Eesti luterlik tund. Tere õhtust, head kuulajad. Tänases Luterliku tunnis räägime Magdala Maarjast Jeesuse lähimast õpilasest ja kaasõppijast looja teede tundmaõppimisel. Luterlikus tunnisson mikrofoni ümber meie vestluskaaslasteks professor Evald Saag. Luuletundja allokett ja vestlus juhtimas on saatejuhina sarv. Meie jutukogu klindi peale Katrin maadik. Ja vestluse vahel kuuleme lugusid ansamblilt rontellus, kus meile laulavad marjastav Veikko Kiiver, Marilin Lips ja mängivad Pille teised Ram telluse ansambli liikmed. Kuid nüüd siis Magdala Maarja juurde. Matala Maarja on vist üks tuntumaid piibli. Milles ta tuntud on enamasti, kas see, et Jeesus ajas seitse kurja vaimu temast välja ja siis on kõik teada ka see, et madala Maarja sümboliks on naisekuju, kellel on kallis nardi, salvi doos käes. Ja Magdalena Maarja põidis Jeesust ligi aasta palga maksva nardi salviga. Meie rahas oleks ligi viis 60000 krooni. Kuid kes siis tegelikult tuli maksta ala Maarja ja mis maakond on Magdala professor Evald Saag? Kui me püha maakaarti vaatame enne kui me jõuame geneethoritki järve äärde kolija järve äärde, vaatame natukene lääne poole kõrbe poole ja seal on ilus küla don praegu olemas. Ja. Rooma noorte ohvitseride kasiino. Seal joodi palju veini, punast veini, kuna viinamari kasutati isal ja tantsiti palju. Ja Maarja oli seal tantsutüdruk. Ta ei, vallatu tüdruk. Aga tal oli suvi. Mida õieti Jeesus kuulutab? Mis on õieti selle kuulutuse eesmärk? Ja Jeesus huvitus temast. Jeesus võttis oma parimaks üliõpilaseks. See oli akadeemiline kool Jeesusel. Tal oli nagu rooma võimudele registreeritud 12 meest sülipiast rooma korra järgi. Naised ei võinud õppida aga Jeesuse koduma lõist. Ja, ja sellepärast me ei leia teda väga tihti piiblis Maltale Maarja nime. Aga tähtis tegelane, kui näiteks Jeesus risti löödud on maetud. Ja korraga teda ei ole hauas. Magda Maarja läheb sinna puiestiku, kuhu siis Jeesus oli maetud? Jeesus löödi siiski risk. Nendel Rooma meestele ju aru peas. Ja nüüd keegi hommikune hämar. Avarus ei kesta ju. Me teame pühal maal kaua hommikul kaks, kolm minutit ja keegi sealt hämarusest hüüab. Maarja tunneb ära Ja vastab talle kohalikus keeles, heebrea keeles Rabuuni minu õpetaja. Ja nii on ta esimene Jeesuse ülestõusmise tunnistaja. Johannes oli ka ise noor poiss allaealine niiütelda jeesuse üliõpilaste hulgas, aga seda tuleb ette. Mozart kirjutas ka oma lood tagaloor nelja-aastasest näiteks. Maarja oli siis üks lähemaid ja andunumaid Jeesuse õpilasi. Kas võiks öelda ka, et ta oli kaasa õppija Jeesusele? Ja see käib nii, seal Jeesus ei õpetanud ülevalt alla. Tema õpetas õpilase üliõpilase kõrval. Nad nagu Maarja ja Jeesus õppisid jumalat tundma jumala taipamist, öeldakse praegu dogmaatika. Pidulikus ladina keeles. Nad tahtsid aidata, kuidas jumalaga asju? Nad ei vajanud tõestust, et kas jumal on või ei ole. See oli endastmõistetav. See oli nende kõrval. Aga ta tahtis taibata, kuidas see asi kuidas see läheb laia maailma, mitte ainult oma kodupaik oleks tark ja teadlik ja kõik potid, see kuuluks ka tervele maailmale. See on umbes nii nagu ütleme sagedasti, et keegi on kosmopoliit. See on halb asi, kui keegi on ainult kosmopoliit stanud kodutu. Aga me oleme säält Raplamaalt pärit. Rapla maakonnast on praegu üks haritumaid maakondi Eestis kaugelt haritum kui Tallinna linn ja me oleme siin, kes me