Klassikaraadio kuulajad alanud on selle nädala heliga ja saade, mina olen Johanna Mängel. Tänases saates kuuleme seal ka ja kahelt möödunud nädalal muusika sündmuselt. Pianist Peep Lassmanni soolokontserdilt jagab muljeid leelo kõlar ning Tartus toimunud ooperi kaalast, kõneleb Ivo Posti. Muusikauudiseid mujalt maailmast vahendab meile toimetaja elevust endiselt. Esmalt teemiaga juttu ühest peagi algavast põnevast klassikaplaatide valimise projektist. Klassikaraadio kutsub kõiki oma kuulajaid nüüd lähenema Läti riiulitele ja noppima välja oma lemmikklassika plaadid sest klassikaraadio, Eesti Rahvusraamatukogu kunstide Teabekeskuse koostöös algab Eesti klassikaplaadi valimine. Ja tänasel selga ja saates on külas klassikaraadio peatoimetaja ja projektijuht Tiia tõdenud ning konsultant immo Mihkelson. Mis on sellise ambitsioonika projekti ajendiks, kas aasta 2015, ta on mingi tähtis verstapost, mil vaadata tagasi kõikidele ilmunud plaatidele ja nendest siis parim välja valida. Võib-olla see aasta ei ole praegu nüüd kõige tähtsam, et võib-olla oleks loogilisem, kui me oleksime teinud seda projekti kolme aasta pärast, kui on Eesti vabariik 100 aga siis ei saa ka ju kõike kuhjata tolle aasta peale, nii et me alustasime nüüd ja minu jaoks oli see ajanud tegelikult raadio kahe ja Eesti Ekspressi poolt suvel läbi viidud kampaania Eesti heliplaat või. No igal juhul valiti kõigi aegade parimat eesti heliplaati. Ja tulemused olid sellised, et kohati seda serveeriti, ma arvan, et eriti raadio kahes kui popmuusika plaadi valimist aga kohati nagu noh, üleüldse nagu heliplaadi valimist ja tulemused olid loomulikult raadio kahe poolt väga nende auditooriumi nägu, need olid popmuusikalised. Kuigi mina ja vist ka immo, sina, me olime selles Eesti Ekspressis žüriis nagu ja Johanna ka veel tuleb välja. Ja ilmselt ka mõjutasime natukene oma nägemusega, kuna meile öeldud, et me peaksime popmuusikaga tegelema, et siis meil oli nimekirjas. Mul küll. Ma ei tea, kas kõik olid klassika plaadid, aga enam-vähem et see mõjutus mõningane oli, aga tulemus oli ka natukene nagu naljakas, kui nüüd mõelda päris eesti heliplaadile läbi aegade, et selle küsitluse võitis siis JMKE plaat, mis on kindlasti väga huvitav, aga näiteks Arvo Pärdi, Tabula Rasa, mis on üks Eesti muusika kõige märgilisem Väljaanne üldse vähemalt niimoodi klassikalise muusika poole pealt vaadata? Ta oli vist neljandas 10. siiski selles tabelis. Nii et sellest lähtudes me mõtlesime, et me peame nagu tasakaalustama seda eesti heliplaadi valimist klassikalise poolega. Ja tegema sellise klassikaplaadi valimisega. Nüüd alguses mõtlesin kohe, et niimoodi nagu päris ei lähe, nagu sa praegu ütlesid, et minge oma plaadiriiuli juurde, vaadake seda, et, et on ka päris suur osa auditooriumist, kellel ei ole sellist plaadiriiulit ja ja kui ka on, siis on sealt vaadata siiski üpris vähe. Aga eesti heliplaadiajalugu on, tuleb nüüd välja umbes 100 aasta pikkune. Ja tahes-tahtmata me ei ole kuulnud kõiki neid plaate ei saa praegu kannuga üle kuulata. Kuigi saame küll, kui läheme Eesti rahvusraamatukokku ja kuulame ja tume, võtsime ühendust Eesti Rahvusraamatukogu kunstide osakonnaga, et saada sealt mingisugune nimekiri, mida siis inimestele nagu pakkuda, et nende mälu värskendada, ideid anda, mida valida, mida meenutada. Ja sealt meie töö siis algas koos Rahvusraamatukogu töötajatega. Ja tuli välja, et niisugust nimekirja, kus oleksid reas kõik eesti klassika plaadid läbi selle rohkem kui sajaaastase ajaloo ei olegi varem koostatud. Ning raamatukogus Marika koha võttis selle suure töö ette pakas sealse elektroonilise kataloogi järgi seda nimekirja koostama tegi seda üsna pikka aega ja nimekiri tuli väga pikk. Praegu on seal üle 1900 plaadi kõige vanem plaat selles nimekirjas on 1908.-st aastast ja kõige uuem 2015.