Tere, öine kuulaja algab saatetund valmis koostöös meediakeskusega, Eesti luterlik tund ja selle autor on Ene Pilliroog. See on üks sellistest saadetest, kus tahame kummutada meil mitukümmend aastat levinud müüti selle kohta, kuidas ristiusk Eestimaale jõudis. Ei, mitte tule ja mõõgaga, nagu koolides õpetatakse vaid ikka vaimuväega, mille tõestuseks on vanad vaimulikud rahvalaulud, kindamustrid kogu elamise viis, mille meile esivanemad pärandanud on. Seega olid need ühed hoopis teised vennad, kes meie maale vaimuvalgust tõid. Seda kõike silmas pidades tahame rääkida sellest kes olid näiteks systertslased. Milline osa Eesti kultuuriloos on Nikolaus Ludwig von Sincendorfil, kelle sünnistust täna möödub 300 aastat? 800 aasta vanuse Pilistvere kiriku pastoraadi is ajavad juttu Pilistvere koguduse õpetaja Vello Salum ja saatejuht Ene Pilliroog. Kor. Ta siiki, muu ka veel. Ega see ei peagi ääremaa ja sööda kuuleta üks ru põrnika Taavi siider. Ta ronis minu rännukotti. Sealt vaatas sulle ja reele mitu korda seinte ootaaži uue. Tiraaži pea abi. Ja ta olgu luurata, üks hõbe. Siit veel ka jõu puudub ta terri sekk ronis sinu rännukotile sealt, vaatas mulle ja reele korranud A ta sente. Oota. Ta seeria. Ja siin ta on nagu kuulata, üks väike, kui me liblika, see on ta viisiidervi. Ta lendas minema, suurem kott teele. Sealt vaatas sulle jää-äärele. Kordama sõitvate, oota asi. Kehra pea. Rahvas räägib, et Pilistvere olla Eestimaa keskpaik, kuidas selle asjaga lood on? Õpetaja Vello Salu. No kahtlemata Eesti pindala raskuskese langeb enam-vähem Pilistvere kihelkonna piirides, seda nii meetri või kilomeetri täpsuselt ei saa paika panna rannajoon küllalt keeruline. Aga kogu Eesti saared ja Setumaa ja Narva jõe tagune ala kaasa arvatud siis ta langeb siia Pilistvere kihelkonda ja ja see kivikangur on kah rajatud nii-öelda kõige kesksemad kihelkonna keskusesse. Selles mõttes on see olnud nii päevakorras, kus Eestimaa keskputa, kes on rajanud selle kivikangru rajamise idee ütles välja. Kivikangru tuleb luuleteatri Valhala noored tudengid. Aga siis idee sai alguse Hirvepargis 87. aastal, kus Pacle paraku kutsus üles kommunismiohvrite või stalinismi ohvrite mälestust jäädvustama. Ja tollal koguti seal Hirvepargis allkirjasid, kes seda ideed toetavad. KGB konfiskeeris need nimekirjad, aga see ärritas eestlasi üles ja siis sai nagu hoo sisse. Ja ligi aasta siis vältas diskussioon, mismoodi seda kommunismiohvri mälestust jäädvustada ja kuskohal. Ja kui öeldi välja, et kivikangur siis see ei sobi linna teha Mäelega toomemäele ja kalduti, et ta peaks Eestimaa keskel olema ja kui see välja öeldi, siis hakkasime meie tõsiselt asjaga pihta. Ja muinsuskaitse selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse partei olid nagu vedajad. Ja siis oligi, et 88. aasta hingedepäev teisel novembril oli siis tahtma koha pühitsus, risti ülesseadmine ja esimesed talgud toodiga esimesed kivid. Ja see oli erakordselt või. Üllatavalt rokist oli rahvast üle Eesti koos. Ja siis ongi nii, et nüüd on siis ta saab nagu 12 aastat juba seda järk-järgult ehitatud. Kas kivikangur endiselt inimesi rohkesti ligi kutsub? Jah see ei ole vähenenud, esimestel aastatel oli need aastat päevad küüditamisaastapäevad ja hingedepäeva tähistamine oli rahvarohkem, aga see on igal pool. Ärkamisaja esimene innustus, nagu on raugenud, aga samas turistide osakaal on