oleme sellest huvitunud. Ja me jääneet Rapla maakonna rahvas Janet Raikkülarahvas maasinglasedki ja et nad on ka hääd kodumaaarmastajat isa maardlast. Ka näiteks seal keiserlik Cyber. Nad olid kui üks pereselt talumeestega heinu talurahvaga, näiteks. Uku Masingu isa oli Aadu. Ta oli poisikene, kui ta selle talu sai, kaheksa aastane. Midagi maksnud, sellest kaheksa kopikat siiski maksis, maksta tuli. Ja tema isa igaad. Nii et Aadu, Aadu ja. Mõisa lastele eesti keelt. Mõisa lapsed õpetasid talle saksa ja prantsuse keelt. Ega nad kah palju keeli ei osanud. Keiserlik kiberi ost ingliskeel ei tulnud arvese, inglise keelt tuleb arvesse juba Herman keiserlik juur. Rapla kihelkonda seob Maarja-Magdaleena ka kaitsepühak, mis on Rapla Kihelkonnal kindlasti olnud esimese kiriku ehitamisest ehk 1300.-st aastast, aga võib olla ka aastaid või isegi aastasadu varem. Ehk tõesti see õppimise himu ja looja teede tundma ja taibata tahtmise tahe on miks mitte seotud Maarja Magdaleena. Rahvalaulud ütlevad, et keegi väga ilusasti rahvalaule laulab, siis on ta harjus, õppis olnud nii, et Harju-Raplamaa põhiosa olnud ajalooliselt küllap ta läbi aastasadade aastatuhandete õppimise paik on olnud, kus on õpitud. Aga kui nüüd veel tagasi minna Magdala Maarja juurde, milline osa oli tal teiste üliõpilaste hulgas, kes Jeesust ümbritsesid? Suur lugupidamine seal oli teisigi daame. Sest ega see 12 meest Need vajasid rõivaid, nii et vaeseid puhkus süüa. Jeesus, 13. seal võiks see naispere olla ka võib-olla sama suur. Räägitakse isegi, et peatuse naine on seal olnud ja üliõpilane. Ja see on üsna tõepärane Vagayutmis. Aga nende ninamees oli Magdalena maas noor, vilgas ja mis peaasi, tema oli kõige ustavam üliõpilane. Jeesus isegi ütleb tema kohta ja see ütelus ei säilinud Matteuse keelimi 26.-st päädükkis. Kui nurisadakse, et nii kallist Nordi sallideon maarjaraisanud Jeesuse jalgade pääle ta valas, poleks pähegi valanud. Jalad lähevad varsti tolmu, siis Jeesus ütleb, algab nõnda. Aamen, ma ütlen teile. Me oleme eesti keelde tõlkida üldse tõestis. Aamen. Aamen. Ma ütlen teile, kus iiales maailmas kuulutavakse rõõmusõnumit evangeeliumi. Seal tuleb meenutada Maarjat. Ja seda, mis ta on teinud. Ja olen veendunud, et maali ai kadunud jäägitult nagu tilk merre pärast Jeesust ristiusu algaegadel. Me teame, et esimeste tere tunnistuste puhul kõik kirjutatu võeti tapetava käest ära ja põletati tema nähes. Nii et ka teated Maarja-Magdaleena Maarjast on ära põletatud. Nii karm oli toeg, aga ta on suure jälje jätnud. Ristiusus ei ole nii nagu Rooma riigis naine, teise järgu inimene, vaid on nii nagu mees. Taal usulistes küsimuses isegi vastutava. Doneilsama mõõtu võtmas praegu Eestis pedagoogika naiste käes. Varsti on parlamendita naiste käes. Ta tänu jumalale ja sellepärast nad säilitavad pärimust paremini. Meeste read harvenevad alati pärast suuri sõdasid ja kui tuleb näiteks kolmas maailmasõda, Smeegioriaat arvenevat mehed. Aga teie read naised alles, see on suur asi, ristiusk on seda näinud, see ei ole mingi üllatus, juba sumeri spaas sumeri, suli. Muidugi on suur asi Maarja ja üldse naiste intuitsioon kui mõelda seda tõesti ülevat tegu, kui oli näha, et on paratamatu jeesuse minek et ta salvis tõesti aasta palga maksva salviga oma õpetaja jalgu. Ja see oli sama suur märk kui, kui Peetruse tunnistamine Jeesusest, et ta on issand, ta