Tere õhtust kõikidele vikerraadio kuulajatele, me jätkame keskööprogrammiga ja tänases keskööprogrammis räägime automudelitest. Minu nimi Tiisler ja mul on hea meel öelda tere tulemast kahele mehele, kes on stuudios Lembit Vaherile, kes on lausa maailmameister ja omas vallas maailma tipp kaheldamatult Ilmar Koppel on? No väga hea, Kallas ei ole veel maailmameister, aga äkki kunagi kindlasti saab ja me räägime automudelitest õieti auto mudelismist, ei, räägime nendest väikestest automudelitest, mida poest saab osta ja siis oma lõbuks kuskil sõita. Kiirused on ikkagi suured 200 300 kilomeetrit tunnis, millega need autod sõidavad ja kui ma nüüd küsin, et kas me räägime nii-öelda puldiga autodest, millega ka väiksed poisid mängivad, siis on see niimoodi? Lembit Vaher. Puldiga autode puhul on kindlasti professionaalsuse vahe, sest millega ikkagi nagu võisteldakse, need autod on palju keerulisemad kui need, mida poodides müüakse ja ka oluliselt vastupidavamad ja kallimad. Neid nii odava raha eest ei saa. Aga põhimõtteliselt on, on see ikkagi nii, et võistlejal on käes pult ja auto sõidab ringil. Jah, see on, see on nüüd raadio teel juhitavad mudelid jaga millega tegelikult kõige nooremalt saab alustada, on juhtrajamudelite, et kas ikka neid mudelit sõidetakse puldi abil, et hoogu maha võtta, hoogu juurde anda. Ma küsin järgmiseks selle küsimuse, mida teilt ilmselt on väga tihti küsitud ja püüdke siis veel mingi originaalne vastus leida, et suured mehed ja mängivad autodega, kas muud ei ole teha? Ilmar Koppel? No kindlasti on erinevaid hobisid, erinevaid huvisi inimestel aga ajast aega nagu tehnikasport tõmmanud just nagu meesterahvaid. Ja kui siin need võetas võtta seda, et ta on mänguauto, siis mänguautost on asi väga kaugel. Tegemist on tehnika tippsaada muutusega, kus 0,1 millimeetrit on väga suur mõõt. Ja kõik asi peab olema ideaalselt tehtud, ideaalselt toimima, et pisiasju mudelite juures olemas ei ole. Me peame praegu jällegi konstateerima kurba fakti, et raadio ei näita endiselt pilti, sest kui näiteks, siis ta näiteks seda, et laual on meil ka kolm lahti võetud mudelit ja üks pult ka, aga sellest kõigest teie jääte ilma. Me püüame võimete piires seda kirjeldada raadiokuulajatele, mis siin laual on ja mida üks või teine asi tähendab. Aga aga muud me kahjuks pakkuda ei saa. Kui nüüd väga üldistada, siis kuidas automudelid võiksid jaotuda? Automudelite suures laastus jagunevad kolme klassi on siis juhtraja mudelid, millega sõidetakse siseruumides spetsiaalse juhtraja peal siis on raadio teel juhitavad mudelid, millega võib siis sõita nii õues kui sees. Need muidugi omakorda jagunevad seal veel elektrimootoriga, sisepõlemismootoriga on sileda rajaautod, krossiautod ja nii edasi, neid gruppe on seal palju. Ja siis tuleb nii-öelda see kuninglik ehk tehnika täielik tipp on siis kiirusmudelid mis siis sõidavad ümmarguse betoonringi peal ja peavad näitama maksimaalset kiirust. Ja võib-olla alustaks nendest kõige väiksematest, millega saab tegeleda ka juba viieaastane poiss. Sest seal on mudelid, on väiksed, kõik võistlus toimub sisetingimustes. Emad-isad elavad hoolega kaasa, on siis selline pisikene automudel, mis ehitatakse mastaabis üks, 24-le, Ethan, suurest autost 24 korda väiksem. Tal on peal väike mikromootor mis teeb küll kohutavaid pöördeid. Kiiremateks klassides teeb see väike mikromootor üle 100000 pöörde mida ilmselt tavaline inimene ette ei kujuta, sest Norma mikromootor tegi ainult paar 1000 pööret. Ma arvan, et tormame ka mootor oli, oli täiesti märksõna, veel 15 20 aastat tagasi. Täpselt nii ja mina oma esimese võidu kunagi 82. aastal Sainust normamis romotoriga. Aga seda nüüd enam kahjuks ei kasutata. Ja sealses võistlusmoment seisneb selles, et on ehitatud selline soontega juht rada kuhu pannakse siis kaheksa autod korraga sõitma. Igal võistlejal käes on selline reso väike pulk. Millega ta siis reguleerib, rajas oleva elektri hulka, seda nii-öelda kutsutakse reostaadiks, et nii palju kui läbi selle puldi rajasse voolu lastakse, nii kiiresti auto sõidab ehk sirge peal vajutatakse pult põhja antakse täisgaasiga, aga kurvi selle peab nagu seda reguleerimata, sõidaks rajalt välja. Ja sellega saab tegeleda iga poiss, kes tahab ja tuleb au anda, et tegeleb ka tüdrukuid ja mitte üldse kehvasti. Kui palju Eestis umbes lapsi sellega tegelema? No Eestis on neid punkte on juba päris mitu ja neid lapsi on kuskil kolme-neljasaja vahel. Me ole nüüd täpselt küll kokku lugenud tegelejaid, aga võistlemas käib neid juba päris palju, et ühel võistlusel on neid juba kuni 70 kuni 100 