-st ning arvatavasti on päris palju plaati sealt puudu. Loomulikult on kõik kuulnud seda, kuidas Neeme Järvi on 500 plaati teinud ja Arvo Pärdi paladega diskograafiasse inglane taak maski ju aastate jooksul kogunenud rohkem kui 450 plaati, kus on tema muusikat peal, mis on üle maailma välja antud. Ega enamikku nendest plaatidest selles nimekirjas ei ole, sest on ka väikesed kitsendavad tingimused selle nimekirja jaoks sinna sattumiseks. Me mõtlesime niimoodi, et ei piisa ainult sellest, kui Neeme Järvi dirigeerib ühte välismaist orkestrit. Tema on ainukene eestlane selle projekti juures eesti muusikat ei mängita. Ja sellest nagu ei piisaks, et peaks olema rohkem eesti muusikuid, rohkem Eesti muusikat. Ja ka sellest ei piisaks, kui ainult ühte Arvo Pärdi pala mängib ühe välismaise plaadifirma poolt välja antud plaadil üks välismaaline kollektiiv. Ka Erkki-Sven Tüürile on niisuguseid plaate kümneid nelja tormisel et võiks öelda, et sadu plaat on selle kitsendava tingimuse tõttu välja jäänud mis, nagu võiksid ka kuuluda sellesse kogumisse. Eesti muusika esindatus maailmas üldse plaatidel. Aga see nimekiri 1900 plaati, kui te hakkate mõtlema, see on ikka päris pikk. Ja 100 aasta jooksul on neid palju välja antud. Et millestki pihta hakata, on meil see nimekiri nüüd tänasest avalik ja selle lingi leiab klassikaraadio koduleheküljelt vastava uudise juurest. Seal on ka väike juhend, kuidas seda uurida, seal töötab, otsingu oleme esile toonud sellised märksõnad, mis võiksid olla kõige populaarsemad või artistid või heliloojad, kelle plaate on kõige rohkem või kelle plaate hakkab otsima praegune auditoorium, noh, nii nagu me seda umbes ette kujutasime ja umbes kuu aega plaate tegelikult veel ei vali, vaid toimub nimekirja testimine. Ja me palume kõikide eesti muusikute heliloojad, et ja ka kindlasti muusikasõprade abi, et vaadata üle see nimekiri, et mis sa sealt puudu, sest tegelikult on nimekirja aluseks Eesti kõige autoriteetsem täiuslikum kogus on Rahvusraamatukogu kogu kuhu nüüd vähemalt viimased 25 aastat on viidud ka sundeksemplare, kuigi see on inetu sõna, aga, aga see on seadus, mis näeb ette, et välja antud väljaandes tuleb viia eksemplar sellele raamatukogule. Et on nagu võimalik kontrollida, kas meie esinduskogu on esinduslik ja kas me saame valida valiku hulgast, mis on võimalikult täiuslik. Ja vähe sellest, seal on kindlasti plaati nimekirjas, mis ei sobi sinna. Me ei tea ju kõike, plaatimine jälle kuulate näiteks enne teist maailmasõda ilmunud plaatidest, kas see on nüüd ikkagi see nii-öelda tõsine muusika klassika või on see nagu tolleaegne popmuusika? Üksjagu palju, muide, on ka näiteks ka Georg Ots laulnud mitte klassikalist muusikat plaatidele. Hea, kui kuulajad, kes on kokku puutunud, sellega, teavad või on kuulnud oskavad osutada niisugustele plaatidele, mille võiks nimekirjast välja jätta. Nii et see on see abi. Mida selle nimekirja uurimise juures kõige rohkem oodatakse? Aidake plaatidega, seal on rohkem kui 1000 plaadi ja kasseti vinüülplaadi, aga CD-plaadiümbrised näiteks võimalik, kui vaadata plaatide sisu, on paljudel juhtudel, mis palad seal peal on olemas. Nii et on võimalik tutvuda eesti salvestatud tõsise muusikaajalooga. Siin on muide vahemärkus see, et kui nõukogude aeg oli ja firma meloodia eksisteeris siis esialgu anti seda kergemat muusikat ikka väga vähe plaatidel välja. Väga vähe. Selle osakaal hakkas tõusma alles 70.-te lõpus, 80.-te alguses siis mingil tipphetkel jõudis isegi peaaegu niimoodi, pool pool pool oli klassikate pooleli, kergemat muusikat kui aasta lõikes. Nii et kui kokku lugeda, kui palju Eestis on need nii-öelda popmuusika plaate välja antud klassikaplaate. Mina ei julge panna käe südamele ja öelda, et popmuusika plaat on rohkem klassikaplaate välja antud, ma pigem kahtlustaks siin, et klassikaplaat on läbi ajaloo rohkem tehtud. Kui reaalne on kõiki neid salvestusi ka ise kuulata, on meil selline varu olemas kusagil. Need plaadid, mis on rahvusraamatukogu ester kataloogis, mida on võimalik veebi kaudu vaadata nendele plaadi tutvustustel, muide meie küsitluse juures on ka link sellele ester kataloogile. Kõik need plaadid on olemas, rahvusraamatukogus on võimalik minna sinna ja kuulata. Ja vähe sellest, seal on ka viited teistele raamatukogudele, kus sa plaati, heli, tallekesi on olemas ja isegi väikesed märkused, kuidas seda saab kuulata või laenutada isegi näiteks Muusikaakadeemia raamatukogust saab plaate kuulata üle võrgu osa plaate. Muide näiteks kui rääkida välismaal väljaantud plaatidest need plaadid, mis on plaadifirma naksas levivõrku sattunud, et inimene näiteks ostab selle tellimuse nii-öelda elektroonilise veebis kuulamise tellimusena sakslase käest, siis on võimalik muide ka sadu eesti muusikaga plaate kuulata. Nii näiteks seda paljud ei tea, aga see võimalus on olemas. Üks nüanss veel, mida mina tajusin alles seda plaatide nimekirja sellega tööd tehes ja sobrades on see, et tegelikult ju 20. sajandil see helisalvestustehnoloogia muutis muusikakäiku mitte ainult