messias ja kuulame siin laulu, mille pealkirjaks või esimesteks ridadeks on have gene roosa, kes pole küll Maarja Magdaleenas, vaid on Jeesuse ema, Neitsi Maarjast. Eesti luterlik tund. Me oleme luterliku tunni stuudios koos professor Evald saagi luuletundja Pallo ketti vestlusjuhina Mick sarvega. Ja me räägime täna Magdala Maarjast, äsja kuulsime Hilde kartkon pingeni laulu A väikene roosa. Olgu tervitatud, tatud, lahke neitsi. Laul oli pühendatud Neitsi Maarjale, kes on üks imelistest jumalale pühendunud naistest. Kuid täna on meie vestluse põhiteemaks Magdala Maarja ehk Maarja-Magdaleena Magdala Maarja ka sellepärast, et 22. juulil on Maarja Magdaleena päev. Ja juba mitmendat aastat on blad kihelkond üks neist eestimaa kihelkondadest, mille kaitsepühakuks on madala Maarja. See kihelkond tähistab oma kihelkonnapäeva oma kaitsepühaku päeval nimelt 22. juulil. Magdalamaardia on õige palju mõjutanud inimesi Eestis madala Maarjale pühendatud kolm ranniku kihelkonda. Need Ruhnu, Kärla kihelkond, Ridala meie läänerannikul ja sisemaiseid kihelkondi on samuti kolm. Koeru Maarja-Magdaleena kihelkond Tartumaal ja Rapla kihelkond. Ja tundub nõnda, et Maarja-Magdaleena ei ole Eesti rahvale sugugi võõras olnud. Mis on meid ühendavaks lüliks? Võib-olla on selleks õpihimu, võib-olla on ka lugupidamine naiste vastu, lugupidamine tarkade ja teadmishimuliste naiste vastu. Kuid ma arvan, et seda teemat suudab ehk paremini avada. Vallo Kepp, kes on uurinud luuletusi ja leidnud, et eesti luuletajate hulgas on madala maarjaõige tuntud ja populaarne. See luule võiks tinglikult Kanda nimme ülemlaul, see on luuletused, kus on segamini maine ja taevane armastus. Ja sealhulgas on siis Maarja-Magdaleena kuju või Marja Magda last üpris tuntud. Miks Ta on võib-olla sellepärast, et ta on luuletajale põnev inimkuju. Ja siin võib täiesti luuletaja sõnadega uuesti üle rääkida professor Evald saagi juttu, näiteks Evald Mänd ütleb niimoodi, käes Alabaster, Gruusia hinges lein ja valud. Ta ruttab läbi hommikuse kasteniiske käes armutunnus, hingel hirmu tunneb. Kuid ära Ta hauast ei saa. Siiski, ta kardab sõdureid ja mõtleb suurest kivist. Kui hiilib läbi puude mustast rivist. Ja Maarja-Magdaleena kuju on selle poolest veel luuletajatele lagu huvi pakkunud, on see sõna ja naise armutunde suhe Jeesusesse. Ja Tiia Toomet ütleb selle kohta nii. Ja kui mu käsi puutus vastu su ihu nii sooja ja inimesesarnast, siis läks kõik minust segi ja ma palusin jumal kinnitamus südant, aga sai kinnitanud. Kõige kuulsam, vahest Maarja-Magdaleena luuletuse kirjutanud Marie Under. Ja see lõpp on võib-olla kõige tähtsam, lööb lausa õit sellesse have taim ning värina läbistab mind aim. Et sõna suudluseston, magusaim. Eesti luules pöördub Ohmaria mode, õeke Maria oled sa jälle päästnud vallale juuksed, seisad seal avatud aknal ootamas õnne. Vaat see inimliku õnne ja Jeesuse poolt kuulutatud sõna õnne vahe, vaat see on, mis on luuletajad eriti nagu sundinud pöörduma Maarja Magdaleena poole. Ja eesti luules on marjakuju väga tuntud. Me kõik teame, Hendrik Visnapuusõnu Maria imeline nukrus nimel. Ja Maria-Magdaleena on vast piibli noh, ütleme nimelistest kujudest peale. Maarja jumalaema vast kõige niimoodi levinum või kõige tähelepanuväärsem Ja huvitav on see, et tema poole pöörduvad. Minu ees on suurem osa on ikka naisluuletajat pöördult Maria-Magdaleena