Tere õhtust, algab Deutsche Welle trend, mis valmib vikerraadio koostöös saksa Ringhäälingu organisatsiooniga Deutsche Welle. Talve esimeses saates uurime, kui palju sakslasi kannab perekonnanime talv winter ja kas see nimi on ikka külmast aastaajast tuletatud. Kaks teemat on seekord teaduse vallast kuule, et ühest mereuurijate avastusest. Teiseks aga uurime inimorganismi ja selles elutsevad salakavalad seen. Veel tuleb juttu sellest, kuidas Saksa koolides loodusteaduslikud ained kiratsevad, kuid kõrgkoolis on need päris populaarsed. Ja viimane aeg on rääkida ka saksa jõulukommetest, mis suures osas meilgi tuntud, kuid nende päritolu vast mitte nii üldteada. Neljanda advendisaates kõlavad algusest lõpuni jõululaulud. Esimese neist pealkirjaga jõuluime, esitab Milwa. Kalendri järgi algas eile talv ja meil on sel puhul pakkuda üks omapärane lugu aastaaegadest. Ühe kevade kohta tuleb umbes 120 talve. Selline tulemus saadi uuringus, millega mõõdetud küll aastaaegade esinemissagedust vaid otsiti hoopiski saksa perekonnanimede päritolu. Kui looduses esineb igat aastaaega ikka sama sagedasti kui teisigi, siis perekonnanime. Täna on nad väga ebavõrdselt jaotunud vaid 500 inimest Saksamaal võib end nimetada kevadeks, ehk siis kannab nime feeling. Seevastu liigub härra või proua talve Winter sakslaste seas ringi rohkem kui 60000 pea samas suurusjärgus ehk 56000 ringis. Vaata ka inimesi, kelle nimeks on suvi. Sõmer. Selline mänguline lähenemine perekonnanimedele on tore küll, tunnistab Jürgen Uudolf leipzigi ülikoolist. Kuid tegelikult pole nendel nimedel aastaaegadega eriti midagi pistmist. Nimeuurija seletab, feeling on nimena hoopiski tuletis sõnast Freali rõõmus, rõõmsameelne, lõbus. Ja see inimene, kelle nimi on Herbs, ei pea tänama napimaks muutuvat päevavalgust. Õudu sõid hommikuid. See perenimi tuleneb tegelikult eesnimest Herbert. Pigem sõjakas, kui pakaseline on Winter. Seegi on tuletisvarast eesnimest wind Heyer, mis omakorda koosneb kahest sõnast, Win, sõber ja heer sõjavägi. Nii et talvega ei ühenda seda miski. Ainus nimi, mida saab mingil määral aasta ajaga seostada shammer. Jürgen Rudolfi oletuse kohaselt seostub see näiteks kohanimega tüüringis Šemmerda mis tähendab päikesepoolset paika. Kuid mõeldav on ka tuletis keskalamsaksakeelsest sõnast Soomere, mis tähendab veolooma eeslit võimula. Härra summeriks võis niisiis nimetada meest, kes seda looma juhtis. Veel üks võimalus on vaadelda seda nime kui varianti, sõnas Sumber mis oli vanaaegne viljamõõt või tähistas teatud moodi punutud korvi. Jätkame muusikaga ühest jõuluunistusest jutustab laul ansamblilt Randfisten. Vabanenud. Inimesed kurdavad praegusel ajal, et päevavalgust on vähe ja seetõttu vähega energiat elamiseks. Järgneval kuulete, et valgust ja soojustki pole sugugi mitte igalühel elamiseks vaja. Elu keeb isegi seal, kus seda oodatagi ei oskaks. Bremeni teadlased avastasid süvamere külmades allikates tuhandeid valgeid, krabisid hiigelsuuri, merekarbi kolooniaid ja kummalisi molluskid. Nad suudavad ellu jääda tänu sellele, et allikad paiskavad välja suures koguses kasvuhoonegaasi metaani. Kõikjal kihab elumerekarbikolooniate läbimõõt on suurem kui 30 meetrit. Neid ümbritsevad tuhanded valged krabid. Pilt, mis prožektorite valgel avanes Bremeni Ülikooli ookeani äärealade moorumi uurimiskeskuse teadlastele, sukeldumisroboti illuminaatorist oli täielikus vastuolus üldtunnustatud teadusliku õpetusega. 