last, et seda on ikka päris palju. Ja ta ei ole nüüd ütleme võrreldes muu tehnikaspordialaga ka niivõrd kallis, et temaga tegeleda ei saaks. Selline lihtne juhtraja mudel on seal 500000 krooni vahel ja seal piisab seda, kui ostetakse see üks mudel ära ja siis edaspidi on kulud juba väga väiksed, aint kummid ja hammasrattad ja selline lihtne asi. Aga muidu on kõik nagu päriselt ikka. Õiged rehvid tuleb valida. Täpselt nii mudru on kõik nagu päris, peab olema õige ülekanne, ehk hammasrataste suurus peab sobima, rajaga on rehvid, erinevates klassides on lubatud erinevaid rehve. Ja kuigi ta pisike autoga tal peab ikkagi neljasadat. Pärast olema mis selliste autode juures on olulisem, kas kodune töö ja auto ettevalmistamine või see õigel kohal pidurit vajutakse. No väga palju loeb muidugi see sõidutehnika, kuidas osatakse taga seal raja peal käituda, milla gaasi andumine pidurdada, aga ei ole sellist pisiasja olemas ilma milleta, nagu asi toimiks. Seadistus ehk autoreguleerimine loeb ka väga palju. Et võib-olla ükskõik kui ja juht kehva autoga ta ikkagi võidab. Ühesõnaga, kõik see, mis kehtib Markko Märtini kohta, kehtib ka nende väikeste autode kohta, mille pikkus ma siin silma järgi vaatan, on umbes 15 sentimeetrit, täpselt nii. See on siis üks klass, järgmine klass. Järgmine, mis on nüüd, ütleme maailmas üks enamlevinumaid üldse automudeli klass on siis need raadio teel juhitavad autod, kus siis inimesel on käes pult? Siin kahjuks nüüd pilti küll ei ole näha, aga tavaliselt on ta selline püstolikujuline, kus on nüüd rool peal. Ütleme selline akutrelli moodi asi Jah, midagi taolist, et kui panna akutrell-ile rool peale ja antenn külge, siis ta hakkaks natuke meenutama. Ja sealt siis gaasi andes pidurdades rattaid keerates õigel ajal õigele poole siis tuleb see sõidumeisterlikkus, kuidas siis selle autoga raja peal sõidetakse ja rajad on, sisetingimustes on koolisaalid, kus siis Mistral-taolisest vaibast ehitatakse ringrada, nii nagu umbes vormel üheski ainult muidugi vähendatud mastaabis ja õues siis asfaldi peale maalitakse siis värviga selline ringrada. Ja seal on siis, sõltub juba väga palju sellest sõiduosavusest, aga samamoodi ka mudeli seadista, sest et kui me võtame nüüd kõige lihtsama elektrimootoriga mudeli temal nüüd natuke suurem, kui see eelmine juht raha mudel oli tema mastaabis üks, 10-le ehk 10 korda väiksem suurest autost siis seal annet reguleerimist juba hulka rohkem. Seal on rattanurgad, käster, kämber ehk kokkujooks pikki pikikalle. Siis on sõltumatu vedrustus, on õliamordid, kõik neli ratast oma varustatud õli amordiga, seal saab reguleerida amordi, jäikust vahetatakse vedrusiga jäikuse järgi. Siis on elektrimootorid, mida reguleeritakse. Et seal on juba seda väga-väga palju, seda reguleerimist ja seal on iga konkreetselt iga raja jaoks reguleeritakse aut eraldi välja. Ehk täpselt nii, et kui sõita ringrada rajal suure autoga, siis on üksi aadist, usku minna rallile siis on teine seadistada. Ühesõnaga jällegi kõik nagu päris. Täpselt nii kõik nagu päris ja mis on nagu aastad näidanud, et kui tuleb väike poiss sellise mudeliga sõitma, siis tavaliselt on tal isaga osas, kes aitab seda teha ja üldjuhul isad lähevad rohkemast sortliku poisid. Nüüd kolmasse kuninglik esinemist tuleb Lembit Vaherile otsa vaadata. Noh, jah Ilmar on küll ka nende kuninglike autodega sõitnud, aga viimased aastad on ta nüüd vahele jätnud, sest ei ole midagi salata, tehnika areneb nii kiiresti ja tuleb pidevalt tööd teha, aga aga vahel ka tuleb väsimus, siis tuleb puhata natukese aga kiirusmudelid on siis. Meil on viis klassi ja varustatud olnud sisepõlemismootoriga ning on väiksemad, algavad siis pooleteistkümnele, mis autod on pisikesed ja lõpetame 10 kuupsentimeetrisse ka, millised on siis kõige suuremad ja nende autode siis noh tegelikkuses vahe on päris suur, kuna rada, mille peal sõidetakse, on üks ja maailmas ei ole võimalik luua kahte ühesugust tingimust, et ikkagi see rajakate on erinev, on raha, tasasus on erinev kliima, mis on, on erinev ja sellest nüüd need autode tegelikkuses klasside vahe, niukene lähenemine on täiesti erinev, et väiksed autod kipuvad hüppama, neid on vaja nagu rohkem näha vaeva, et nad paremini seal rada jälgiksid ja suuremad autod oma massiga sama ringi peale seal seisavad olu noh, palju paremini. Baas, ja sellega on nagu selle veojõu kasutamine lihtsam. Et et nagu selles mõttes ei ole nagu päris, nii et et kui ma olen ühes klassis tugev, et siis ma olen tark ja tean kõike kogu sellest asjast, et siin on ikkagi väga sügav spetsialiseerumine ja autodel on