popmuusikat, vaid ka seda tõsise muusika kõlamist, selle esi Dust, laade suhtumist sellesse muusikute poolelt jaga kuulajate poolelt. Ning see on üks niisugune nüanss, mida Eestis on väga vähe uuritud. Peaaegu üldse ei ole seostatud Eesti muusika ajalugu, seal arengut, selle salvestamise, selle tehnoloogiaga ning vanadest artiklitest on võimalik lugeda. Siin toimus, ma teen niimoodi, plaatide jaoks ei salvestanud mitte raadio põhiliselt muusikat, vaid tulid Moskvast, suured salvestusbrigaadid. Suur kuulus helirežissöör koks, raja ann istus kuu aega, võib-olla siin Tallinnas päästeti ta kollektiivid olid ette valmistanud higi, pisarad olid otsa ees ja aeg-ajalt isegi näiteks kaks sai anda. Keegi kommenteeris sirbile, et Neeme Järvi on päris hästi ette valmistunud, tema klassiga dirigendile ootaks nagu enamat ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult muusikud, valmistades salvestuseks ikkagi ka töötasid oma muusikaga palju täpsemini ja mõtlesid sellele, kuidas plaadil kõlada võiks. Kõlama hakkaks. Nii et tegelikult muutis salvestustehnoloogia ja see võimalus muusikute suhtumist muusika kõlamist isegi võib-olla seda, kuidas muusikat kirjutanud, et me peaksime seda uurima. Ma kutsun üles kõiki neid, kes on asjaosalised ja muusikateadlased. Uurijad. Mis puutub väljende plaatide kuulamist, siis meie enda roll on siin ka väga suur. Meil on selline sari nagu album ja ma arvan, et me peaksime albumi sarja Anned pöörama ka selle nimekirja poole. Seal on nii palju huvitavat, seal on nii palju teemasid, mida saaks mängida, tutvustada ja nautida. Ja üldse kaasneb selle eesti salvestatud muusikaajalooga palju huvitavaid teemasid. Kui te vaatate natukene kasvõi neid vinüülplaatidele pilte siis kindlasti tulevad meelde kunagised käigud plaadipoodidesse, mida enam ei ole ja ka mingid täiesti isiklikud mälestused tegelikult. Aga teema on ka muidugi see, kuidas Eesti muusikud on neid plaate välja andnud, millised on nende kogemused ja millised on nende mälestused. Millised on meie plaadipoodide eestvedajate ja müüjad. Mälestused tegelikult sellest ajast, kui plaadipood oli üks põnevam koht Tallinnas Raekoja platsil või Viljandis, kus mina üles kasvasin. Plaadipood oli nii-öelda esimene lemmik, kuhu minna, seal oli alati midagi väga huvitavat näha. Ja loomulikult ka plaadifirmad, igasugused väiksemad alateemad seal plaadisarja, mida on välja antud eesti ajal, mida nõukogude ajal meie kuulsusrikaste artistide salvestuslood, igasuguseid huvitavaid teemasid. Ja kui vaadata nüüd kuulaja muusikahuvilise muusikafänni vaatenurgast siis tegelikult on ju heliplaat olnud pikka aega, võib-olla praegu ta noorte jaoks enam nii ei ole, kui on see digitaalse muusika aeg, heliplaat on olnud artefakt, ese, objekt, millega seostada oma seda tugevat elamust, kogemust muusikast. Et see heliplaadi piltkujutise füüsiline ese tuletab Neid hetki meelde need suurepärased hetke muusikaga. Ja kui mõelda näiteks kas või selle peale, et raadios kõlavast muusikast ikkagi enamik või suurem osa salvestistelt plaatidelt pärit siis inimeste kontakt muusikaga vähemalt, et noh, meie eluajal ja kogu see 20. sajand ja 21. sajandi algus. Et see kõik on toimunud salvestatud muusika kaudu põhiliselt plaatide kaudu. Ja väga huvitav on ka selle nimekirja järgi vaadata, millise kirega muusikud ise neid plaate teinud. Et paljudel juhtudel on nii, et peaasi, et plaat oleks olemas millised kujundused on valitud ja et see on nagu sellised kokkuvõtted või vaheetapid elutööst, mis tuuakse kuulajani. Ja paljud nendest plaatidest kuulajad väga suure tänuga vastu võtnud, seal on väga suurepärast muusikat peal. Omaette huvitav on muidugi see iseseisvusaja plaadistamine, sest CD muutus üheksakümnendatel väga aktuaalseks, Eesti muusikud, kõik Türgisid Tseedeel oma loomingut avaldama ja enamik neid plaate on ka valminud riigi toetusel või Kultuurkapitali toetusel. Ja tegelikult on näha, et Eesti riik on väga palju panustanud sellesse tegevusse ja väga palju abistanud muusikuid nendes väljaandmiskes ja mis on võib-olla puudu jäänud, on see võimalus levitada plaate väljaspool Eestit. Et mingisugune Contributsiooni plaan võib-olla ma tea Kultuuriministeeriumi poolt või, või mingi selline suur plaan on jäänud puudu, sest plaate on tegelikult tohutult, neid on väga hästi lindistatud. Meie asutus on väga paljude plaatide monogrammid teinud. Suures koostöös on need valminud, et tehtud on tegelikult