tõusnud, nii et ta teadvustunud nii meie oma turistidele kui ka väliseestlased on siin ikka käinud. Nii et Pilistvere on Eestimaa keskpunkt ja ma ei taha siinjuures sugugi ära võtta seda, et Paide pidi Eestimaa süda olema, kui me seda märki Tallinn-Tartu maantee peal jälgime ja ikka ühte ja teistviisi sellest jälle mööda sõidame. Et kuidas kunagi olid lood need, kes punkti ja, ja südamemääramise lood. Lool südamega on nagu igaüks teab, et kordan, ta saapasääres kord on ta peopesal, kingitakse südant ja südame asukoht on ebamäärane. Eks paide püüapa nüüd regionaalset tähtsust tõsta. Aga et seal oleks Eestimaa pindala, raskuskese või Eestimaa keskpunkt, seal geodeesia ja geograafiat eirav asi, aga noh, võiks reklaamid jääks igasugust. Aga just pindala, raskuskeskme määramine on matemaatiliselt täiesti teostatav. Kui keegi tõesti aparaat meil ei ole õige. Eesti looduses 87. aastal oli need määramise kas juba avaldatud. Nii et ka seal on seal fikseeritud kiudiitide poolt, et ta on Pilistvere kihelkonnas. Raskuskese. Kui inimene tahaks nüüd tulla, inimene, kes ei tunne, kuskohas on Pilistvere näiteks ja kuhu jääb see kivikangru paik, et kuidas ta peaks sõitma, kuidas ta peaks tulema? No kui nüüd autoga tulla, siis Tallinn Viljandi maanteed pidi Paia teeristilt pöörata võhma poole üheksa kilomeetrit, siis on Kurla tee riist või Kurla küla, seal on ka bussi pealt mahatuleku võimalus. Ja siis neli kilomeetrit sealt lõuna pool on siis, või siis tulla rongiga võtma, võtmast on 14 kilomeetrit, Pilistvere, saad, saad ka bussiga edasi. Lõuna-Eestist tulles, siis on Põltsamaalt ära pööratas Viljandi suunas või võhma suunas ja seal on viidad väljas. Siis saab nii, et ta on Põltsamaa võhma vahepeal kumbagi poole on umbes 15 kilomeetrit. Kui järgset aktiivset ühiskondlikku elu siin inimesed võisid elada sajandeid tagasi No Pilistvere on muinaseesti nurme, kuna maakonnakeskus Nurme kuna maakond oli arenenud põllumajandusma juba muinasliiste ajal ja kirik on rajatud muinaseesti hiie kohta ja mis siin nüüd väga eripärane, ainulaadne on. Et kirikuaed on kaheksakandiline ja vana surnuaed on ka kaheksakandiline olnud. Mujal Eestis niisugust asja ei ole. Siin Mikk Sarv ja mõned teisedki, olite juba vanad eestlased, teadsid, et see oli keskpunkt. Muinaseestlastel oli ajaarvamine ja ilmakaarte määramine palju täpsem kui mõnel teisel rahvusel. Sest meil on erisõnad kirre kagu edel loode ja siis varakevadest hilissügis. Aastaajad on ollut ta kaheksaks jaotatud. Et noh, kuivõrd tõsiselt seda võtta, aga see kaheksa kandilisus on nii kiriku riistade osas väga levinud ja surnuaed on kohe selgelt kaheksakandiline. Et mingi keskpunkt on olnud. Ja siis edasistel aegadel, Nurbekuna maakond jagunes nagu kaheks kirikukihelkonnas põhjaosa oli nüüd siis Pilistvere kihelkond ja lõunaossa siis tekkis Kolga-Jaani kihelkond, et need ulatas nagu Järva Moservat Võrtsjärveni välja. Ja Pilistvere on eriti esimesel ärkamisajal olnud aga nii-öelda haridust hindav kihelkond. Et Aleksandrikooli peakomitee üleskutsele moodustati Pilistveres viis abikomiteed sel kihelkonna ulatuses ja iga kihelkonna elaniku kohta, Pilistvere rahvas annetas kõige rohkem Aleksandrikooli heaks. Nii taotleti eestikeelset kooli ja toetati ja kujulise lõhenemine Aleksandri peakomitees siis piliste abikomitee esimehed toetasid kurta. Nii et. Lühikest aega oli, kas Aleksandri