Tere kuulama Deutsche Welle tundi, mis jõuab eetrisse vikerraadio ja saksa ringhäälinguorganisatsiooni Deutsche välja koostööna. Paraku tuleb täna alustada, ega et see koostöö, mis väldanud 11 aastat. Esimene Deutsche Welle tund läks vikerraadios eetrisse kolmandal jaanuaril 1999. See koostöö saab vähemasti selle saate vormis, läbib põhjuseks Deutsche Welle juhtkonna otsus vähendada kulutusi välisprogrammidele. Kuid praegu on veel ees ligi 50 minutit saateaega ja järgmised jututeemad külmale, seal on kohane rääkida ahju kütmisest ja sellest, milline on õige kütus, mis ei mõju halvasti tervisele. Teine jutt räägib aju dopingust ehk nendest ohtudest, mida võivad kujutada endast mõtlematult tarbitud ergutid teadusrubriigis ja Šveitsi teadlaste tööst tehislik ja südameklappide kasvatamisel. Pikemalt tuleb juttu ka jõuluaja küpsetistest mütsidest. Kõigepealt aga kõlab üks muusikaline kelgusõit. Võib öelda, et puuküte on jälle moes võrreldes fossiilsete kütustega on see isegi kliimasõbralikum. Kuid puu kütelgi on oma pahupool, sest puude põlemisel tekib imepeen. Tolm tiir kast Falk mängib meelsasti tulega. Tüübingeni firma Fodge tehnikadirektor põlvitab klaasaknaga musta kasti, see jälgib põlevat puitu. Koos kolleegidega töötab insener välja moodsaid kaminad ja graanul ahjusid. Kaminate põlevad tavalised puuhalud pellet ahjudes väikesed pungakesed, mis on pressitud naturaalsest puidust. Tiir Kastwalkil on mõlemal juhul üks ja see sama sihttuli peab leegitseva mitte lihtsalt hästi, vaid täiuslikult. Ainult siis, kui puu põleb õigel temperatuuril õhu juurdepääs on piisav ja leegid keerlevad korralikult, on võimalik vähendada inimesele ohtliku peentolmu teket. Ütlebastwalk Need nähtamatuid osakesed võivad sissehingamisel sattuda sügavale kopsudesse. Tagajärjeks võivad olla südame-veresoonkonna haigused ja astmaatilised hood. Peentolmu kahtlustatakse isegi kopsuvähi põhjustamises. Kõige selle vastu aitab ainult optimaalne põlemisprotsess. Moodsates graanul ahjudes tagab selle peensusteni välja töötatud elektroonika, mis reguleerib väga täpselt, kuidas õhuhapnik süsiniku vesiniku oksüdeerub. Ainult niimoodi põleb see, mis algselt oli puit täielikult ja eelkõige väga puhtalt räägi Vastwalk. Ta logib end kõrval asuvas IT laboris sülearvutil moodsasse pellet ahju sisse hiireklikiga reguleerivate, mis temperatuuri või suurendab õhu juurdevoolu just nii, nagu talle meeldib. Seejärel saadab ta ahjule veel SMS-iga käsu. Ka kaminat esineb viletsa põlemist, kui kasutatakse vale kütust, näiteks märga puitu. Värskelt raiutud puit võib sisaldada kuni 60 protsenti vett. Niisuguse puiduga küttes tekitab inimene tohutuid nähtamatuid. Peentolmupilvi. Kütusetööstus soovib puidust piletite valmistamise edasiarendamisega peentolmu-le vastu astuda. Pelleteid on homogeenne ja kuiv kütus, mille kütte kvaliteet on ühtlane, selgitab Martin pendele saksa energia puidu- ja pelletiliidust. Neid kasutatakse spetsiaalselt välja töötatud pelleti või keskkütte kateldes. Ning mis puutub peentolmu emissiooni, siis moodsa küttetehnika abil oleme jõudnud faasi, kus olemasolevate mõõteseadmetega peentolmu peaaegu enam ei eitagi. Kui palju tolmu on lubatud, seda reguleerib Saksa seadusandja juustu praegu niinimetatud riikliku emissiooni kaitse määruse uues versioonis. Kaminate puhul võib alates järgmisest aastast olla väljuvas õhus veel vaid 75 milligrammi peentolmu kuupmeetri kohta. Graanul ahjude puhul aga ainult 60 milligrammi. Alates 2015.