väga palju. Ja üllatavalt palju on niisuguseid plaati seal nimekirjas, mille muusikud ise teinud ja mis ei ole võib-olla laiema avalikkuse ette jõudnud mida on võib-olla tõesti üksikus plaadipoes või mõnedel väikestel kontserditel müüdud, aga nad on ometi olemas. Ja see plaadi nime kerise eesti klassikaplaadi valimise nimekiri mille juures me ootame kuulajate poolt kõik need ettepanekud, tähelepanekuid, abistavaid, nõuandeid, kõike muud, enne kui läheb selle plaadi valimiseks. Et see nimekiri tegelikult annab vihjeid sellele kogumile. Ja muuseas, etteruttavalt olgu öeldud, et, et me püüame selle klassikaplaadi valimised ja ka võimalikult lihtsaks mänguliseks huvitavaks. Aga et kuidas see täpselt välja nägema hakkab, sellest juba hiljem praegu umbes kuu aega toimub tutvumise periood. Jah, meil on testperiood kuu aega, 16.-st märtsist algab valimine, ma arvan, et me tuleme enne seda veel korra teema juurde tagasi, kuidas seda siis täpsemalt teha ja tuletame ka meelde seda projekti, aga praegu tõesti palve, et vaadake seda kogumikku, minge sisse meie veebileheküljelt, et üles lingi ja kutsuge ka oma emad-isad või vanemad olijad, kes muusikat armastanud, tema, jagage nende kogemusi. Meil on emaili aadres klassikaplaat, et ERE kuhu on oodatud igasugused, kuhu sa tähelepanekud, lisandused ja muud ettepanekud. Kõik täpsem info on ka klassikaraadio kodulehel leitav, aga võib-olla lõpetuseks Immoya Tiia, küsin, milline see tõeline klassikaplaat võiduplaat peab olema, millised omadused? Kui hästi palju inimesi midagi otsustab. Mulle on väga meeldinud see lugu, mida ma kunagi lugesin, et kui näiteks panna suur klaaspurk ubadega välja ja lasta väga paljudel inimestel arvata, kui palju neid ubasid seal võiks olla siis mida rohkem inimesi arvab, see on tulemus, tuleb, nii, et tegelikult selle plaadiga on sama lugu. Mida rohkem neid inimesi, kes oma arvamust avaldavad, seda rohkem saame teada, milline muusika. Milline plaat, milline kogum muusikat inimestele kõige rohkem mõju ja muljetavaldav. Kõik muusikahuvilised on juba tänasest toodetud klassikaplaatide nimekirjaga tutvuma ning seda täiendama. Klassikaraadio stuudios olid täna Tiia Teder ning immo Mihkelson. Nüüd aga suundume laia maailma muusikauudiseid mujalt maailmast, vahendab meile toimetaja nelevasteintelt. Muusikauudised maailmast. Muusika, uudised, kaheksandaks. Veebruaril toimus Los Angeleses 57. Grammy auhindade pidulik üleandmine. Klassikalise muusika valdkonnas võttasid edu mitmed muusikud. Orkestriteose kategoorias tuli võitjaks John Adamsi teos Xitynuaar, mille esitajaks on plaadil Saint Louisi Sümfooniaorkester. Aga edu saavutas ka tänavu teine Adamsi nimeline helilooja John Luther Adams, kelle teos nimega pikkam Uution ehk ookeanic saamine tunnistati Kuldse grammofoni vääriliseks klassikalise nüüdisteose kategoorias. Teose esitajaks oli Seattle'i sümfooniaorkester. Parimaks kammermuusika artistiks oli viiuldaja Hilary Haan ja parima koorimuusika plaadi kategoorias diskollektiiv nimega konspiraare ja nende plaat, mis kannab nime seiklused Spirvitafraša. Parima instrumentaal. Sooloplaadi kategoorias võitis Grammy kitarrist, kes on veo ja kõikide cream'i võitjatega, saab tutvuda auhinna koduleheküljel. Kuuendal veebruaril andis brüsseli kaunite kunstide keskuses Bosaar kontserti Belgia rahvusorkester Eesti dirigendi Arvo Volmeri juhatusel. Esiettekandele tuli Erkki-Sven Tüüri uus orkestriteos nimega elamata elu paine. See oli Belgia orkestri tellimus esimese maailmasõja 100. aastapäeva puhuks. Kontserdil esines ka pianist Aleksei Volodin, kes esitas Ludwig van Beethoveni klaverikontserdi number kolm ja kontserdil teoseks oli Karl Nissani neljas sümfooniakontserdile eelnes ka kohtumine helilooja Erkki-Sven Tüüriga. Dubais avab aga tänavu uksed maailma esimene läbipaistev ooperimaja, mis kerkib Dubai südamesse maailma kõrgeima hoone. Aitäh. Ooperimaja saab olema iidse Pärsia laeva kujuga ja läbipaistev ning ooperimaja fassaadid valmistatakse kõrgtehnoloogilisest, mitte peegeldavast klaasist. Dubai ooperiteatri kumerad fassaadid toodetakse Leedus ja ehitusel kasutatakse nimega ka Ameerika klaasitootja kvardiaani, mitte peegelduvat Klerriti klaasi mille valguse läbilaskvus võime ja nähtavus on ligi 100 protsenti. Leedu klaasitehase Klaspel Baltics tegevjuhi sõnul on tegemist esimese hoonega maailmas, mille ehitamiseks kulub nii suur hulk kõrgtehnoloogilist kvardiaani klaasi. Kolme kuuga toodetakse Leedu tehases hoone ehitamiseks 9500 ruutmeetrit klaaspaneele, mis viiakse Leedust Dubaisse laevaga. 