Keskprogramm tere, öine kuulaja algavas saates Ristteel oleme stuudiosse palunud noore kirikuõpetaja Märjamaalt Illimar Toometi, kes mitte just väga palju aega tagasi tegi ühe oma väga olulise valiku tema eluteel Muhu Maardus Märjamaale. Saatejuht on Ene Pilliroog ja tänases saates kasutame õhuld Fildi muusikat. Ja saade on valminud koostöös meediakeskusega. Eesti luterlik tund. Tere, Illimar Toomet rõdule. Nagu ütlesin, oled sa praegu Märjamaa kirikuõpetaja, aga hiljuti mitte just väga palju aega tagasi sõitsid seal mäluristteel ja tegid valiku Muhumaalt Märjamaale. Miks? See on küsimus, mida Muhu ja Pöide koguduse liikmed, kus vaadata, eks olin, on ilmselt korduvalt küsinud minu käest, kui ise selle üle juurelnud ilmselt ka omavahel arutanud. Ja ilmselt on nad ka mingeid vastuseid leidnud. Minu jaoks oli see valik lihtne sest. Ükskord ma sattusin Märjamaale. Keset ööd võib-olla samal kellaajal, kui see saade eetrisse läheb. Ma ei teadnud, mis koht see on ja ma tundsin, et siin oma kodu. Mitu päeva hiljem uurisin, et kust sissesõit läbi läks ja miks me seal kinni pidasime. Ja kui hiljem sain Märjamaale kutse kandideerida õpetajaks, siis minu jaoks on küsimus ei olnud. Et õigupoolest see valik oli tehtud juba enne, kui midagi kogudusest teadsin. Mis oli siis see, mis sellise erilise ja kordumatu ja samas äratuntava kodutunde andis? Oli see selline rahu südames või kindluse? Jah, selline jah, rahu südames on võib-olla õige sõna ja muidu oli õhtu nagu õhtu ikka. Aga see oli selgelt äratuntav tunne. Ja see jäi meelde sellepärast et see tuli nagu ootamatult ja samas ka läks, kui sealt mindud sai. Nii et võib öelda, südame hääl. Ja millal see siis nüüd kõik oli? See oli möödunud sügisel minu puhkuse aegu. Ja tööle suunati sind, millal. Kas kirikud ei ole üldse Märjamaale? Valimiste protsess koguduses algas käesoleva aasta alguses. Ja kestis üsna mitu kuud. Nii et aprilli algusest ma olen sealse koguduse õpetajaks õnnistatud. Nüüd siis juba kolm kuud saab täis varsti. Nii et on õige vast küsida, et kas tookordne sügisene tunne, kodutunne kodutunde leidmine oli õige tunne. Ma ei ole otsinud seda tunnet uuesti olemas. Ma tean, et ta on olnud ja sellest piisab. See rahu on kuskil all olemas? Jaa? Jaa. Selle pealt tuleb edasi minna, otsida, avastada, et mis koht see siis on, kuhu ma elama olen sattunud. Tavaliselt inimesed vaevlevad teatud oma eluotsuste juures oma ristteel seistes eta ei juleta maha jätta vana ja hüpata sinna uude. Et kas vana mahajätmise valu oli ka tugev, kuigi, ütleme kodu leidmise tunne oli olemas ja see oli nagu tõukejõud. Aga nüüdse mahajätmise tunne No see on pikk lugu, sellepärast et ma olen mahuse pöida sulanud õpetajaks. Kuus aastat enne seda veel aasta praktikant. Ja äramineku plaanid on õigupoolest juba paar aastat pikad. Umbes poolteist aastat tagasi kandideerisin Kuressaare kogudusse. Õnneks täna võin öelda, õnneks mind sinna ära ei valitud. Kogudus on parema valiku teinud. Pakkumisi on olnud mujal mujalegi. Nii et nüüd ma olen vaadanud ringi ja otsinud ja mõelnud, kuhu võiks minna. Ja selles mõttes ei olnud see lahkume, ootamatum