kool, kui ta Põltsamaa noh, suleti, siis taasavati koos, nii et üks kümmekond aastat oli koos Aleksandri kool. Nii et paljud Üle-Eestilise tuntusega tas rahvusriigi rajajad, Pilistverest pärit Jüri Vilms on siin sündinud ja siin koolis käinud. Olnud siin mitmed mehed kes on siin üles kasvanud, nagu riigivanem August Rei, on Pilistvere kihelkonnast pärit kindral Kahlan Pilistverest pärit siis Eesti suurim töösturite dünastia puhk ja pojad on Pilistverest pärit ja nad on annetanud sil koolidel ja kiriku jaoks. Nii et üldiselt küllaltki arenenud piirkond, kui ärkamise algul oli Lõuna-Viljandimaa nii-öelda vedav või siis sajandivahetusel Põhja-Viljandimaa arenes kiiremini ja eriti ühistegevus, nii et põllumeeste seltsid arenesid siin esimene ühispiimatalitus tuss moodustati Pilistvere Imaveres siis Pilistvere laenu-hoiuühisus või ühispank oli hästi nii-öelda elujõuline ja tugev, niiet Tsaari-Venemaa võlgnevad meile veerand miljonit kuldrubla seal anud paberite näol. Ja nii, et ühispank ostis siin pankrotti läinud kooperatiivi ära, et oli mitme majaomanik ja nii et just ühistegevus seltsi tegevus oli väga tugev nii ärkamise ajal kui ka 50.-te aastateni. Aga siis sellest peale, kui nad kolhoosid loodi siis kuulutati Pilistvere, mitte perspektiivseks asulaks ja siis praktiliselt midagi juurde ei ehitatud. Rohkem Luutja lammutati. Mart Laar ütleb ilusti, et minister on hea näide, kuidas endisest kultuurikeskusest võib saada kolgas. Pilistvere koguduse hoonetest oli 17 hoonet, millest lammutati, lõhuti Nõukogude ora viljakates tingimustes 11. Nii et kase pastorat lammutati lõplikult 61. aastal ära, köstrimaja lammutati ära. Ja siis mitmed teised leerimaja lammutati ära ja kõrvalhooned. 41. aastal põletati Pilistvere abikirik ristil Käsukonnas ära. Nii et hävitustööd on rohkem olnud. Aga noh, tasapisi olemile taastama hakanud. Kirikust ka nüüd, kui hoonest kelle käed võisid küll laduda neid müüre ümber kirik on praeguselgi hetkel vana vana kivi. Müür Villem raami kindel veendumus oli, et Pilistvere kirik on ehitatud tsistertslaste vennaskonna poolt, et ehitusstiili või iseärasuste poolest. Ta meenutab neid tsistertslaste vennaskonna poolt ehitatud kirikud, nemad olid esimesed maaparandajad ja on ka ehituste juures võlvidepealselt kuivendus teinud. Külvi kannas on ühtviisi lülitid, nii et mitmed heitust detailid viitavad sellele ja misjonitöö algas siin või noh, koguduse rajamine algas aastast 1222 kiriku ehitamise kohta, täpsed alustuse ja valmissaamise aeg-ajalt ei ole, see võttis väga pikka aega, kui see kindluskirik lõplikult valmis sai. Aga niiet tsistertslaste vennaskonna poolt on seal rajatud ja ju nad olid asjatundjad, sest Pilistvere kihelkonnas on Eesti parimad mullad, nii et nad olid asjatundjad. Tõenäoliselt, et tatsan, siin oli arenenud põllumajanduse, maa ja tsistertslaste vennaskonna emaklooster, on Prantsusmansard, don Eesti aiandus ja sordiaretus saanud väga tugeva alguse või tõuke. Nii et see on kõige tõenäosem, mis, et nende mõnus nii Tartu ümbruse kui kasin piliste ümbruses on küllalt suur olnud, rääkimata siis Padise kloostrist ja selle mõjust põhja eestile. Ma usun, et kindlasti on inimesi, kes tahaksid lähemalt teada kes olid tegelikult systertslased. No seal kõige nii-öelda ökoloogilisem või loodussõbralikum vennaskond üldse nende põhimõte oli, et mungad elatuvad oma kätetööst. Mungakloostrid