2000 istekohaga multifunktsionaalset pärimaja saab kasutada ka kontserdi või banketisaalina, kust külastajatele avanevad igas suunas tuledes erastubai vaated. Viiulimängijad maailma on pahased jälle ühe ebaausa konkursi pärast. Nimelt hiljuti Bernis lõppenud rahvusvahelisel moris Koltshani nimelisel viiuldajate konkursil said kuus parimat kohta Kuulsa viiulipedagoogi Sakarbronni õpilased. Häda seisneb aga selles, et Bron on ise poris. Kolstani konkursi rajaja ja žürii esimees. Konkursi Grand Prix ja 16000 dollarit võitis 15 aastane jaapanlanna muunevad toorid. Viimasel ajal on keelpillimängu vallas ja eks teistelegi pillidele mõeldud konkurssidel tekkinud üsna palju sobimatuid olukordi, kus au hinnalistele kohtadele on tulnud žüriiliikmete enda õpilased. Soomes plaanitakse Helsingi Wanda lennujaam nimetada Ta ta ümber, kes on Sibeliuse nimeliseks lennujaamaks. Sibeliuse sugulased on selleks sammuks Omalt poolt loa andnud ja peaministergi on sammu heaks kiitnud. Nüüd toimuvad läbirääkimised firmaga finnish käiviia. Münchenist tulevad aga pessimistlikumad uudised. Nimelt anti teada, et uut kontserdimaja, mida Münchenis juba aastakümneid oodatud ei tule. Selle asemel hakatakse renoveerima ja akustiliselt parendama praegust filharmoonia at, millega linlased ei ole rahul juba hoone ehitamisest saati. Maris Jansons, kes oli pikka aega Baieri orkestri peadirigent, pidas uue kontserdimaja ehitamist väga oluliseks ja selle soovi mittetäitumine kiirendas ka tema lahkumist kestri peadirigendi ametist. Pariisi ooper püüab aga kasvatada noort kuulajaskonda ja nüüd tehti julge samm, et 13 uue lavastuse kontrolletendustele müüakse alla 28 aastastele kuulajatele kümneeuroseid pileteid. Seda, kas majanduslikus mõttes üsna julge samm end ära tasub, näitab aeg. Ja otsuse taga on ooperimaja juht Stefan Lis neer, kes varem tegutses Milano La skaalas. New Yorgi Filharmoonikute peadirigent Alan Gilbert andis teada, et kavatseb aastal 2017 orkestri peadirigendi ametist loobuda. Alan Gilbert on 47 aastane ja ta on pärit New Yorgist. Lahkumise põhjuseks on renoveerimistööd orkestri kodusaalis Einari Fischer hoolis. Gilbert soovib, et uus dirigent, kes orkestri juurde tuleb, tegeleks orkestriga ajal, mil kodusaalist remondi tõttu eemal ollakse ja uue peadirigendi ülesandeks jääb ka orkestri tagasitoomine renoveerida mitut saali. Alan Gilbert alustas oma peadirigendi ametit New Yorgi Filharmoonikute juures aastal 2009 ja tema fookus oli tugevalt suunatud nüüdis muusikale traditsioonilise repertuaari kõrval. Nüüd on siis New Yorgi Filharmoonikute peagi samas seisus Londoni sümfooniaorkestriga ja Berliini Filharmoonikute ka, kes kõik otsivad endale lähiaastatel uut ja head peadirigenti. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Möödunud teisipäeval, 10. veebruaril toimuvas Estonia kontserdisaalis sarja Eliitkontserdid kontsert, kus esines pianist Peep Lassmann. Sellel kontserdil käis leelo kõlar, kes on täna stuudios muljeid jagamas. Milli see õhtu oli, kas kuuldus seal kauneid klaverihelisid? Kindlasti kuuldus. No me teame, et Peep Lassmann on väga palju esinenud viimasel ajal igasugustes kammeransamblites väga edukalt. Nüüd siis klaveriõhtu seekord. Mind hämmastas, kui ma vaatasin seda kuulutust, et seal on niisugused erinevad autorid segamini, kavas tekitas suurt uudishimu, et kuidas klapib omavahel kuidas saab nii palju erinevaid autorid kuulajale nüüd vastuvõetavaks teha. Ühesõnaga, kui ma seda ka siis lõpuks nägin, siis selgus, et ikkagi valdavalt on seal Eesti muusikat ja muud oli seal üsna vähe. Me teame ju, et las ma annan kõrge professionaalsuse ka väga dünaamilise skaalaga mängija ta valdab väga hästi erinevat muusikat, on väga palju esinenud, eriti ka just eesti muusikaga palju. Ja seal on väga suur kogemus. Võiks ütelda teda kuulates, et tal on nagu mingil määral ratsionaalne muusikakäsitlus. Ja kui eesti muusikas on ka palju ratsionaalsust, siis nad peaksid omavahel hästi klappima. Ja räägikski kõigepealt eesti muusikast, seda oli seal valdavalt kogu selle 11 autori hulgas oli valdavalt eesti muusika. Väga huvitav oli kuulata lasmani nägemust, jälgida, kuidas ta käsitles Tubiinat tormist, Ellerid saart, Mägi. Eks neid huvitab ju esinejat kuulates eelkõige, kas tekib meil mõtteline kontakt temaga on see esitus