Tere, 2014. aasta parima keeleteo rahva auhinna saaja väljaselgitamiseks on hääletus alanud 18 kandidaadi hulgast tänavuse kõige kõige välja valida aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda, peaauhind ja rahvaauhind ja peaauhinna otsustavad siis nagu tavaliselt taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid ja rahvaauhind selgitatakse avalikku hääletuse teel. Ja meil on täna saates üks konkursi korraldajatest haridusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge. Tere päevast. Tere. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan ja kõigepealt alustame siis sellest, et 2014. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast emakeele seltsi juhatuse sõela kandideerima 18 keeletegu. See valik on päris suur, et võistlus muutub pist üha populaarsemaks ja mainekamaks. Kui palju nüüd üha aga populaarne on ta küll, sellepärast et tänahommikuse seisuga on 1400 inimest oma seisukoha juba avaldanud. Pole paha ei ole. Aga mis on sel aastal võistlusel teisiti? Sisuliselt ei ole teisiti midagi, sest võistlus toimub samamoodi nagu varemgi. Aga esimest korda toimub see võistlus ametlikult kinnitatuna käskkirjaga kinnitatud Tuudi alusel ja kui küsida, et mispärast statuut alles nüüd kinnitati, siis vastus on väga lihtne. Me tahtsime teha võimalikult head statuut ja katsetasime õige mitu aastat ja nüüd panime sellega paberile ja allkirjadega kinnitatuna kirja. Ja kuna meil on läbi vaadata ja 18 kandidaati, siis, et kõik, et need saatesse ära mahuksid. Me peamegi otsast pihta, lihtsalt kama nende tutvustamisega ja katsume olla väga täpselt ka ajaliselt, et kõigil oleks võrdsed tingimused, nii nagu valimiskampaanias ikka. Et kõige esimene on nimekirjas, mina, siis hakkan lugema nimekirjast kandidaate, kõige esimene on haridussõnastiku 4000 terminit Nendele soove vastate, koostamine. Jah, nii see on. Minagi tahaksin väikese sissejuhatuse teha nimelt seda, et ma ei taha oma jutuga mitte kuidagi mõjutada hääletamise tulemust küll aga hääletajat, et arvu ja üritangi võimalikult neutraalselt teha kokkuvõttet nendest tekstidest, mis meile neid tegusid võistlema esitades on saadetud. Nii et esimene tegu tegija Paula sajavaara ja asi on selles, et tehti ja möödunud aastal sai valmis hariduse ja kasvatuse sõnaraamat, see on viiekeelne, sellest tuleb ka pärast. Ja kõikide nende terminite soomekeelsed vasted mõtles välja, otsis üles ja pani eesti terminite järele Paula sajavaara väärtegu. Nii tegu number kaks Rannu lugemik. Tegijad on Viive Vink ja Rannu maanaiste selts laine ja siin on tegemist murdekeeles välja antud lugemikuga. Sisuliselt on see kodulugu sisaldab lugusid Rannu ajaloost, inimestest, koolidest, riietusest, töödest. Samuti on siin rahvalaule tondilugusid ja naljajutte ja ülevaateid murdest Rannu murrakustki ja võib öelda, et see on jõudnud ka kasutajate kätte. Esimesed 25 raamatut kingiti Rannu koolile ja samuti Tartumaa raamatukogudest on seda saada. Number kolm eesti viipekeele sõnastik. Tegijate juhid on Jelena Kallas ja Liivi Hollman ja see on siis veebisõnastik, mis on koostatud eesti keele põhisõnavara sõnastiku baasil. Selles on üle 4000 märksõna 5000 sõnaartiklit ja 6700 videofaili ja kui tähtis raamat on, seda näitab siis seegi. Eestis on 4500 viipekeele regulaarset kasutajat, nende hulgas 2000 kurti, kes siis selle veebisõnastiku abil saavad eesti keelt kasutada ja viipekeelt. Järgmisena tulevad mängu ka õpilased, üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus kuldsuud Põltsamaal. Marika Nugis ja Sirje Saaremaa loomulikult koos paljude kolleegidega ja seda keeletegu on tehtud jumalale alates 1996.