Rohkem kui aasta aega tegutsenud Sõrves Eesti ärkamisaja ühe erksama tegelase Martin kõrberi selts asutajaliige Anu konks, miks te siis sellise seltsi lõite just Sõrvemaa? Seltsi asutamise mõte on tulnud seoses Martin kõrberi 185. sünniaastapäevaga. Ja selle idee või mõte tõid meieni Tallinna saarlased, õigemini Tallinna saarlaste segakoor kes oli valmistanud ette väga huvitava kontsertkava Martin kõrberi heliloomingust ja seda nad esitasid Tallinnas juubeliaastal kahel päeval siis nii teatri muusikamuuseumis, rahvusraamatukogus, Estonia talveaias, Niguliste kirikus kui ka siis tulid nad augustikuul Saaremaale. Siinsete kava tutvustada. Nüüd juba tuli välja, et Martin Kõrbor oli helilooja, ühiskonnategelane, koorijuht, üldse kohaliku elu edendaja, teie haru konksulatega ametilt kirikuõpetaja ja see on kuidagi südamelähedane teile seda seltsielu just selle liini pidi ajada. Kahtlemata seda ma jah, jätsin nimetamata, et mina olen nüüd sellesama koguduse hooldajaõpetaja, kus siis 30 aastat peaaegu on teeninud kogudust hingekarjasena Martin Kõrberit. Ja seltsi üheks eesmärgiks on edendada elu Sõrve maal ja võtta laiemalt Saaremaal tervikuna. Seda kindlasti, aga kas just elu edendamine, aga selle elu kultuursemaks muutmine on, see on ikka põhieesmärk, aga lähem eesmärk on muidugi Anseküla kogudusele kirikuhoone rajamine. Tõnu Veldre on siis Tallinna noormees, kes tulnud aastaid tagasi Saaremaale. Miks Sõrve on nii südamelähedaseks muutunud? Kui ma 93. aastal siia esimest korda tulin, ööbisime seal just seal Mõisakülas Sõrve otsas ja siis see elamus oli nii suur, et ühel pool on meri ja teisel pool on meri. See jäi külge nagu. Martin Kõrberit pärandi jäädvustamiseks on selts juba üksjagu suutnud ära teha. Võtame kasvõi laulupäev Sõrves, mis oligi pühendatud siis Martin kõrberi mälestusele. Jah, eelnimetatud juubeliaastapäeva kontserti, enne oli ka veel väikene laulupäev, üks aasta enne see oli nagu sissejuhatuseks siis 185. sünnipäev ja nüüd sellel suvel oleks siis tulemas neljas Gazar tantsud. On see küla laulupäev? 15. augustil algusega kell kaks. Martin Kõrberit kodurt ürik hävines sõjatules. Kui tõenäoline on üldse praegu ühe uue kiriku rajamine? Kuna Anseküla kogudus on päikene praegult ja usun, et see vähene liikmeskond on ühelt poolt kindlasti tingitud ka sellest, et ei ole Anseküla kogudusel oma pühakoda. On võimalik teenistusi läbi viia igal pühapäeval kul rahvamaja teisel korrusel olevas ühes selliseks kohandatud ruumis. Aga rahvas on igatsenud pikka aega vähemalt need aastate, siis mina olen nüüd kogudust teeninud oma pühakoda. Selts oma koosolekutele kutsub aeg-ajalt ka külalisi Põlis surulane Eldur, see, kel käis rääkimas Sõrve ajaloost nimelt Eldur Seegel, paneb kokku Sõrve ajalugu. Aga Heldur, see küll kõigepealt siis Martin Kõrv päris sina kui põlisSõruline. Kuivõrd populaarne pulber on sinu teadmistes Sõrves üldse olnud, kui sa olid väike või suuremaks kasvasid, kas sellest mehest ka külamehed rääkisid? Kahjuks ma ei saa, rõõmustavad selle kohta sulle öelda, sellepärast et me oleme teineteisest kihelkonnast kõrber, tegeledes Ansekülas, mina olen Jämaja kihelkonnast. Nii et ka vanemate ja vanade küla inimeste mälestustes ei ole mitte niivõrd kõrber kui ikkagi omad. Õpetajad ja hingekarjased. Selge see, aga ilmselt sa nõustud, et kõrber oli omal ajal ikkagi Sõrves ja laiemalt Saaremaal üle Eestimaa tuntud ühiskonnategelane. Ja seda muidugi ma pean ütlema seda kahjuks, et meil Jämaja kihelkonnast sellist inimest vastu panna ei ole. Pidurdades asunud siis koostama Sõrve ajalugu ja osa sellest on jõudnud ka kaante vahele. Käisid rääkimas kõrberi seltsis oma tegevusest. Mis tähtsus ja tähendus sinu jaoks on kokku koguda. Kõik killud, kõik teadaolev materjal ühtede kaante vahel. Tähendab, ma