Kirjandusteadlane Erna sirac Te olete pikki aastaid pühendanud Marie Underi loomingu uurimisele. Te olete Underi juhtivuurija Eestis. Aga on teil meeles, kuidas te isiklikult temaga tuttavaks saite? Ma tutvusin Marie Underi ka Tallinnas, 30.-te aastate lõpul olin parajasti ülikooli lõpetanud ja olin asunud elama Tallinna. Underi Jantson elasid siis juba nõmmel oma majas. Underist jäi mulle mulje kui väga tagasihoidlikust ja avalikkuse peediklikust inimesest. Ta oli väga lahke. Arvatavasti vist ma ei mäleta hästi. Visnapuu esitles mind temale. Ühel kirjanduslikul olemisel ja me saime kohe väga hea kontakti, aga aktuaalsemad kontaktid tekkisid nõukogude ajal keele ja Kirjanduse Instituudis. Kui minule osaks langes, seal kirjutada Underi peatükk, tekkisid probleemid ja astusin temaga kirjavahetusse. Ta igas kirjas peaaegu tervitab kodumaal neid inimesi, kes teda veel mäletavad. Niiviisi ta kirjutas. Kui palju neid kirju umbes oli? Mina sain neli kirja, ma püüdsin täpsustada biograafilisi fakte sellepärast, et need olid kõige masemad ja nii laialivalguvad näiteks Underi kooli kohta ei olnud mingisuguseid andmeid õieti olin temaga kirjavahetuses kuni tema haiguseni ja surmani. Üks teema, mida te olete uurinud ja mille kohta teil on materjali, on Underi ja Eduard Vilde kirjavahetus ja nüüd peab küsima kohe, kuidas nemad omavahel tuttavaks said. Seoses korrespondent siga Underiga, ma saingi Stockholmist koopiad mõnest Vilde kirjast. Vildega tutvus Under 16 aastaselt. See toimus Tallinna muusikamehe Kaarli kiriku organisti Theodor Tederi juures. Under käis seal klaverimängu õppimas ja looduse seltsis segakooris laulmas. Ka. Video oli Narva virmaliste juurest just äsja tulnud Tallina Eesti Postimehe toimetusse. Peale viide käis Tederi juures ka teisi eestlasi. Ja koos küpsetati mõtet et hakata Eesti Postimehele vastukaaluks välja andma teatajat. Tähendab teist lehte minema oleks teinud ja nad pidasid Eesti postimehest nii-öelda lamedaks leheks ja tahtsid radikaalsed progressiivsemad lehte rajada. Ja see saigi teoks 1901. aasta lõpul teataja näol ja hiljem töötasid seal ka münter Tammsaare ja, ja mitmed progressiivsed kirjanikud. Ja tuli sinna tööle ka noorukene Marie Under. Kuueteistkümneaastasele tagasi hoidlikes oludes kasvanud Marie Underile oli Eduard Vilde otsekui kauge paramaailma võrdkuju. Vildel olid selja taga seiklusrikkad, aastad, tema kuulsus kirjanikuna aina kasvas. Ja Vildet tundki isegi metsa Kolgastes, kus ei olnud muud lugemist, kui mõtlesin Tõnissoni tähtraamat. Niisiis tuligi Marie Under mõttele näidata oma saksakeelseid salmikuid Eduard Vildele udusel sügispäeval Underi jalutas Kadriorus ja sellest meeleolust nii-öelda tekkis sonett. Ja noorukene, nagu ta oli. Võttis kätte ja saatis selle Soleti Vildele, et vaadata, mis ütleb Vilde saatis Marie Under-ile esimese kirja. Selles Aneti asjus Vilde kirjutab. See luuletus ei ole mitte ebaselge, sellel ei puuduga lõpp, iga lüürilise luuletuse vooruseks kuise impulsiivselt meeleolu sähvatust kinni ta püüda on selle lühike kuid selge ja tabav sõnastamine. Selles seisabki asja efekt vehitamisega ainult kahandatakse. Seda efekti ei tohi iialgi üht mõtet laiaks litsuda. Tuleb alati taotella kõige lühemad selgemad välgutaolised mõjuvad väljendust. Sellest tuleb õpetajaks võtta suur häine. Vilde lisab, tänan selle kauni luuletuse eest ja annan tungivalt nõu julgesti jätkata. Minu eest usun ma vastutada, soovitab Underiga proosas katsetada. Ja Under hiljem, kui ta oli 23 aastane, kirjutabki neli proosa novelli, aga tema enda kriitika on juba küllalt suur ja ta hävitab nad ära. Kuid praktiline kahe jalaga maa peal olev Vilde mõtles kaugemalegi. Tema see oligi, kes kutsus Marie Underid ja ta juurde tööle teate täitusse nimelt. Noh, võib-olla tahtis Vilde lähendada Marie Underid kirjanduslikele ringkondadele ja kes teab, võib-olla ka endale. Teatavasti oli vide hoogsalt tegevusest teataja rajamisega. Veski ja münter tartus said viidelt kirja. Olla kohal esimesel novembril 1901. Tööle tulid ka Pöögelmanni ja hiljem Tammsaare ja Martna Teataja. Oma esimesel tegevusaastal asus kullassepa tänav viis hüügeni, vorstiäri oli seal all ja, ja kõrts. Saabergi kõrts oli üleval. Saaberg oli professor Andrus Saareste isa kontor, kuhu Marie Under tööle tuli, asus tänava pool mõni toimetus toast allapoole. See töö, mida Under selles toimetuses tegi, oli mehhaaniline töö. Vaevalt erilist rõõmu pakkus. Jah, arvatavasti küll, aga sealjuures olid ka väga meeldivad kontaktid inimestega. Under tutvus progressiivse eesti intelligentsiga ja muidugi Vilde oma laias kaares. Talle juurde ja ongi nii, et alates 15.