olla. Ja koguduselegi andsin puhkuselt naastes möödunud aastal juba teada, et poole aasta pärast ma lähen ära võib-olla. Et see andis mulle võimaluse selle mõttega harjuda ja kogudusele. Aga ma mäletan selgelt veel nädal enne ärasõitu üle Väikse väina tammi sõites autoga mõtlesime. Mu jumal, mu jumal. Kas tõesti sõidame need viimaseid kordi siin sedamoodi? Ja siis järsku lõi südamesse see lahkumise kurbus, mitte kibedus. Aga pisut selline nukker ja, ja mõnus tunne, natuke. Väga armas kant, on see Muhu ja Pöide kant Saaremaal. Kuidas siis kirikusüsteemis on, et ei määratagi õpetajat kohale, vaid et kogudus saab valida õpetajad, sain ma õigesti aru? Ema kirikus on väga erinevaid võimalusi. Kirikuseaduse järgi tõesti, kui õpetaja koht vabaneb koguduses, kuulutatakse vabaks. Kõigil, kel piisavalt haridust ja kirikuvalitsuse luba olemas, võivad kandideerida, üks valitakse välja. Aga on kohti, kus valiku tegemine koguduse poolt ei ole kõige otstarbekam või kogudus ei oska valida. Ja on sel juhul kirikuvalitsuse otsusega määratud kedagi sinna või tänna. Ja ma ei ütleks, et kirikus on need nii-öelda sõjaväeline süsteem. Mulle kui koguduse õpetajale on kah see küsimus esitatud, et noh, et kas teil nagu sõjaväes antakse brikaas ja tuleb minna? Ei ole päris. Aga muidugi võib tulla olukordi, kus vaimulikule tehakse tema vaimulike ülemate poolt ettepanek, mida ei ole sobilik tagasi lükata. Aga alati arvestatakse ka vaimuliku perekonnaga. See ei ole nii liikuv üksus kui üksik inimene. Kas sina oma sünnilt oled muidu mandrimees või saare mees? Ma olen Kagu-Eestist keskeltläbi pärit. Nii et nüüd oled sa siis kolm kuud olnud Märjamaal ja me kuulame järgmist, Mike Õudvildi lugu ja ma usun, et kindlasti sa tahad sellel ajal veidi üle vaadata oma uue koguduse, oma uue kodu, Märjamaa kiriku ja koguduse ajalugu, sest kolm kuud on selline paras aeg, et jõuad ehk juba mõningate inimestega nii nägupidi tuttavaks saada. Meie stuudiokülaline on tänases keskööprogrammis Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet. Märjamaa, mis maa see on ja kus see on? Kui ma muhust ära hakkasin tulema siis räägiti mulle üsna vastuoluliselt, ühed ütlesid, et et see nime järgi juba märg maa ja teised ütlesid, et see just sellepärast sellise nime saanud, et seal kogu aeg kuive põuane on. Ma olen püüdnud uurida seda asja ja leidnud kirjandusest täpselt samamoodi kahte moodi väiteid. Ja mõnekuine elukogemus seal ei luba veel üldistada. Eriti kuna mul oma peenramaad ka ei ole ja ja sellepärast ei, ei taipa võib-olla kogu aeg taevasse vaadata. Aga see koht asub Tallinnast Pärnusse minnes täpselt poole tee peal suurest maanteest paar kilomeetrit kõrvale pöörata. Märjamaa on tegelikult vana Läänemaa osa. Ja Haapsalu jääb umbes 70 kilomeetrit Märjamaast lääne poole. Sealt saab ilmselt sama lihtsalt kui Haapsallu Viljandisse. Nii et peaaegu Kesk-Eesti, aga samas nagu Lääne-Eesti. Praegu ta kuulub küll Rapla maakonda aga kui nüüd haldusreform tuleb, siis on see saatus ilmselt segane. Millise maa alla ta täpselt kuuluma hakkab? Kas sellest Märjamaast on ka kunagi ehk pikemalt või