550 kuni 3000 meetri sügavuses avastasid teadlased Gerhard formanni juhtimisel, et ka külmades veealustes allikates pulbitseb elu. Nelja nädala jooksul vaatles teadlaste rühm uurimislaev laeva pardal merepõhja Pakistani rannikul. Pakistani rannikul nihkub Araabia Platu kiirusega neli sentimeetrit aastas Euraasia laama alla araabia laama laskumisel Pakistani maismaa osa alla satuvad Laamal asuvad mudakihid, tugeva surve alla. Mudas sisalduvad rikkalikud vee varud tekitavad külmi allikaid. Niinimetatud mustad suitsud avastati 90.-te aastate alguses. Tektoonilise loomade murdumissioonis kerkib maa sisemusest üles kuni 400 kraadine kuum vesi, mis sisaldab mineraale ja maake. Vesi seguneb külmaga sadestuvad lahustunud ained ja tekib mulje, nagu tuleks sealt musta suitsu. Seni uskusid teadlased, et niisuguses pimeduses on elu võimalik ainult kuumade allikate ümbruses. Bremeni teadlaste vaatlused kuumutavad selle arvamuse. Niisiis ei pea enam paika seisukoht, et külmade allikate juures on vähem elu kui kuumade allikate juures, ütleb ekspeditsiooni juht Gerhard poorman. Tundub, et siin on elusolendite kasutuses niisama palju Taani või väävelvesiniku kujul esinevat keemilist energiat. Kui kuumade allikate lähedal. Nende ainete kogused ja soojuse hulk, mis neist allikatest ookeani ja atmosfääri rändab, on hiiglasuur, arvab baarman. See teadmine on oluline kliimauurijate jaoks. Metaan on kasvuhoonegaasi hinna 30 korda tõhusam kui süsinikdioksiid. Ma olen veendunud, et kõikide mandrite rannikumeri on külme allikaid täis, ütles poorman. Ja sellepärast peaksidki kliimateadlased tulevikus metaani allikatel silma peal hoidma. Süvameresügavustest liigume nüüd taas ülespoole, taevast langeb suhkrut, sellise pealkirjaga jõululaul kõlab Nicolli esituses. Järgmine jutt tuleb ka teadusuuringute vallast, sedapuhku on aga tegu hoopis lähema objektiga inimorganismiga. Ta on tilluke, kõik inimesed kannavad teda endas ja tavaliselt on ta kahjutu. Kuid neile, kelle immuunsüsteem on tugevasti räsida saanud, võib seen nimega Candida Albicans osutuda surmavaks. See siin on inimese mikrobioloogilise floora tavapärane osa, ütleb teadlane Bernhard Hube, kes uurib siini latsigi looduslike ainete uurimise ja nakkusbioloogia instituudi alla kuuluvas Hanscnelli nimelises instituudis Jeenas. Siin on umbes üks ja pool miljonit liiki, aga ainult 150 kuni 200 liiki on neist patogeensed ja võivad seega inimestel nakkust põhjustada, diab Hube. Igatahes ei ole siiani lõplikult selge, miks ja kuidas tahab seenest äkki mõrtsukas. Kõndida alpikantsi nimelist seent esineb inimestel väga sageli, räägib Hube. Seda võib leida kolmel inimesel, neljast seeni eluneb eelkõige limaskestadel ning tervele inimesele vaevusi ei põhjusta. On ka seeni, mis esinevad ainult väliskeskkonnas näiteks asbergillus. Fumigaatus eluneb lillemullas, kuid nende spoore hingab inimene iga päev sisse. Asbergilluse laadsed. Seened moodustavad sekundaar meta poliide. Need keemilised ained teenivad loodusesse vahelise kommunikatsiooni eesmärki või kaitsevad neid ümbruskonna mõju eest. Probleemsed on nad seetõttu, et osaliselt on nad inimesele äärmiselt mürgised, ütleb Hube. Nii näiteks tekitavad teatud asbergilluse liigid tugevalt kantserogeenset ainet. Ahvlatu. Ksiini kandiidalbicansi taoliselt seened kuuluvad niinimetatud