-st aastast tuleb peentolmu koguseid vähendada veel poole võrra. Päris ambitsioonikas projekt, kui mõelda, et vanad kaminad saastavad täna õhku veel 150 milligrammi või isegi suurema hulga peentolmuga kuupmeetris õhus. Uutest normidest kinnipidamine ei õnnestugi Dircastwalgi meeskonnal veel mitte kõikide toodetega kuid mees on veendunud, et enamkasutatavate seadmete puhul suudetakse peagi ülempiirist kinni pidada. Pigem on probleemiks just need vanad puuahjud, mida Saksamaal on hinnanguliselt 15 miljonit ja mida veel siiamaani köetakse. Igal aastal paiskavad nad õhku rohkem tonne peentolmu kui kogu Saksamaa liiklus, arvab riiklik keskkonnaamet. Ent uus seadus näeb ette, et vanu seadmeid võib kasutada veel kuni aastani 2024. Nii et kulub veel veidi aega, enne, kui mäng tulega lõplikult kontrolli alla saadakse. Deutsche Welle tundi jätkab ansambel budis lauluga, kui jõuluküünlad põlevad. Jõulueelne aeg on paljudele aasta kõige kiirem aeg, mil tegemisi toimetusi küll, aga eks selliseid perioode ole aeg-ajalt igalühel, kus tekib tunne, et oleks vaja mingit ergutust, et kõigega toime tulla. Kas võtta siis mingeid tablette? Parem mitte, ütlevad asjatundjad. Jõudlus surve töö juures on paljude inimeste jaoks oluliselt tõusnud. Just sel põhjusel võtab Saksamaal peaaegu kaks miljonite inimeste ergutavaid ravimeid. Pikapeale võib sellel aga olla vastupidine taime ning inimesed satuvad ravim sõltuvusse. Vaimse optimeerimise ravimid turul juba ammu. Need on toimunud ained, mis tegelikult töötati välja dementsuse või tähelepanu puudulikkuse all kannatavate inimeste tarvis. Nüüd on tekkinud uus tihtris terved inimesed. Huvilised esitavad arstidele sageli nende kohta küsimusi, sest meedia on inimeste tähelepanu äratanud ja nii mõnigi soovib proovida, kas tehakse aju dopingu abil töö juures rohkem saavutada või eksameid paremini sooritada. Niinimetatud moodsa inimese üles putitamis programmi nimetatakse neuroturgutuseks. Aina rohkem on neid, kes usuvad, et nad suudavad ravimite abil ületada energia kriise ja kurnatust näiteks ergutite abil. Modafiniil on tegelikult unitõve ravim kuid ta äratab ka terveid inimesi olla ärgas. Vaatamata magamatusele testides see toimis. Kuid ikkagi on veel selgusetu, milliseid protsesse madafiniil ajus esile kutsub. Ja üldse praeguseni ei teata veel suurt midagi aju dopinguohtude kohta sest pikaajalised uuringud puuduvad. Põhimõtteliselt võib igal ravimil ja toimeainel olla kõrvalmõjusid. Sellest hoolimata tunneb neurodurgutuse vastu huvi ka sõjavägi ning katsetab muuhulgas ka modafiniiliga lahingulendurid sussi katsetel tänu sellele ravimile palju kauem töötada. Kuid ilmnes siiski ka tõsiasi, et kui väsimus ja kurnatus kunstlikult alla suruti, siis hakkasid ühel hetkel kannatama otsustus ja keskendumisvõime. Ärrita liin seevastu peaks keskendumisvõimet tõstma. Seda määravad arstid eelkõige tähelepanu defitsiidi sündroomiga lastele. Kuid ka terved katsealused tundsid end pärast ravimi manustamist tähelepanelik emana. Soorituste vananemist tõestada