emotsionaalse suunitlusega või mitte. Ma ütleks nii, et see mägi, Lapimaa Joiud on Mägil ju väga õnnestunult kirjutatud teos annab väga hästi edasi seda põhjamäega kargust või kuidas öelda ja see tuli ka lasmaril päris hästi välja. Ma ei oska seletada, et oleks olla hea meelega kuulnud selles esituses, kui ma Joiudest räägin nende palade rituaalsust. Ma ei tõesti ei oska seletada, kuidas seda edasi anda, aga aga mul nagu jäi midagi niisugusest hoiakust puudu, et Ta mängis seda väga intensiivselt. Aga vot seal oleks vaja olnud mingisugust vot just nimelt seda kargust ja rituaalsust, võib-olla rohkem siis Räsmann Väigi saare prelööde. Need olid küll nii põgusad, et need said vaevalt alustatud, kui nad olid juba läbi. Neid oleks ikka võinud rohkem olla. Ja siis oli väga huvitav muidugi see kontrast, mis tuli nüüd siis kõrvitsa ja Tulve näol sihukesed värsked, täiesti erineva helikeelega ja erineva mõttemaailmaga teosed sinna vahele. Ega ma ütleks, et kogu kavast kelkisid välja kaks teost. Üks oli Sumera pardon Frederik mida Lasmann mängis väga suure emotsionaalse viisakuse ja loomingulise pingega lausa kirglikult. See oli nagu tervest sellest kavast tekkis omamoodi haripunkt. Väga huvitav oli see saavutus ja jõudis hästi publikusse. Ja teine kõrgpunkt oli Pärdi ja Liinal, kus rasva saavutas kolm Peanut ja niisuguse pinge, mis kandus üle publikusse. Niisugune kuulamise pinge, et pärast pala lõppemist nagu oli piinlik hakata plaksutama üldse. Võib-olla isegi oleks julgemini võinud muusikaliste lausete vahel neid hingamisi pikendada. Seejärelkuulamine igast lausest oleks pääsenud paremini mõjule, aga see pääses niigi mõjule väga hästi. Võõrkeha selles kaasali sõbrääni hällilaul, millel oli muidugi teatav side Sumera valaga, Parson Frederick, aga ikkagi ei tea, kas seda oleks maksnud sinna otsa üldse mängida. Nüüd kava algas ju Bachi prelüüdi seeeffuugadega neli esimest prelüüdi ja fugad hästi tempereeritud klaverist. Lasmann mängis neid objektiivselt, täiesti korrektselt, hea tekstiga, taatlemata registrite vahelist kõla, erinevust, taatlemata mingeid articulatsioonilisi eripärasusi taatlemata, ka arengulist joonte ehituses, erandiks võib-olla viimane neist, siis mul prelüüd ja fuuga rüüdis oli väga hea atmosfäär. Fuga oma mitme teemaga kujunes väga huvitavaks, pingeliseks oma arenduse poolest. Ja väga huvitav oli seda kõike jälgida, kuidas kulges. Kahjuks kippus lõpuosa lagunema selles mõttes, et pinge nagu läks maha et seal, kus ta jõuab lõpuks dominant orelipunkti peale, seal tekib nagu niisugune kontsentratsioon, seda seekord tekkinud. No see selleks, aga üldiselt ikkagi Eesti muusika- ja ma arvan, et oleksid võinud mängida ainult eesti muusikat oleks täiesti korralik kava saanud kokku, kuigi jah, seal olid küll ainult pisipalad, ühtegi suurvormi ei olnud, mis oleks olnud Rasmanni vääriline, mängida siiski ka üks mõni sonaat või aga sellegipoolest võib-olla rohkem Tubinud, natuke rohkem saart ja veel midagi rohkem oleks saanud terve, kaob kokku. Aga mis siin ikka norida, kava oli hea kuulata. Nii et aitäh. Kui lihtne on kuulajal orienteeruda sellise kava puhul just silmas pidades seda, et nii palju erinevaid heliloojaid, palasid, et justkui tahaks kogu aeg näpuga kavalehelt järge ajada See küsimus on õigustatud ega ei ole lihtne, sest peab väga kiiresti ennast ümber kohandama. Siin ongi väga oluline, kuidas seda kava üles ehitada ja kui on nii palju väikseid asju, siis on tõesti väga raske neid süstematiseerida, nii et nad tõesti jõuaks hästi pärale. Ühest küljest, kui mõtelda vähem kuulamisharjumustega publikut, siis võib-olla need väiksed palad jõuavad kergemini pärale sest kuulatakse ju teistmoodi, vaheldus mõjub hästi. Aga kes kogenum kuulaja, see ootaks võimalust süveneda, seda seal suurt ei tekkinud, sest tõesti kõik läks ruttu mööda. See on nii ja naa. Et see kontsert andis läbilõike eesti klaverimuusikast, siis kas teie meelest jäi midagi olulist välja? Kuidas võtta väga-väga palju olulist jäi välja ja palju olulist mängiti ära. Aga kui vaadata seda kavagi, et meil on siiski väga palju head klaverimuusikat, mis tasud täiesti mängida ja olekski vaja võib-olla teha niisuguseid soliidsem. Ta üks suurem hulk, Tubinat, suurem hulk saat, rohkem Elleriti või mida veel, ma ei tea ükskõik, ühesõnaga teha mingisugused grupid jõuaks nagu mingisse süveneda, saaksimegi, selgema ülevaate. No ma ei tea, vist taotlused lasmanni seekord