huvitavalt kirjutatud ilustlikult või? Ma võtsin siia saatesse kaasa ajalehest poeg 1902. aastal kirjutatud kirjelduse, missugune see Märjamaa tollal välja paistis. Märjamaa Miss Tallinn-Pärnu maantee ääres aga Haapsalu maakonnas Läänemaal on ennast 20 30 aasta jooksul nõnda suureks muutnud, et emale ka juba alevi nime antakse. Kuna aga seal ennemalt muud ei olnud kui luteri usu kirik Üligena puudega ilustatud matuseaiaga, mis kiriku ümber on kirikust mõnisada sammu eemal kirikumõis, mida ka kena puiestikk ilustab. Märjamaa vana koolimaja, üks väikene majakene, mõned poed ja kõrtsid, viimaseid viis tükki ja muud, mis kõik poed ja kõrtsid sees, mõisnikud omad olivad. Kuna aga viimasel ajal ka muud inimesed sinna majasid, ehitavad ja kauplusi asutavad. Praegu on tema pikkus ligi kolm versta ja kui veel orgita mõisa, mida liignimega Rosenthal ei kutsutakse ka hulka loeme siis on tema pikkusele kolme versta. Kõige oma suuruse ehitustega annab ta Märjamaa nime, mis sellest tuleb, et kirik sellenimeline on, aga ometigi ei ole kõik alev mitte Märjamaa omandusega tema maa pääl. Sinna tulevad pääle Märjamaa veel mitme mõisa maad kokku, nii kui Haimre kasti sõtkela mõisate maad, millede omanikud kõik sinna majasid ja asutusi kõige rohkem ikka kõrtsid on asutanud. Majad pole nimetatud alevis mitte tihedalt, nii kui mujal olevites, vaid lõige Harvikult mööda maantee äärt ehitatud. Kui Tallinna poolt nimetatud alevisse sõidad, paistab sulle esimeseks silma orgita mõis oma ülitoreda lustimetsaga. Ennemalt võis seal ka peatada, sest seal üks suur pink ja kena maja, mille nimi oli trahter. Aga nüüd on ta Monakate majaks ümber muutunud, ainult pood on veel alles jäänud, mis trahteriga ühe katuse all on? Selle trahteri nüüdse Monakate maja ees peetakse ka kaks korda aastas laata, kus ennemalt hirmsat kisa ja kära kui ka peksmist ja riidu kuulda oli. Aga nüüd kost rohteris enam viina ei ole, saab Laart Vistvagasemalema säält üks verst maad, edasi tuleb sulle, eks maja vastu, kust võid endale sooja ja värsket saia saada, see on pagarimaja, mis orgita mõisamaa pääl seisab. Pagarimaja taga on Märjamaa kihelkonna uus matuseaed mis 1881. aastal pruukimisele võeti. Seal on ka veel muid majasid, nii kui tuuleveski ja Möldri elumaja. Kas tänaselgi päeval on alles need pagarimajad ja siis rohkesti kõrtse? Ma ei ole täpset statistikat teinud, palju Märjamaal kõrtsid on. Aga tänasel päeval on see külavahe, ütleme üks poolteist kilomeetrit pikk pluss veel orgita. Külamised Märjamaast pisut Tallinna poole jääb. Ja mina imestasin Märjamaale elama asudes küll, et küll seal palju ärisid ja kaupluseid on. Ma ise ei jõudnud üle lugeda, aga üks sõber käis külas ja tema oli siis üle vaadanud need ja ta ütles, et, et pooleteise kilomeetri peal 38 poodi kõrtsi ja muud asutust. Nii et see on täitsa hämmastav kontsentratsioon. Minu arvata. Ju siis on ka inimestel rohkesti tööd et üleval pidada seda suurt ärilinna. No ilmselt on tööd kuigi noh, põllumajandusasutused suuremad enam ei toimi, nii nagu endistel aegadel. Põllukuivendus samal määral ei ole, kui mõista, Märjamaal oli suurepete