siiski ei õnnestunud. Omaette grupi moodustavad dementsusvastased ravimid, mis peaksid õigupoolest selle eest hea seisma, et vanad ja dementseid inimesed vähem unustaksid. Terved panustavad tablette neelates aga sellele, et nad suudavad siis paremini õppida. Enamikul inimestest põhjustavad need aga kõigepealt iiveldust, jookse, ärritust. Nende inimeste puhul, kes niigi hästi õpivad, võib doping viia isegi tulemuste halvenemiseni. Ajuteadlane Stefan neist täheldas, et ärkvel inimesed, kellele anti ergutavaid ravimeid, hakkasid halvemini. Järgmistes katsetes lasi ta tervetel katsealustel mitu päeva järjest intensiivselt sõnu õppida. Üks osa neist sai tablette, mis ergutasid Ventraalset juttkeha. Seda kohta just, mida kutsutakse ka heaolukeskuseks. Tõepoolest inimesed, kelle heaolukeskusega manipuleeriti õppisid paremini kui need, keda keemiliselt ei stimuleeritud kuid õppimise efektil võib-olla kõrge hind. Heaolukeskus mängib teadupoolest tähtsat rolli ka sõltuvuste tekkimises. Just seepärast neist seda ravimit tervetele inimestele välja ei kirjutaks. Muuseas, aju dopinguaineid ei muuda inimest mitte ainult ärksaks tähelepanelikuks, vaid ka enesekindlaks. See võib viia selleni, et taoliste ravimite tarbijad hindavad üle nii ametialaselt, eraelus, vaimselt ja kehaliselt. Kui tahate olla veendunud, et teie tervis püsiks hea ja oleksite võimeline kõigega hästi toime tulema peaksite tableti neelamise asemel parem õigel ajal pausi tegema. Magamine ei maksa ju midagi ning kõrvaltoimete puudumine on garanteeritud. Meie jätkame selle jutu peale lauluga, mis võiks küll veidi energiat anda ansamblilt traks Stop kõlab laul valgetest jõuludest metsikus läänes. Teadusrubriik avastatud, uuritud räägid täna uuest arengust, tehissüdame täpsemalt südameklappide alal. Šveitsi teadlased töötavad patsiendi oma tüvirakkudest välja kunstlikke südameklappe mis vastupidiselt seni kasutatud tehisklappidele kasvavad koos lapsega. Praegu viiakse päris edukalt läbi teste lammaste peal. Zürichi Ülikooli kliiniku teadlastel õnnestus laboris täielikult aretada lamba südameklapp. Südamekirurg Simon Herz grupil on plaanis laboris kasvatada uusi suitsioneerivaid südameklappe patsiendi omarakkudest. Siiani kasutava kirurgid, tehissüdameklappe, ka nende hulgas on juba loomse päritolu kudedega mudeleid. Kuid need klapid koosnesid seni alati surnud materjalist, et vältida organismi äratõukereaktsioone. Aga see tähendab, et niisugused südameklapid kehaga koos suuremaks ei kasva. Tõsiseks probleemiks on see just laste puhul. Neil tuleb südameklapi iga paari aasta tagant vahetada ja teha seega kuni viis operatsiooni, enne kui lapsest saab täiskasvanu. Siin on sõstra, tahab olukorda parandada, ta paneb suuri lootuslik katsetele lammastega. Lammas ütleb, teadlane on ideaalne modell. Esiteks seetõttu, et tema anatoomia on inimese omaga võrreldav ja ka seetõttu, et kõik, mis lambas hästi tööle ei hakka lubjastuda. Kiiresti lisa pöörs trupp. See tähendab, et lambast modellil on palju kiiremini näha kui inimesel, kas implantaat funktsioneerib või mitte. Südameklapi valmistamise eel võtab teadlane lamba kaela veresoonest. Rakke rakud paljundatakse laboris enne, kui teadlased need suhkru sõrestikule kannavad. Sõrestiku kuju