põhinõuded, on see, et peab olema neli ratast Nende rattad, asetus ja, ja siis on väga palju on turvanõudeid, arvestades seda suurt kiirust, mis küünib siin üle 300 kilomeetri tunnis siis nad kujutavad ennast tegelikult liikuvat pommi ja et ümbritsev keskkond viga ei saaks, siis turvanõuded on karmid ja neid pidevalt kontrollitakse ja need pidevalt muutuvad. Mismoodi selliseid automudeleid ehitama hakatakse, eksis? Olgu see kas saadakse mingisugune toorik, mingi standard versioon kuskilt firmast kätte või, või on nii, et lähed poodi, ühest saad juhtmed, teises saat mootorid, kolmandast saad midagi kolmandat ja siis hakkad nullist peale ehitama. Võib-olla räägiksin nendest Juhtraja raadiomudelitest et siin on nüüd olemas maailmas tehased, kes toodavad neid nii-öelda valmis komplektidena et ei olegi midagi muud, kui tellida see komplekt, panna kokku ja hakata sõitma juhtraja mudel kui raadio teel juhitav mudel. Kuna nad on need ka väga levinud, siis on standardsed klasside üle maailma ja sellepärast ongi väga lihtne ehitada sellist ühte standardset autot, et kõik saavad seda kasutada. Aga hoopis midagi muud on kiirusmudelites ja sellest räägib Lembit. Meil on ikkagi need autod, tehased, neid ei tooda, et see on nagu kätetöö. Ja noh, ega tegelikult siin ongi, et on nagu niisugune, seisame alati dilemma ees, et kellel on nagu kuldsed käed sellel jälle ei pruugi olla seda mõistust, et teda kiiresti sõitma panna ja vastupidi, et et kellel on mõistus, et see auto nüüd tor üles vuntsida, siis nendel ei ole jälle võib-olla alati käsi otsas, et neid asju filigraanselt valmis teha. Ja noh, eks tegelikult ilmselt ikkagi need, kes on seal tipus, nendel peab parasjagu ikka mõlemat olema. Aga noh, on kuidas need autod valmis saavad, on ikkagi üks tee, on see et kuigi palju neid ostetakse, müüakse, et kes seal valmistab, see müüb oma käsitöö ära. Teine võimalus on see, et siin, kes võtab näiteks ette, teeb käigi neid reduktoreid, teine võtab ette, teeb põhjasideta nagu tegelikult korraga, kui need vormid tehakse, siis ei tehta seda üht vaid tehakse juba rohkem ja siis noh, on võimalus endale osta neid osadena ja siis kokku panna. Aga muidugi meie oleme juba jõudnud sinna seisu, et meid, see pakutav kvaliteet ei rahulda selles mõttes, et, et et edasi minna nüüd tipus, kus me oleme, siin on ikkagi see, et meil on vaja lahendada see küsimus, et kuidas teha kuidas nii-öelda see pea, mis mõtleb häid ideid välja, et kuidas nagu need jõuaksid ka ideest nüüd nii-öelda sinna raja peale mudeli näol. Ja, ja noh, see on, see on Eesti tingimustes tegelikult üsna raske, sest meil ei ole nagu sellist tugev tugevate sihukest tööstust ja tehnoloogiat vaid sihukeseks väga peeneks tööks on tingimused üsna kasinad ja seda ka teavad meie konkurendid ja nende jooksul lihtsalt see üllatus, et noh, kuidas on võimalik siin Eestimaal selline asi, mis on, ütleme see väike mudel tegelikult kätkeb endas väga palju neid samu saladusi, mida, mida just just on alles juurutatud vormel ühes ja mida meie ajame taga ja, ja üritame seda nii-öelda noh, mootorit, et saada hästi kiiresti pöörlema ja, ja see on ainult võimalik, tähendab tänapäevaste viimase sõna materjalidega. Nõndaviisi me kuulame natukene muusikat keskööprogrammi ja siis automudeli jutuga ka jätkame. Jätkame kesköökava, räägime automudelitest ja stuudios on Lembit Vaher, Ilmar Koppel ja Tarmo Tiisler. Te mainisite ennist, et te teete kõik ise, kes see tähendab Tügi ja ainult seda, et teie ja teie mudel mitte meeskonda mingit analüüsikeskust nagu vormelites, autorallis ja kõikidel teistel tehnikaaladel. Me ei saa tegu, tegu on ikkagi hobispordiga, mitte nagu professionaalse spordiga see tähendab seda, et et üks inimene on see, kes nagu selle mudeli Valmis teeb, koostab ja ta hooldab seda, ta teeb siin muudatusi, ta sätib seal sõitmiseks, et noh, tähendab kõik see kõik asi käib nagu ikkagi ainult ühe inimese ümber, aga teiselt poolt on see, et et noh, meil on nagu erinevad klubid nagu inimesed juba moodustavad gruppe. Et noh, ütleme eesti võistkond tegelikult on, on siin suuremate maade nagu maanteemaade, nagu Venemaa Taal ja Rootsi Saksamaa juures on nagu nagu tegelikult on, Eesti on üks klubi nende mõõtudes ja, ja noh, meil siin klubi sees käib väga tihe arendustöö ja on ülesanded nagu jagatud inimeste võimetest ja huvidest, et igaüks tegeleb oma asjaga ja siis me paneme nagunii-öelda selle toote kokku ja siiani on see meil nagu iga aastaga järjest paremini õnnestunud. Ja võib-olla siin ongi, et nüüd, et kuna eelmisel, las ta viies klassis kõik tipptulemused sõideti