olid, eks tal oli oma mõte sellega mängida, seda just niisugusel kujul, seda kava. Ja võib ju ka nii. Meil on veel autoreid, mida võid mängida vabalt ja rohkem. Nii et puudust meil ei ole. Ja teisipäeva õhtul oli Estonia kontserdisaalis kuulamas mitmeid pianist vastsed, tekkis neil ka uusi ideid eesti muusika osas ja uute kontsertide osas. Ma ei arva, et seal tekkis ideid, sest eks need ole meile ju kõik juba tuttavad, välja arvatud võib-olla kõrvitsa Tulve, neid me oleme vähem kuulnud, aga teised on ju kõik ammugi tuttavad armsaks saanud muusika, mida me kõik oleme mänginud. Üksvaherepliik, võib-olla paljalt eesti muusikast ei ole ükski pianist seni söandanud mängida. Vabandage väljendust, aga 1972. Oli siuke pianist nagu leelo kõlar, kes mängis terve Eesti muusikakava Estonia kontserdisaalis aga seekord ka ainult pisipaladest ühtegi sonaati. Millest see hirm siis selle kava esinenud? Justkui ootaks, et Eesti muusika just kutsubki kõige enam kuulama? Vot sellega on jah niisugune lugu, et meie rahvas ei ole nagu väga harjunud seda muusikat vastu võtma. Tuleb rohkem harjutud seda kuulama. Sest et vaatame meie põhjanaabrite poole soomlaste poole, kui andunult nad mängivad Soome muusikat alati ja palju sipeediasest rääkimata. Aga ka teisi autoreid alati nad mängijad. Aga muidu karta ei tohiks midagi olla, sest see on ju kõik kättesaadav muusika, see ei ole ülemäära raske. Teatud sonaadid muidugi on väga nõudlikud, keerulisemad, mis nõuavad juba suuremat küpsust, et neid esitada. Aga antud kava, mida me kuulsime seal, ei ole mitte midagi niisugust eriti kättesaamatud. Muidugi, käsitluslaad on ju igal mehhanismil erinev, mida säält keegi leiab ja kuidas ta seda rahvani toob. Aga põhjust karta ei ole siin küll midagi. Mis publikusse puutub, siis? Meil ongi laiem publik armastab rohkem romantikat voolata või siis juba päris vana. Kuidagi nii on kujunenud. Tuleb harjutada publikut kõigega. Aitäh leelo kõlar nende muljetest Teisipäevasel. Eliitkontsertide kontserdilt ja loodame, et eesti muusikat kuuleb ikkagi meie kontserdisaalides üha enam seda enam, et need tulevad suured juubelid siis see sobib sinna väga hästi. Estonia kontserdisaalis toimunud Peep Lassmanni kontsert jõuab klassikaraadio eetrisse vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril kell 10. Möödunud neljapäeval, 12. veebruaril toimus Vanemuise kontserdimajas pärigala, kus kõlasid kaunimad aariad Verdi, Tšaikovski, Putšiini ja teiste heliloojate tuntumatest ooperitest. Esines Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ning mitmed silmapaistvad solistid dirigendid Vitali Paul Mägi. Sellel kontserdil käis kontratenor Ivo Posti, kes on nüüd Tartu stuudios meile muljeid jagamas. Milline atmosfäär ooperiga alal valitsus oli see selline suursugune ja pidulik. Ma arvan küll, jah, saal oli rahvast täis ja ma julgeks öelda, et vastu vastupidiselt tavapärasele, võib-olla ooperipublikule, kus oleksid suures ülekaalus vanemaealine publikum siis eile ma julgeks öelda, et oli peaaegu pooleks, oli ka päris noori, oli näha, et on kooliõpilasi toodud kuulama ooperiaariaid. Et rahvas oli väga vastuvõtlik ja väga soe. Kas ooperi gala tähendab seda, et publik ootab ikkagi hitte, neid kõige kuulsamaid ja armastatumaid aariaid? Eks see oleneb natukene lähenemisest, aga üldises plaanis võib öelda küll nõnda, et eks iga ooperikala peab sisaldama mingisuguseid nii-öelda klassikasse kuuluvaid aariaid või tänapäevases nimetuses hitte. Eks see oleneb ka loomulikult sellest, et millise perioodi muusikale või millisele põhimõtet sellele printsiibile on antud ooperikaalu üles ehitatud enne ooperikala oli ilmselgelt romantiline ja 19. 20. sajandi alguse muusika lainestikkused, et ka need hitid, mida inimesed võiksid teada, pärinesid just nimelt sellest perioodist. Ja neid hitte oli loomulikult Mida täpsemalt kuulda sai, mida teie Ivo esile tõstaksite? Tõstaksin esile tegelikult isegi mitte niivõrd neid aariaid nüüd üksikute numbrite kaupa kuivõrd seda, et lauljad olid ilmselgelt positiivses mõttes ahned ja, ja sõid ennast sellest muusikast väga suure isuga läbi ja, ja minu meelest see tulemus, mis, mis oli annab väga suurt julgust ja peaks andma ka väga selge märgi Vanemuise pärirepertuaari ja etenduste eest vastutavatele inimestele. Vanemuise ooperiinimestele tuleks anda tunduvalt kõrgemad taset ja väljakutseid, nuudvamaid rolle laulda sest nad on ilmselgelt selleks valmis. Et nii