kuju poole. Mehed puudutavad seda kuju harva. Ja kui võiks, lõpetas väikse ülevaate uuesti Underi sõnadega. Nüüd on vist veres kõueeelne lõuna üht uhma üüritab muhke puus. See mees on nõnda imelik ning uus tend vallutama kisub hullujõuna. Ja tuletan meelde, et Under lõpetab oma luuletuse sõnadega, et SÕNA suudluseston magusam. Võib-olla tõesti see ambivalentsus see, mida naine igatsed mehest ja mida mees igatsed, naisest on jutt tegelikult teisele kaldale jõudmine. Evald Saag on kunagi olnud ka ujumistreener ja kui me tulime saatesse, siis sa ütlesid kenasti. Kuidas tuleb õpetada lapsi ujuma, et mitte mõelda veel vaid mõelda teisele kaldale, kuhu tahetakse jõuda. Ja samamoodi on ju iga armastusega. Ja võib-olla sellepärast ka tihtipeale pettutakse, sest jõutakse vett ja ka mitte teisele kaldale, aga peaks püüdma teisele kaldale. Ja luuletaja ütleb selle kohta väga ilusate sõnadega. Sinu valgus oli liiga hele, see oli jumala enda valgus ja meie olime ainult inimesed. Aga vahel õhtuti, kui päike vajus madalale, tuul pakatas ja me jäime puhkama. Pärast pikka päeva teed tohtisin ma tuua vett ja pesta Su tolmused jalgu. Nii kirjutas Tiia Toomet. Ja ometigi seda imelisem on see, et jumal on igasühes meist, Eevaldis, Vallos minusse igas kuulajas, kes meid kuulab. Ja see jumal õpib meie kaudu iseennast tundma. Nii nagu meie tee on jumalat tundma õppida. Sest oli samamoodi ju Jeesuses jumal ja inimene. Ja üks sõna kuulelikumaid jumala teede tundma õppijaid. Meile kõigile eeskujuks oli. Rääkida Jeesuse emast, Maarjast, meie Eestimaa on ju teatavasti maarjamaa ja Maarjale pühendamine, selle maa pühendamine Maarjale ilmselt ei olnud juhuslik. Sest me oleme varem olnud maarahvas, me oleme rääkinud maa keelt ja maa on see, kus kõik sünnid ja kõhuga kõik sured. Ehk maa ja sündimine, loovus on, on meile rahvana midagi väga loomuomast ja väga lähedast olnud. Kas Eevalt oskad sa öelda just ema Maarja ja Maarja-Magdaleena suhtest? Arvatavasti olid hääd sõbrad üks vanem naine ja teine noor. Ja see ongi mõnes mõttes ka ristiusu sümbol. Nii Me tuleme jumala juurde. Ka ema Maarja pidi jumala juurde tulema. Ta pidi tulema nagu iga teine. Ristiusk on tasapinnaline. Ei ole kõrgeid kõnetoole. Jumal räägib meiega. Meie endi kõrguselt. Ma isegi julgeksin ütelda, ta kummardab maha meieni. Ja nendes naistes Jeesuses on jumal kummardu nii madalale kui vähegi võimalik. Seepärast me jumalat mõista Silmad lahti ja märkame naisi enda ümber, märkame jumalat enda lähedal. Kuulame laulu. Ave Maria, Virgo Virginum. Ole tervitatud, Maarja neitsite neitsi. Eesti luterlik tund. Kuulsime laulu Ave Maria Virkovirginum Lorenzi käsikirjast 13.-st sajandist samast sajandist, kus Raplasse ehitati kirik. Maarja-Magdaleena kirik, Rapla Maarja-Magdaleena kihelkond maarjamaal on meelitanud kohale mitmeid suuri vaimuinimesi ja üks nendest oli Liivimaal Raikkülla mõisahärraks tulnud krahh. Kaitserlink. Aleksander Kaiserling oli geoloog, oli taimede ja kivimite uurija ja ta tõi Raikküla mõisa avatud ja laheda õppimise vaimu. Nagu professor Evald Saag juba enne nimetas leidis ta enda heaks lähedaseks sõbraks metsavahimõisa metsavahi. Aadu Masingu, kelle poeg Aadu käis mõisa lastele eesti keelt õpetamas ja õppis ise saksa ja prantsuse keelt ja kellele krahv Kaiserling, kui tema metsavahi esimene naine oli surnud ja metsavaht oli uuesti