eestlaste poolt ja tänaseks viiest klassist kolm maailmarekordit kuuluvad eestlastele siis see on nagu selge väljakutse, et juba tähendab, siin ei ole maade klubid ühinevad aga siin on nagu tekkinud olukord, kus juba Paat on pannud pead kokku, kuidas eestlastele vastu hakata, et näiteks noh, need inimesed, kes sellega tegelevad, on üldiselt küllalt tugevad insenerid ja töötavad väga soliidsetest Nendes autotehastes. Konkreetne näide on, et et Prantsusmaa üks kosmoseprogrammi üks osakonna juhataja, nagu on, on niimoodi sisestanud meie parameetrid arvutisse. Arvuti annab väga selge vastus, et et nagu hetkel teadaolevate materjalidega ei ole võimalik nii suurte pöörete saavutamine nagu meie mootorid teevad. Ja noh, tegelikult on see, et praegu Euroopa otsib seda, et mis on see eestlaste saladus ikkagi, kuidas nad saavad olla nii kiired. Ja mis see saladus siis on? No. Ma võin anda niisuguse suuna, et noh, me mõtleme kogu aeg sellele, kuidas kuidas hõõrdumisi mootoris vähendada ja kuidas vähendada neid liikuvaid masse. Ja noh, meil on, selles osas on õnnestunud just tänu uutele materjalidele uutele pinnakattele, mida me ajame täpselt sama rida, mis tehakse vormel ühes just täna. Ja tänu nendele on meil see õnnestunud ja noh, eks selle info kättesaamine ei ole lihtne ja see noh, meil on näiteks üks inimene, kes spetsiaalselt ainult sellega internetis tegelebki aastaringselt otsib seda infot taga. Sest seda, see on ju igal pool, kõik vormelitiimid, kõike salastavad, see ei ole niisama lihtne neid asju nagu üles kloppida Taas kord peame kinnitust andma selle tõdemusele, et kõik on, on nagu päris, aga, aga me teame vormelites rallist summad, mis liiguvad, meeletud. Kui palju maksab näiteks teie auto või Ilmar Koppel, teie auto? Raadioteel juhitav mudel, millega ma, mina nüüd viimati võistlesin ehk elektrimootoriga auto täis kompleksuses, et võib minna rajale sõitma oli 7000 krooni. Ja see on selles suhtes ühekordne väljaminek, et kui see ära osta, siis saab temaga nagu päris mitu aastat sõita. Sest materjalid on jälle väga head. Katki nad ei lähe. Kui siis on see, peab olema selline olukord, kus sõidetakse 50 60 kilomeetrit tunnis otse vastu betooni. Mida muidugi väga harva juhtub. Kuluvad sellised kulumaterjal nagu kummid ja, ja akud, mida on vaja vahetada. Kumme vahetatakse üle mitmevõistluse akud tavaliselt kestavad ühe hooaja, aga need numbrid on juba oluliselt väiksemad. Nii et ikkagi selle esimese väljamineku, et asjaga tegelema hakata. See on kõige suurem, ütleme seal 7000 krooni piires, aga edaspidi nagu on, Fanny kui palju ja raha enam nii ei kulu? Lembit Vaher on, meil on natuke teistmoodi selles mõttes, et Lembit Vaher oma autot maha ei müü ja eestlaste saladusi sellega kaasa ei anna. Et noh, kindlasti kindlasti määrab selle käsitöö hinna nagu see nõudmise ja pakkumise vahekord, kuidas on ja ja tavaliselt ikkagi väga hinnatud on nii-öelda kvaliteedi ostmine. Aga jah, antud juhul noh meie nagu Eestis ei ole võimelised neid asju seeriates tootma siis noh, mõningaid detaile, mida me siin teeme ja, ja üritame nii-öelda arendada selle mudeli nii-öelda kiiruslike tulemuste saavutamiseks, siis noh, me ei ole neid nagu müügiks teinud, sest meie jaoks on see ikkagi hobi ja me tahame olla nagu maailmas kõige kiiremad. Et see on, see on noh, ütleme, analoogne nagu vormeliga, et, et noh, me ei saa nagu oma saladust randa. Aga, aga tegelikult ikkagi noh, need viimased materjalid, viimased niuksed, ideed, mis me oleme rakendanud ja noh, ega et ei ole odavad, vaid noh, need ikkagi need unikaalsed materjalid, need maksavad, aga noh, samas on see, et et nagu enam tagasiteed ei ole, et kui tahad tegeleda seal tipus, siis ikkagi noh see ikkagi nii-öelda leiva kõrvalt tuleb ikka päris siukene rasvane viil lõigata ka selle mudeli jaoks Kas see mudeli juures te olete kõik oma käega teinud? Ei ole, ei ole ja noh see ongi, et kuna meie elusse põhi põhiline on nagunii-öelda perele elatise teenimine, siis noh, see, mis me saame nagu ohverdada mudelismi heaks, see on, see on nagu see see, mis nagu pere kõrvalt üle jääb Ma just tahtsingi küsida, et jutt on teil umbes selline, et 24 tundi istun arvutis, mõõdan, joonistan aga hoopis hobi, nagu mõnel on jõusaalis käimine kord nädalas või kaks korda nädalas. Ütleme nii, et ka ka meil on vajalik just füüsiline ettevalmistustest need autod kuna neil kest käigukasti ei ole, mis nagu päris autodel on peal, et et auto tuleb nagu selle viimase otse üle kanda, nii tuleb nagu aidata, seda tööd tehakse nagu selle keskmise mehe poolt niisuguse abimees mehaanik kes siis