rajati veekogud, et et nad tegelesid ka kalakasvatusega maaparandusega, aianduse ja sordiaretusega ja nendel oli see vana põhimõttetöötaja, palveta nii, et see füüsiline töö ja vaimne töö olid ühendatud ja naiskloostritraati linnadesse naised, nunnad tegelesid siis käsitööga nyt, hoolitseti naiste eest. Et nemad saaksid nii-öelda keskuses olla mehed tegid maatööd ja olid. Need, kes viisid nii-öelda prantsuse põllukultuuri või tulaarimi skulptuuri Ida-Euroopas, nii et nende kloostrit need oli üle 700. Need olid nii Baltimaades kui ka Valgevenes, Ukrainas rääkimata Poolale. Kes olid need siis, kes ütlesid ja palusid, et palveta ja tööta ja loe vaimulikku kirjandust? Jah, see oli kolmas, on ise niisugune kirjanduse lugemine, nii et see oli nende põhimõte ja noh, seal on ka mitme teise vennaskonna põhimõte. Aga siis seda traditsiooni tuleb jätkata seal vajalik, sest jumal lõi inimesega kindla sihiga või sihtotstarbega. Ta pani inimesse teedeni aedavama rohtaed elama, seda hoidma ja harima. Nii et kui me tahame inimest defineerida, siis peame selle juures arvestada, milleks jumal inimese lõi ikkagi elukeskkonna eest hoolitsemine ja selle maaharimine. Nii et Sisters, laste vennaskonna traditsioon on seda põhiülesannet vast kõige enam täitnud ja ta meil, Eestimaa kirikutöötajatel tuleks seda selgemini veel esile tuua. Selles suhtes Martin lutergi võrdsustas põllumehe külvi ja künnitööd sama tähtsaks kui preestri missaohvritalituse, niiet Lutter toetas seda suunda. Ja ka vennastekoguduse rajaja krahv siinsel tarkvarasi oma mõisasse vennastekoguduse siuksed külad või kus perede kaupa elati, hariti põldu käsitööga. Nii et me näeme, et see vennastekoguduse liikumine ei tekkinud tühjale kohale vaid taastati pärast seda nii-öelda reformatsiooni segadust ikkagi need algsed põhimõtted, mis olid juba tsistertslaste juures ka Eestis vennastekogudus, levis küllalt kiiresti, sest mingil määral veel Tarzada hiljem see oli nendest lähedastest muukkadest vendadest ikkagi head mälestused ja mis just Uku Masing on rõhutanud. Jaanus Kärkna ja Padise kloostri Monkadest olid eestlased sest sinna koondusid need, kes tahtsid ikkagi jätkata seda maalähedast loodushoidlikku, põllumehe elulaadi ja ei tahtnud röövrüütlite palgasõdurina sea sulasteks saada. Ja just see, et ordu kevadel kui Eestimaavanemate elu kustutati ja meessoost järglaste kustutati, et siis nii-öelda meesliini pärijate eta maavaldused läksid ordu kätte ja ordu tegi sellist Hanastamist üpris tõhusalt Lõuna-Eestis Kesk-Eestis. Antaani aladel ta seda ei saanud teha, kuna seadused olid teised ja siis paljud eesti vanemad pantisid oma maade külad kinkisid kloostri ees, kui nad ise ära surevad ja ordu ei saanud siis niiviisi maid omastada. Ja see, need eestlased põletasid Padise kloostri maha, see ordu võltsinud. Niiet vastupidi, Padise klooster kujuneski orduvastase võitluse nii-öelda keskuseks, kus siis eesti soost Taani kuninga vasallid ühiselt püüdsid siis seda ordu rünnakut Põhja-Eestisse ja okupatsiooni, mida nad tegid nii tahtma, sellele vastu astuda. Nii et paljud asjad vajavad nii-öelda ümbermõtlemist ja kahju, et need ei ole veel Uku Masingu, need uurimused jõudnud täielikult trükki, aga seal on see ajaloo käsitlus palju nõnda sügavam ja tõepärasem. Nii et Eesti nii-öelda kirik peaks seda vennaskondade misjonitööd, mis enne saksa röövrüütlite tulekut on