pean täpsustama, ma ei kirjuta ajalugu, vaid ma esitan ta järgnevatele huvilistele süstematiseeritud kujul. Mis tähtsus on? Tähtis on see, et mida rohkem inimene loeb ja vaatab, seda targemaks ta saab, seda teritada, on ma loodan, et töö järele on kellelgi huvi. Kes kunagi hiljem võtab selle arhiivraamatukogust ja vaatab seda ja leiab seal enda jaoks huvitavat. See on köik informatsioonikillud sellest perioodist ühtede kaante vahele kogutud ja süsteemselt esitatud. Tõnu Veldre, Martin kõrber on siis nii-öelda kaugem minevik, Eldur, see, kel on koostanud, mitte kirjutanud, aga koostanud just ajalugu ajaloo fakte kokku pannes ajavahemik siis 1000 920940 on jõudnud kaante vahele. Nii et seltsi üks eesmärk ongi see, et kutsuda siia inimesi, kes on seotud survega, kes Sõrvest üht-teist teavad ja oskavad seda edasi anda ka teistele. Loomulikult tahame ikka ajaga kaasas käia, just nendele valuprobleemidele leevendust anda, et ja kena on, kui ka Sõrve ajaloost jälgi maha nagu Eldur Seegel seda taaskord teinud. Kas Torgu kuningriik ongi nüüd ajalugu või on see praegune selline vaiki oleluskuningas, Kirill, esimene tegutseb rohkem Tallinnas. Mida te nüüd arvate, kas tasub ka seda teemat üldse käsitleda? Veel? Ka tänasele koosolekule oli kutsutud leevi äng, kes pidi rääkima kuningriigi ajaloost. Teada ei saanud kahjuks tulla. Aga me usume, et suve poole kindlasti tema Maiest, et tuleb ise meile oma tegemistest rääkima ja mina usun küll. Torgu jaoks kuningriigi idee on lausa kullaauku, kui Torgulased ise oskaks seda ära kasutada, et neile selline võim, maa alus on ajaloo poolt antud. Ajalugu on ka Martin kõrberi laululooming ja tänu teie seltsile. Teie olete üks neist, kes on siis Martin kõrberi laululoomingu toonud vihikutena huviliste ette. Jah, meie nüüd küll võib-olla oleme selles väljaandmises üsna tühise tähtsusega, sest sisulise töö on ära teinud siiski Tallinna saarlaste segakoor eeskätt Jaan vaidlaga ja tema poolt on siis, ütleme see kogu see sisuline võib-olla siis meil on. Meie oleme kaasa aidanud natukene viimase vihiku vormi osas kui sedagi, aga jah, niimoodi on, et meie seltsi pitsat on ka selle kaanel ja tõesti, meie aitasime seda viimast vihikut välja anda ja plaanime sellel suvel välja anda nüüd mitte enam Martin kõrberi Loomingu vihikut vaid Olev Sau noodivihiku, mis sisaldab siis tema vaimulikke laule ja tema laule Sõrve maast. Seoses helilooja 10. augustil til tähistatava 70 viieaastase sünnipäevaga. Tuleb siis välja, et seltsi tegevus on laiahaardeline, mitmekülgne ja tulevikku suunatud. Kas nüüd suvel võtab selts natukene puhkust või tegutsete sama aktiivselt kui talveperioodil? Ma arvan, et tänane hästi rahvarohke koosolemine tiivustab jätkama küll, mõtlesime suve poole natukene võib-olla tõesti hinge tõmmata, aga vist ei tule see kuidagimoodi välja, sest laulupäev on augustis ja selles valdkonnas meil alles algab tegevus kooskõlastamise, repertuaariga, koorijuhtidega ja kogu toimuvaga. Teie olete kasutajaliikmed, kas on selle lühikese ajaga seltsiga uusi inimesi juurde tulnud? Viimane liituja oli Olev Sau umbes kaks nädalat tagasi. Ja suvel me kindlasti jätkame tegevust, aga see tegevus saab toimuma rohkem vabas õhus. Kavatseme korrastada Anseküla kiriku aseme võsa maha raiuda, teha sinna üks meeldiv puhkepaik turistidele. Ja siis koostöös muinsuskaitse seltsiga oleme võtnud endale ränga kohustuse. Tähistada ära kõik Ansekülas asuvad arheoloogiamälestised ja neid oli ikka oma 12. Tõnu räägib siin praegult endise kiriku aseme taastamisest, aga meil on täna võib-olla juba ka rõõm öelda seda, et meil on olemas ka uus kirikuase Salme vallas, kuhu siis tahaksime selle suvega ikka hästi palju teist nagu anda ka siis sellele uuele pühakojale, mis saab tulema Salmele. Jõudu selleks, aitäh.