nagu keerutab selle auto ülesse ja, ja siis auto nagu. Noh, kui alustab oma iseseisvat teed juba sinna selle suure kiiruse poole, siis see On on oluline just selle noh, selle keskmise mehe füüsiline ettevalmistus, sest tegelikult mida, mida kõrgemal ta suudab, see keskmine mees selle auto aidata siis siis seda noh lootusrikkam on hea tulemuse tulemine ja aga see on füüsiliselt küllalt raske, sest noh, ütleme nagu see inimvõimete piir on ikkagi meil kusagil seal noh, 180 kilomeetrit tunnis, noh ütleme siin meie saame nagu isegi oma väiksemad autod seal 200 kilomeetrini tunnis nagu aidatud. Aga see ongi, et selliste kiiruste juures tegelikult see tross juba muutub. Ta päris suureks raskuseks, et seal on juba mitukümmend kilo, on seal käe otsas ja sellega tuleb veel joosta, nii, kuidas jalad võtavad ja kes seda suudab kiiremini teha. See on nagu sellele on juba teiste ees mingi eelis olemas, et noh, see on, see on ka üks meie eestlaste niisugune noh, edu, edu, võti, et me, me oleme nagu, noh, suutnud enda jaoks just hästi lahendada selle, et meil on mingi sihukesed maailmas ühed paremad, need tõmbajad seal ja ja see on nagu taganud niukse stabiilse treeningolukorra. Et tavaliselt on, on ikkagi igal klubil ei olegi head tõmbajat ja, ja kui maa kohta on üks, üks hea, siis Rootsis on kolm rada, see tähendab seda, et ikkagi alati treeningolukorda ei ole võimalik luua nii nagu see võistlusolukord on. Ja noh, mis on üks meie üks niisuguseid kindlaid edu pant on see, et meil on ikkagi Tallinnasse ringrada, kus me saame nagu vabalt treenida, et me ei pea sõitma mitusada kilomeetrit hommikul, et siis kiiresti paar treeningut teha, siis laiali minna. Et meil on seal selle raja kõrval on olemas töökoda, kus me saame kiiresti hakkama hommikul varakult proovida. Me saame päris mitu sõitu teha. Me saame vahepeal panna treipingi käima, lasta mingi uue seibi mingi uue muuta põlemiskambri kuju, et meil on nagu noh, tegelikult väga-väga paindlik, see niisugune treeningvõimalus olemas, et noh ja mis nüüd ka see aasta me oleme esimesed nagu, kes on hakanud väga täpselt ilma nii-öelda lugema, et oleme investeerinud, ostnud päris kalli aparaadi Ameerikast, mis, mida kasutatakse ka suurte nende autode võidusõidul, mis nagu noh 30 parameetri alusel analüüsib nagu täpselt selle ilma noh, üks aasta on kindlasti veel lühikene aeg, et sinna tõsiseid niisuguseid kokkuvõtteid teha, aga noh, see ongi, et et ei ole võimalik leida aastas kahte ühesugust ilma, vaid noh, midagi on ikka erinev natukene peratuur, õhuniiskus. Et kui ta mõõdab veel 100 30 parameetrite, siis ta nende alusel annab nagu õhutiheduse näiteks meie selle sõiduhooaja jooksul see õhutihedus muutub näiteks 20 protsenti, see tähendab seda, et ka auto õhutakistus muutub 20 protsenti, mootori täituvus muutub 20 protsenti. Nagu noh, on on päris suur ring küsimusi, mida nüüd tuleb igaks võistluseks lahendada. Ilmar Koppel, kas teie autod võistlevad ajaga võistlevad nad vahetult nagu vormelid olid kõik olnd stardireas ja siis lähevad, kes esimesena lõpetab võitja. No alustame nendest kõige väiksematest mudelitest. Et kuna seal on tegemist tavaliselt kaheksa-rajalise rajaga, kus iga auto jaoks on siis oma rada ette nähtud, kus ta sõidab ja seal toimub niimoodi võistlus, et iga võistleja sõidab igas rajas etteantud minutit, kas on kaks või kolm, on see viis, seda määrab see, kas ta on eelsõitudes on ta finaalis. Nii et iga võistleja saab kõik need kaheksa rada läbi sõita ja siis sõidetud ringide arv siis liidetakse ühtseks kokku kõik selle kaheksal rajal sõidetud ringid. Ja selle järgi siis selgub võitja. Aga raadio teel juhitavate mudelitel on nüüd niimoodi, et rajal korraga kõrvuti kaheksa kuni 10 autot ja juhib neid siis ka samamoodi kaheksa kuni 10 meest. Ja seal on need etteantud samamoodi aeg on see viis minutit, on see kaheksa minutit sisepõlemismootoriga autodel on suisa pool tundi ja rohkem on finaalsõidud. Ole nüüd mees, mehe mäng, kes mõni sõidab, kes teistest osavam on, siis esimesena Need selle aja täis sõidab ja siis esimese täisringi lõpetab, tema on võitja. Et seal juhtub väga palju kokkupõrkeid, seal juhtub nii-öelda ühe teisele otsasõite. Kui hästi läheb, siis üks auto võib teise visata päris mitu meetrit kaugemale. Kui olete tähele pannud, siis vormel ühes rattad kokku puutuvad siis üks auto tõuseb paraku õhku. Sama juhtub ka nende väikeste mudelite juures. Ja, ja see, et seda asja kuritahtlikult ei kasutanud, võtaks siis on ka kehtestatud reeglid. Et kui see otsasõit juhtus kogemata näiteks esimene tegi ees apsaka ja teine jõud