siin tehtud rohkem nii-öelda Huurima aluseks võtma, sest esimene Eestimaa piiskop folkoliga tsistertslaste vennaskonna piiskop jad tema piiskopiks määramisest on nüüd 835 aastat möödas, nii et ja ligi 100 aastat vähemalt on seda rahulikku misjonitööd olnud ennem neid röövrüütlite siiatulekut. Jah, et millegipärast arvatakse ikka, et Eestimaale on sõnum ei jõudnud läbi tule ja mõõga, et need asjad nüüd ka teistpidi käinud ei ole saanud sündida sellisel hulgal vaimulikke rahvalaule. Ei ole meie vanaema kirja kindamustrisse jõudnud, sellised märgid tule ja mõõga abil, need on ikkagi hoopiski teist teed mööda jõudnud. Millegipärast ei taha meie rahva ajaloost ja, ja inimesed, kes tegelevad selle ajaloo teatud lehekülgede valgustamisega ei taha kaduda see tule ja mõõgajutt. Tule ja mõõgaga tuli kommunism meile. Siin me oleme Pilistveres, kus on see üle-eestiline kommunismiohvrite memoriaal või genotsiidi ohvrite memoriaal? Seal faktiliselt arvuliselt tõestatud, et see kommunismiusk sunniti meile peale tõesti tule ja mõõgaga vägivaldselt kahuritorude ja reaktiivlennukite või tähendab hävituslennukite abil ja sõjalaevade abil, nii et siin on tohutu fotomaterjal, mis tõestab, et see on vägivaldne. Annekteerimine oli ja arvud tõestavad, kas, kui palju inimesi hukkus üle 22000 eestlase hukkus Siberis. Nii et see on tule ja mõõgaga tulnud. Aga mis kaugemale ajalugu on, Stalin oma veretöid püüdis õigustada just et keskajal on palju hullemaid või suuremaid veretöid korda saadetud. Nii on ka, et just nõukogude ajaloolased rõhuta vaat et ristiusk on tullut vägivaldselt. Aga missioni töö on olnud enne, kui ristisõjad välja kulutati. Baltima osas mere rannikul on Need vennaskonnad oma kloostreid rajanud ja nii-öelda habeleid eitandi ära Klaid ehitanud. Nii et ühelt poolt Prantsusmaa kaudu tuli ristiusk varem ja iiri kelti munkade misjonitöö on suures osas veel uurimata, mis Skandinaavia ja Eesti rannikualadel on olnud. Ja teisest küljest Kreekaga kaudu on juristi uskunud Kiievisse Kiievist põhja poole, kui ütleme, Kagu-Eestisse Setumaal. Ja see, mis Kreeka poolt tuli, seal ei ole kuskil tõestatud, et see on ja tallasel, noh, Pilistvere kirik on pühendatud Jeesuse esimesele õpilasele, Andreas ja Andreas peetakse nii Küütide või teema esiapostliks kui ka Šotimaa esiapostlik. Ja praegu on täiesti uurimata, mismoodi tema nüüd on saanud kahe küllaltki põhjapoolse maa missionäriks. Toomas Jeesus läkitas oma Ja ta saatis need oma õpilased 12 jüngrit, nii-öelda igas ilmakaarte, nii et palju andmeid viitab sellele, et Andreas on siin Baltimaade piirkonnas liikunud, aga noh, seda praegu ei saa nii täpselt tõestada. Aga näiteks laplaste juures Andres päev ja pärimused Andreasega üllatavalt kesksed. Ja väga võimalik, et misjonitöö on küll varemgi siin olnud, kui 800 aastat tagasi alates pulkust vedas, enne folkot on ka olnud. Nii et need kaugemad sajandid on veel läbi uurimata. Aga vaieldamatult. On ikkagi see niisugune rahumeelne misjonitöö, mida need aiandust ja põllumajandust ja kalakasvatust harrastavad vennad sealt Prantsusmaalt meile on toonud. Selle kohta on juba piisavalt materjali, et seda nimetada rahumeelseks misjonitööks. Krahh Sinter Tohvi nimi lipsas meil siit läbi. Kes oli too mees ja mis teda Eestiga sidus? No siin-seal Dorfon sele ta rahvale lähedase ristiusu nii-öelda veendunud levitaja Vi Minnas mõtteski võiks