Märjamaal toodeti mööblit omal ajal. Need on sellest palju väiksem puidutöökoda järgi jäänud. Nii et ma ei oskagi täpselt öelda missugune siis oleks see põhiline tööala, millega määramal tegeldakse. Seal on olemas suur gümnaasium. On olemas valla ja alevivalitsus, ühes külas. On palju poode. Ja palju poode ja üks kirik. Kaks kirikut, õigeusu kiriku varemed on küla teises servas. Ma ei tea täpselt, kui kaua ta tühjana seisnud, aga see on üsna trööstitus olukorras. Need vist juba paarkümmend aastat. Ja Tallinna poolt tulles jääb tee peale. Märjamaa Maarja kirik, millest ilmselt ka Märjamaa oma nime on saanud. Maarja kirikust maarjamaa. Ma mõtlen kallati neid kirikute nimesid, et kuidas, kuidas on neid küll pandud ilmselt kiriku pühitsemise päevaga seotult, et kelle päev näiteks või, või, või veel mis on see, mille põhjal kirikutele nimed pannakse? Küllap Maarja kirikuid on Eestimaal palju. Ma ei oska praegu öelda, kui palju täpselt just. Aga ma esimest kordan kihelkonda mainitud 1364.-st aastast. Aga arvata võib, et kirik oli seal juba varem ja võib-olla praeguse kivikiriku asemel oli mingi puukirik. Aga sellest teavet ei ole ega ka sellest, millal ja kuidas täpselt oma nime on saanud. Aga mida raamatut targad raamatud ütlevad Märjamaa kiriku ajaloo kohta, et arhitektuuriliselt näiteks missugune on selle kirikupaik Eestimaa kirikute seas? Minu oma kogemus on see, kui ma Märjamaale jõudsin. Esimest korda ma vaatasin, see kirikut torn meenutab kangesti Pöide kiriku oma. Ta on ehitatud kindluskirikuks nii nagu Saaremaal, pöideski. Seal ma elasin viis aastat, sellepärast see torn jäi hästi meelde. Ja kui hiljuti käisid mul ühed sõbrad külas ja küsisite enne Märjamaale jõudmist, missugune see kirik on? Ma ütlesin, et ta meenutab natuke Pöide kirikut. See, kes pöidel käinud on, see teab, et veerand kirikust on ilus ja kaunis ja ülejäänud on varemetes ja mu sõbradki olid üsna ärevil, et missugused varement neid siis vastu võtavad. Aga Märjamaa kirik on hästi korras, eks alati on hoone juures mingeid töid teha. On gooti stiilis kirik. On öeldud, et siseproportsioonide poolest kõige kaunim Eesti kirik. Eks ilu ole maitse asi ja ja mõnele meeldib üks mõnele teine. Ta on ehitatud 14. sajandi keskpaigas. Põhjapoolsel aknaid ei ole, nii nagu tol ajal kirikutel kombeks oli. Sinna võlvide peale sai sõja ajal peitu pugeda. Torn ehitati hiljem. Ja nüüd on ta aastasadu kogudus nõnda teeninud. Kas orel on äraütlemata halvas olukorras? Võib öelda, et mängimis kõlbmatu kirik vajaks uut orelit, aga see on üsna kallis ettevõtmine. Kuidas tänasel päeval rahvas kirikusse tuleb, on teenistused igal pühapäeval ja kes õpetajat ootavad? Teenistused on igal pühapäeval hommikul kell 11. Ja Ma olen nüüd kolm kuud ainult olnud. Keskeltläbi on kolm 40 inimest mõnikord natuke rohkem, mõnikord natuke vähem. Et raske on öelda, mispärast ükskord tullakse ja teinekord jäädakse ära. Kas sulle on tundunud, et inimesed on tulnud uut õpetajat vaatama või on tulnud nagu ikka pühapäeviti jumala sõna juurde? No ma arvan, et nad on uue õpetaja juba ära näinud ja ma tean küll, et ilmselt kirikuõpetaja