reageerida, siis andestatakse, aga kui sõidetakse ikkagi enne kurvi täisgaasiga meelega tagant sisse, siis see, kes seda tegi, on näha, et on see tahtlik ja teda karistatakse sellest. Kas see on nagu vormelites ralliski, et on, on ikkagi üks seltskond, kes ringi liigub kas siis kuu tagant või mingi muu aja tagant saadakse kokku ja hakkab jälle otsast peale. Nagu prost ja senna olid omal ajal või, või Schumacheri Räikkönen ja kõik kõiki teavad kõik, kõiki kõigi vigu teavad ja kõik juba teavad, kes kellele tahab ära teha. Nii ta on jah, et Eesti on siiski niivõrd väike, et meil on võistlused, on ikkagi üle-eestilised, selliseid linnakeskseid ei toimu. Ja kuskil olenevalt klassi kohta 30 inimest käib nagu koos, iga aasta tuleb neid noori juurde, kes tahavad asjaga tegeleda. Ja seal juba ja ütleme, need tippmehed, kes sõidavad A-finaalis. Nemad siis ikkagi tunnevad kõik kõiki ja seal ongi, nüüd, sõltub sellest, et kui hästi on suudetud mudel välja häälestada konkreetse rajaga. Meil ei ole nii kaua, nagu on praegu vormel ühes, et esimesed mehed on pikalt eest ära. Meil on kuni viimase finaalini on ikkagi asi põnev, et kes nüüd konkreetse võistluse võidab. Giid näpukas seletate seda seda sõitja poolt vaadatuna või juht ja poolt vaadatuna, et seisad seal raja kõrval ja mida sa vaatad ja mida ei tohiks vaadata ja mida peab jälgima ja mida mitte? No see on nüüd niimoodi, et iga sõitja vaatab konkreetselt oma autot, et ta sõidab ikkagi oma autoga. Kui on piisavalt palju kogemust, siis silmanurgast juba näeb ära, kui kaugele on konkurendid. Aga kui need sõidu ajal vaata jälgima konkurenti autot, siis enda sõidutrajektoor läheb sassi ja sellega sa kindlasti kaotad. Et tuleb rahulikult sõita oma sõitu, vaadata oma autot ja üritada teha endast olenev, kõige parem, et, et tulla esimeseks. Kui on ikkagi näha, et teine mees on sinust väga palju kiirem ja kui sa hambad risti üritad talle järgi sõita, siis sa pigem kaotad sellega, kui võidad midagi juurde. Nii me teeme veel ühe muusika kuulamise pausi ja siis viimane kolmandik tänasest keskprogrammist. Muusika kuulatud ja jutu jätkame Lembit Vaher, Ilmar kopteril ja Tarmo Tiisler. Kas närv on ka sees? Et käed värisevad, higi jookseb, jalg veritseb. No kindlasti on kuigi ütleme, teda kutsutakse hobispordiks, aga nagu siin juba kuulda on siin meil maailmameister kohal, et jagatakse väga kõrgeid tiitleid siis loomulikult on närv sees ja neid inimesi, kes nii kindla käega, et tal üldse ei värise, on väga vähe. Et tekib ikkagi see sportlik võistlemise moment. Alati inimene tahab olla esimene, midagi ei ole parata, keegi seda endale küll ei tunnista, aga igaüks tahab võita ja ikkagi loob sellise närvimomendi sinna juurde. Lembit Vaher, teie auto on natuke teistsugune, palju siin? Juhi roll on konkreetselt võistluse ajal. Juhil on oma roll olemas selles mõttes, et see juht peab oma kõigepealt auto nagu käima panema, ta peab nõnda ma selle mootori ülesse. Ja siis ta peab ta startima. Tavaliselt on nii, et auto hakkab sõitma, aga on võimalus veel korrigeerida seda segu koostist karburaator reguleerimisega, noh kui auto taha sõitma hakata. Ja siin ongi, et tegelikult see noh minul on juba, võib-olla aastatega on suhteliselt närv nagu juba kõvaks läinud, aga, aga noh, on on inimesi ikkagi, kes väga kõvasti abistavad, käed-jalad värisevad ja meie jaoks on ikkagi tiitlivõistlus on aastasse peamine ettevõtmine. Ja selleks tiitlivõistluseks on on nii palju endast antud, et nii põhjalikult valmistutud. Ja siis on ka just see niisugune vastutuse moment, et ma olen ju tegelikult aasta aega selle nimel rabelenud täna siin teha nüüd see tulemus, mida ma tahan teha ja noh, eks see on kindlasti sihukene Ei ole, vist ei ole vist ühtegi, keda nagu külmaks jätab, lihtsalt naks, kes suudab ennast paremini valitseda. Sest kui autod sõitma, siis on vaja nagu langetada õige otsus, milliseid kruvisid keerata, mida teha, mis on nagu see põhjus, et see auto ei sõida, sest nagu ma ütlesin, see ilm on väga kriitiline ja ja mis autoga treeningus sõidab, pruugi tähendada seda, et ta võistluspäeva hommikul jälle ilusti kohe triksistraxison. Kas näiteks auto aerodünaamika, panete teise paika ja, ja teete need otsused? Kujuga peab olema ja see ongi meie tegelikult meie väikse tiimi praegusel, selle talve nagu niisugune suur ajurünnak on olnud, just mis on seotud selle auto aerodünaamikaga ja mul on väga palju vaielnud ja siin ongi, et et ühelt poolt on nagu lihtne paika panna see, et mis on nagu nüüd milline ta peaks olema. Aga, aga need piirangud tulevad just kõikidest muudest asjadest, siin