kasvat vorstiks teda nimetada kes püüdis ikkagi algkristlaste lihtsust taotleda ja ühendada inimesi selliselt ilma niisuguse kõrge Hierarhia jätta. Ja just tehase, mida Jeesus rajas, rajanud oma suguvõsa või isiklikku dünastiat, ei olnud tal perekonda ega troonib pärijaid. Ja kui vanas testamendis loeme, et ei ole hea, kui inimene üksi on siis ütleme, vana testamendi aegsed loomislugu seostatakse, on anda nii-öelda abielu ka, aga teine loominemisse Jeesusega kaudu. Looja tegi, olid Jeesus, rajas vennaskonna just vennaskonna tõeskonnad, on need nii-öelda kristliku Perekonnapõhivormid, et see munkade ja nunnade arvu kasv varasel keskajal nii hoogsalt ei olnud ajutine või nii-öelda kristuse kesksusest kaugel vaid just Jeesus ütles, et kes teeb mu isa tahtmist seal mu õde, vend, ema, nii et kogudus on kristlik, suur perekond. Aga veel tihedamalt liitusid inimesed vennaskondade veeskondadena ja siin-seal dorf just asutaski rõhu selle vennaskonna või vendluse vaimu kasvamisele. Ja ka Pan-Euroopa liikumise rajaja või teerajaja koodenovi kallergi ütlebki, et teine revolutsioon, mis on vendluse revolutsioon kristlikku ühiselu, põhimõtet ilma vendlusetav. Armastuseta ei ole mõeldavad. Ja pärast 50 aastat nisukest vennatapu ideoloogia rõhutamist, nii kui see klassivõitluse ja kodusõdade ideoloogia rõhutamisse lööda. Sotsiaalsus tarvinistlike põhimõtete juurutamist Eestis ongi just need ideed, mida vennaskonnad enne siinsel dorfi püüdsid teha ja mida siinsel dorf taaselustas ta avaramates vormides. See saigi nii-öelda eesti risti usustamise tugevaks aluseks, nii et vennastekoguduse liikumine Eestis levis väga kiiresti ja haaras väga paljusid ja ristiusk sai nii-öelda tõesti tõeliselt rahvalähedaseks. Niiet siin-seal on toetanud eestikeelse piibli trükkimist ja siinsete vennastekoguduste teket. Nii et vennastekogudus on väga palju teinud eesti kirjakeele arendamisel ja just rahva haridustaseme tõstmisel, samuti ka koori ja orkestri ette loomisel. Nii et see oli tõeliselt rahvalähedane, niukene, risti usustamine. Millal Eestis vennastekoguduste liikumine tekkis? No seda võime seostada pagamis koheselt siinsel dorfi tegevuse 1734 käis siis endorfiine ja juba siis oli tekkinud nii, et see levis väga kiirelt Saksamaalt siia, Austriast siia. Nii et 18. sajandil oli see vaatamata kõigile keelamistele ikkagi see laialdane vennastekoguduste tekkimine Lõuna-Eestis ja Põhja-Eestis. Kuidas elab Pilistvere kogudust täna? Kuidas rahvas tuleb kirikusse, kas mööda seda rohtunud teed peaukse kaudu või mööda kivi ideed külgukse kaudu? Toom Pilistvere koguduse elab nagu teisedki maakogudused. Kui vaadelda rahvaarvu kihelkonnas Pilistvere kihelkond oli üks protsenti Eestimaa territooriumist 450 ruutkilomeetrit siis selle kihelkonna rahvaarv on poole väiksem, kui ta oli enne teist maailmasõda, nii et rahvaarv on vähenenud. Ja urbaniseerumine. Nii kurb, see on ikka jätkunud, et et linna minnakse nii, et seal talude taastamise aegu nagu tuldi linnast maale, aga praegu on see põllumajandusolukord, nagu ta on. Et see eriti ära ei tasu ja siis majanduslik olukord on ka küllalt raske, aga siis peame vastu, sest peamegi inimesed olema ja oma maad ja loodust hoidma ja harima. Kristlase ülesanne maaharimine on ühte langevad, ükski linn ei ela ilma põllumeheta ära. Mis kirikusse tulekusse puutub, siis peasissekäik on meil põhja poolt küljest