teab küla paremini kui õpetaja küla tunneb diver, kui ma nii vähe seal olen olnud. Aga eks enamus kirikulisi on siiski vanemaealised inimesed ja enamus neist on naised. Ilmselt see statistika kehtib väga paljud Eestimaa luterlikku koguduste kohta. Aga seal on ka noori, käib kirikus ja seda on rõõm näha. Et kunagi ei ole sellist tunnet jäänud, et need on ainult vanad kirikus. Aga ei ole ka kunagi nõnda olnud, et ainult noored. Aga ma olen liiga vähe seal olnud, et kogemust nõnda üldistada. Just nimelt jõudsid näiteks kooliaasta lõpuks sinna, nii et see kogemus sul vist puudub. Kas kool on tõrges kiriku suhtes või? Ma ei ütleks, et kool on tõrges. Ma ei tea. Täpselt nüüd, missugune oli eelmise õpetaja Priit romoti suhe kooliga. Eks ta vahepeal seal käis, aga seeläbi käime väga tihe ka, ei olnud. Ma usun, et koolil on kindlasti huvi nii nagu lasteaeda telgi seoses suuremate kirikupühadega kiriku ja kirikuasjade vastu. Ja loomulikult sel juhul on kiriku uksed ikka avatud. Ülestõusmispühade paiku käis Märjamaakoolist nooremate klasside rühm kirikus ja ma usun, et neil oli üsna põnev seal ringi vaadata. Kas sul uue noore õpetajana on ka tugivanemate koguduse liikmete poolt selles mõttes, et kirikut kui hoonet aidata igapäevaselt korras hoida? No ega õpetaja vist ei suudaks ega jaksakski koguduses kogu orkestripille nii-öelda mängida. Märjamaa eelmine õpetaja Priit Rannut, kes nüüd juba üle 80 aasta vana Tema oli kogudusele isa eest, nii nagu mullegi on öeldud. Priit Raamat on need 82 aastat vana ja mina olen 28 aastat vana ja mulle öeldi, et ma olen neile nüüd poja eest. Aga töötegijaid on seal peale, minugi kirikus on perenaine koguduse majas on perenaine, kes ühtlasi kantseleitundidel teinekord abiks on. Pühapäevakooli õpetajad ja neid töötegijaid on veel. Kas sa oled jõudnud juba lugeda Märjamaa kiriku võim ajaloo kohta seda, et nendes saadetes oleme ikka rääkinud selle paikkonna kuulsatest nimedest, kes seal on kunagi elanud, mida nad on Eesti kultuuriloole andnud kas on sul üles leitud juba märkmete seast mõningaid eriti tähtsaid inimesi? Märjamaa ei suuda võistelda ilmselt kullamaaga. Või ei suuda võistelda Raikkülaga, mis on teisel pool Märjamaad. Märjamaal ei ole olnud, et Eesti kultuuriloos väga suurt mõju omanud kultuuritegelasi või kirikuõpetajaid. No kui nüüd vaadata tänast päeva, mida ma nüüd rohkem tean või tunnen siis muhust ja pöidest Märjamaale tulles torkas silma või pigem kõrva. See, kui palju seal koore on külasem või alevis on üsna mitu suurt koorimuusikakool, pasunakoor või isegi mitu pasun ansamblit vist. Nii et muusika, tegemist on tänasel päeval palju ja see teeb küll rõõmu sest muhmuse pöides, mis need pisut väiksemad maakohad on seal teinekord panin ka tähele, et maainimene ei jõua lihtsalt käia kooriproovides või lauluharjutustel või siis midagi veel rohkemat ette võtta. Võib-olla vabariigi taasvabanemise järel oli kultuurielu aktiivsem, aga need ajapikku on see pisut madalamaks jäänud. Märjamaale jõudes torkas tõesti silma see kultuurielu aktiivsus. Nii me kuuleme nüüd jälle muusikat ja seejärel tahaksin ma teada kuidas