tehnilise poole pealt kui ka nii-öelda kunstilise emotsionaalse poole pealt minu meelest näiteks Karmen Puis on minu meelest praegusel juhul oma absoluutses tippvormis. See, mida ta laulis, oli minu meelest väga vaimustav. Ja, ja noh, loomulikult rääkimata külalistest. Külalisena oli kohale kutsutud Alexandra kavalevitš kelle Karmen Garmini Habaneerajaga surmas seen olid lihtsalt vaimustavad ja, ja ka teised Vanemuise solistid. Minu meelest oleks ammu aeg anda neile peale tavapäraste nii-öelda aastast aastasse korduvate või üle aastate korduvate rollidega midagi enamat laulda. Kas kõnealune kava võiks ärgitada uusi mõtteid uue repertuaari suhtes tõesti Vanemuises viimasel ajal pigem selline muusikali pool esindatud? No eks eks see muusikali poole esindatus on ka ju mingis mõttes arusaadav, see ühest küljest on pärand, eks ole, 90.-te aastate eesti rahva üleüldisest, suurest muusikali vaimustusest, mille puhul ma saan täiesti aru. Vanemuine kui tõeline Eesti ainukene nii-öelda mina kasutan seda sõna positiivses mõttes kombinaatteater, kus on ikkagi kolm ballett näitekunst kui, kui muusika koos, mis annavad väga suured võimalused ja ressursid muusikalide tegemiseks. Loomulikult Vanemuisel oli täielik õigustus alustada muusikalide tegemist. Ja lisaks veel vahepealse kriisiaastad, kus minule teadaolevalt Vanemuine tuli väga paljuski tänasest muusikalide tegemisele suhteliselt leebelt välja, ilma suuremate tööjõukadudeta. Aga ma arvan, et nüüd oleks küll tõepoolest pööratama nägu taas kord rohkem ooperi poole tagasi. Mitte muusikale ei peaks tegema, seda kindlasti võib teha, aga aga mul on kurb näha seda, kuidas ala kasutatakse Vanemuises tegelikult oma maja pärisoliste, kes on võimelised tegema ja kellel on seda head ahnust ja isu teha midagi. Et minu meelest seda sellist entusiasmi peaks küll tunduvalt rohkem ära kasutama. Ja ma arvan, et eilne kava peaks ärgitama kindlasti uute taoliste, kas just kalavormis, aga uute taoliste kontserte, etenduste või ka näiteks täisooperite kontsertversioonis esitamist minu meelest kui kardetakse seda, et ooperiproduktsioonitegemine on tegelikult kallis, kui seda teha korralikult ja korralike deklaratsioonidega, kostüümide, kõigega, aga alati on selline hea võimalus teha oopereid, kontsertversioonis või nagu inglise keeles öeldakse semi-station, et inimesed kõnnivad lavale, kõnnivad lavalt ära, aga see nii-öelda kontsert vormis ja on ju väga kuulsaid seeriaid, näiteks Hollandis, kus ma omal ajal õppisin, seal ju on kontsertpaus, onju aastaid-aastaid käinud Matinee seeriad, kus tõepoolest võetakse ka kõige haruldasemaid oopereid läbi kontsertversioonis ja populaarsed saalid on alati täis ja neid ka transleeritakse raadios edasi ja minu meelest ka vist eestiraadiogi on ülekandeid sealt teinud, nii et minu meelest taolisi asju peaks tunduvalt rohkem tegema. Ivo te olete ise ka laulja ja kindlasti ooperirepertuaariga hästi kursis. Kas Vanemuises toimunud ooperi gala pakkus ka repertuaari osas mingisuguseid üllatusi või oli see puhtalt ikkagi IT juhtu, nagu me ennist mainisime? Ei, ma just ütleksin seda, et täishiti juhtus ei olnud sellepärast, et olgu-olgu, pealegi et loomulikult esitas Ungari tenor Lazlo poldishar väga veenvalt ja väga-väga-väga ilusasti Nesson tarmat. Aga, aga mis mulle valmistas üllatuse, oli see, et oli võetud kavva ka näiteks Eesti enda heliloojate haavakapi, Ernesaksa ooperitest, aariaid. Mis minu meelest noh, ma isiklikult ei ole väga-väga ammu enam kuulnud eesti oopereid just selliseid oopereid esitatavat, kui me jätame nüüd välja selle Reigi õpetaja, eks ole, Tubina aga et seda oli väga-väga meeldiv kuulda ja, ja minu jaoks selline nagu nooremad inimesed ütleksid, nostalgialaks oli kõrtsistseen Ernesaksa Tormide rannast, mida ma mäletan lapsepõlvest saadik Estonia tollaste ooperisolistide esituses ja see oli lihtsalt vaimustav, et selliseid väga toredaid üllatusi kindlasti oli. Aga suur aitäh nende ilusate muljetest neljapäevaselt Vanemuise kontserdimajas toimunud ooperiga alalt ja jääme siis lootma kõige paremat, et peagi saame Vanemuises ka uuesti ooperite kandeid kuulda. Head kuulajad selline saigi tänane heligaja saade kus kuulasime muljeid läinud nädala kontserdi sündmustelt ning tegime juttu algavast Eesti klassikaplaadi valimise projektist. Tänase saate tegid helioperaator Katrin Moody. Ja toimetaja Johanna Mängel täname kuulamast ja soovime teile ilusat nädalavahetust.