on vaja hakata nagu kompromisse tegema, et et kas aerodünaamika on alati see, et me peame nagu õhutakistust suurendama just vedrustus arvelt, kõik need rattad, mis liiguvad üles-alla, need nagu suurendavad kohe seda kere ristlõikepinda. Et kus on nüüd see, milline on optimaalne, et et kas nüüd, kui palju see auto vajab nisukest raja püüdmiseks, nagu neid Amortisaatorid käike ja kõiki neid noh, nii siukseid, tehnilisi küsimusi, samas on ka, et et noh, on selge, et üritame nagu seda ristlõiget viia miinimumini, aga siin jälle ka tehniliselt nagu väljalasketoru, nagu määrab ikkagi ette selle, et noh, me ei saa nagu rattaid nii kitsaks teha, nagu me tahame ja see ongi, et kust, mille arvelt pidevalt, nagu tuleb jälle mõelda, et mille arvelt nagu kompromiss teha, et nüüd, et saavutada teist asja Kas te analüüsite arvutis või lähenete loominguliselt? Igatpidi läheneme loominguliselt, mida on võimalik arvutada, üritame arvutada, aga siin on, neid arvutusi on suhteliselt raske teha, sest sest Barakkuse, kui ta sõidab ringiratast, siis siis nagu need neid jõudusid ja, ja neid õhusuundasid, on väga raske määratleda, palju lihtsam on arvutit, kõik need programmid annavad nagu selle, kui auto sõidaks otse siis oleks nagu asi kõik selge, aga kuna ta teeb ringliikumist, siis siis noh, see, see asi ei ole enam üldse nii täiuslik, mis on nagu pakkuda, et noh, siin ongi vaja nagu omasuguseid mõistust nagu liigutada, et noh, mis seal tegelikult võib toimuda, sest kahjuks me ei mahu sinna auto peale ka sisse, et vaadata, mis nüüd juhtub. Ilmar Koppel, kas võib öelda, et üks või teine klass on raskem või keerulisem või lihtsam või? Niimoodi saab öelda võib-olla sellisel pealiskaudsel lähenemisel, et vaadates kõige väiksemat juht raemudelit ja siis väga keerulist kiirusmudelit, et noh, et ühel on nagu palju vähem asju kui teisel. Eks ta nii sellisel harrastaja tasemel olegi, aga kui võtta nüüd ükskõik mihuke mudel ükskõik niuke klass maailma tipptasemel siis on nad kõik väga keerulised. Kas suuremad firmad ka huvituvad sellest? Noh, et näiteks Ferrari logoga auto sõidaks? Ei ole näinud veel sõitmas on küll mudelit, tootjate, nii-öelda tehasetiimid. Mis puudutab nüüd neid väikseid juhtrajamudelite raadiomudeleid, siis seal küll valmistajatehased hoiavad palgal kohe oma spetsiaalseid sõidutiimi, kes siis konkreetselt nende tehnikaga püüab käia maailmas võimalikel kõrgetel tiitel tiitlivõistlustel ja võitlusel võimalikult häid kohti. Aga sellist nagu suurte autotehaste toetust, et keegi on seal konkreetselt audi Verhaari või midagi muud, nagu ei ole märganud. Välistel võistlustel käib selliseid puhtaid pealtvaatajaid ka, kes ei ole osavõtja sõber, sugulane, poeg või isaks. Nii palju, kui teavad inimesed ja just nagu puudutab mees peret rohkem siis tullakse hea meelega vaatama, sest see on hoopis midagi muud, kui ollakse nähtud ja see on kohati päris Assartne. Ja kuna tegemist tehnikaga, siis ikkagi poistele väga meeldib ja väga tihti on juhtunud seda, et mõni poiss jälle rahus võistlustelt koju minema ütleb issile, et mina tahan ka seda mudelite mina enne ära ei lähe, kui sa ostad mulle Aga mina täiesti diletandid ütleksid selliseid raadio teel juhitavaid mudeleid on hoopis huvitavam vaadata kui neid, millega Lembit Vaher oma vaba aega sisustab. Siin on ka meil on see asi läinud vaatemängulisemaks kui ta oli kunagi 20 aastat tagasi, et selles mõttes, et praegu on iga ringi kiirus, on nagu näha ja, ja nagu pealtvaatajad ikkagi tähendab, ta saab nagu aimu, kes on tugevam, kes on nõrgem ja, ja noh, see nagu sealt nagu peaks ikkagi niisugune väikene põnevuse moment nagu tekkima ja eksin. Vaadata on ikkagi selles mõttes ka, ega see, nagu need mudelid nii lihtsalt sõitma ei lähe, et seal ikka võib juhtuda ühte, teist koomilist või noh, jälgida nagu kogu seda tegevust. Paljud räägivad, et vaatavad näiteks survereid sellepärast et äkki kuskil saab pauku, sõidavad kaks tükki kokku, et see on kõige põnevam osa. Kas teil ka vaadatakse sellepärast või, või on see põnevam osa või on see näiteks tegija jaoks täielik traagika, kui auto ikka lendab seina, siis on töö ja raha kõik läinud. Turvareeglid nagu ja pidev kontroll ja see on nagu nüüd need viimased aastad nagu õnnetused ära hoidnud, et et see on üsna juba viis aastat või ei ole nagu ühtegi niisugust õnnetus tolku, auto lendab seina, aga aga noh, pigem on, pigem on võistlustel huvitavam see, kuidas jälgida, et kas või nende osavõtjate Niukest emotsionaalset käitumist seal. Et, et kuidas nad omavahel, ütleme, see tavaliselt on, see käivitusmeeskond on nagu