vastab täpselt tõelise südameid lapile. Bioreaktoris kasvavad rakud viimaks sõrestiku le kinni ja moodustavad ainult kaheksa nädalaga uue klapi. Sõrestik ise laguneb seejuures täiesti. Toitelahus on kogu kasvuperioodi jooksul liikumises simuleerida südame töötamist. Nii treenitakse südameklapi tema tulevaseks tööks kehas. Kasvatatud, klappisiirdab Herz trupp viimaks lambale, kelle rakkudes see valmistati. Nii ei ole äratõukereaktsiooni karta ja lambad elavad uute klappidega rõõmsalt edasi. See oli ülikooli kliinikus on edukalt kasvatatud juba ligikaudu 100 inimese südameklapi ja loomulikult valmistuvad nüüd südamekirurg Simon hüvers trupi ümber koondunud teadlased kliinikus esimeseks klapi siirdamiseks aga kulub veel mõni aasta, enne, kui esimene laps niisuguse südamed läbi saab. Vaigistab liigseid lootusi. Kuid aeg, mille sõidame, haigeid lapsi, saab aidata ühe ainsa operatsiooniga ei ole enam kaugel. Kõige ilusamat lapsukest teadagi jõululapsukest laulab neid. Angela viidi. Tänase saate viimane jutt on jõuluküpsetistest jääb vürtsidest rõhuga sellele, mis neis on tervisele kasulikku või mida peaks perenaine sööja tervislikku seisukorda arvestades küpsetamisel teadma. Vürtsid mängivad eriti jõuluajal, suurt rolli hoolitsevad selle eest, et ringi hõljuks eriline jõululõhn maitsestavad just selle ajaroogasid ja maiustusi. Kuid vähem on teada, millised vürtsid annavad oma panuse meie tervise heakorrale. Nelk on ilmselt üks tuntumaid vürtse, mida tervena pannakse näiteks kõrvitsamarinaadi peeniastatuna, kani piparkookides kui ka praekapsast maitsestama. Kellega hammas valutab, sellel soovitatakse kuivatatud nelki valutava koha lähedal närida. Nelgi eeterlikud õlid aga takistavad bakterite, seente ja viiruste levikut, mis omakorda teeb head profülaktikat. Soolestikus. Aniisi eeterlikud õlid on aga head maa krampide ja puhituse vastu, kuid mõjuvad ka rögalahtistava bronhiidi korral veelgi mitmekülgsem vürtson kardemon. Seda Indiast pärit vürtsi kasutati teatavasti juba antiikajal nii kuseteede, infektsioonide, bronhiidi kui ka issi asevaevuste vastu. Samuti on kardemon traditsioonilises hiina meditsiinis tuntud vahend kopsu- ja põieprobleemide korral. Sama mitmekülgne on ka tuntud piparkoogivürts koriander, mis aitab pärast rammusat söögikorda meie seedeelundkonna hakkama saada. Ent abistab köha ja bronhiidi puhul. Iivelduse vastu on soovitav võtta näputäis riivitud muskaatpähklit. Tõeline jõuluvürtside klastika mõistagi kaneel kaneeli peetakse üldse üheks vanemaks maitsetaimeks, mida Hiinas kasutati väidetavalt juba 3000 aastat enne meie aja arvamist. Euroopas oli kaneel 16. kuni 18. sajandil eriti kallis ja hinnaline. Ülikutest on teada fakt, et üks ajaloorikkamaid inimesi, saksa kaupmees Anton Fuger tegi aastal 1530 kaneeli kangidest lõkke ja põletas sellel hilisema Püha Rooma riigi keisri Karl viienda võlakirjad. Nimelt oli Fuger finantseerinud selle mehe kuningaks valimise kampaaniat aga tahtis nõnda demonstreerida oma rikkust. Kui India ja Vietnami köögis kasutatakse kaneeli sageli lihatoitude vürtsitamiseks siis Euroopas on see levinud rohkem magusate küpsetiste ja jookide jõuluajal muidugi hõõgveini maitsestamisel. Kaneeliõli mõjub antibakteriaalsete, pärsib seente kasvu