abiellunud, siis esimesest abielus poegadele. Praktiliselt kinkis krahv Kaiserling omaette taluheinu talu, kus sündis ja kasvas üles luuletaja Uku Masing. Luuletaja, dioloogia, mida kõike võiks veel öelda Uku Masingu kohta. Temas oli ehedalt olemas sama avatud looja teede tundmaõppimise tahed nagu Maarja Magdaleenas, meie kihelkonna kaitse teakus. Ja Aleksander Kaiser lingis kaks põlvkonda noorem Herman Kainzerling oli tuntud üle kogu Euroopa. Püüdis juhtida inimesi õppimise, enesetunnetuse, teedele, vabanema orjusest, olema sõltumatu seisma enda eest, kes soovis ka eesti rahva iseseisvust ja vabadust. Hermann Kaiselt lingi sünnist saab 20. juulil täpselt 120 aastat, et meie tänases saates on mõtet ka kõnelda temast tema vaimusta köisse Kaiser linkide perekonnast, kes on olulise jälje jätnud Rapla Maarja-Magdaleena kihelkonna kujunemisse. Kaitse ühing tõi kivitaimla taimed Eestisse samal ajal. Kui ta istutas neid mõisas. Vana Aadu tookord poisike, istus tas Nato Raikkülla ja kui mina Raikkülla tulin, siis ma leidsin teest. Nad olid kaua vastu pidanud mitu põlvkonda neidu toodud Alpidest. Neid oli toodud Kaukasuse mägedest, nii tulid Uuralid tood. Et see oli 1800 seitsmekümnendatel aastatel, kui 1870 oli siis taluostmine noore kaheksaaastase poisi poolt kaheksa kopika eest see pidi siis olema sellele järgneval aastakümnel, kunagi ei ole õige varsti hiljet ka ja et see oli Eestimaa esimene kiviktaimla üldse, mis Raikilla tekkis. Ja neil on õnne olnud. Uku Masing on Hermanniga hea kirjasõber olnud. Hermanni kirjat Uku Masingule võib-olla Moskva arhiividest leida Nat võidki ära läbiotsimises nõukogude julgeolekumeeste poolt. Nad olid saksa või inglise keeles ja võõras keel äratas tähele, palun. Aga võib-olla nad kuskil alles ehk tulevad aja jooksul välja? Miks mitte 100 aasta pärast? Ja me saime lugeda mõlemat Hermanni raamatust, Herman ise hoolid. Raamatuid siia saaks. Ta oli palju kirjutanud idamaksu Sofiast, Indiast, alates Jaapanist ja jaapanitundja oli ta. Ja maasikuga tutvuse tõttu hakkas ta ikka mulle saatma satis kolmes eksemplaris, neid oli raske läbi tuua, aga need rõivaste all inimesed tõid läbi Eestisse nad uuesti jälle ära hoitud. Nii mitu korda seal on just see, mis Jeesuse juures just see Herman, õpetab Herman ausutus, koguni. Tarm statis 1920. aastal tarkade koolist. Ja seal ta õpetas niimoodi et ta oli ise kaupilane. Kaks õpilast õppisid koos ja nii jõuab kõige paremini edasi. Ja üks neist on palju matkanud Hermad. Nii oleks ka meil võimalik jumalat tundma õppida teise inimese kõrvas, samal tasandil sama sõbralikult. Sina Miku püüdnud, sina, Raikküla ja Rapla kanti koondada praegu olemasolevat vaimu rahvast. Ma hakkan loetlema, keda ma ei ole veel nimetanud etemaat. Rummu Lange metsad, esini. Sarved saag, kett oleks seal olnud seal mõtisklenud, seal tööd teinud. Ja me oleme õnnelikud, et see jalgealune olnud meil olnud esimese sajandi esimesest kolmest aastakümnest. Kui Magdaleena Maarja alles väike tütarlaps ja imetles oma kodu kallindil ka Magda ümbrus, Hillerikas. Siit jäid veel mitmed tõesti väärikad inimesed, nimetamata Raplamaalt tänavu tähistasime ühe Põhja-Eesti esimestest eesti soost kirikuõpetajatest Joosep Liivi. 