peaks kirik hoidma oma uksed lahti, et inimesed ikka julgemalt sealt sisse võiksid astuda. Et kirik, mis ka Märjamaal seisab bussipeatuse ristteel oleks selles mõttes kutsuv. Et inimene läheks mitte mööda, vaid valiks ikka selle teeotsa, mis juhataks kiriku poole. Et kuidas see valik peaks toimuma, et inimene astuks kiriku poole, mis teda seal ootab ja miks ta peaks seda tegema? Keskööprogrammi stuudios on Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet. Enne seda, kui me räägime, miks inimesed peaksid valima selle teeotsa tee ristil seistes, mis viib kiriku poole või siis ma sinult, et miks sina kunagi tegid selle valiku. Et sa valisid kirikuõpetaja tee. Ma olen pärit võib vist julgelt öelda ateistlikus perekonnast? Ei mu isa ega ema minu teada ei ole kirikusse kuulunud. Ja nad ei ole lapsena ka mind kirikusse viinud ja samamoodi vanavanemad. Aga kaheksandate aastate lõpus, siis kui ma ise olin paras teismeline. Ja ilmselt keeruliste ja raskete elu küsimuste ees. Mis mõte sellel kõigel üldse on? Elul ja olemisel. Ja ühtlasi oli Eesti vabariigi taasiseseisvumise aeg? Siis ma sattusin ühte kirikusse piiblikursusele. Tundsin huvi pisut filosoofia vastu ja tahtsin piibli raamatut ka saada oma riiulile. Ja seal lubati, et kui kursus läbi saab, siis saavad kõik piiblit ka. Aga kursuslasi oli 200 ja piibleid oli 30, nii et meieni ilma Ja siis kutsus üks sõber noortekoori laulma. Kirikusse. Ja tema oli kohe esimeses proovis piibli saanud. Ma mõtlesin, ma siis lähen ka. Ma tahan seda raamatut saada. Läksin laulma ja tõesti saingi piibli üsna kohe. Nii et võib öelda, ma olen kiriku juurde tulnud puht materiaalsetele kaalutlustel, et saada endale üks raamat. Ja võttis aega pool aastat võib-olla isegi rohkem, kui ma hakkasin mõistma, mis mõte ja sisu on endale, olgu see lõpupalvet tal kooriproovides. Mis tähendus on altaril. Ja et jumal on olemas. Võimalus minu jaoks kiriku juurde tulla sellisesse noorte seltskonda, kus keegi ei nõudnud sellelt esimesel päeval, et sa peaksid oskama palvetada või et sa peaksid üldse millessegi uskuma. Kas sinu kodu ei tahtnud sind päästa sellelt teelt, kuhu sa oled läinud? Ei ole. Mul ei ole vanematega olnud teravaid vaidlusi sel teemal. Missugune tee nüüd minu jaoks õige peaks olema, kas usud? Ei, on see õige tee. Aga noh, ma mõtlen küll pisukese kahetsusega peale oma selle noorpõlve kangusele kui hoolimata usust oli vanematel vaja ikka vastu hakata, teinekord mõnigi sündmus on meelde jäänud tollest ajast. Aga tänasel päeval mu ema on juba surnud, aga isa saa leppinud sellega, mis mu amet on ju? Ma ei oska tema hinnangut öelda. Ja nüüd siis see küsimus, mida ma ennist enne muusikapala sulle esitasin. Et miks peaks tänasel päeval üks inimene tee ristil seistes astuma sinnapoole, kus kirik kõrgub? Sa enne ütlesid, et Märjamaa kirik on bussipeatuse kõrval või bussijaama kõrval sinna lähedale tulla. Ja On küll. Aga vist peab paika see tõdemus, et kirik võib-olla kui kaugel tahes tähtsam on see, mis seal sees toimub. See paneb inimesed liikuma ja toob nad kirikusse. Mida kirikust leida võib või mida otsida? Minu kogemus