kolm meest, tähendab, üks on nagu pidine, kes hoiab igasugu kruvikeerajad ja on valmis nagu noh, akusid ja igasugu neid vahendeid ulatama, mida nüüd see võistleja võib vajada siis teine mees on see, kes tavaliselt võistleja paneb omal käima, siis kolmas mees on seal ringi keskel, kes siis nagu selle mudeli seal algkiiruse nagu sisse tõmbab. Et et jälgida nüüd selle tiimi nagu koostööd, sest tavaliselt on nii, et kui asi läheb õlitatult, ei ole midagi, aga aga see alati ei lähe nii ja siis kuidas siis hakatakse, kuidas seda mudelit peatatakse ja kuidas näiteks kui nüüd noh, juhtus niimoodi, et et küttesegu jäi natukene liiga vaeseks, et näiteks seal selle kiirenduse peal, nagu see süüteküünal läheb katki vaese segu tõttu kuidas siis veel üritatakse kolme minuti sees seda küünalt vahetada, et noh, tegelikult mingi action ikka käib kogu aeg? Eestis tulevad maailmameistrivõistlused sellel alal, see kõlab väga uhkelt. Mida see tegelikult tähendab? No meile, meie klubi ei ole väga suur, et noh, nagu loeme siin rahvusvahelise litsentsiga sõitjaid on 15 16, et noh, see, see ongi nagu see kogu see korraldus ongi praktiliselt selle 15 16, mehe õlgadel ja külalisi ootame kusagil 150, et noh, me peame nagu külalistele kõik ette-taha ära tegema ja nende eest hoolitsema, et selles mõttes ega No meie tavaline niisugune praktika näitab seda, et ega korraldajat kunagi väga uhkelt neid medaleid ei lõika. Sest nemad muidugi ajavad hotellikohti taga. Et me muidugi noh, loodame väga, et meil õnnestub siin Eestimaal ka pretsedent tuua ja noh, kindlasti me ootame siin augusti keskel ka Eesti inimesi vaatama meie võistlust kaasa elama meile. Noh, me ei taha ka publikut petta selles mõttes, et et maailmas me oleme juba nii palju ära teinud, nii palju saavutanud ja noh, see oleks kurb, kui see, nagu nagu nüüd, kui on midagi Eestimaal, et asi läheb päris viltu, aga aga kindlasti see on suur vastutus ja noh, see oligi 2001. aastal, kui Eesti tehnikaspordiliit Nõmme noortemaja ja Eesti autospordiklubi nagu panid pead kokku ja võtsid selle otsuse ühiselt vastu. Aga üritame selle asja ikkagi ära teha. Aga kus kohas see kõik toimub, see tuleb Tallinnas Nõmme noortemaja õue peal, see on nurme tänav 40 ja seal ja seal ongi meie ainuke Eestis praegu toimiv rada, kus me teeme oma treeningsõite ja ja harjutame Kas see on valdkond, kus eestlased ajavad kõiki ühte rida või on siin ka mingid koolkonnad või mingid inimesed, kes omavahel läbi ei saa ja siis umbes nii, et naabermaja mehele mina küll ei näita, mille ma eile välja mõtlesin. No see on, see ongi meie edu saladused, et siiani on maailma praktikas ongi see klubide tasandil on see saladuse ja kõik hoidmine. Et meil on nagu üks suurklubi, töökas klubi, et me naguniisuguseid suuri saladusi jagama omavahel jagame ka väiksemaid saladusi, et me ei tee nagu, eks igalühel on oma tulla niuksed, nipid kuidas ühte või teist, aga aga noh, ütleme see tipptehnoloogia info nagu kõigil käes ja see sõltub nüüd igaühe tööarmastusest ja käteosavusest, kuidas see asi nagu välja kukub. Kui tihti sellega tegeletakse, kas iga päev peab ikkagi nagu klaverit harjutama? Mis puudutab nüüd nendele juhtraia raadiomudelite koha pealt, siis seal on ikkagi inimeste sõiduosavusest, tehke käte ja silmade koordindused, koordinatsiooni koostööst. Et mida tihemini õnnestub seda teha, seda parem on lõpptulemus. Ja kuna Eestis on pikk talv õues sõita ei saa siis sisetingimustes toimub see meil kaks korda kuus, on need raadiomudelid, juhtraja mudelitega võib iga päev sõita. Aga suvel, kui on õues võimalik sõita, siis saab teha praktiliselt asfaldi peal iga päev trenni ja ikkagi loeb see, et mida rohkem trenni tehakse, seda parem on tulemus. Jah, ka ilma tööta ei ole võimalik, et, et üldiselt on ikkagi, need tulemused on, on võrdeliselt tehtud tööga ja kes nagu rohkem töötab ja, ja eksperimenteerib ja eks ega saavutab rohkem edu nagu kõikides teistes valdkondades. Kiita paraku nii on. Ei ole mingid erandid. Nõndaks aitäh teile, Ilmar Koppel, Lembit Vaher selle eest, et rääkisite automudelitest ja Ilmar Koppel tahtis midagi veel öelda. Jah, kui nüüd kellelgi tekkis huvi selle asja vastu, siis on meid täiesti leitav internetist ja seal kahel aadressil. Eesti klubi aadress on www, punkt model kaar, poee, kusjuures kaar kirjutatakse, et seega või siis rahvusvaheline sait, kus on siis juba kiirusmudelites Ta on wwwaa Speed Model kaar. Nõndaks iga huviline võib astuda läbi, oligi täpselt nii. Aitäh, veel kord. Saatejuht Tarmo Tiisler tänab neid, kes olid stuudios neid, kes kuulasid ja soovitab ka ise järele.