100 kolmekümnendat sünniaastapäeva. Ja Raplamaalt on pärit Anton Starkopf, Pallase kunstikooli rajaja Johannes Võerahansu, tänapäeva kunstnikest Raul Meel ja nii edasi. Aga noh, küllap võib öelda iga eesti maakonna kohta, et meie rahvahulgast on jumala sära, tunnistajaid ja imetlejaid sündinud. Ja järgmine laul, räägidki imekaunist säravast juveelid, millega võrreldakse Neitsi Maarjat. Kõiki jumala naisi. Me kuulsime laulu säravast juubelist, mis oli pühendatud Neitsi Maarjale. Tänases saates räägime Maarja Magdaleenas, sest 22. juuli on Maarja Magdaleena päev. Sel päeval tähistab Rapla Oma kihelkonnapäeva, mis algaks kihelkonnapäeva eelõhtul, 21. juulil õhtul kell 11 kontserdiga Rapla kirikus ja terve järgmine päev on mitmeid tegemisi ja sündmuseni kiriku juures kui ka Kehtnas ja Kaareperes, nii et kõik inimesed, kes on kunagi elanud Rapla kihelkonnas, on sel päeval teretulnud ja oodatud Rapla kiriku juurde tagasi oma kodukoha juurde. Ja kindlasti on oodatud ka kõik, kes on huvitatud sellest kummalisest paigast kus inimesed saavad endale sügava õpitahte õppimishimu. Nagu me rääkisime, saate eelmises osas koos professor Evald saagija luuletundja ballocketiga. Kõige tõhusam õppimine käib alati kahekesi. Nii olin Maarja Magdaleena Jeesuse kaasõppija, nii nagu Jeesus õppis tundma oma isa teid, oli Maarja Magdaleena ja teised jüngrid talle suureks toeks. Samamoodi on Vallo Kepp polnud terve möödunud aasta Uku Masingu teede tundma õppijaks koos lippa külarahvaga Uku Masingu kodukülarahvaga. Ja samamoodi olen ka mina, Mikk Sarv ja Evald Saag olnud nendel teedel õppijaks. Seda õppimist on lõpmata palju. Meie saateaeg hakkab täna jõudma lõpule. Mida tahaksite veel lisada? Maarja Magdaleenas, Neitsi Maarjast, õppimisest, Raplamaast, Raikkülast, Uku Masingust, Hermann Kaiser, lingist. Tänu kaitsjale ringidele tegelikult tegi ju Uku Masingu juba poisikesepõlves tutvust ta koorega. Ja gümnaasiumi lõppedes oli tal ju Tagoorekitantsiaali tõlge peaaegu valmis, aga keegi seda ju tol korral ei võtnud vastu, lihtsalt ta pidi ootama. Kuni Uku Masing juba ülikooli astus, et siis see nagu sai käiku lasta, tähendab, see on ka nagu üks kahekesi õppimise mooduseid ja kui tagasi tulla Uku Masingu juurde korraks, siis Uku Masing on ju ise harrastanud ka seda, mida me idamaadelt teame. Seda meistri ja õpilase ralli tähendab kõik, kes temaga on kokku puutunud või asja on temaga olnud. Isegi peale tema surma enda kohta võin öelda, muutuvad paratamatult tema õpilasteks. Ilusaks sümboliks on Rapla kahe torniga kirik on samuti kaks õppijat sirutamast taeva poole. Ja õpetaja Evald Saag. Tahad sa lisada midagi? Mul on hea meel, et me saame pärasti mitmed-mitmed aastad koos töötades Raplamaa heaks saame siin täna kuulajate hulgast leida uusi sõpru, uusi õpilasi kes samuti omandavad võime edasi õpetada. Et see jätkuks jätkuks nendele, kes on alles lapsed ja kes tulevad siia maailma. Eesti vajab õppimist. Ja mina ütleksin Hendrik Visnapuu suu läbi, et Maria, imeline nukrus, sel nimel, püha valukeelne, ma palvelusen, julgen, otsi sõlmen lohutust Murasken murel. O jumaline ema niit, siis süütumeelne. Aitäh. Tahan tänada ka koos kaasvestleja del Vallo keti ja Evald saagiga kõiki meie kuulajaid. Meie kaos õppijaid. Omamoodi võiks öelda, et te olete meiega koos. Harjus, õppis olnud. Ilusat õppimise teed ja jumala teede avastamise teed teile kõigile. Ja samuti tahan ma tänada meie saatust, lindistajad Katrin maadiku, kes aitas kõik need sõnad lindi peale koguda. Aitäh. Eesti luterlik tund.