on, see kirikus võib kohtuda tõega. Kui sedasama suure algustähega öelda. Kogeda ennast ja kogeda seda, et hoolimata sellest, milline ma olen Kellega kohtudes ma vaatan, kui peeglisse ja, ja saan aru, mida ta tahab, et minu juures muutuks või toimuks? Aga kirikusse tulnul ei tarvitse see kogemus nii elav olla, iga päev. Ilmselt ka usustajaid teha rutiini, teatud palved, teatud ajal. Teatud toimingud, teatud meelelaad, ilmselt sellepärast ka piibel ütleb, et me vajame iga päev meeleparandust. Tähendab iga päev uuesti küsima, et mis mõte on elul. Kellesse ma siis usun? Miks ma kirikusse olen tulnud? Tean ühte inimest, kes lükkas ja lükkas edasi oma Blairi õnnistuse päeva. Ta ei julenud astuda selleks üle kiriku lävepaku, tema jaoks oli see pakt nagu kõrge ja ja ta ta pelgas väga paljusid asju. Ja üks kõige olulisem asi, mida ta pelgas, oli see, et kujutad ette, ma ei teadnudki, et piibel ei pea peas olema. See oli üks asi. Neid asju oli veel, mis teda väga isiklikult puudutasid. Kuidas sulle tundub? Kas meie kirikute lävepakk ka on kõrge või on see tehtud ootavaks ja kohasemaks igasugustele sisseastujatele? Raske üldistavalt öelda. Oludest tingituna võib mõni väike maakirik olla enamus ajast üldse uksed suletud ja kogudusemajake kinni, nii et raske on leida sealt mingit tegevust endale koguduse sees. Ja samas teine kogudus, mis on suuremas keskuses saab oma uksi rohkem lahti hoida. Kas lävepakk on kõrge? Ma arvan, et iga tulija ise kogeb seda isemoodi. Mõnikord ilmselt peab midagi sees olema. Väga palju liikunud. Et kiriku lävepakk ei tunduks kõrge. Aga samas on, kui kiriku uksed lahti on, siis võib alates sisse astuda keegi ja välja. Alati võib tulla ja kuulatada. Kas täna on siin minu jaoks midagi? Kas täna siin minu jaoks kedagi? Hiljuti ühes programmi nõukogus kogesin ma sellist asja, et saatekavast oli jutt, mida panna paralleelis jooksma ühe Kindla kristliku saatega. Ja täiesti heatahtlikult arvati, et jaa, väga sobivad oleksid need kristlikud saated üle pühapäeva vaheldumisi ühe sarjaga, mis on suunatud puuetega inimestele, et sihtgrupp on ju sama. Kuidas sa kommenteeriksid seda? Võib-olla nõnda ütleja peaks neid saateid väga hoolega jälgima. Neid mõlemaid, nii puuetele, suunatuid kui ka inimestele, kes otsivad oma usulistele küsimustele vastuseid. Võib-olla Ta saab pisut targemaks, et õigupoolest on see elu ise, mis nendest saadetest vastu tuleb. Et ka puuetega inimene elab, elab täisväärtuslikku elu, vähemalt tahab elada. Et usul on öelda mitte usklikule inimesele midagi sellist, mida ta võib-olla argielus ei koge. Head vaatamist siis või kuulamist. Ja selleks ju meedia on need kuulata-vaadata-lugeda. Ma tänan sind. Illimar Toomet, Maarja koguduse õpetaja, Märjamaalt. Tänane saade ristteel on valminud koostöös meediakeskusega Eesti luterlik tund. Ja oma saadetes tahame iganädalaselt olla koos teiega. Head kuulajad. Tänane saatejuht oli Ene Pilliroog ja meediakeskuse toimetuse telefoninumber on Tallinnas kuus 314 311, aadress, kiriku plats kolm, 10 130. Me olime tänulikud kõikide küsimuste, mõtete, soovide ja soovituste eest. Tänaga heade.