ja edendab soolestiku tegevust. Seda, et kaneel alandaks veresuhkru näitu, nagu siit-sealt lugeda võib, pole seni veel teaduslikult tõestatud. Suhkruhaigete allergikute ja ülekaaluliste inimeste jaoks on saabuv jõuluaeg katsumusterohke isuäratavalt lõhnavad ja pilkupüüdvad kaunid maiustused meelitavad kõikjal heinast suhu pistma. Aga piparkoogid ja muud jõulumaiustused ei pruugi nendele inimestele täiesti keelatud olla. Kui nende valmistamisel järgida teatud nippe. Suhkruhaigete jaoks tuleks küpsetise teha ilma suhkruta kasutades selle asemel puuviljasuhkrut, magusaineid võimet. Ka neil, kes just diabeeti ei põe, poleks suhkrutarbimist vähendada. Küpsetistes tuleks panna lihtsalt suhkrut kolmandiku võrra vähem kui retseptis kirjas. Maitsevahet pole praktiliselt märgatagi. Magusat maitset lisavad maiustustesse muide kahaniis või kuivatatud puuviljad. Selleks, et jõuluküpsetised poleks nii kõrge rasvasisaldusega, võid vähendada retseptis ette nähtud või margariini või rasva hulka ja selle asemel lisada petipiima. Samuti võib loomsete rasvade asemel kasutada taimseid rasvu näiteks 100 grammi või asemel meil võtta 80 grammi taimeõli. See on eriti soovitatav inimestele, kellel on veres kõrgenenud kolesteroolisisaldus. Näiteks rapsiõlist ei saa üldse ebatervislikku kolesterooli. Täiesti loobuma ei peaks ka mõnest pähkli küpsisest, kuigi pähklid on üsna kaloririkkad. Teisalt taga on nendes eriti kreeka pähklites palju B-vitamiini ja küllastumata rasvhappeid, mida organismil vaja. Nendele, kellel võivad pähklid allergilise reaktsiooni tekitada soovitatakse asendada retseptis ettenähtud pähklid näiteks kookoshelvestega kergelt röstitud väikestega, helvestega või rosinatega. Nisujahu asemel tuleks allergikutel küpsetamiseks võtta okasnisu, maisi või tatrajahu lehmapiima allergia vältimiseks tuleb retseptis ettenähtud piim asendada lihtsalt veega või kasutada sojapiima kui allergiat tekitava kanamunad, siis nende asemel saab taigna sidumist lisaks või kergitamiseks kasutada näiteks kohupiima või püreestatud banaane. Üks supilusikatäis emba-kumba vastab enam-vähem ühele munale. Ettevaatlikud peaksid allergikud olema maiustustel vürtside lisamisega ja valmis vürtsisegude kasutamisega. Sagedasti tekitavad allergilise reaktsiooni aniis, apteegitill ja koriander. Seevastu kaneel ja mannil liin ei tohiks enamasti probleeme tekitada. Niisiis on soovitav lisada küpsetistes üksikuid vürtse, millest juba teada, et allergiline sööja neid talub ja mitte kasutada kaubanduses pakutavaid valmissegusid. Jututeemad on ammendatud, jätkame ajakohase muusikaga. Jõuludest iroolis laulab hon sihinter Seer. Järgmine esineja, annensambeldishefer populaarse jõululauluga iyali helise kellad Deutsche Welle tundi jätkab Haino lauluga kaunist talvisest metsast. Gaby Albrist laulab nüüd hällilaulu jõululapsukesele. Tulemas on rõõmus aeg, jõuluaeg, millest saavad osa kõik, kes avavad oma südame armastusele, ulatavad ligimesele käe ja kingivad naeratuse. Nii võiks ka maailm lõpuks rahu leida. Järgige seda sõnumit, mis kõlab Deutsche Welle tunni viimases laulus ilusat saabuvat pühadeaega ja kõike head edaspidiseks, soovivad teile saate vikerraadiopoolsed tegijad. Õie ristioja, Viivika Ludvig, Tõnis direlia, Piret Pääsuke.