-st aastast. See laienes järjest, algul oli võistluskoolis, siis laienes maakonda ja nüüd hõlmab kogu riik. Ja oluline on veel see, et selle võistlusega koos on sündinud keelelaagri idee ja see on ka ellu viidud ja samuti õpetuse kindel süsteem. Nii et selle võistluse kaudu õpitakse korralikult eesti keeles rääkima. Viies kandidaat ja mängu tuleb ka kujutav kunst pilteepos Kalevipoeg. Ja kujutav kunstmängus tegijad Marek Laimets, Raul Anneon ja Toom Tragel. Ja tegemist on siis paralleelselt eesti kirjakeeles ja Võru murdes välja kahe esimese looga kalevipojast. See on koomiksilaadne väljaanne ja loomulikult tähtis Võru kandi inimestele, sellepärast et Kreutzwald oma eepose paniga kirja just nimelt Võrus. Ja nüüd jõuame otsaga raadiosse vikerraadio etteütlus. Seda ilmselt ei olegi väga palju vaja vaja tutvustada, sellepärast et tuttav on see niikuinii 2008.-st aastast alates toimunud. Selle populaarsus on kasvanud, kui algul oli 270 inimest osa võtmas, siis möödunud aastal juba üle 400. Nii et isegi arvutisüsteemid kippusid üles ütlema. Mina tean vähemalt ühte rohkem kui 90 aasta vanust inimest, kes siis omaette võistluse kaasa tegi, kuigi tööd ära ei saada. No ja seal selle tegija on siis Martin Ehala koos kolleegidega raadiost ja eesti keelega seotud asutustest. Laura Teder, Peeter Päll, maris Jõks, Edward, kes Alo Mihkelson, Riina Rõõmus eesti võru sõnaraamat on järgmine. See on väga soliidne sõnaraamat. Selle tegemine algas 2002. aastal ja siis pärast pikka tööd jõudis möödunud aastal lõpuni juhid Mariko vasteri ja Urmas kala tegijad live org, Sulev Iva ja triiniva. Selles sõnaraamatus on rohkem kui 20000 märksõna mitmesugused tabelid, sõnade põhivormid, samuti kohanimeloend. 1200 nimega hõlmab nii võru ma nimesid kui ka mujalt Eestist ja välismaalt pärit nimesid. Järgmised kandidaadid jälle lastega seotud vene koolide eesti keele õppekomplekt kolmandale klassile. Minu eesti keel. Selle õppekomplekti tegijad on Inga mangus ja Merle Simmul ja esitajad on selle keeleteo puhul ära märkinud, et raamat tekkinud tähendab huvi armastust eesti keele kui võõrkeele õppimise vastu. Sõnavara on aktuaalne, need teemad, mida käsitletakse, on aktuaalsed ja tähtis on see, et neid sõnu ja väljendeid saab kohe hakata hakata kasutama tama pärast seda, kui nad on selgeks õpitud. Ja sõnaraamat on ka lapsevanemasõbralik. Silmas on peetud seda, et need lapsevanemadki, kes ise eesti keelt hästi ei oska, saavad seda õpikut kasutada. Ja selle keeleteo puhul on eriti märkimisväärne see, et see esitus, kest, millega õpikukomplekt võistlema pandi, on kirjutatud väga emotsionaalselt ja esitajad olid Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi kolmandat. See laste vanemad. Pooled peaaegu läbi käidud üheksa kandidaat välismaal elavate eesti laste e-põhikooli üle ilma kool loomine. Ei ole ju saladus, et välismaale on siirdunud üha rohkem Eesti peresid ja loomulikult koos lastega ja selleks, et need lapsed sealgi eesti keelt ära ei unustaks ning juhul kui nad Eestisse tagasi tulevad siis saaksid suhteliselt väikeste raskustega eestikeelsesse kooli minna. Selleks on siis eestikeelse hariduse selts Helsingis ja eelkõige emakeeleõpetaja Helja Kirber välja mõelnud ja alustanud niisuguse süsteemi elluviimist, mis võimaldab välismaal eesti keeles õppida. Kõigepealt Ta oli see mõeldud üheksandale klassile, emakeele ja kirjanduse e-kursusena. Ja edasi on see laienemas ja sellel aastal on juba registreeritud võitud õpilasi 12-st riigist. Nii eesti keel ja kirjandus kui edaspidi. Liit toovad ka muud ained kuni loodusõpetuse ja matemaatika välja. Ja 10. keeleteokandidaat aastal 2014 õpiobjekt eesti