oportunistliku seente hulka, räägib Hube. Kui inimese immuunsüsteem on nõrgenenud, võivad nad ka surma põhjustada. Just sellepärast seened muutunud haiglates ja intensiivravi osakondades oluliseks riskifaktoriks. Ohustatud on eelkõige inimesed, kelle immuunsüsteem on raskete haiguste, nagu näiteks vähi või aidsi tagajärjel kokku kukkunud või nagu organite siirdamise puhul ette tuleb. Ravimite abil tasalülitatud. Niisugustel juhtudel on seentel kerge organismi vallutada ja seda pöördumatult kahjustada. Candida Albikalise on väga kohanemisvõimeline diaBernhard Hube oma uuringute põhjal öelda. Teatud patsientide gruppide puhul kulgeb haigus pooltel juhtudel surmavalt. Veelgi ohtlikum on rängalt kahjustatud immuunsüsteemiga patsientidele asbergillus Vumigaatus 10-st patsiendist üheksa sureb nakkusesse lühikese aja jooksul. Suure suremuse üheks põhjuseks peab Huube asjaolu raviarstidel ei ole palju aega ega häid võimalusi nakkust seennakkusele tuvastada. Sageli oletatakse, et tegemist on tavalise bakteriaalse nakkusega. Ja kui seennakkus ära tuntaksegi, ei tea arstid ikkagi veel, millise seeneliigiga on tegemist, räägib Hube. Seeneliigi määramine võtab aega. Ennetavalt ravi on kallis ja seotud paljude kõrvalmõjudega näiteks ohuga neerudele. Lisaks on kasutatavatel laiatoimeliste ravimitel see puudus, et nad tekitavad patsientidel resistentsust. Õnneks ei kandluse üle teistele seeneliikidele, sõnab Hube. Seepärast kasutatakse nii uusi diagnoosimeetodeid kui ka uusi ravimeid. Tähelepanu pööratakse eelkõige usaldusväärsele täpsele diagnoosimisele, mida saaks argielus haiglates kasutada. Aga ravimid peavad seevastu täpselt sobima teatud kindlatele seeneliikidele. Teadlaste töös tekitab raskusi tõik, et seemnerakud on inimrakkudega sarnased ja ravimeetodite mängumaa on ahtake. Pealegi on seni liiga vähe uuritud seda, kuidas pöördub seente kahjutu kasvamine eluohtlikuks nakkuseks. Just seetõttu ei loodagi Bernhard Hube kiireid tulemusi saavutada. Me tegeleme põhiuuringutega, et selgitada välja mehhanismid, millega seened inimorganismi mõjutavad. Tahtsin veel tunni järgmine esinejana, ansambel hüüner lauluga Betlem on kõikjal. Koolitunnid on selleks aastaks lõppenud nii eesti kui ka saksa laste jaoks, aga järgnevalt räägime siiski pisut kooli teemal, mis on juba mõnda aega problemaatiline. Insenerierialad ja loodusteadused on ülikoolides populaarsed, koolis seevastu kiratsevad need pigem kõrvalainetena ka seepärast, et neid ei peeta oluliseks üldhariduse omandamisel. Kolmandik kõrgkoolide lõpetajatest Saksamaal on tudeerinud loodus- ja inseneriteaduslikke aineid või matemaatikat kuid koolides elavad bioloogia, keemia ja füüsika pigem varjuelu. Sellest annab tunnistust Isabelfon, Acereni ja Claus klemmi ümber koondunud haridusteadlaste rühma. Uuring piisatesti loodusteadusliku osa kohta. Uuringust järeldub, et loodusainete õpetajad ei ole ise ka päris veendunud nende ainete positsioonis üldhariduses. Erinevalt Saksamaast õpib 30-st tähtsamast tööstusriigis keskmiselt ainult neljandik üliõpilastest loodusteaduslikke aineid, Ameerika Ühendriikides aga veel vähem ainult 17 protsenti. Kõrge lõpetajate arvu poolest on Saksamaa seega rahvusvaheliselt ühel juhtivatest kohtadest, väidab uuring. Loodusteadused Saksamaa koolides ja kõrgkoolides. Haridusteadlased toovad ära rea fakte nende ainete tähtsuse iseloomustamiseks saksa haridussüsteemis. Nii näiteks moodustasid füüsika keemiatehnikaalased teadmised põhikoolide õpikutes 1970.