paeplaatidega tee rohtunud rada sai sisse võetud või müürsat maha võetud torni ehitamisega üheksakümnendatel aastatel. Algul need taastasime selle kõrge gooti stiilis tornikiivri kirik oli Adakatusega ja tornil oli tagatust 80 aasta. Et ollakse viiendal aastal, suure tormiga kukkus see tornikiiver kiriku katusele, purustas katusse, siis tihti häda katus tornile kui ka kirikule. Nii et see läänepoolne sissekäik ei ole kunagi kirikuliste lollused. Eesti Kõrgema kraana sisse sõitmiseks oli see vaja teha, niiet seal rohtunud rada on tegelikult kraanatee ja me tahame ka kirikule Peris katus peale ehitada, praegune katsel kolm korda madalam, madalam Mariaga kui algne koti kõrge katus. Nii et sealt on rohkem. Need kraanad ja autod sisse sõitnud. Edaspidi tahame selle müüri kella taastada, kui kirikul on katus peal. Aga peavärav on jahmil ja peasissekäik on meil ikka põhja poolt. Ja kui palju siis kunagisest seitsmeteistkümnest hoonest on praegusel hetkel kogudusel kasutada. No hooned, me oleme saanud tagasi, mis alles on, nii et. Kirik kaks kabelit siis rehehoone, mis on Valve Pormeistri projekti järgi mõeldud sellega kommunismiohvrite memoriaalmuuseumi jaoks ja siis on veel mõned väiksemad hooned taga, siis tegelikult on hävinud leerimaja köstrimaja ja abikirik ristil. Nii et praegu on meil hapnikku. Kuus hoonet või taluhoone, mis me ostsime juute ka, nii et seitse, kaheksa hoonet praegu. Ma olen uudistest märganud, et millegipärast armastavad noored Pilistveresse üsna sagedasti tulla ja siia pastaraatigi, kus ma praegusedki juttu ajame ja mida hoolega ehitatakse ka tänasel päeval ehitatakse. Et mis noori tõmbab siia Pilistveresse. Esimene vaimustus on möödas, kui nüüd piirid lahti läksid, kõik tahtsid läände minna ja reisisid ja naerma tahtsid tundma õppida, noh see on iseendast teab. Aga nüüd hakatakse hindama ka jälle ikka eesti omapära metsavaikust ja pilisterans, hästi rahulik paik Kesk-Eestis. Ja siin on nüüd kah midagi tehtud, mis kahtlemata igale noortele meeldib. Et kui siin ärkamisaja algul Viljandi praostkonna õpetajad koos arutasid peaks üle Browskondliku leerikeskuse tegema. Ja siis et noh, seal üks tingimus oli, et looduslikult kaunis kohas, kus saab supelda. Ja kui ma siis tolleaegse Viljandi praosti Joel Luha mäletasin, Pilistvere on looduslikult kaunis koht, siis tema vaatas mulle otsa ja musta sa valgeks ei räägi. Ja siis me piim pulkadest ette tegema. Siin ei olnud ühtegi. Sõrve Väike-Navesti jõe ülemjooks oli ja siis need soostunud heinamaade kohale me siis rajasime, väiksed järved või tiigid. Ja nüüd, kui on tiigid rajatud suhtlemisvõimalused palju paremad jaa, tikkide kaldale, siis taastasime selle pastoraadi, nii et ühte tehes lõime eeldused teise jaoks. Ja nii ongi, et see Pastrot olnud kujunenud. Nagu kah leerikeskuseks. Pindalalt päris suur, üle 500 ruutmeeter on põhikorrust, teisel korrusel on 14 tuba millest seitse on valmis ja seitse on tegemisel, nii et see on nagu võimalus paigutataks bussides rahvastaks laagritäis rahvast siia. Ja kui niisugused ruumid ja Maastiku, meil revolutsioon on tehtud, mis seda koha väärtust on tõstnud, siis? Ei ole sugugi nimetsin, tuntakse ennast hästi? Jaa. Me oleme ka kõiki neid töid teinud nii-öelda talgu korras ja siis laagrirahvale me anname ka ruume palju soodsamalt kui teised. Ja kes tahab, tasub nii-öelda tööga mitmed põhjused, aga minu arvates