega mingisuguseid teeneid. Mida ka Jeesus kuulutab, on tema arm ja halastustema kuningriik, mis on avatud kõikidele, kes vaid tahavad uueks saada ja selle kuningriigi väravast sisse astuda. Luuka evangeeliumi seitsmendas peatükis jutustatakse. Aga üks variseridest palus Jeesust enda poole sööma. Ja Jeesus läks varise ricotta ja istus lauda. Ja vaata linnas oli keegi patune naine. Ja kui see sai teada, et Jeesus istub variserid samas lauas tõi ta Alabaster riista mürriõliga jastus tema taha ta jalgade juurde hakkas nuttes tema jalgu kastma pisaratega ja kuivatas neid oma juustega ja suudles tema jalgu ja võidis neid mürriõliga. Aga kui variser, kes oli ta külla kutsunud, seda nägi, mõtles ta endamisi. Kui tema oleks prohvet, küll ta siis ära tunneks, kes ja missugune on see naine. Kes teda puudutab? Et ta on patune Jeesus. Ütles talle. Siimann, mul on sulle midagi ütelda. Tema lausus. Räägi õpetaja. Ühel raha laenajal oli kaks võlglast. Üks oli võlgu 500 teenarit, teine 50. Aga kuna neil ei olnud maksta, siis ta kustutas nende mõlema võla. Kumb neist nüüd teda rohkem armastab? Siimon vastas. Ma arvan, et see, kellele ta rohkem kinkis. Jeesus ütles talle. Sa otsustasid õigesti. Ja pöördudes naise poole, lausus ta Siimunale. Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majja, sai andnud minu jalgade jaoks vett. Tema on aga pisaratega mu jalgu kastnud ja oma juustega. Kuivatanud sina ei andnud mulle tervituseks suud aga tema ei ole, sest ajast peale, kui ta sisse tuli, lakanud minu jalgu suudlemast. Sina ei või? Noh, mu pead õliga, tema aga on, võid mu jalgu mürriõliga. Seepärast ma ütlen, sulle on temale palju patte andeks antud sest ta on palju armastanud. Aga kellele andeks antakse, pisut? See armastab pisut. Aga naisele ta ütles, sinu patud on sulle andeks antud. Siis need. Kes istusid Jeesusega ühes lauas, hakkasid iseeneses mõtlema, kes on tema, kes ka patte andeks annab. Aga tema ütles naisele. Sinu usk on sind päästnud. Mine rahuga. Ristiusus toimub väärtuste ümberhindamine. Teisiti see ei oleks mõeldavgi. Väga sageli aga tähendab see ka inimeste ümberhindamist. Need, kes on kuulsad, rikkad, ilusad, edukad. Meie meelest ei pruugi seda olla jumala ees, sest tema näeb pealispinnast kaugemale või sügavamale. Ja samas on Jeesus kiitnud õndsaks vaimus vaeseid leinajaid, tasaseid, tagakiusatuid. Neid inimesi, keda maailm ja seltskond halvimal juhul põlgavad parimal juhul neile ka kaasa tunnevad. Inimesi, keda sotsiaalpsühholoogiliste terminitega võiks nimetada isoleerituteks või tõrjututeks. Evangeeliumi lugedes me näeme taas ja taas et Jeesus otsekui tõmbab ligi sääraseid kummalisi mehelike, mitte päris tõsiseltvõetavaid inimesi. Siin on töölnerid, tolleaegsed Maksuametnikud, korruptsionistid ja Kollaborandid, kes rentisid rooma riigilt maksude kogumise õiguse. Ja nõnda said ka küllaltki suuri vahelt kasusid. Siin on inimesed, keda üldnimetusega on kutsutud. Patusteks on naised, kes tolleaegses patriarhaalsus ühiskonnas olid mehega võrreldes ainult pooleldi inimesed ja kelle tegelik väärtus sõltus nende abikaasast või poegadest. Siin on Samaarlased palestiina põhjapoolse maakonna asukad keda õigeusklikud juudid ei pidanud ei rahvuslikus ega usulises mõttes täisväärtuslikeks või tõu puhasteks. Nende veri oli aastasadade jooksul segunenud muulaste verega. Neil oli oma tempel karitsiimi mäel ja oma pühakiri niinimetatud Samaaria pendateuk. Siin on ka päris paganad, see tähendab mittejuudid ja Luuka evangeeliumi seitsmendas peatükis. Me võime lugeda, kuidas Jeesus, kes parandab Rooma väeülema sulase seab tema usku jüngritel eeskujuks ja ütleb, et ta ei ole Iisraeliski nii suurt usku leidnud. Nagu evangeeliumid, esimesed lugejad, võimega meie, sina ja mina küsida, kummale poole. Me kuulume, milliste tegelastega evangeeliumid, jutustusest me endid samastame. Kas me püüame kogu elu koguda raha, koguda teeneid, et maksta jumalale ära oma võlga, et olla temaga tasa, et olla talle väärilised partnerid. Või laseme tal oma võlakirja katki rebida? Laseme tal tõsta end uude olemisse, kus ei kehti enam arvepidamine ega väärtuste skaalad vaid usk, mis on tegev armastuse kaudu. Hea kuulaja. Siia on paslik lõpetada tänane saade. Tahan tänada sind selle aja eest, mida võtsid minuga jagada. Me kuuleme taas kolme nädala pärast, veebruari teisel pühapäeval. Mina olen Tallinna praostkonna vikaarõpetaja, Marko Tiitus. Ja saate on kokku seadnud Külli tüli. Kõike head. Taas kuulmiseni. Vikerraadios on meediakeskuse Eesti luterlik tund, saated kavas igal neljapäeva õhtul kell üheksa kuu viimasel reedel kohtuma ka keskööprogrammis kell 23, null viis, mil on kavas saade ristteel. Klassikaraadios on meie saated igal pühapäeva õhtul kell kuus. Ajalehes Postimees ilmub iga kuu kolmandal laupäeval erilehekülg. Eesti luterliku tunni kodulehekülg internetis pakub väga mitmekülgset lugemist mõtlevale ja otsivale inimesele igas eas. Selle vahendusel saate avaldada oma arvamusi ja kommentaare erinevate elunähtuste kohta ning mõtteid kristlikel teemadel. Veel on meediakeskus Eesti luterlik tund algatanud ühe omapärase piiblikoolivormi. See on piiblikool posti teel millest võib osa võtta iga huviline. Igal ajal. Suhtlus ja vajalike materjalide saamine ja saatmine on individuaalne ja toimub kirja teel. Pole vaja midagi muud, kui helistada meediakeskuse Eesti luterlik tund telefonil. Tallinna numbril kuus 314 311 kordan telefoninumbrit kuus 314 311. Ja jäta oma aadress. Või siis kirjuta teise meile aadressil. Eesti luterlik tund. Kiriku plats kolm 10 130 Tallinn. Ning esimesed piiblikooli materjalid jõuavad teile koju ja te võite ise veenduda, kas see huvitab ja arendab teid. Mitte kunagi pole liiga hilja. Kohtumiseni. Eesti luterlik tund.