rahvakultuurist 10. keeles. See keeletegu on sündinud Tartu Ülikooli keelekeskuse ja Toila Gümnaasiumi töötajate Liina Soobik kokku ja Anu Pungas koostöös ja tähendab seda. Ülikooli keelekeskuses on üldsusele kättesaadav kolmeosaline 10. keeles õpiobjektide sari eesti kultuurist eesti rahvakalendri tähtpäevadest, rahvatantsust ja rõivastest rahvalaulust pillidest ja eesmärk on siis suurendada huvi Eesti kultuuri vastu, aga teha seda eesti keele kaudu. Ja tagasi jälle arvutimaailma eesti keele e-õppe kursus Keeleklikk, kellele see on? Leelo Kingissepp ja Marju Ilves on selle teinud. See on väga mahukas, väga mitmekesine veebipõhine keskkond iseseisvaks eesti keele õppimiseks. See sisaldab ligi 200 multifilmi aja grammatika video ja ligi 1200 ülesannet ja mõeldud on nendele, kes alustavad eesti keele iseseisvat õppimist. Nullist alustati venekeelsele, õppijale suunatud. Kuna möödunud aastal lisandus inglise keel ja selle siis õppimisvahendi populaarsust näitab statistika. Nimelt sellel on ligi 20000 venekeelset kasutajat 6000 inglisekeelset kasutajat ja iga päev kasutab seda siis üle 600 ja, ja samuti selle keskkonna toetajaskond on soliidne. Nad on Euroopa sotsiaalfond ja haridus ja teadusministeerium. Ja jõuame taas viipekeele juurde eesti keele ja eesti viipekeele lisamine vabakasutuses olevasse rahvusvahelisse Online sõnaraamatusse. Samuti oluline keeletegu ja kui siin juba varem oli jutt too viipekeele sõnaraamatust, siis see on järgmine tähelepanu pööramine viipekeelele. Nimelt on siis 15000 eestikeelset ja eesti viipekeelsed märksõna lisanud tud rahvusvahelisse süsteemi. Selles on kokku 24 eri keelt, see arv suureneb. Ja kõige muu kõrval on see märk sellest, et Eestis pööratakse keeleliste erivajadustega inimeste keelekasutusele tähelepanu. Ja 13. kandidaat, kui mu numbrid on need päris õiged on kuku raadiosaade kirillitsas eesti. Numbrid on õiged ja teatavasti keeleteo statuudis on õige mitu niisugust valdkonda, millele keele teoks kandideeriv tegu peab vastama. Üks neist on eesti keele kasutamine ja selle keeleteo mõte ja väärtus ongi selles, et kirillitsas eesti käsitleb Eesti meediavälja ja ühiskonnaelu kusjuures teeb seda venekeelse vene emakeelega saatejuhi ja osalejat eestikeelse vestluse kaudu. Ja jõuamegi selle kandidaadi juurde, millele ta juba viitasite, saates ja teda on mul nimekirjas kaks korda, hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Jah, olin paar keeleteo kandidaati, mida esitati mitu korda võistlusele. Võistluse tulemusele see küll ei mõju, aga samuti näitab seda küllaga ütleb seda, et see keeletegu on läinud inimestele südamesse. Hariduse ja kasvatuse sõnaraamat. Selle koostamise töörühma juht oli Viivi Maanso raamatu toimetaja Tiiu Erelt. Sealt kaasa aitasid Marigada kas Ulve Kala-Arvisto, Inger Kraav, Helin Puksand, Eva Tamm ja hingehunt ja möödunud aastal see valmis sai. Möödunud aasta lõpust on ka elektrooniliselt kasutada tatav, tähtis on see, et elektrooniline versioon võimaldab seda sõnaraamatut edasi arendada. Ja kõige üldisemad andmed selle raamatu kohta on see, et seal on 5000 mõistet haridusvaldkonna kõikidelt aladelt, kasvatusest, arengust, kooliharidusest ja korraldusest, huviharidusest, kasvatusteadustest ja nendele eestikeelsetele. Mõistetele on siis leitud vasted, neljas keeles. Inglise, saksa, vene ja soome. Järgmine on grammatika, täpsemalt rootsikeelne eesti keele grammatika. Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag on selle raamatu kokku pannud. Seal on 472 lehekülge, kokku 13 peatükki mitmesugused lisad. Informatsiooni saab ka liivi, vadja ja teiste läänemeresoome mille kohta eesti keele kohta loomulikult kõige rohkem. Ja see ei ole ainult selline puhas traditsiooniline grammatika, aga seal käsitletakse ka murdeid, sõnavara, pärisnimesid keele arengut. On informatsiooni eesti keelest, eestlastest, Eestist ja loomulikult traditsioonilise grammatikaosadesse tähendab häälikuvormi lause ja tuletus. Õpetad näitus ja selle raamatutase on niisugune, et see on loetav ja selle kaudu võivad õppida isegi ainult keskharidusega rootslast. Ja järgmine kandidaat ongi siis see teine kandidaat, mida on esitatud kaks korda, see on uus piiblitõlge. Jah, selle puhul on esile tõstetud seda, et tõlge on selge ja mõistetav, tav ja võrreldud siis nende trükitüüblitega, mis 1739.-st aastast juba on meil olemas. Kui esimesed olid sõnasõnalised ja tähelepanu pöörata tee võib olla vormile kõige rohkem, siis nüüd on tähtis just selle sisu edasiandmine ja seda on nimetatud huvitavaks ja värskendavalt mõjuvaks tõlkeks. Piiblitõlketegijad on Eesti Jehoova tunnistajate Koguduste Liidu tõlk tegijad ja nemad on oma esindajana avalikustanud organisatsiooni osakonna juhataja Tauno Ernits. Ja eelviimane kandidaat, 2014. aasta sõnavõistlus. See on siis nüüd konkreetselt see 14. aasta sõnavõistlus, mitte kõik varasemad sõnavõistlused kokku. Jah, selle tulemused avaldati suhteliselt hiljuti. Selle korraldasid Euroopa Komisjoni esindus, Eesti esindus koostöös Eesti keele instituudi ja ajalehega Postimees ja töörühma juht oli Rita Niineste töörühmas Hannes Rumm, Urmas Sutrop, Peeter Päll, Katrin Hallik, Allar Jõks, Rain Veideman ja Mart Juur. Võistluse kaudu otsiti eesti keeles vasteid sellistele mõistetele, milles need olid siiamaani kas puudu või olid kohmakad. Ja on ajakirjanduses ilmunudki ju tulemused juba võistluse võitjaks kuulutatud sõna nuhvel. Mis peaks siis tähendama niisugust riistapuud, millel on nutitelefoni ja tahvelarvutiomadused aga selle kõrval siis samuti moderaatori asemel näiteks kõnejuht või sõna selle jaoks, kui keegi dub külmetama, saab nohu ja köha korraga, siis ta saab näha. Ja kui nüüd mõni päev tagasi Moskvas olid kolmepoolsed läbirääkimised Saksamaa, Prantsusmaa ja Venemaa riigijuht juhtide vahel, siis kolmepoolsete läbirääkimiste asemel võib nüüd öelda kolme kogu. Ja kõige viimane kandidaat meie nimekirjas siis kõige viimane kandidaat on sõna lood, raamat etümoloogilise vesteid. Raamatu autor on Udo Uibo. Raamatus on 150 silmaringi avardavad sõna Lust ja võin täiesti täiesti kindlasti öelda, et tegemist on lugema kutsuva selle teoga. Sealt ei leia nii viidete viidetega täpselt varustatud sõna artikleid, vaid see on kirjutatud tavalugejale arusaadavas nauditavas stiilis ja on toodud nende sõnade kirjeldatut. Teosed, mis on meile kõigile, võtavad, mida me iga päev kasutame, aga mille tausta me ei pruugi teada. Nagu näiteks huligaan mis toetub tõenäoliselt iiri perekonnanimele või Tootsi-lugudest tuntud jeekim, mis sellisel kujul tuli kasutusele alles pärast teist maailmasõda. Luts ise kasutas enne teist maailmasõda ühe eeeega varianti Jekim, mis tõenäoliselt viitab vene perekonnanimele. Aga pärast sõda oli üks Lutsu teoste keeletoimetaja arvanud, et tema teab kindlasti, et see kirjutatakse ka heega ja nii ta pandi giga heega Jekkimist, Sayekim ja niimoodi me seda kõik tänapäeval tunneme. Üks väga-väga mitmekesine, väga põnev nimekiri on see keeleteonimekiri tegelikult on sõnastik, on avalikke üritusi, on grammatikaid, on raadiosaateid, tõlkeid, on eesti keel arvutis, infotehnoloogias valik väga suur. Mulle tundub, et nii ministritel kui ka rahval on seda valikut teha ikka päris raske. Noh, ega valiku tegemine ei peagi kerge olema. Ministrite ülesanne on muidugi