-te aastate alguses 30 protsenti, 90.-te aastate lõpus aga veel vaid seitse protsenti. Viiendast kuni 10. klassini küünivad bioloogia, keemia ja füüsika täpselt teiste tööstusriikide keskmise tasemeni 10 protsendini õpetatavate ainete mahust kuid samal ajal jääb nende kolme aine kogumaht võrreldes 16 protsendise matemaatikaosaga ikkagi kõvasti alla. Ka gümnaasiumiosas ei leia keemia ja füüsika just suurt poolehoidu. 1990.-te aastate lõpus käis füüsika tonnides ainult seitse protsenti õpilastest Nordrhein-Westfaleni ja 14 protsenti sakslane Anhalti liidumaal. Ka uutes võrdlustöödes ja riiklikel lõpueksamitel arvestatakse nende ainetega kas väga vähe või üksikutel juhtudel. Põlgus loodusainete vastu peegeldub ka intervjuudes gümnaasiumi õpetajatega. Vastustes küsimusele, milliseid õppeaineid Nende meelest üldhariduse seisukohalt olulised jõudis bioloogia, saksa ja inglise keele, matemaatika ja ajaloo järel alles viiendale kohale. Talle järgnes füüsika. Isegi õpetajad, kes loodusteaduslikke aineid õpetavad, olid sellise järjestusega nõus. Seda üllatavam on tõsiasi, et hoolimata loodusteaduste vähe olulisusest koolides otsustab keskmisest rohkem õpilasi ülikoolis just neid aineid tudeerida. See saksa tööturul on ikka veel inseneridest ja loodusteadlastest suur puudus olevat selles, et Saksamaal on üldse liiga vähe üliõpilasi. Ainult 20 protsenti ühe aastakäigu õpilastest jõuab kõrgkooli lõpetamiseni. Teistes tööstusriikides on see näitaja koguni 36 protsenti. Uuringu autorite arvates ei aita piisava järelkasvu tagamiseks loodusteadustes nendel erialadel õppivate tudengite arvu suurendamisest. Pigem tuleks püüelda üliõpilaste koguarvu suurendamise poole. Bianka on meie saate järgmine esineja lauluga tähest, mis lööb särama pimedas öös. Nagu saate algul lubatud sai, meenutame täna seda, mismoodi on tekkinud kujunenud sakslaste jõulukombestik. Seda luuletust tunneb Saksamaal küll iga lapsi ja teab, et sellega mõeldakse advendipärga kuuseokstest ja karra või jõulukaunistustega nelja küünlaga pärga. Enne jõule süüdatakse igal pühapäeval üks küünal rohkem. Kuni lõpuks põlevad kõik neli ja jõulud jõuavadki kätte. Advendiküünalde sära sümboliseerib valgust, mille Jeesus maailma tõi. Advendipärga peetakse tavaliselt väga vanaks traditsiooniliseks jõulueelse ajaatri puudiks. Kuid tegelikult ei olegi see väga vana komme. See sai alguse nimelt alles 1838. aastal, teab rääkida giid Angeelika Mark Sobel, kes teeb Kölni linnas ekskursioone teemal advendi. Traditsioonid täiunud, tõstab. Põhja-Saksamaal oli üks evangeelne pastor, kes käis jõulueelsel ajal käsitööliste sellidele pärast päeva lõppu nende ühiselamises piiblit ette lugemas ja ütles igal õhtul ühe küünla. Kuni lõpuks kokku 25 küünalt ja jõulud olid käes. See hulk küünlaid läks aga päris kalliks maksma ja nõnda süütas too pastor järgmisel aastal küünla ainult pühapäeva õhtut. Evangeelses kirikutes levis säärane advendiküünla süütamise komme õige ruttu. Advendipärjad seati jõuluootele kõigepealt kogudustes, lastekodudes ja koolides, seejärel tasapisi ka kodustes majapidamistes. Pärast teist maailmasõda võtsid katoliiklased selle protestantliku kombe üleüldse saksa advendi ja jõulukombestik üsna võrdselt, nii evangeelse kui katoliku kirikutraditsioonidest