-st septembrist 1901 on Vilde saatnud Underile kolm kirja. Esimeses kirjes tähendab ta tunnustava otsuse eest kirjanduslikku visandi üle, mille ta Underile saatnud. Vilde lisab tagasihoidlikult. Ah, minu viimine on väga igapäevane seda võitega teie võida ja veel palju rohkemat kui teie endaga räsi arendate. Edasi teatab Bilde, et kohtun preidide teataja juurest kindlustatud. Kui viimane aga ise tahab, lubab ta preili härra Pätsi juurde viia. Päts oli seal Teataja toimetaja. Minu rõõm oleks loomulikult hiiglasuur teid oma kolleegiks saada. Teises kirjast jätab Vilde, et koht teataja juures on täitsa kindel. ETA preilid oma kolleegina rõõmuga tervitada võib. Kuupalk on 25 rubla. Kas võite esimesel novembril ametisse astuda? On imetore, et see asi põhimõttelises klapil. Ärge kartke midagi, küll see juba kõigega toime tulete. Suurem osa tegevusest on ju väga lihtne. Raamatupidamine, tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine ainult äriline kirjavahetus, peamiselt eesti, aga saksa keeles, see tähendab pisut enamat kui T, kirjutati ju stiililiselt suurepäraselt. Nii ei näe maga selles asjas mingeid raskusi. Väga hea meelega tahan ma teid tarbe korral aidata. Saame ju töötama samas lokaalis ainult lahutatud ruumides. Kontoriruum tõotab olla väga kena. Seda renoveeritakse praegu. Tööle tuleb asuda esimesel novembril, Ainsa mõtlema panema. Asjaoluna nimetab Vilde seda, et lehe kontorka pühapäeviti mõni tund avatud. Kuid seda valveteenistust võite vaheldumisi. Kui palju neid kirju kokku oli? Mis Vilde saatis undrile? Tööasjus oli tal kolm kirja ja selle poeetilise õpetuse asjus ükski. Kui Under pühitses oma Vilde saatis talle telegrammi, Vilde ütleb tervituses. Juba surmahaigust põdev inimene, oli ta. Et sinu luule on hinge salajutt teisele mõistvale hingele, keda sa otsid, aga kunagi. Armas Eduard Vilde tänan sind su pildi ja mõistvat sõnade eest. Kahju siiski sel rumalal päeval meie juurest läbi ei astunud. Aga vist jälle need silmad saaderbeks. Anti juubilar Marie Under. Üldi silmad olid haiged ja ta kannatas hobusele viimase eluperioodi sel ajal. Te olete pikki aastaid uurinud Underi loomingut, kirjutate tema kohta monograafiat. Mis valdkondades olete te kõige rohkem uut materjali leidnud? Tema biograafia osas olen ma leidnud uut materjali, sest tema biograafia oli võrdlemisi hõredalt läbi töötatud. Näiteks kooli suhtes ei olnud peaaegu mingisuguseid andmeid. Oli ainult öeldud, et oli üks tohter suule Tallinas ja lähemalt mitte midagi. Aga ma olen suutnud nüüd välja selgitada, et see kool asus Kingissepa ja keskliiva tänava nurgal, oli punaseks värvitud maja kaarakendega. Ja see oli nihklasseni kool. See ei vastanud gümnaasiumi nõuetele. Ei vastanud, see oli elementaarkool, valmistas ette gümnaasiumiks ja eluks nagu ajalehtedes teatratiga. Ja pealegi, see jäi vist lõpetamata, tal jah. Jah, see jäi tal lõpetamata, aga kuna ta oli väga edukas ja andekas, siis arvestati ta lõputunnistusele sellega. Kuidas on praegu teie monograafia seis, millal seda oodata ja mille kallal te praegu töötate? Seal on palju tööd tehtud, palju andmeid kogutud, kuid ma kardan, et see Underi viimane eluperiood saab võrdlemisi hõre olema. Kui mul ei õnnestu Stockholmis läbi töötada arhiivid. Mida on oodata Herna siiraku sulest kirjandushuvilisel lähemal ajal? No ma koostasin oma artiklite kogumikku Ja Keeles ja Kirjanduses. Ja selle kogu pealkiri on talendimaagia. See on toimetatud ja peaks ilmuma. Võib-olla tuleval aastal või järgmisel aastal. Aga seda ei tea. Arvestades meie kirjastuse pikatoimelisust, võib ta seisma jääda. Ja nüüd, kui teie tähtpäev saab mööda millega te oma töölauda koormate, mis on teie põhiline töö, kas ikka under või on ka muid asju? Ja ma praegu kirjutan ristikivist ristikivi Tallinna triloogiast teos, mis on ka nüüd meie nooremale lugejale kättesaadav ja nüüd on olemas keelega kättesaadav. Ja kahtlemata oli Ristikivi üks andekamaid ja perspektiivikamaid kirjanike ja tema teosed näitavad ka seda ju, mis ta on võinud. Tammsaare kirjutas ju ristikivist väga tunnustava arvustuse, mis ristikivile suurt rõõmu valmistas. Ta ütles niiviisi, et Nende olete noor inimene aga kirjutajad nii sügavalt ja huvitavalt Jääb üle, suru taga nüüd teie käte Rosiirak, teie tähtpäeva puhul. Tänan.