keerulisem, sest nemad peavad ühe välja välja valima. Aga rahvahääletusel osavõtjat, et ülesanne on natukene lihtsam, nemad ei pea valima ühte, vaid kui on mitu lemmikut, siis võivad hääletada ka mitme poolt, ainult et ühe keeleteo poolt ei saa hääletada mitu korda. Ehk siis hariduse ja kasvatuse sõnaraamatu poolt, need lähevad ikka ühte arvesse. Need on ühte arvesse minevad keeleteod, loomulikult. Kuidas saab hääletada, kas ainult internetis? Ja. See on väga oluline asi, hääletamise võimalusi on kolm ja kui alustada sellisest kõige traditsioonilise mast, siis saab hääletada ka posti teel panna oma seisukoht paberile ümbriku ja saata haridus- ja teadusministeeriumisse Tartusse Muuga 18. Ja peale tuleks kirjutada keeletegu. Siis saab hääletada ka e-kirja saates. Ja saata tuleb aadressile keeletegu. Tee läheb tulemus arvesse ja kõige lihtsam tegelikult on hääletamine siis spetsiaalses hääletamiskeskkonnas ja selle aadress on topelt v kolm korda punkt H M punkt e kaldkriips keeletegu 2014 kõik tähed väikesed ja tühja ruumi vahepeal ei ole. Ja meeldetuletuseks siis see kindlasti maksab need keeletegude kirjeldused palju põhjalikumalt läbi lugeda, kui mina siin jõudsin rääkida ja võistluse korraldajad eeldavad, et siis hääletamine ei tähenda mitte mitteformaalset keeleteo kastikesse linnukese tegemist või klikamist vaid tegudega sisulist tutvumist ja nende põhjal oma otsuse tegemist, nii et seegi on üks keele Theo võistluse eesmärke, et inimesed oleksid aktiivsed ja saaksid haritumaks. Ja need keeleteod on üles tähendatud kõik haridusministeeriumi kodulehel, need on üles tähendatud seal ja kui kaua on aega hääletada, et seda ei ole muidugi mõtet lükata kuhugi kaugusesse, sest läheb võib-olla lihtsalt meelest maha, et parem on kohe nüüd pärast saadet hääletada, aga ikkagi, kui kaua saab hääletada? Hääletada saab neljanda märtsi südaööni ja siis läheb lukku. Ja kui siis ümbrik on posti pandud niimoodi, et ümbrikul on neljanda märtsikuupäev ja kuigi see jõuab viiendal või äärmisel juhul kuuendal märtsil kohale, see tegu läheb ikka ka arvesse. Ja võitja saame teada emakeelepäeval või päev varem. Nii võitja saame seekord teada päev varem, see on 13. märtsil ja saame teada selle Põltsamaa ühisgümnaasiumis korraldataval üritusel millest on ka veebiülekanne, nii et kõik saavad terves maailmas seda üritust jälgida. Aga miks peaks hääletama ja valima? Hea küsimus ja, ja minu meelest see on nii enesestmõistetav, et raske, raske vastatagi, aga eks me nagu ma juba ütlesin, selleks, et, et hääletada ja valida, tuleks nende tegude kirjeldused läbi lugeda, järelikult me saame targemaks eesti keele kohta. Ja teine asi. Üks ühe keele püsimine ja areng ja staatus on seda kindlamad, mida rohkem seda keelt kasutada võtaks. Ja eks hääletamine on ka üks selle keele kasutamise viis. Ja kuidas valimiste puhul ikka alati öeldakse, et kui te pole osalenud ja oma seisukohta öelnud, siis ei saa kedagi teist peale teie enda pärast süüdistada, kui teile lõpptulemus ei meeldi, nii ka keeleteo auhinna puhul. Noh, ma ei teadnud, kus seda sõna süüdistama peab just kasutama. Selge on see, et nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka arvamusi, võib olla keeletegude puhul siis ei ole neid arvamusi vahest vahest nii palju, aga väärt on see, et kui need keeleteod on juba kandidaatide hulka ka arvatud, siis on nad igati soliidsed teod ja kellelgi pole põhjust kurvastada kujust. Aitäh keeleteovõistluse korraldaja, emakeele seltsi abiesimees Jüri Valge ja mida muud soovitada kuulajatele ikka ikka kõik valima ja otsust tegema ja tutvuma keeleteo kandidaatidega. Loomulikult, head volimist. Aitäh.