läbi põimunud, seletab Angeelika markad soobel. Eks see, et nii maal kui ka linnas elasid katoliiklased ja protestandid läbi isegi mitte rangelt eraldunult aitas kaasa ka kommete segunemisele. Nii nagu katoliiklased võtsid omaks evangeelse advendipärja On protestandid hakanud seadma katoliikliku jõulukaunistust jõulusõime Jeesuse sündi kujutavaid figuraal kompositsioone valmistati juba 13. sajandil ning kuni 19. sajandini oli jõulusõim perekondliku püha keskpunktis. Kuni siis jõulupuu selle kõrvale tõrjus. Jõulupuud said endale kõigepealt lubada väga rikkad pered ja aadlikud. 19. sajandil seati seda juba ka jõukamatesse kodanlaste majja. Angeelika Mark Soopeal peab võimalikuks, et algselt ehiti jõulupuud 33 küünlaga vastavalt Jeesuse eluaastatele. Kõigepealt oli see aga protestantlik sümbol, ülestõusmise igavese elu jumalikkuse sümbol. Seevastu traditsioon lastele kuuendal detsembril Nigulapäeval kingitusi teha on katoliikliku päritolu Püha Nikolaus, peida aktsiis läikima, hõõrutud kingadesse ja saabastesse maiustusi ja väikeseid kingitusi. Muidugi on väga pikk jõuluturgude traditsioon, mainib Markt soobel kuid lisab, aga tänapäevaste jõuluturgudega pole ammustel küll eriti midagi ühist. Vanal ajal mindi jõuluturul eelkõige ostma peeneid komponent mida oli vaja pühade küpsetiste valmistamiseks näiteks igasugu maitsema aineid ja vürtse. Samuti sai sealt osta erilisi vorme saiade küpsiste tegemiseks, aga ka talvisel ajal vajalikke villatooteid. Koduste jõuluküpsetiste valmistamine enne pühi on siiski ka tänapäeval veel sakslaste poolt au sees. Sipsiste vormimisel helistatakse jõulumotiive tähed, kuusepuud lumememmed ja pärjad. Kõige kuulsam jõuluküpsetis on muidugist tollen, mille valmistamise traditsioon ulatub 14.-sse sajandisse. Saksamaale jõudis ida poolt, seletab Angeelika Marktsioobel oma kujuga peakse pidusaid meenutama mähkmetes vastsündinut. Hästi küpsetatud, siis tollel ongi selline kihiline, paksult tuhksuhkrut ja sulavõid vahel. Traditsiooniliselt on sees ka palju suhkrustatud puuvilju. Need olid tollel ajal väga kallid, mida lubati endale vaid erilisel puhul ja suurte pühade ajal. Laste jaoks on jõulueelsel ajal veel üks eriline asi advendikalender. Kui tänapäeval on kalendriluu kõik, kes teda ka enamasti šokolaadid mis peab lohutama pühade ootajat siis 20. sajandi algul, kui säärased ootamise kalendrid levima hakkasid olid luukide taga väikesed, pisut läbipaistvad pildid. Neid võis kalendrist eemaldada ning kleepida aknale või seada küünla ette nii et valguspildist läbi paistaks. Aga põhimõte oli ikka sama. Kui viimane luugika oli avatud, siis oli selge, et öösel on jõulumissa ja järgmisel päeval saab kingitusi. Homme saavadki lapsed avada advendikalendri viimase luugikese ja siis need kauaoodatud pühad saabuvad Tammast laulab imeilusast jõuluajast. Siis, kui aasta hakkab tasapisi lõppema, on aeg unustada rutt ja olla koos oma lähedastega. See on jõuluaeg. Nii laulab ansambel siller, talažercenjeeger. Ta poodi Kes ja Maggie song? Sonda svamm sess ja mahtlansans. Võib-olla on ta skill patriaalneri lõngad. Jõuludest iroolis laulab nüüd Hansi Hinter Seer. Neljanda advendi Deutsche Welle tund hakkab läbi saama saate vikerraadiopoolsed tegijad Õie Ristioja, Viivika Ludvig, Tõnis direlia, Piret Pääsuke soovivad kõigile meie kuulajatele jõulurahu hinge ja jõulusära silmadesse. Ilusat pühadeaega.