kolkapatrioodid me peame olema ja kus meie elame, seda, mis on maailma parim koht olemas. Ja kui tulla siia pastoraadi, siis värskelt tud puud lõhnavad hoovis ja siin majas praegusel hetkel pooleli olevad ehitustööd. Mingi puurimine tahab siit mikrofonist sisse murda. Aga kui kaua teie olete teeninud seda kogudust? Vello Salu. Et tänavu saab 17 aastat, need 83. aastal, kui KGB tahtis minust Järvamaal Järva-Madisel hambast lahti saada, siis pakuti pilistoretail mõisakülad. Ja siis nad Mõisakülas olles kirik põlenud. Aga pilister on mulle algusest peale meeldinud ja loodeti, et sonis nii kõrvaline koht, et eks endasse dissident subpahandust ei tee. Ja nii, et 17 aastat oleme siin tasapisi tegutsenud ja kui midagi nähtavalt muutub, see pakub rahuldust endale. Loodetavasti teistele. Kui teda on väga Vello Salum huvitava intervjuu eest mida te tahaksite meie kuulajatele tänases öös nüüd kaasa Öelda mõttesse. Et nendele kuulajatele, kes on väga mitmetes Vaevades ja eksi mõtetes ja. Nii õnnes kui lootusetuses. No ega muretsemine ja lootusetus kellelegi elu kergemaks ei tee. Ja kui masin ütlesin, et seal, kus meie elame, et see on maailma parim paik, seda ma ei mõtelnud, et kus mina elan, et see on kõige parem paik enda kohta vaid seda me saame igaüks enda kohta ütelda, et iga kodu on võimalik paremaks ja kenamaks teha. Iga kodukihelkond iga koduküla annab teha nii, et kõik keste maal elate, armastage oma kodu ja kodukihelkonda koduküla. Ja kui midagi nähtavalt ja mõõdetavalt olete teinud, siis on sellest juba jälle natuke rohkem kinnitust ja rohkem lootust. Nii et me usk peab väljenduma tegudes ja armastus samuti tegudes armastades oma kodu, armastame oma kodumaad. Nii et kui siin räägitakse eestlaste kaitsetahte nõrgenemisest, siis mõnes mõttes, see on nüüd ajastu nagu peegel. Aga teisest küljest tugev on, ja kaitsevõimele on see rahvas, kes oma kodu hoiab, kaitseb ja oma kodutalu harib. Niiet ärge loobuge maast, ärge loobuge maaparandusest või looduse eest hoolitsemisest. Ja mis on oma kätega tehtud, seda armastab ja hoiab inimene palju rohkem ja nii, et vajalik on seda maa armastust koduarmastust põlvest põlve edasi pärandada. Ilma selleta ei ole võimalik tunda kindlust üksikinimesena veelvähem rahvana, sest Jakob Hurt, meie nii-öelda rahvusliku liikumise ja ideoloogia rajaja ütlebki, et see rahvas, kes ei austa oma esivanemaid, oma esivanemate elutarkust ja tavasid, rahvas ei püsi kaua ja eesti rahvas küsib just selle tõttu, et sa maa, armastus, koduarmastus, esivanemate elutarkus on olnud senise püsimise aluseks ja seda peaks jätkama ka põlvest põlve. Pilistvere koguduse pastoraadi sajasid jutuõpetaja Vello Salum ja Ene Pilliroog. Saati seadis kokku helirežissöör Külli tüli ja kuuldud saade valmis koostöös meediakeskusega. Eesti luterlik tund. Kuhu süda, ärka üles ja kiida loojat lauldes, kes kõik head meile KVA voore ka on, aga no kui ma siin pean saama sülle, ütlesin, mine, saatan, ta teenis, ta viidi, saa piiskee ta jääraag. Et siin mu laps sind kaitsen. Ei saa kah juude aasa pääl. Suusuuna tõeks on, ma kuulen päeva näinud. Ei ta saan kuuli, ümbariaasi hääli see ees, nüüd siin ma suurt, no sul on surnud riigina ka viisi ja liivaviisi. Suur rõduuks ja. Muu söödavate pliks sul suus sind hoidku, et taeva poole kuu enda ka. Ja nii ka lõbu ja Vatla hullude, kes kõik head meile ja voore peen ikka, aga no.